3-20-802/21 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-20-802

Otsuse kuupäev

30.06.2021

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 31.01.2020. a relvaloa

kehtetuks

tunnistamise

otsuse

nr

4.2-1/9452-17

ning

27.03.2020. a vaideotsuse nr 4.2-1/2578-2 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X , esindaja Kaspar Noor

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Agne Niido

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Politsei- ja Piirivalveametile 15.06.2021 kohtule korduvalt esitatud

dokumendid (Politsei- ja Piirivalveameti 17.01.2020. a kutse nr 4.2-1/9452-15 kaks

eksemplari, kaebaja abikaasa 22.01.2020. a e-kirja üks eksemplar ning Politsei- ja

Piirivalveameti 25.02.2020. a vastuskirja nr 4.2-1/9452-19 üks eksemplar).

2. Jätta X kaebus rahuldamata.

3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

4. Kuulutada haldusasja nr 3-20-802 menetlus kinniseks.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse

avalikult

teatavakstegemisest

arvates,

s.o

hiljemalt

30.07.2021

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181).

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 182 lg 1 p 9).

3-20-802

2(9)

ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 31.01.2020. a otsusega nr 4.2-1/9452-17 (digitoimiku

lk (dtl) 76–80) tunnistati kehtetuks X (edaspidi ka kaebaja) digitaalne relvaluba DL10001796

(resolutsiooni p 1), kohustati kaebajat andma laskemoon PPA Ida prefektuurile (resolutsiooni

p 2) ning kohustati teda relvade ja laskemoona võõrandamiseks (resolutsiooni p 3). Otsuse

põhjendused olid kokkuvõtlikult järgnevad.

1.1.

Politsei reageeris 12.05.2019 väljakutsele, milles politseid teavitati, et kaebaja lubab

endalt tulirelvaga elu võtta, kui tema abikaasa sõidab koos oma ema ja õega reisile. Politseid

nähes muutus kaebaja agressiivseks. Segase jutu ajamise ja enesetapu ähvarduse tõttu kutsuti

kohale kiirabi, politsei võttis kaebaja relvad hoiule ning ta toimetati Tallinna Psühhiaatria-

kliinikusse ja seejärel Rakvere politseijaoskonna arestimajja. Kaebaja toimetati psühhiaater

dr Mari Viigi (Viik) saatekirja alusel 13.05.2019 ravile Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinikusse.

Kaebajat 13.05.2019 Pärnusse sõidutanud piirkonnapolitseinik kirjeldas, et sõidu ajal esines

kaebajal korduvalt ärevushäireid, ta hakkas mitmel korral hüsteeriliselt nutma, vahepeal

rahunes, siis naeris ja lisaks tunnistas, et tal on tervisega probleemid. Eelnimetatud sündmuste

pinnalt tekkis PPA-l kahtlus, et kaebajal võib esineda relvaloa omamist välistav tervisehäire.

1.2.

Perearst dr Maire Suurkivi 21.06.2019. a tõendi nr 7133 ja 21.06.2019. a soetamisloa või

relvaloa taotleja tervisetõendi nr 381 (dtl 128–130) kohaselt esinevad kaebajal soetamisloa või

relvaloa saamist välistavad tervisehäired. Psühhiaater dr M. Viigi 19.07.2019. a tõendi nr 4344

(dtl 119–121) kohaselt ei ole kõrgemas etapis relvaloa andmist välistavat tervisehäiret

diagnoositud ja kaebaja vajab ohtlikkuse hindamiseks kliinilise psühholoogi kordusuuringut.

Psühhiaater dr M. Viigi 02.09.2019. a tõendi nr 4360 (dtl 122) kohaselt ei ilmnenud kliinilise

psühholoogi E. Raudla poolt 13.08.2019 teostatud kompleksuuringul psüühilistes

funktsioonides relvaloa ennetähtaegse katkestamise kriteeriume.

1.3.

PPA 05.09.2019. a otsusega nr 4.2-1/9452-1 peatati kaebaja digitaalse relvaloa

DL10001796 kehtivus kuni 08.04.2024. Kaebaja esitas PPA-le eelnimetatud otsuse peale vaide.

PPA rahuldas 30.10.2019. a vaideotsusega nr 4.2-1/9452-6 kaebaja vaide, tunnistas PPA otsuse

nr 4.2-1/9452-1 kehtetuks ja kohustas PPA Ida prefektuuri koostama uue otsuse.

1.4.

Perearst dr M. Suurkivi kinnitas 04.12.2019. a vastuses PPA-le (dtl 125–127), et

kaebajale on pandud diagnoosid, mis välistavad soetamisloa ja relvaloa andmise. Samas on

perearstil kahtlus, et ühe diagnoosi osas on tehtud hüperdiagnostikat ja teiste diagnooside osas

võiks teatud tingimustel relvaloa saamine olla võimalik. Perearst on teinud selguse saamiseks

kaebajale ettepaneku pöörduda kõrgema ravietapi psühhiaatri poole. Perearsti poolt väljastatud

tõendi otsus kehtib seni, kuni ta on saanud teisese arvamuse kõrgema etapi psühhiaatrilt.

1.5.

Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku juhataja Raine Pilli 24.01.2020. a vastuse kohaselt

(dtl 210–211) on kaebaja viibinud ravil SA-s Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinik 23.10.2017–

24.11.2017 ja 13.05.2019–16.05.2019 ning tal diagnoositud haigused (paanikahäire (F41.0)

ning isiksus- ja käitumishäire (F07.8)) on relvaloa andmist välistavaks asjaoluks relvaseaduse

(RelvS) § 36 lg 1 p 2 mõistes.

1.6.

Kaebaja esitas PPA-le omapoolsed arvamused ja vastuväited, milles leidis, et tal ei ole

tuvastatud psüühika- või käitumishäireid, mis tingiks väljastatud relvaloa kehtetuks

tunnistamise.

1.7.

Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku 24.01.2020. a vastuses ja perearst dr M. Suurkivi

21.06.2019. a tervisetõendis nr 381 on kinnitatud, et kaebajal esinevad soetamisloa või relvaloa

saamist välistavad tervisehäired. PPA-l puudub alus kahelda arstide seisukohas relvaloa saamist

välistavate tervisehäirete olemasolu kohta. RelvS § 43 lg 3 p 2 koosmõjus

RelvS § 36 lg 1 p-ga 2 rakendamisel puudub haldusorganil kaalutlusõigus ja kaebaja relvaluba

tuleb tunnistada kehtetuks.

3-20-802

3(9)

1.8.

RelvS § 34 lg 1 p 1 ja RelvS § 35 lg 2 p 3 alusel tohib relvaloa väljastada isikule, kes on

esitanud tervisetõendi. Kehtiv tervisetõend kaebajal puudub.

1.9.

Kaebaja käitumine, tema lähedaste räägitu ja politseiametnike ütlused loovad

põhjendatud kahtluse, et kaebaja võib oma eluviisi või käitumisega ohustada enda või teise

isiku turvalisust (RelvS § 43 lg 21). Abikaasa kinnitusel võib kaebaja ärrituda pisiasjade peale

ja ta ei suuda äkkvihahoogude puhul oma käitumist kontrollida. Kaebajat ravile viinud

politseiametnik on kirjeldanud tema ebastabiilselt käitumist.

2. Kaebaja esitas 18.03.2020 PPA-le vaide (dtl 81–86) PPA 31.01.2020. a otsuse

nr 4.2-1/9452-17 kehtetuks tunnistamiseks. Vaide kohaselt on menetleja hinnanud tõendeid

valikuliselt ja erapoolikult. Puuduvad tõendid, et kaebaja oleks ohustanud enda või teiste elu

või tervist. Kaebaja abikaasalt menetlusväliselt teabe kogumine ei oma tõenduslikku väärtust.

Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinikus viibimine ei anna alust kaebaja relvaloa kehtetuks

tunnistamiseks, kuna andmed tema kohta on vastuolulised. Kaebaja vaimse tervise vastavust

relvaloa taotlejale esitatavatele nõuetele saab hinnata vaid vastava eriala spetsialist ning

perearstil puudub selleks pädevus. Kahtluse korral oleks võinud PPA määrata psühhiaatrilise

ekspertiisi kaebaja vaimse tervisega seotud asjaolude kindlaks tegemiseks.

3. PPA jättis 27.03.2020. a vaideotsusega nr 4.2-1/2578-2 (dtl 87–92) kaebaja 18.03.2020. a

vaide rahuldamata. Vaideotsuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgnevad.

3.1.

PPA 31.01.2020. a otsuses on ekslikult leitud, et kaebaja suhtes esineb RelvS § 43 lg-s 21

toodud asjaolu. Tegemist on ilmselge ebatäpsusega, mis ei muuda vaidlusaluse otsuse sisu.

Kaebaja on enda ja teise isiku turvalisust ohustava käitumise tõttu sobimatu tulirelvi omama,

tema käitumine on ettearvamatu, teda ennast ja teisi isikuid ohustav ning tema suhtes esineb

RelvS § 43 lg-s 31 toodud alus. Seda kinnitavad 12.05.2019. a sündmuste kohta kogutud

tõendid, sh politsei ühtses infosüsteemis registreeritud teade nr 3100190252907,

patrullpolitseiniku 28.05.2019. a ettekanne (dtl 118), piirkonnapolitseiniku 19.06.2019. a

iseloomustus

(dtl

124),

vanemuurija

13.05.2019.

a

kõne

kaebaja

abikaasale,

piirkonnapolitseiniku ja noorsoopolitseiniku 15.05.2019. a järelkontrolli teostamisel abikaasa

antud selgitused ning lastekaitsespetsialisti 19.06.2019. a vestlusel abikaasa antud selgitused.

Kaebaja abikaasalt mitme erineva ametniku kogutud teabe sisu on fikseeritud ja kontrollitav.

Lisaks sellele, et kaebaja lubas end maha lasta, kinnitavad tema ohtlikkust nii endale kui ka

teistele tema digiloos leitavad diagnoosid. Isik, kellel on diagnoositud raskekujuline

psüühikahäire, kes käib regulaarselt psühhiaatri vastuvõtul eesmärgiga hoida oma käitumine

kontrolli all ning kes lubab ennast tulirelvast tükkideks lasta, on ilmselgelt ettearvamatu

käitumisega, endale ja teistele ohtlik. Selleks, et hinnata relvaomaniku ohtlikkust, ei ole

ilmtingimata oluline, et isik oleks rikkunud relvaseadust või mõnda muud õigusakti või

karistatud tema ohtlikkust väljendava teo eest.

3.2.

Kaebaja ei vasta enam relvaseadusega kehtestatud nõuetele ja tal esineb relvaloa andmist

välistav tervisehäire. Kaebajal puudub kehtiv tervisetõend, mis on eelduseks relvaloa omamisel.

Perearst M. Suurkivi 21.06.2019. a tõendist nr 7133, tervisetõendist nr 381 ja Pärnu Haigla

Psühhiaatriakliiniku 24.01.2020. a vastusest nähtub, et kaebajal diagnoositud haigused on

relvaloa väljastamist välistavaks asjaoluks. Kui arstide antud hinnang relvaomaniku tervislikule

seisundile on vastuoluline, siis on ainuõige pöörduda kõrgemasse ravietappi. PPA ei saa hinnata

isiku tervislikku seisundit ega ole seda ka teinud. PPA lähtus relvaloa kehtetuks tunnistamisel

õigesti kahe arsti (perearst ja psühhiaater) kinnitusest, et kaebajal esineb relvaloa andmist

välistav tervisehäire.

3.3.

Kaebaja relvaloa kehtetuks tunnistamine on vältimatu nii tema tervisliku seisundi kui ka

käitumise tõttu. Samuti on see sobiv ja mõõdukas meede teiste isikute elu ja tervise ning avaliku

korra kaitse tagamiseks.

3-20-802

4(9)

4. X esitas 29.04.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 31.01.2020. a otsuse nr 4.2-

1/9452-17 ja 27.03.2020. a vaideotsuse nr 4.2-1/2578-2 tühistamiseks järgmistel põhjustel.

4.1.

PPA on asunud hindama kaebaja tervislikku seisundit, võttes seisukoha, et kaebajal on

raskekujuline psüühikahäire, mis välistab talle relvaloa andmise. PPA ei ole teinud kindlaks,

millise psüühikahäirega on tegemist, ning viitab tõenditele (I. Tatari 24.01.2020. a vastus ja

M. Suurkivi 04.12.2019. a vastus), mida kaebajale tutvustatud ei ole. Relvaloa väljastamisele

eelnes põhjalik tervisekontroll ning relvaloa andmist välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. PPA

ei ole hinnanud ega arvestanud psühhiaater M. Viigi 02.09.2019. a tõendit kaebaja tervisliku

seisundi kohta. Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinikus viibimine ei anna alust kaebaja relvaloa

kehtetuks tunnistamiseks, kuna andmed tema kohta on vastuolulised (dtl 95). Psühhiaater

M. Viik ei ole väitnud, et kaebajal esineks tervisehäire, mis annaks aluse tema relvaloa

kehtetuks tunnistamiseks, ning perearst ega politseiametnik ei ole pädevad vastavat järeldust

tegema.

4.2.

Perearsti 08.04.2020. a tervisetõendist nr 404 (dtl 96–97) ja psühhiaatri 03.04.2020

ambulatoorse epikriisi väljavõttest (dtl 98–99) nähtub, et kaebajal ei esine meditsiinilisi

takistusi soetamisloa või relvaloa ning relvade omamiseks.

4.3.

Vaideotsuses esinevad loogikavead. Kui isik soovib ennast maha lasta, siis on ta ohtlik

endale, mitte teistele. Relvaloa kehtetuks tunnistamise otsuses toodud normide loetelust ei

selgu, millisel alusel kaebaja relvaluba kehtetuks tunnistati ja milles seisneb kaebaja

mittevastavus. PPA on tuginenud kirjeldusele, vestlusele ja telefoni teel antud kinnitusele, kuid

pole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks kaebaja ohtlikkus temale endale või teistele.

Vastustaja väited relvaomaniku ohtlikkuse hindamise kohta on meelevaldsed, vastuolus kehtiva

õigusega ja selline tõlgendus viiks kontrollimatute suvaotsuste koostamiseni. Järeldus kaebaja

käitumise ettearvamatuse kohta on väär ja ka PPA on tuvastanud, et alkoholiga kaebajal

probleeme ei ole. PPA ei ole vaides välja toodud asjaoludega arvestanud. Samuti ei ole PPA

nõuetekohaselt teostanud kaalutlusõigust, kuna põhjendused on formaalsed ning arvestatud ei

ole kõikide tõendite ja asjaoludega. Otsus kahjustab ebaproportsionaalselt kaebaja huve, kuna

ta kaotab võimaluse tegeleda harrastusega (jahil käimine) ja kannatab materiaalselt relvade

sundvõõrandamise tõttu.

5. Tallinna Halduskohus andis 05.05.2020. a määrusega kaebuse kohtualluvuse järgi üle

Tartu Halduskohtule.

6. Tartu Halduskohus võttis 02.07.2020. a määrusega kaebuse menetlusse.

7. PPA palus 01.08.2020. a vastuses jätta kaebus järgmistel põhjendustel rahuldamata.

7.1.

Vaidlustatud haldusaktid on ammendavalt põhjendatud ning otsuste tegemisel on arvesse

võetud kõiki haldusmenetluse ajal teada olnud asjaolusid. Menetleja on uurinud kõiki tõendeid

põhjalikult ja igakülgselt, konsulteerinud erialaspetsialistidega, kuulanud ära menetlusaluse

isiku ning andnud võimaluse seletuste andmiseks kaebaja lähikondsetele, sh abikaasale.

7.2.

Relva soetamise ja kasutamise õigus omandatakse üksnes siis, kui kõik selleks vajalikud

tingimused on täidetud ja puuduvad seda välistavad asjaolud. Tulirelva omajale seatud

kõrgendatud nõuded on seatud selleks, et tagada nii relvaomaniku enda kui ka teiste isikute

turvalisus (ülekaalukas avalik huvi). RelvS § 43 lg 3 p 2 paneb PPA-le kohustuse tunnistada

relvaluba kehtetuks, kui loa omaja ei vasta enam relvaseadusega kehtestatud nõuetele või mh

juhul, kui esineb RelvS § 36 lg 1 p-s 2 nimetatud asjaolu – raskekujuline psüühikahäire.

Vabariigi Valitsuse 21.06.2007. a määruse nr 179 „Soetamisloa ja relvaloa taotleja

tervisekontrolli kord, loa andmist välistavate tervisehäirete loetelu ning tervisetõendi sisu ja

vormi nõuded“ (määrus nr 179) § 2 sätestab soetamisloa ja relvaloa andmist välistavate

tervisehäirete loetelu ning § 5 lg 4 kohustab tervisekontrolli tegijat tegema kindlaks, kas

taotlejal esineb §-s 2 loetletud tervisehäireid. Lisaks võib PPA RelvS § 43 lg 31 alusel tunnistada

3-20-802

5(9)

soetamisloa või relvaloa kehtetuks, kui loa omaja on enda või teise isiku turvalisust ohustava

eluviisi või käitumise tõttu sobimatu seda liiki relva soetama või omama.

7.3.

Pika ja põhjaliku menetluse käigus leidis kinnitust, et kaebaja relvaloa kehtetuks

tunnistamine on vältimatu nii tema tervisliku seisundi kui ka käitumise tõttu. PPA-l on

imperatiivne seadusest tulenev kohustus arvestada relvaloa väljastamise otsustamisel seaduse

alusel kehtestatud nõuetele vastava tõendi olemasolu, mis konstateerib jäigalt „jah/ei“ vormis

määruse nr 179 § 2 lg-s 1 nimetatud tingimuse olemasolu. Alusetu on kaebaja etteheide, nagu

oleks PPA ise asunud kaebaja terviseseisundit hindama. PPA on püüdnud saada vastuolulisi

hinnanguid arvestades selge vastuse konkreetsete psüühikahäirete olemasolu, mitte nende

olemuse kohta. Vastava konkreetse vastuse on andnud Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku

psühhiaatri I. Tatari koostatud ja kliiniku juhataja R. Pilli allkirjastatud vastus selle kohta, et

kaebajal esineb määruse nr 179 §-s 2 kirjeldatud raske psüühikahäire.

7.4.

Alusetu on kaebaja etteheide selle kohta, nagu PPA varjaks perearstilt, psühhiaatritelt ja

psühholoogilt edastatud kaebaja terviseandmeid. PPA ning raviasutuste vaheline kirjavahetus

annab PPA-le informatsiooni selle kohta, millise diagnoosi on raviarst kaebajale määranud.

Andmed, mida PPA-le edastati, pidid kaebajale teada olema oluliselt varem ning kaebajale ei

saanud olla üllatus, millise diagnoosi arst talle pani. Lisaks on kaebajal patsiendina õigus saada

raviasutuselt täiendavat teavet.

7.5.

2020. a aprillis koostatud arstitõendid ei saa olla aluseks sama aasta jaanuaris tehtud

otsuse ümberhindamiseks ega mõjutada selle õiguspärasust. Seetõttu ei ole koos kaebusega

esitatud arstitõendid praeguses vaidluses asjakohased.

7.6.

Raviarst (erispetsialist ega perearst) ei ole pädev otsustama, kas isikule on võimalik

väljastada relvaluba. Tervisetõend kinnitab üksnes seda, kas isikul esineb või ei esine

raskekujuline psüühikahäire. Isiku raviplaan ning hospitaliseerimise või ambulatoorse ravi

vajadus ei oma relvaloa väljastamise otsustamisel õiguslikku kaalu. Kaebaja ei saa aru oma

terviseseisundi tõsidusest ega oska varasema põhjal teha järeldusi oma terviseseisundi

ohtlikkuse kohta. Tegemist on oluliselt varem alguse saanud korduva probleemiga. Ei ole

välistatud, et haigussümptomid korduvad niipea, kui tekib stressirohke olukord või kui raviarsti

juhiseid ei järgita. See on ka põhjuseks, miks on seaduses määratud otsuse tegemine, lähtudes

üksnes tervisehäire olemasolu faktist.

7.7.

Õigustatud on järeldus, et kaebaja käitumine on olnud ettearvamatu. Kohtule esitatud

tõendid kinnitavad kaebaja terviseseisundi kõikumist vähemalt kolme aasta vältel alates aastast

2017. Samuti nähtub tõenditest, et kaebaja seisund võib ootamatult halveneda. Kui aprillis 2019

väljastati isikule tervisetõend, mis kinnitas, et tal puuduvad relvaloa väljastamist välistavad

tervisehäired, siis järgmisel kuul võttis olukord ootamatult halva pöörde. Seejärel püüdsid arstid

mitme kuu vältel leida vastuseid küsimustele kaebaja terviseseisundi kohta. 2020. a jaanuaris

andis Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku juhataja hinnangu, et kaebajal esineb relvaloa

väljastamist välistav tervisehäire, ning kaebusele lisatud arstitõenditest nähtub, et alles aprilliks

saadi olukord kontrolli alla. Seejuures on viimati väljastatud tõendid antud tingimuslikult,

välistamata ootamatuse faktorit. Ohumärgiks on asjaolu, et kaebaja ei suuda hinnata oma

olukorra tõsidust. Kaebajal on esinenud meeleolukõikumisi ja labiilset ettearvamatut käitumist.

Arstitõendid kinnitavad, et relvaloa väljastamine saab toimuda üksnes tingimusel, et isik peab

kinni talle määratud raviplaanist.

8. Kaebaja esitas 08.04.2021 kohtule avalduse perearst dr M. Suurkivi 29.03.2021. a

tervisetõendi nr 434 asja juurde võtmiseks, et tõendada soetamisloa või relvaloa saamist

välistavate tervisehäirete puudumist.

9. Kaebaja esitas 16.05.2021 kohtule täiendava seisukoha, milles leidis, et vastustaja pole

esitanud ühtegi tõendit seoses kaebaja väidetava enda ja teise isiku turvalisust ohustava

käitumisega. Kaebaja pereliikmed ennast kaebaja poolt ohustatuna ei tundnud ega esitanud

3-20-802

6(9)

sellega seonduvalt kuriteokaebust või muud avaldust. Vastustaja on püüdnud luua tõendeid

menetlusnorme eirates, meelitades kaebaja abikaasat ütlusi andma (dtl 148). PPA 13.01.2020. a

e-kiri (dtl 149) tõendab, et vastustajal ei olnud teavet, kas kaebaja kujutab tulirelvaga ohtu

endale või teistele. Samuti tõendab nimetatud e-kiri, et vastustajal puudus alus arvata, et kaebaja

kedagi teist ohustab, sest küsimused olid suunatud sellele, kas kaebaja on ohustanud iseennast.

Kaebaja ei ole rikkunud ühtegi relvaseaduse sätet ning tema suhtes ei ole alustatud ühtegi

süüteomenetlust seoses sellega, et ta on mingil põhjusel sobimatu tulirelvi omama või kasutama

või kujutab endast tulirelvadega kellelegi ohtu. RelvS § 43 lg 31 alusel kaebaja relvaloa

kehtetuks tunnistamine on alusetu ja ebaproportsionaalne meede.

10. Kohus otsustas 04.06.2021. a määrusega võtta kaebaja poolt 08.04.2021 ja 16.05.2021

kohtule esitatud tõendid haldusasja materjalide juurde ja vaadata asi läbi kirjalikus menetluses,

palus vastustajal esitada kohtule täiendavad selgitused ja tõendid, andis pooltele tähtajad

täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks, teavitas pooli asjas lahendi teatavaks tegemise

ajast ning otsustas asendada otsuse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga X. Kohus pikendas

07.06.2021. a määrusega menetlusosalistele täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks

määratud tähtaegu ning muutis sellest tulenevalt otsuse avalikult teatavaks tegemise aega.

11. PPA selgitas 15.06.2021. a vastuses kohtule PPA 31.01.2020. a otsuses nr 4.2-1/9452-17

viidatud Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku juhataja R. Pilli 24.01.2020. a vastusega seonduvat

ning täpsustas 16.06.2021. a vastuses täiendavalt, et viide nimetatud R. Pilli vastusele oli

korrektne.

Seoses kaebaja poolt esitatud uue tervisetõendiga juhtis vastustaja tähelepanu Pärnu Haigla

Psühhiaatriakliiniku juhataja R. Pilli hinnangule, mille kohaselt kaebajal diagnoositud haigused

on relvaloa andmist välistavaks asjaoluks. Selleks, et hinnata uut tervisetõendit, peaks kaebaja

esitama mh tõendid selle kohta, et ta on nüüdseks tervenenud. Ei saa ignoreerida fakti, et isik

on ähvardanud endalt relva kasutades elu võtta. Haldusakti õiguspärasust ei mõjuta enam kui

aasta hiljem välja antud perearsti tõend. Kui relvaloa väljastamist välistavad asjaolud on ära

langenud, on kaebajal õigus esitada taotlus uue relvaloa väljastamiseks.

12. Kaebaja esitas 15.06.2021 menetluskulude nimekirja ja palus määrata menetluskulud

summas 2299 eurot vastustaja kanda.

13. Vastustaja esitas 22.06.2021 seisukoha kaebaja menetluskulude põhjendatusele, viidates

selles, et osad kulud on tekkinud enne vaidlustatud haldusaktide väljaandmist, mistõttu ei ole

need olnud praeguses asjas vajalikud ega põhjendatud kulutused.

14. Kaebaja esitas 23.06.2021 vastuväited vastustaja seisukohtadele, milles rõhutas, et kaebaja

väidetav turvalisust ohustav käitumine on tõendamata.

KOHTU SEISUKOHT

15. Kohus märgib, et vastavalt 03.06.2021. a määrusele ja 07.06.2021. a määrusega tehtud

täpsustusele oli praeguses asjas teise menetlusosalise täiendavatele seisukohtadele vastuväidete

esitamise tähtpäev 22.06.2021. Kaebaja esitas vastuväited 23.06.2021.

Kui menetlusosaline esitab avalduse pärast kohtu määratud tähtaja möödumist, menetleb kohus

seda üksnes juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või menetlusosaline

põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus (HKMS § 51 lg 4). Kuna kaebaja on esitanud

avalduse vaid 1-minutilise hilinemisega ning tegemist on viimase seisukohaga praeguses asjas,

ei põhjusta avalduse menetlemine menetluse viibimist. Seega võtab kohus kaebaja

23.06.2021. a vastuväited asja juurde ning arvestab neid otsuse tegemisel.

16. Kohus tagastab HKMS § 62 lg 2 alusel vastustajale 15.06.2021 kohtule esitatud korduvad

dokumendid, s.o PPA 17.01.2020. a kutse nr 4.2-1/9452-15 kaks eksemplari, kaebaja abikaasa

3-20-802

7(9)

22.01.2020. a e-kirja ühe eksemplari ning PPA 25.02.2020. a vastuskirja nr 4.2-1/9452-19 ühe

eksemplari.

17. Vaidlust ei ole selles, et 09.04.2019 väljastati kaebajale digitaalne relvaluba. Vaidluse all

on PPA 31.01.2020. a relvaloa kehtetuks tunnistamise otsuse ning 27.03.2020. a vaideotsuse

õiguspärasus. Kaebaja hinnangul tuleks vaidlusalused otsused tühistada, kuna ei esinenud

relvaloa kehtetuks tunnistamise aluseid. Vastustaja hinnangul on vaidlusalused otsused

õiguspärased.

18. Vaidlusalustes otsustes on kaebaja relvaloa kehtetuks tunnistamise õiguslike alustena

viidatud järgnevale.

1) Tervislik seisund: RelvS § 43 lg 3 p-st 2 koosmõjus § 36 lg 1 p-ga 2 tuleneb, et PPA

tunnistab relvaloa kehtetuks, kui isikul on raskekujuline psüühikahäire, mis välistaks

isikule soetamisloa ja relvaloa andmise. RelvS § 34 lg 1 p 1 ja § 35 lg 2 p 3 koostoimes

on relvaloa väljastamisel nõutud dokumendiks tervisetõend. RelvS § 44 lg-st 6 tuleneb,

et relvaloa kehtetuks tunnistamisel on relvaomanikul kohustus relvad ja laskemoon

kolme kuu jooksul võõrandada või alustada nende võõrandamist.

2) Turvalisust ohustav käitumine: Vastustaja on esialgses otsuses viidanud ekslikult

RelvS § 43 lg-le 21, kuid vaideotsuses tunnistanud eksimust ja nimetanud õigusliku

alusena RelvS § 43 lg 31, mille kohaselt PPA võib tunnistada soetamisloa või relvaloa

kehtetuks, kui loa omaja on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või

käitumise tõttu sobimatu seda liiki relva soetama või omama.

Kohus märgib, et vaideotsuses korrektse õigusliku aluse nimetamisel võib esialgne otsus olla

vastavas osas õigusvastane (vrdl Riigikohtu halduskolleegiumi 23.11.2020. a otsuse nr 3-18-81

p-d 21 ja 23). Siiski ei pruugi ühe õigusliku aluse võimalik õigusvastasus praegusel juhul

tingida vaidlusaluste otsuste tühistamist, kui teise õigusliku aluse esinemine oleks viinud

samasuguse järelduseni, et relvaluba tuleb tühistada.

19. Kohus kontrollib kõigepealt, kas vaidlusalused otsused on kaebaja tervislikku seisundit

puudutavate õiguslike aluste ja põhjenduste osas õiguspärased.

20. Haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti või toimingu tegemise aja

seisuga (HKMS § 158 lg 2). Seetõttu ei saa kohus arvestada asjaoludega, mis ilmnesid pärast

PPA 31.01.2020. a otsuse nr 4.2-1/9452-17 koostamist ega asjaoludega, mis olid vastava otsuse

koostamise hetkeks ära langenud.

21. Praeguse asja lahendamisel ei ole määrav, et kaebajale on varem (08.04.2019. a

tervisetõend, viidatud dtl 129) või hiljem (08.04.2020. a tervisetõend nr 404, dtl 96–97;

29.03.2021. a tõend nr 434, dtl 137) väljastatud tervisetõendeid, milles soetamisloa või relvaloa

saamist välistavaid tervisehäireid ei tuvastatud. Vastustaja sai vaidlusaluse 31.01.2020. a otsuse

nr 4.2-1/9452-17 koostamise ajal lähtuda vaid sel hetkel kehtinud tervisetõendist, mille kohaselt

kaebajal esinesid soetamisloa või relvaloa saamist välistavad tervisehäired (dr M. Suurkivi

21.06.2019. a tervisetõend nr 381, dtl 130). Tervisetõendi väljastaja on 04.12.2019 selgitanud,

et kaebajale väljastatud tervisetõendi otsus kehtib seni, kuni ta on saanud kätte teisese arvamuse

kõrgema etapi psühhiaatrilt, kuid psühhiaatri poole pöördumise aeg ega toimumine ei olnud

kindlalt määratletud, vaid sõltusid patsiendist ehk kaebajast (dtl 126). Kohtu hinnangul ei

saanud vastustajalt eeldada võimaliku tervisetõendi muutmise otsuse ootamist, kuna ei olnud

selge, kas kaebaja pöördub kõrgema etapi psühhiaatri poole enda tervisliku seisundi

täpsustamiseks. Kohtule ei ole ka teada, et sama perearst oleks enne PPA 31.01.2020. a otsuse

tegemist väljastanud kaebajale uue tõendi kaebajal relvaloa saamist välistavate tervisehäirete

mitte esinemise kohta. Selline tõend on vormistatud alles 08.04.2020 (dtl 96–97), s.o enam kui

kolm kuud pärast relvaloa kehtetuks tunnistamise otsuse tegemist.

22. Kaebaja on viidanud vastuolulistele seisukohtadele tema tervisliku seisundi hindamisel.

3-20-802

8(9)

Kohus selgitab, et RelvS § 351 lg 2 kohaselt korraldab soetamisloa ja relvaloa taotleja

tervisekontrolli ning väljastab vastava tervisetõendi perearst, kaasates eriarste. Vastavalt

määruse nr 179 § 6 lg-le 1 vormistab tervisekontrolli tegija tervisekontrolli kaardi alusel (vorm

toodud määruse nr 179 lisas 1) sama määruse lisas 2 toodud vormi kohase tervisetõendi ja

väljastab selle taotlejale. Seejuures on vastava tervisekontrolli eesmärk kontrollida

RelvS § 36 lg 1 p-des 1–3 nimetatud tervisehäirete esinemist (RelvS § 351 lg 1). Kuna

RelvS § 351 lg 2 alusel on soetamisloa ja relvaloa taotleja tervisekontrolli korraldamise ja

tervisetõendi

väljastamise

kohustus

pandud

perearstile,

siis

tuleb

vastustajal

RelvS § 36 lg 1 p-s 2 nimetatud aluse (raskekujulise psüühikahäire olemasolu) tuvastamisel

lähtuda eelkõige perearsti hinnangust.

Praeguses asjas kinnitas kaebaja perearst dr M. Suurkivi 21.06.2019. a soetamisloa või relvaloa

taotleja tervisetõendis nr 381 (dtl 130), et kaebajal esinevad soetamisloa või relvaloa saamist

välistavad tervisehäired. Lisaks kinnitas perearst dr M. Suurkivi 04.12.2019. a vastuses

PPA-le (dtl 125–127), et kaebajal esinevad soetamisloa või relvaloa saamist välistavad

tervisehäired, mis kuuluvad neurootiliste, stressiga seotud ja somatoformsete häirete ning

täiskasvanu isiksus- ja käitumishäirete gruppi vastavalt määruse nr 179 § 2 lg 1 p-dele 5 ja 6.

Määruse nr 179 §-s 2 on toodud soetamisloa ja relvaloa andmist välistavate tervisehäirete

loetelu, mis täpsustab RelvS § 36 lg 1 punkte 1–3.

23. Vastustaja ei saa asuda hindama meditsiinilisi otsustusi ega eelistada eriarsti seisukohta,

kui perearst, kellel on ülevaade kaebaja terviseseisundist ja kes on kaasanud kaebaja võimalike

tervisehäirete hindamiseks eriarstid, on selgesõnaliselt kinnitanud kaebajal relvaloa saamist

välistavate tervisehäirete esinemist. Asjaolu, et eriarst on esitanud teistsuguse seisukoha ja

leidnud, et relvaloa ennetähtaegse katkestamise kriteeriume ei ilmnenud (psühhiaater

dr M. Viigi 02.09.2019. a tõend nr 4360, dtl 122), on tinginud vastustaja poolt täiendavate

päringute tegemise kaebaja perearstile ja Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinikule (dtl 164–167).

Kohtu hinnangul on vastustaja eelnevaga täitnud haldusorgani uurimiskohustuse ning

täpsustanud

kaebajale

antud

meditsiinilisi

hinnanguid

piisavalt,

et

järeldada

RelvS § 36 lg 1 p-s 2 sätestatud aluse esinemist vaidlusaluse otsuse koostamise ajal. Kaebaja

perearsti 04.12.2019. a hinnangust (dtl 125–127) nähtub, et vaidlusaluse otsuse koostamise aja

seisuga kaebajale määratud diagnoosid vastasid määruse nr 179 § 2 lg 1 p-dele 5 ja 6. Pärnu

Haigla Psühhiaatriakliiniku juhataja kinnitas 14.11.2019. a hinnangus (dtl 131–132), et kaebajal

diagnoositud psüühikahäireid arvestades on põhjendatud relvaloa kehtetuks tunnistamine, ning

täpsustas 24.01.2020. a vastuses (dtl 210–211), et kaebajal diagnoositud haigused on relvaloa

väljastamist välistavaks asjaoluks RelvS § 36 lg 1 p 2 mõistes. Vastustajal puudus alus kahelda

arstide seisukohas relvaloa saamist välistavate tervisehäirete olemasolu kohta.

24. Seaduse sõnastusest nähtub, et RelvS § 43 lg-s 3 nimetatud asjaolude esinemisel tunnistab

PPA soetamisloa või relvaloa kehtetuks. Kaalutlusõigus vastavate lubade kehtetuks

tunnistamisel on PPA-l üksnes RelvS § 43 lg-tes 31 kuni 33 nimetatud aluste esinemisel.

Seetõttu nõustub kohus vastustajaga, et RelvS § 43 lg 3 p 2 koosmõjus RelvS § 36 lg 1 p-ga 2

rakendamisel puudub haldusorganil kaalutlusõigus. Seega pidi vastustaja tunnistama kaebaja

relvaloa kehtetuks, kuna arstide hinnangul esinesid kaebajal relvaloa saamist välistavad

tervisehäired (vrdl Riigikohtu 18.06.2019. a otsus nr 5-19-26, p 40). Olukorras, kus vastustajal

puudub kaalutlusõigus, ei saa talle ette heita kaalutluste välja toomata jätmist. Vastustaja on

toonud välja põhjendused, millest lähtuvalt on langetatud otsus relvaloa kehtetuks

tunnistamiseks RelvS § 43 lg 3 p 2 ja § 36 lg 1 p 2 alusel.

25. Relvaloa väljastamise eelduseks on tervisetõendi esitamine (RelvS § 34 lg 1 p 1 ja

§ 35 lg 2 p 3). Tervisetõend peab kajastama, kas taotlejal esineb soetamisloa või relvaloa

saamist välistavaid tervisehäireid (määruse nr 179 lisa 2) ning ühtlasi on tervisekontrolli

läbimise eesmärk vastavate tervisehäirete puudumise kindlakstegemine (RelvS § 351 lg 1).

Seaduse mõttega on kooskõlas, et relvaloa väljastamise eelduseks on sellise tervisetõendi

olemasolu, mis kinnitab soetamisloa või relvaloa saamist välistavate tervisehäirete puudumist.

3-20-802

9(9)

Kuigi tervisetõend kehtib kuni viis aastat (RelvS § 351 lg 21), ei tähenda see, et asjaolude

muutumisel poleks võimalik tervisetõendit vajadusel muuta ka enne viie aasta möödumist.

Kohtu hinnangul on soetamisloa või relvaloa saamist välistavate tervisehäirete esinemist

kinnitav tervisetõend sisuliselt võrdsustatav vastava loa saamiseks vajaliku kehtiva

tervisetõendi puudumisega. Ka praeguses asjas saab dr M. Suurkivi 21.06.2019. a tervisetõendi

nr 381 alusel kinnitada, et kaebajal puudus vaidlusaluste otsuste koostamise ajal relvaloa

saamiseks vajalik määruse nr 179 lisas 2 toodud vormi kohane kehtiv tervisetõend, mis oleks

kinnitanud relvaloa saamist välistavate tervisehäirete mitte esinemist.

Eeltoodust tulenevalt on vastustaja põhjendatult viidanud ka asjaolule, et kaebajal puudus PPA

31.01.2020. a otsuse koostamise ajal kehtiv tervisetõend. Seega esines alus relvaloa kehtetuks

tunnistamiseks RelvS § 43 lg 3 p 2, § 34 lg 1 p 1 ja § 35 lg 2 p 3 alusel, kuna kaebajal puudus

relvaloa saamiseks vajalik tervisetõend ning kaebaja ei vastanud enam relvaseadusega

kehtestatud nõuetele.

26. Eeltoodud põhjustel oli kaebaja relvaloa kehtetuks tunnistamine imperatiivsetest normidest

tulenevalt kohustuslik, kuna arstide hinnangul esinesid kaebajal relvaloa saamist välistavad

tervisehäired. Seetõttu jäävad vaidlusalused otsused kehtima sõltumata sellest, kas teisena

märgitud õiguslik alus (RelvS § 43 lg 31) on sobiv või kas kaebaja enda või teise isiku

turvalisust ohustav käitumine on tõendatud ja kas vastustaja on nõuetekohaselt rakendanud

selles sättes ette nähtud kaalutlusõigust. Kohus märgib, et vaatamata 03.06.2021. a määrusega

küsitule (kohus palus edastada kõik haldusmenetluses kogutud dokumendid) ei ole vastustaja

esitanud kohtule mitmeid vaideotsuses loetletud tõendeid, millele on vaidlusalustes otsustes

kaebaja ohtlikkuse hindamisel tuginetud (vt määruse p 3.1). Kuigi vaidlusalustes otsustes

kirjeldatud kaebaja käitumist (sh enesetapuga ähvardamist) saab lugeda tema turvalisust

ohustavaks käitumiseks, peavad PPA vastavad põhjendused olema tõendatud ja kontrollitavad.

Siiski ei mõjuta eeltoodu praegusel juhul vaidlusaluste otsuste kehtivust, kuna kaebaja

relvaluba tuli tunnistada kehtetuks vastavate otsuste tegemise ajal relvaloa saamist välistavate

tervisehäirete esinemise ning nende mitte esinemist kinnitava ja relvaloa väljastamise eelduseks

oleva tervisetõendi puudumise tõttu.

27. Kohus selgitab, et kui kaebajale on väljastatud praegusel ajal kehtiv perearsti tõend, mille

kohaselt ei esine tal relvaloa saamist välistavaid tervisehäireid, on tal õigus pöörduda PPA poole

uue relvaloa väljastamiseks. Vastava taotluse saamisel saab PPA, sealjuures vajalikul määral

uurimispõhimõtet rakendades (RelvS § 1 lg 11, haldusmenetluse seaduse § 6) hinnata, kas

kaebaja puhul on täidetud talle relvaloa väljastamise eeldused või mitte.

28. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et PPA 31.01.2020. a otsuse nr 4.2-1/9452-17

ning 27.03.2020. a vaideotsuse nr 4.2-1/2578-2 tühistamiseks puudub alus. Kaebus jääb

seetõttu tervikuna rahuldamata.

29. HKMS § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kaebaja kinnitusel on ta kandnud menetluskulusid 2299 euro ulatuses, mis jäävad

HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Kuna kaebaja menetluskulud jäävad tema enda

kanda, ei pea kohus vajalikuks võtta seisukohta, mil määral on olnud kulud vajalikud ja

põhjendatud. Vastustaja ei ole esitanud kuludokumente ja menetluskulude nimekirja. Muud

võimalikud menetluskulud jäävad poolte endi kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).

30. Kuna asjas esitatud menetlusdokumendid sisaldavad suurel hulgal kaebaja terviseseisundit

kajastavaid andmeid, seejuures on asja juurde võetud mitmed tervisetõendid, peab kohus

põhjendatuks kuulutada haldusasja menetluse kaebaja eraelu kaitseks HKMS § 77 lg 1 ja

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p 3 alusel tervikuna kinniseks.

/allkirjastatud digitaalselt/