4-21-1235/27 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-21-1235

1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2021, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-21-1235 Kohtunik Orvi Koik Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 26. mai 2021. a määrus, millega jäeti A.J kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

1. märtsi 2021. a otsusele väärteoasjas nr läbi vaatamata 2317,20,012374

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

menetlusalune isik A.J (XXX; elukoht XXX; e-post XXX

), määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta . a määrus muutmata ja esitatud määruskaebus Harju Maakohtu 26. mai 2021 rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Väärteomenetluse seadustiku ( § dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus VTMS) -

ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. VTMS § 190 järgi on määruskaebuse esitamise õigus kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul. VTMS

§ 17 lg 2 kohaselt on Riigikohtus kohtumenetluse pooled menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsja ja kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja.

ASJAOLUD JA MENETLUS

E KÄIK

1. A.J esitas 16.03.2021 Harju Maakohtule kaebuse Politsei ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 01.03.2021. a otsusele väärteoasjas nr 2317,20,012374. Vaidlustatud otsusega karista ti kaebajat liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest 400 euro suuruse rahatrahviga.

Kaebaja palus tühistada kohtuvälise menetleja otsus, kuna tegemist ei ole selgelt ja üheselt määratletava väärteona Eesti Vabariigis kehtivate seaduste põhjal.

2. Maak .03.2021 misele avalikul kohtuistungil ohus määras 18 . a määrusega väärteoasja aruta 13.04.2021 kell 10.00, kohustades A.J-ile edastatud kohtukutses menetlusalust isikut Ivo

4-21-1235

2(4)

A.J istungile ilmuma. Kaebuse esitajale edastati kohtukutse e-posti aadressile . Antud XXX kohtukutse on kaebaja kätte saanud.

3. 04.04.2021 esitas A.J

smaal, taotluse lükata istung edasi seoses tema viibimisega väli põhjendades seda haigestumisega. Kuivõrd A.J 13.04.2021. a kohtuistungile ei ilmunud ning oli esitanud taotluse istungi edasilükkamiseks, lükkas maakohus istungi edasi ja määras uueks istungiajaks 26.05.2021 kell 10.00. A.J-ile edastatud kohtukutses kohustati menetlusalust isikut A.J istungile ilmuma. Kohtukutse edastati e-posti aadressile . XXX

4. 26.05.2021. a Harju Maakohtu kohtuistungile kaebuse esitaja kohale ei ilmunud ega teatanud

ka kohtule oma mitteilmumise põhjuseid. Kohtuvälise menetleja esindaja taotles kohtuistungil kaebuse esitaja mitteilmumise tõttu kaebuse läbi vaatamata jätmist.

5. Harju Maakohus j 26.05.2021 A.J kaebus Politsei- ja ättis . a määrusega Piirivalveameti 01.03.2021.

a otsusele läbi vaatamata. Maakohus selgitas, et VTMS § 125 lg 1 kohaselt võib kohtumenetluse poole põhjendatud taotlusel

maakohtunik VTMS - § st 42 lähtudes lükata kaebuse arutamiseks edasi ühel korral kuni üheks kuuks. Kaebuse arutamise edasilükkamise piirang seadusandja poolt on ilmselt seatud eesmärgiga

välistada menetluse venitamine, arvestades seda, et väärteo aegumise tähtaeg on 2 aastat teo toimepanemisest. Kui kaebuse arutelu on juba kord edasi lükatud, aeg ja koht on teada ning kaebaja ei ilmu istungile, jätab kohus kaebuse läbi vaatamata.

Maakohus leidis, et kaebuse esitaja, olles teadlik kohtuistungist ning istungile ilmumise kohustuslikkusest, ei teavitanud kohut mõjuvatest põhjustest kohtuistungile ilmumata jätmiseks. Kohtule ei esitatud

ka VTMS § 125 lg 1 kohast taotlust kohtuistungi edasilükkamiseks.

Kaebuse esitaja osavõtt kohtuistungist oli vajalik, kohus pidas seda vajalikuks juba kaebuse

kuulamisele määramisel ning tulenevalt isikule kätte toimetatud kutsest oli ta teadlik mitteilmumise tagajärgedest. Eeltoodu põhjal asus maakohus seisukohale, et VTMS § 126 lg 2 kohaldamine on põhjendatud ning esitatud kaebus tuleb jätta läbi vaatamata.

6. Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse menetlusalune isik A.J, kes selgitas, et temal ei olnud võimalik ilmuda 29.05.2021. a kohtuistungile, kuna viibis välismaal. Samas soovib ta vaidlustada tatud kaebuse läbi vaatamata jätmist, kuna kõik argumendid ning vastuväited nime väärteoasja kohta esitas ta aebuses antud väärteoasja kohta. Kaebuse esitaja oma 16.03.2021. k a palub kohtul arvestada esitatud argumentidega ning tema kaebus tagasi läbi vaadata. Ta on nüüd Eesti Vabariigis ning saab ka vajaduse korral kohtusse ilmuda.

7. Ringkonnakohtu määratud tähtaja jooksul esitas A.J seisukoha, milles esitas

vastuväited Politsei ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 01.03.2021. a otsusele ning palus tema suhtes tehtud otsus väärteoasjas nr tühistada. 2317,20,012374

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus esmalt, et suure osa A.J esitatud kaebusest ja seisukohast märgib moodustavad vastuväited, mis puudutavad A.J-ile etteheidetavat väärtegu. aakohus jättis M vaidlustatud määrusega aga A.J kaebuse läbi vaatamata. Läbi vaatamata jätmine tähendab,

et maakohus ei lahendanud küsimust, kas kohtuvälise menetleja otsus on põhjendatud. Ka ringkonnakohus ei või selles m üsimuse üle, kas kohtuvälise enetluses otsustada k menetleja otsus

4-21-1235

3(4)

on põhjendatud saab esitatud kaebuse alusel kontrollida vaid seda, kas maakohus jättis , vaid põhjendatult väärteootsuse peale esitatud kaebuse läbi vaatamata.

9. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse, selle peale esitatud määruskaebuse, seisukoha ja väärteotoimiku materjalidega, on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu tühistamisele.

10. Maakohus jättis A.J A.J ei ilmunud kaebuse läbi vaatamata põhjusel, et kohtuistungile, kuigi kohus oli selle talle kohustuslikuks teinud. Väärteoasja materjalidest nähtub,

et A.J-ile oli kohtuistungi aeg teatavaks tehtud enam kui kuu aega enne kohtuistungi toimumist. 13.04.2021 A.J e-postile edastatud kohtukutses selgitati, et ta on kohustatud ilmuma kohtuku 126 lg- 2, kui kaebuse esitanud isik, tses märgitud ajal ning vastavalt VTMS § le kellele on kohus teinud kohustuseks osaleda kaebuse kohtulikul arutamisel ja kaebuse arutamist ei ole edasi lükatud, ei ilmu kaebuse arutamisele, jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata. A.J ei teatanud maakohtule istungile mitteilmumisest ega esitanud maakohtule ka tõendeid, mis kinnitaksid, et ta jus. l oli maakohtu istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põh

11. Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses märgib A.J üldsõnaliselt, et tal ei olnud võimalik ilmuda kohtuistungile, kuna viibis välismaal. esitanud ühtegi Esmalt ei ole A.J

tõendit, mis innitaks, et ta tõepoolest viibis väl k 26.05.2021 ismaal (nt Eestist lahkumise ja

saabumise aega vms). Samas selgitab ringkonnakohus, et tõendavad lennupiletid ainuüksi

välismaal viibimine ka mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jät ei ole miseks. Ka

määruskaebuses ega kirjalikus seisukohas itatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et ei ole es A.J tegi kõik endast oleneva, et kohtuistungile ilmuda, kuid ilmumine oli takistatud temast mitteolenevatel põhjustel.

12. Kaebaja väide, et tema kõik argumendid ning vastuväited nimetatud väärteoasja kohta esitas

ta oma 16.03.2021. 123 lg 2 a kaebuses antud väärteoasja kohta, on ainetu, kuivõrd VTMS §

kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest. See

tähendab, et kohtuvälise menetleja maakohus peab karistusotsuse peale esitatud kaebuse

lahendamisel arutama väärteoasja täies ulatuses algusest peale, sõltumata kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid,

lahendades VTMS -s 133 § loetletud küsimused. Asja arutamine täies ulatuses algusest peale

eeldab VTMS 85 p 3 kohaselt ka seda, et kohus teeks (asja kohtulikku arutamist ette § valmistades) kindlaks, milliseid tõendeid tuleb kohtulikul arutamisel uurida, ja võtaks tarvitusele abinõud nende esitamiseks kohtuistungil. Kui kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebus

vaadatakse läbi kohtuistungil, § § saab maakohus tulenevalt VTMS - 2 ja KrMS st 15 lg- st 1

tugineda otsuses vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud (RKKKo nr 4-17-5471, p 11).

VTMS § 89 lg 2 sätestab, et maakohtunik võib teha väärteoasja arutamises osalemise

menetlusalusele isikule kohustuslikuks, kui tema osavõtt on vajalik väärteomenetluse huvides. Seega tulenevalt asjaolust, et menetlusalune isik saab anda väidetava rikkumise asjaolude kohta

ütlusi, võib kohus väärteomenetluse huvides kohustada menetlusalust isikut osa võtta kaebuse kohtulikust arutamisest.

13. VTMS § 126 lg 2 sätestab üheselt, et kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei lükata edasi vastavalt VTMS § le 125, jätab kohus määrusega kaebuse läbi

-

vaatamata. Seega sellises olukorras ei ole kaebuse läbi vaatamata jätmine kohtu diskretsiooniotsustus, vaid kohus peab jätma kaebuse läbi vaatamata. Seetõttu tuligi maakohtul,

4-21-1235

4(4)

kes oli teinud kohtuistungile ilmumise A.J-ile vastavalt VTMS § 126 lg-le 1 kohustuslikuks, jätta kaebus VTMS § 126 lg 2 alusel läbi vaatamata. A.J

14. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes VTMS § 147 lg 1 p st 1, § st 194 ning § 196 - -

lg- st 2, jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 26.05.2021. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)