2-20-130240/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.06.2021.a. Tallinnas

Tsiviilasja number

2-20-130240

Tsiviilasi

AS LHV Pank hagi AS DGM Shipping vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

6060,94 eurot

Hageja: AS LHV Pank (registrikood: 10539549; aadress:

Tartu mnt 2, 10145 Tallinn) 10586461

Hageja lepinguline esindaja: Indrek Eiche (e-post:

indrek.eiche@lhv.ee)

Kostja: AS DGM Shipping (registrikood: 10061617;

aadress: A. Puškini 9-6, 20309 Narva)

Kostja lepinguline esindaja: Igor Sumarok (e-post

isumarok@hotmail.com)

Asja läbivaatamine

11.05.2021 kohtuistungil ja edasi TsMS § 403 lg 1 alusel

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista AS-lt DGM Shipping AS LHV Pank kasuks põhivõlgnevus 5552,43 eurot ja

sissenõutavaks muutnud viivised 405,35 eurot.

3. Välja mõista AS-lt DGM Shipping AS LHV Pank kasuks viivised põhinõudelt (5552,43

eurolt) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 01.07.2021 kuni põhinõude

täitmiseni.

Menetluskulud

4. Menetluskulud jätta AS DGM Shipping kanda.

5. Välja mõista AS-lt DGM Shipping AS LHV Pank kasuks menetluskulud 450 eurot.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni.

2

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja nõude aluseks olevad asjaolud

1. Versobank AS ning Aktsiaselts DGM Shipping (edaspidiselt ka kostja) sõlmisid 17.

mail 2016 laenulepingu nr 2016/242/01 (edaspidiselt ka laenuleping), mille esemeks oli 2 200

000 (kaks miljonit ja kakssada tuhat) eurot, intressimääraga Euribor + 4,85%, viivismääraga

26% aastas. Laenulepingu punktis 8.1 tulenevalt sõlmiti Maaelu Edendamise Sihtasutusega

(edaspidiselt lühendatult ka MES) käendusleping, millise tagatistasu oli 3,83% aastas ja mille

tasumise kohustus oli kostjal (p 7.6).

2. Versobank AS; MES ning kostja sõlmisid 17. mail 2016 tagatislepingu nr 170T16,

millega MES tagab laenulepingust tulenevate panga nõuete täitmise 50% (viiekümne

protsendi) ulatuses laenu põhivõlgnevusest; Tagatise maksimaalne rahaline suurus on piiratud

ja võrdub laenu väljastamisel summaga 1 100 000 eurot; muuhulgas oli tagatise tingimuseks, et

pank on sihtasutuse arve tingimustel tasunud tagatistasu 3,83% aastas.

3. Versobank AS ja kostja sõlmisid 13. aprillil 2017 laenulepingu nr 2016/242/01 lisa nr 1,

millega muudeti laenulepingu punkti 5.3 ning täiendati punkti 7.1. alapunktiga 7.1.1.

Versobank AS; MES ning kostja sõlmisid 16. mail 2017 tagatisleping nr 170T16-1, millega

muudeti tagatise maksimaalset rahalist summat 1 029 971,94 eurole.

4. AS LHV Pank (edaspidiselt ka hageja) ja kostja sõlmisid 16. aprillil 2020 laenulepingu

nr 2016/242/01 muudatuse, millest tulenevad Versobank AS (likvideerimisel) õigused ja

kohustused (sealhulgas kõik Lepingust tulenevad Versobank AS nõuded) läksid Pangale üle

Panga ja Versobank AS (likvideerimisel) vahel 19. detsembril 2018 sõlminud ettevõtte

müügilepingu alusel. Viimase muudatuse sõlmimise seisuga on Laenaja kasutuses ja käsutuses

olev laenu summa 1 277 179,39 EUR. Pooled leppisid kokku, et hageja võimaldab Laenajale

Laenu tagastamisel maksepuhkust perioodil 17. aprillist 2020 kuni 17. septembrini 2020 (kaasa

arvatud). Pooled leppisid ka kokku laenu tagastamise graafikus perioodil 16. aprillist 2020 kuni

17. maini 2023.

5. Hageja, kostja ja MES sõlmisid 17. juunil 2020 Tallinna notari Ants Ainsoni juures

kommertspandi loovutamise lepingu, kommertspandiga tagastavate nõuete muutmise

kokkulepe ja avalduse kommertspandi registrile. Hageja ja kostja leppisid kokku, et seoses

kostja vara koormava kommertspandi ning Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr

6366402 kantud kinnistut (aadressiga Nurmevälja tn 1, Maardu linn) hageja kasuks koormava

hüpoteegi loovutamisega, kohustub kostja tasuma hagejale kokku üks miljon kakssada

kaheksakümmend kaheksa tuhat viissada kolmkümmend viis eurot ja kuuskümmend neli senti

(1 288 535,64), millest üksteist tuhat viissada kolmkümmend viis eurot ja kuuskümmend neli

senti (11 535,64) on hagejale tasutud enne selle lepingu sõlmimist ning mille saamist hageja

3

poolt kinnitab hageja. Notariaalaktis nimetatud esimene osamakse laekus hagejale 17. juunil

2020 ning teine ja kolmas osamaksed 18. juunil 2020.

6. Peale pandi vabastamist laekus hagejale MES tagatistasu 2020 II kvartali eest summas

kokku 5552,43 eurot. Summa oli arvestatud vastavalt kostja poolt võlgnevuse tagasimaksmise

osamaksete suurusele ning maksepäevade ulatuses. Vastavalt laenulepingu punktile 7.6 esitas

hageja MES tagatistasu eest nõude kostjale ning andis tähtaja maksmiseks kuni 30. juuli 2020.

Kostja ei ole nimetatud summat tasunud. Hageja on arvestanud nimetatud summalt seadusest

tulenevalt viivist 8% aastas alates 31. juulist 2020.

7. Kostjal on kohustus täita 17. mail 2016 sõlmitud laenulepingut nr 2016/242/01.

8. Hageja palub mõista AS-lt DGM Shipping välja AS LHV Pank kasuks kokku 5616,75

eurot, millest 5 552,43 eurot on põhinõue ning viivis 64,32 eurot. Samuti palub hageja mõista

AS-lt DGM Shipping välja AS LHV Pank kasuks tasumata põhiosalt viivis 8% aastas alates

22. septembrist 2020 kuni põhiosa täieliku tasumiseni ning kõik menetluskulud mõista välja

kostjalt koos TsMS § 177 lg 4 sätestatud viivisega.

Kostja vastus

9. Kostja vaidleb hagejale vastu ja palub hagi jätta rahuldamata.

10. Kostja ja Versobank AS sõlmisid 17.05.2016.a laenulepingu nr 2016/242/01 ning

13.05.2017.a laenulepingu nr 2016/242/01 lisa nr 1. 17.05.2016.a sõlmisid Versobank AS,

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) ning kostja tagatislepingu nr 170T16 ning 16.05.2017.a

tagatislepingu nr 170T16-1. 17.05.2016.a ja 16.05.2017.a sõlmitud tagatislepingute punkti 3.4.

järgi kui pank võõrandab laenulepingust tuleneva nõude kolmandale isikule, siis tagatis lõpeb.

16.04.2020 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr 2016/242/01 muudatuse, millest

tulenevad Versobank AS (likvideerimisel) õigused ja kohustused (sealhulgas kõik

laenulepingust nr 2016/242/01 tulenevad Versobank AS nõuded kostja vastu) läksid hagejale

üle hageja ja Versobank AS (likvideerimisel) vahel 19.12.2018.a sõlmitud ettevõtte

müügilepingu alusel. Seega anti 19.12.2018.a ettevõtte ülemineku lepinguga, sealhulgas

laenulepingust nr 2016/242/01 tulenevad Versobank AS kõik õigused ning kohustused üle

omandajale (hagejale).

11. Teisisõnu toimus Versobank AS nõuete kostja vastu loovutamine hagejale, mille puhul

võlasuhte iseloom ja sisu ei muutu. Seega on MES tagatiskohustus 17.05.2016.a ja

16.05.2017.a sõlmitud tagatislepingute punkti 3.4 kohaselt lõppenud alates 19.12.2018.a, ehk

alates Versobank AS nõude kostja vastu loovutamisest hagejale. Versobank AS ja LHV Pank

AS ei ole kostjaga nõuete loovutamist kooskõlastanud.

12. Laenulepingu nr 2016/242/01 punktis 7.6 ei olnud kokkulepitud kostja tasu maksmise

suhtes. Lepingus puuduvad viited kostja kohustustele tasuda hagejale tagatistasu 3,83%

ulatuses. Lepingu punkt 7.6 sätestab vaid Versobank AS-i õigust debiteerida kostja

arvelduskontolt pangas lepingu punktides 7.3-7.5 sätestatud tasud eesmärgiga tasuda need

MES-le. Ehk nimetatud leping paneb hagejale õiguse debiteerida, mitte aga kostjale kohustuse

tasuda hagejale tagatistasusid. Tasu maksmise kohustuse on pangal aga mitte kostjal.

13.

11.06.2020.a sõlmisid MES ja kostja laenulepingu nr 34COV20, mille punkti 1.8.5

kohaselt „Laenusaaja kinnitab käesolevale Lepingule alla kirjutades, et saab aru ja on nõus, et

Laenuandja kannab laenusummast 1 277 000 eurot üle notar Ants Ainson deposiidikontole

selgitusega „AS DGM Shipping LHV Panga laenu refinantseerimine; kinnistu reg.osa 6366402

ja kommertspant“. Laenusumma notari deposiidikontole laekumisel loeb Laenusaaja osa

laenust (s.o 1 277 000 eurot) kätte saaduks ja Laenuandja kohustust laenu andmisel kohaselt

täidetuks.“

4

14.

17.06.2020.a sõlmisid hageja, kostja ja MES kommertspandi loovutamise lepingu,

millega võttis kostja endale kohustusena tasuda hagejale laenu jäägi summas 1 277 000,00

eurot. Enne 17.06.2020.a kommertspandi loovutamise lepingu sõlmimist palus hageja

12.06.2020.a kirjaga kostjat tasuda laenulepingu kohustuste täitmiseks 11 535,64 eurot, mis oli

kostja poolt tasutud, mida hageja ise kinnitab nii 17.06.2020.a lepingus kui ka oma hagis.

15. Kooskõlas 11.06.2020.a lepingu tingimustega kandis MES kostja eest hageja

arvelduskontole 17.06.2020.a lepinguga ettenähtud laenu jäägi summas 1 277 000,00 eurot.

Seega lõppesid laenulepingust nr 2016/242/01 tulenevad hageja ja kostja lepingulised suhted

(õigused ja kohustused) alates laenusumma täielikust tasumisest hagejale ja kostjal puuduvad

hageja ees igasugused rahalised kohustused ja võlgnevused ning hagejal puuduvad igasugused

rahalised nõuded kostja vastu.

16. Nii enne 17.06.2020.a lepingu sõlmimist kui ka peale laenu tagastamist ja

pooltevaheliste õigussuhete lõpetamist ei ole hageja esitanud kostjale nõuet tagatise ega muu

summa tasumise kohta ning ei ole pooled sõlminud kokkuleppeid lisatasude ega tagatiste

tasumise kohta.

17. Tuginedes kõikidele eelviidatud asjaoludele leiab kostja, et hageja poolt esitatud

hagiavaldus on põhjendamatu, alusetu ja hea usu vastane, mistõttu ei kuulu hagiavaldus

rahuldamisele.

Kohtuotsuse põhjenduse

13. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, tutvunud poolte kirjalike

seisukohtade ning toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.

14. Vaidlus puudub ning kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-de

2 ja 4 ja viidatud tõendite alusel tuvastatuks:

-

Versobank AS ning kostja sõlmisid 17. mail 2016 laenulepingu nr 2016/242/01, mille

esemeks oli 2 200 000 (kaks miljonit ja kakssada tuhat) eurot, intressimääraga Euribor +

4,85%, viivismääraga 26% aastas. Laenulepingu punktist 8.1 tulenevalt sõlmiti MES

käendusleping, millise tagatistasu oli 3,83% aastas (dtl 26-36).

-

Versobank AS, Maaelu Edendamise Sihtasutus (edaspidi MES) ning kostja sõlmisid

17. mail 2016 tagatislepingu nr 170T16, millega MES tagab laenulepingust tulenevate panga

nõuete täitmise 50% (viiekümne protsendi) ulatuses laenu põhivõlgnevusest. Tagatise

maksimaalne rahaline suurus on piiratud ja võrdub laenu väljastamisel summaga 1 100 000

eurot; muuhulgas oli tagatise tingimuseks, et pank on sihtasutuse arve tingimustel tasunud

tagatistasu 3,83% aastas (dtl 23-25).

-

Versobank AS ja kostja sõlmisid 13. aprillil 2017 laenulepingu nr 2016/242/01 lisa nr

1, millega muudeti laenulepingu punkt 5.3 ning täiendati punkt 7.1. alapunktiga 7.1.1 (dtl 37-

38).

-

Versobank AS, MES ning kostja sõlmisid 16. mail 2017 tagatislepingu nr 170T16-1,

millega muudeti tagatise maksimaalne rahaline summa 1 029 971,94 euroni (dtl 39-49).

-

Hageja ja kostja sõlmisid 16. aprillil 2020 laenulepingu nr 2016/242/01 muudatuse,

millest tulenevad Versobank AS (likvideerimisel) õigused ja kohustused (sealhulgas kõik

Lepingust tulenevad Versobank AS nõuded) läksid hagejale üle hageja ja Versobank AS

(likvideerimisel) vahel 19. detsembril 2018 sõlmitud ettevõtte müügilepingu alusel (dtl 42-44).

15. Hageja, kostja ja MES sõlmisid 17. juunil 2020 Tallinna notari Ants Ainsoni juures

kommertspandi loovutamise lepingu, kommertspandiga tagastavate nõuete muutmise

5

kokkulepe ja avalduse kommertspandi registrile, mille kohaselt hageja ja kostja leppisid

kokku,

et

seoses

kostja

vara

koormava

kommertspandi

ning

Tartu

Maakohtu

kinnistusosakonna registriossa nr 6366402 kantud kinnistut (aadressiga Nurmevälja tn 1,

Maardu linn) hageja kasuks koormava hüpoteegi loovutamisega, kohustub kostja tasuma

hagejale kokku üks miljon kakssada kaheksakümmend kaheksa tuhat viissada kolmkümmend

viis eurot ja kuuskümmend neli senti (1 288 535,64), millest üksteist tuhat viissada

kolmkümmend viis eurot ja kuuskümmend neli senti (11 535,64) on hagejale tasutud enne

selle lepingu sõlmimist ning mille saamist hageja poolt kinnitab hageja. Notariaalaktis

nimetatud esimene osamakse laekus hagejale 17. juunil 2020 ning teine ja kolmas osamaksed

18. juunil 2020 (dtl 48-56).

16. Hageja nõuab kostjalt 17. mail 2016 laenulepingu nr 2016/242/91 punktist 7.6 tulenva

kohustuse täitmist. Hageja nõue võib kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse § 108 lg 1

alusel.

17. Hageja väitel peale pandi vabastamist laekus hagejale MES tagatistasu 2020 II kvartali

eest summas kokku 5552,43 eurot. Summa oli arvestatud vastavalt kostja poolt võlgnevuse

tagasimaksmise osamaksete suurusele ning maksepäevade ulatuses. Vastavalt laenulepingu

punktile 7.6 esitas hageja MES tagatistasu eest nõude kostjale ning andis tähtaja maksmiseks

kuni 30. juuli 2020. Kostja ei ole nimetatud summat tasunud.

18. Kostja leiab, et tal puudub hageja ees antud kohustus. Kostja on asunud seisukohale, et

MES tagatiskohustus oli alates 19. detsembrist 2018 lõppenud. Kostja tugineb 17.05.2016 ja

16.05.2017 sõlmitud tagatislepingute punktile 3.4., mille järgi kui pank (käesoleval juhul

Versobank AS) võõrandab laenulepingust tuleneva nõude kolmandale isikule, siis tagatis

lõpeb. 19.12.2018.a AS Versobank ja LHV Pank vahel sõlmitud ettevõtte ülemineku lepinguga

läkisid kõik Versobank AS (likvideerimisel) õigused ja kohustused, sealhulgas laenulepingust

nr 2016/242/01 tulenevad Versobank AS nõude kostja vastu, üle omandajale (hagejale). Kostja

hinnangul toimus Versobank AS nõuete kostja vastu loovutamine hagejale ja kuna Versobank

AS ja LHV Pank AS ei ole kostjaga nõuete loovutamist kooskõlastanud, siis on tagatis

lõppenud.

19. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga. Kohus märgib, et käesoleval juhul ei ole toimunud

AS Versobank poolt laenulepingust tuleneva nõude loovutamist AS-le LHV Pank VÕS § 164

tähenduses, vaid 19.12.2018 AS Versobank ja LHV Pank sõlmitud lepingu alusel on toimunud

ettevõtte üleminek VÕS § 180 tähenduses. Seega ei kuulu kohaldamisele 17.05.2016 ja

16.05.2017 sõlmitud tagatislepingu punkti 3.4., mille järgi kui pank (käesoleval juhu

Versobank AS) võõrandab laenulepingust tuleneva nõude kolmandale isikule, siis tagatis

lõpeb. Kohus tuvastab, et selleks, et kostja ja Versobank vaheline laenulepingu saaks samadel

tingimustel edasi kehtida, andis Maaelu edendamise Sihtasutus 08.03.2019 nõusoleku

tagatislepingust nr 170T16 tulenevate õiguste ja kohustuste ülevõtmiseks AS LHV poolt (dtl

153-154).

20. Lisaks on 16.04.2020 hageja ja kostja sõlminud Versobank AS ning kostja vahel 17.

mail 2016 sõlmitud laenulepingu nr 2016/242/01 muudatuse, milles on kostja muuhulgas

aktsepteerinud asjaolu, et Versobank AS (likvideerimisel) õigused ja kohustused (sealhulgas

kõik Lepingust tulenevad Versobank AS nõuded) läksid hagejale üle hageja ja Versobank AS

(likvideerimisel) vahel 19. detsembril 2018. a sõlminud ettevõtte müügilepingu alusel ning

sellest tulenevalt tehakse kostja nõusolekul lepingusse muudatused (dtl 43-44) .

21. Samuti on 17. juunil 2020 sõlmitud notariaalses lepingus nr 1834 kostja punktis 2.1.6

kinnitanud, et ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Pantija (käesolevas menetluses

kostja) õigust sõlmida seda lepingut. Sama lepingu punktis 2.1.8. on kinnitatud, et notariaalses

6

lepingus toodud Pantija ja Pantija esindaja avaldused ja kinnitused ei sisalda ühtki ebaõiget

väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel võiks selle lepingu

eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks osalejad seda lepingut

sõlminud või oleks seda teinud teistel tingimustel. Seega on kostja kuni notariaalse lepingu

sõlmimiseni MES-ga sõlmitud käenduslepingut jaatanud.

22. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et MES tagatiskohustus ei olnud

lõppenud 19.12.2018 AS Versobank ja LHV Pank sõlmitud lepinguga seoses.

23. Kostja väidab, et laenulepingu nr 2016/242/01 punktis 7.6 ei olnud kokkulepitud kostja

tasu maksmise kohustust. Kostja leiab, et MES-le tagatistasu maksmise kohustus on pangal,

mitte kostjal.

24. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga. Kohus leiab, et hageja mõistab ebaõigesti terminit

„debiteerima“. Kostja seisukoha kohaselt saaks hageja rakendada suvaõigust kostja arvelt

hageja kohustuste täitmiseks. Debiteerimine kui õiguslik tegevus sisaldab endas mitut erinevat

õiguslikku toimingut. Kohtu hinnangul viidatu tähendab seda, et pooled on kokku leppinud, et

võlgnikul on kohustus tasuda tagatistasu, mille õigeaegse tasumise eest vastutab võlausaldaja,

kuid kohustus nimetatut maksta on ikkagi võlgnikul. Võlgnik peab oma kontol hoidma selleks

vabu vahendeid, mida võlausaldajal on õigus võlgniku kontolt ise võtta.

25. Laenulepingu nr 2016/242/21 punktis 7 ei ole sõnaselgelt kokku lepitud selles, et

tagatistasu maksmine on kostja kohustus. See aga ei muuda asjaolu, et pooled leppisid

nimetatus kokku lepingu punktis 17.3, millest tulenevalt on kostja kohustatud kandma Lepingu

täimise tagatiste seadmise (sh registreerimise), hindamise, kindlustamise, hoidmise, muutmise,

lõpetamise, valitsemise, korrashoiu ja realiseerimise kulud. Lepingu punktist 17.2 tulenevalt

tasub hinnakirjas fikseerimata teenuste eest kostja hagejale vastavalt tegelikele hageja poolt

tehtud kulutustele. Nimetatud sätted „sisustavad ära“ punktides 7.6 nimetatud hageja õiguse

debiteerida kostja kontolt MES tagatistasu kui kostja kohustuse.

26. Kostja on viidanud MES ja kostja 11. juunil 2020 sõlmitud laenulepingule nr

34COV20 , mille punkti 1.8.5 kohaselt „Laenusaaja kinnitab käesolevale Lepingule alla

kirjutades, et saab aru ja on nõus, et Laenuandja kannab laenusummast 1 277 000 eurot üle

notar Ants Ainson deposiidikontole selgitusega „AS DGM Shipping LHV Panga laenu

refinantseerimine; kinnistu reg.osa 6366402 ja kommertspant“. Laenusumma notari

deposiidikontole laekumisel loeb Laenusaaja osa laenust (s.o 1 277 000 eurot) kätte saaduks ja

Laenuandja kohustust laenu andmisel kohaselt täidetuks.“ Kohus nõustub hagejaga, et kuna

hageja ei ole nimetatud laenulepingu osapool, siis eelnimetatud kostja ja MES vahel sõlmitud

laengulepingus kokkulepitu ei saa mõjutada hageja ja kostja vahel sõlmitud lepinguid. Asjaolu,

et MES tasus ära kostja põhivõlgnevuse hageja ees, ei muuda laenulepingust nr 2016/242/01

tulenevaid kõrvalnõudeid tühiseks. Kuivõrd MES tagatistasu oli märgitud protsentuaalselt

aasta eest, ei olnud põhjust tagatistasu enne pandilepingu lõppemist arvutada. Nimetatud tasu

maksmine on lepinguline kohustus, mida kostja on senini tunnistanud. Olukorras, kus hagejale

on hüvitatud lepinguline põhiosa ning hageja on hüvitajale üle andnud selle tagatised, ei

muuda kostja poolt hagejale tasumata kõrvalkohustusi olematuks.

27. Seega on kostjal kohustus tasuda hagejale tagatistasu 3,83% aastas, mis tuleb

omakorda hageja poolt tasuda MESle.

28. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 ja § 108

lg 1 järgi ja nende koostoimes, kui võlgniku rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist. Vastavalt 17.06.2016 sõlmitud laenulepingu nr 2016/242/01 punktile 8.1

on MES-ga sõlmitud käenduslepingule tagatistasu 3,83% aastas. Hageja on selgitanud, et

7

kostja laenulepingu käendustasu on II kv 2020 arvestatud 78 päeva eest MES lõpetamise

kuupäeva kvartali algjäägist järgmise valemiga (kvartali algjääk 1 338 202,62 + jääk

lõpetamisel 1 338 202,62 )/2 x käenduse määr 50% x käendustasu 3,83 % x 78/360= 5552,43

eurot. (Nimetatud arvestus põhineb MES analüütik Enn Tiitus pool saadetud arvestusel (dtl

149). Kostja ei ole nimetatud arvestusele vastuväited esitanud. MES poolt hagejale esitatud

arvest nähtuvalt tasumäärad erinevatele osapooltele on erinevad ja selles lepitakse alati

iseseisvalt kokku (dtl 150-151). Kohus leiab, et nimetatud tagatistasu arvestus vastab

17.06.2016 sõlmitud laenulepingu nr 2016/242/01 punktis kokku lepitud tagatistasu

arvestusele.

29. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas

5552,43 eurot.

30. Lisaks põhinõudele esitas hageja kostja vastu viivise nõude. Hagiavalduse esitamise

ajaks 21.09.2020 sissenõutavaks muutunud viivisena palus hageja kostjalt välja mõista 64,32

eurot. Alates 22.09.2020 ehk alates hagiavalduse esitamisele järgnenud päevast palus hageja

kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise seaduses sätestatud määra alusel. Kostja

ei esitanud hageja viivisenõudele ega selle arvutamisele eraldiseisvaid vastuväiteid.

31. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja esitas 23.07.2020 kostjale arve summas

5 552,43 eurot tasumise tähtajaga 30.07.2020 (dtl 57), millele kostja on kätte saanud, kuid on

keeldunud selle tasumisest. Seega on kohustus muutunud sissenõutavaks 31.07.2020.

32. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule

tasuda

intressi,

on

intressimääraks

poolaasta

kaupa

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 kohaselt

võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole

hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutnud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

33. Kohus leiab, et kuivõrd hageja põhinõue kuulus rahuldamisele, tuleb rahuldada ka

hageja viivisenõue kostja vastu seaduses sätestatud viivisemäära alusel alates 31.07.2020.

Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra alusel

kohtuotsuse tegemise ajaks so 30.06.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas

405,35 eurot (viivitatud päevi kokku 335, viivisesumma päevas 1,21 eurot). TsMS § 367 alusel

alates 01.07.2021 kuni põhinõude täieliku täitmiseni tuleb kostjalt välja mõista viivised

põhinõudelt summas 5 552,43 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra alusel.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

34. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse

korral

määrab

kohus

kindlaks

menetluskulude

proportsionaalse

jaotuse

menetlusosaliste vahel.

35. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi

kuulub rahuldamisele, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

8

36. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõiv 450 eurot. Riigilõiv

summas 450 eurot on hageja poolt tasutud kooskõlas kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg

1 lisa 1 (hagilt hinnaga 6061,46 eurot tuli tasuda riigilõiv 450 eurot). TsMS § 138 lg 2 kohaselt

on riigilõivu puhul tegemist hüvitatava kuluga.

37. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hageja avalduse menetluskulude rahalise

suuruse kindlaksmääramiseks summas 450 eurot.

38. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase

avalduse. Seega, juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 tuleb kostjal alates määruse jõustumisest, s.o

menetlusosalistele kättetoimetamisest, kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marget Henriksen

kohtunik