2-20-15279/36 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-15279

Tsiviilasi

Swedbank P&C Insurance AS avaldus kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahendid

Tartu Maakohtu 20. aprilli 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tõnu Marguse määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja/puudutatud isik I: Tõnu Margus,

ik XXXXXXXXXXX, lepinguline esindaja Agu Eichenbaum

Vastustaja/avaldaja:

Swedbank

P&C

Insurance

AS,

rk 11269248, volitatud esindaja Külli Reinfeld

Puudutatud isik II: Tartu linn, Mõisavahe tn 60 korteriühistu,

rk 80139261, lepinguline esindaja Karin Ploom

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 20. aprilli 2021. a määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. Swedbank P&C Insurance AS (avaldaja) esitas 19. oktoobril 2020 Tartu Maakohtule

avalduse Tõnu Marguselt (puudutatud isik I) võlgnevuse väljamõistmiseks.

Avalduse kohaselt leidis 20. oktoobril 2017 Tartu linnas Mõisavahe 60 korteris nr X aset

kahjujuhtum. Puudutatud isikule I kuuluvas korteris X toimus radiaatori veeleke, mille

tagajärjel sai kahju korteri nr X siseviimistlus. Kahjujuhtumi hetkel oli korter X kindlustatud

kodukindlustuse koguriskikindlustuse lepingu alusel avaldaja juures.

A.J.A Torutööd OÜ juhatuse liikme Aimo Ani poolt 23. oktoobril 2017 koostatud ekspertiisi

protokollist nähtub, et kahjujuhtumi põhjustas korter nr X radiaatori automaatõhutaja, mille

pealt puudus selle külge kuuluv punane kork. Automaatõhutaja ise on toimiv ning seda vahetada

pole vaja.

Kuivõrd veeleke toimus puudutatud isiku I korteri piires, vastutab viimane kahju tekkimise

eest. Korgi olemasolu oleks kahjujuhtumi ja veelekke ära hoidnud ka õhutisse osakeste

sattumise korral.

Kahjujuhtumi tagajärgede kõrvaldamiseks on avaldaja maksnud kindlustushüvitisena välja

2 852,55 eurot. Avaldaja taotleb makstud hüvitise ja alates 15. augustist 2018 sissenõutavaks

muutuva viivise väljamõistmist puudutatud isikult I.

2. Puudutatud isik I ei vaidlustanud asjaolu, et korter Mõisavahe 60-X on saanud korteris nr

X toimunud veelekke tagajärjel kahjustada. Puudutatud isiku I hinnangul on avaldus esitatud

vale isiku vastu. Veekahju tekkimise eest vastutavaks isikuks on Tartu linn, Mõisavahe tn 60

korteriühistu (puudutatud isik II). Küttesüsteem on korteriomanike kaasomandis ning

korteriomanik ei vastuta reaalosa hulka mittekuuluva küttesüsteemi ning sellega seotud

automaatsete õhutusventiilide rikke eest ainuisikuliselt. Lekke põhjustanud radiaatori

automaatsel õhutusventiilil ei olnud korki, kuid korgi puudumine ega ka avatuna hoidmine

töökorras ventiili puhul vee lekkimist esile ei kutsu. Veelekke põhjuseks oli küttesüsteemi

sattunud sette (puru) jõudmine automaatse õhutusventiili korpusesse. Selle tagajärjel hakkas

õhutusventiili ava kaudu väljuma mitte ainult kütteveest eraldunud õhk, vaid ka vesi.

Korteriühistu on jätnud tellimata nõutud hooldustööd, teostamata on küttesüsteemi läbipesu.

Küttesüsteemis ringleva vee puhtuse eest vastutab aga korteriühistu, mitte korteriomanik.

Puudutatud isik I ei saa kahju tekkimise eest vastutada, sest antud ventiil paigaldatigi ilma

korgita. Kork on kinnitatud keermetega, mistõttu võis see eralduda näiteks transpordi käigus.

Korteri elanik keeras aga hoopis toas oleva radiaatori termostaatventiili, mis ei saa leket

põhjustada. Kuna korteriomanikku ei informeeritud mingil viisil ei automaatsete

õhutusventiilidega küttesüsteemi sisese ebapuhtuse tõttu tekkivatest riketest ega ka

lekkevastase korgi olemasolust ning selle õigest kasutamisest, siis võib üheselt väita, et

kaasomandi seisukorrast põhjustatud kahju teistele kaasomanikele oli tingitud üksnes

korteriühistu ebapädevusest kaasomandi eseme korrashoiu tagamisel. Pealegi ei pruugi

automaatõhutaja mehhanism olla igapäevaelus alati töökindel, mistõttu ei ole põhjuslik seos

piisavalt tõendatud.

Küttesüsteemi üle vaadanud ja asjas oma arvamuse esitanud A. J. A Torutööd töötajad ei oma

ekspertiisi tegemise õigust.

3. Tartu linn, Mõisavahe tn 60 korteriühistu (puudutatud isik II, edaspidi „korteriühistu“)

leiab, et kahju on saabunud tagajärjel, mille eest vastutab korteriomanik. Väited ilma korgita

automaatõhutaja paigaldamise kohta on tõendamata. Seadmed on paigaldatud asjatundjate

poolt ning ilma korgita automaatõhutajaid ei müüdagi. Paigaldusjärgsel ülevaatusel tööl

puudusi ei tuvastatud. Kui korteriomanik eemaldab lekke peatamiseks vajaliku korgi, peaks ta

vastutama ka tekkiva kahju eest.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Tartu Maakohus rahuldas 20. aprilli 2021. a määrusega Swedbank P&C Insurance AS-i

avalduse kahju hüvitamiseks ning mõistis Tõnu Marguselt avaldaja kasuks välja

põhivõlgnevuse 2852,55 eurot ning perioodil 15.08.2018 kuni 19.10.2020 sissenõutavaks

muutunud viivise summas 497,80 eurot ja lisanduva viivise põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates 21.10.2020 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

Maakohus jättis avaldaja menetluskulud summas 50 eurot Tõnu Marguse kanda ja mõistis need

välja. Puudutatud isiku II menetluskulud jäid tema enda kanda.

Kahjujuhtumi ajal kehtinud korterimandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik

kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades

hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest

tekkivad mõjud. Seega oli korteriomanikul kohustus hoida korras korteriomandi reaalosa ning

hoiduda reaalosa kasutamisel tegevusest, mis võib omada teistele kaasomanikele kahjulikku

mõju.

Antud juhul tekkis ühele korteriomanikule kahju teise korteriomaniku tegevuse tõttu oma

korteriomandi

kasutamisel.

Veekahju

sai

alguse

korteri

nr

X

köögiradiaatori

automaatõhutusventiili lekkest. Kui kahjustatud korteriomandieseme omanik tõendab, et

kahjustav asjaolu (sh veeleke) lähtus teise korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et

viimase korteriomandi omanik rikkus oma korrashoiukohustust. Vastutusest vabanemiseks

peab viimatinimetatud korteriomandi omanik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes

korteriomanike kaasomandiesemest (nt veetorustikust) ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või

on tema rikkumine vabandatav.

Vaidlust ei ole asjaolu üle, et radiaatori automaatsel õhutusventiilil puudus kork. Tõendamata

on puudutatud isiku I väited, mille kohaselt ei põhjustanud veeleket mitte automaatõhutaja

korgi puudumine, vaid sette või muude võõrosakeste sattumine küttesüsteemi. Kohtule ei ole

esitatud tõendeid selle kohta, et küttesüsteemi oleks sattunud mustust või võõrosakesi või et

korteriühistu oleks jätnud täitmata oma kohustused küttesüsteemi hooldamisel. Asjatundja

A. Ani arvamusest nähtub, et veelekke põhjustas lõppastmes siiski automaatõhutaja punase

korgi puudumine. Seda, et just kinnitatud kork hoiab lekke ära, kinnitab ka korteriühistu poolt

tõendina esitatud V. Kruusenvaldi bakalaureusetöö. Ka I. Pushkovi (Flamco Group esindaja

Eestis kontaktisik) e-kirjast nähtub, et ehkki lekete algpõhjuseks võib olla saastumine, on

punasel korgil lisakaitsefunktsioon ning selle tihend aitab leket ära hoida. Iseenesest on õige

puudutatud isiku I väide selle kohta, et automaatsel õhutusventiilil plastikkorgi puudumine või

avatuna hoidmine ei põhjustanud veeleket ning veelekke võis põhjustada küttesüsteemi

sattunud sette (puru) jõudmine automaatse õhutusventiili korpusesse. Samas on tõendatud, et

korgi olemasolul oleks tehniliselt veeleke olematu või oluliselt väiksem ning ei oleks suure

tõenäosusega kahju tekitanud. Tõendatud ei ole kaitsekorgi puudumine muul põhjusel kui

korteri nr X kasutajate tegevuse tagajärjel.

Eelnimetatud tõenditest nähtub, et isegi võimalikku sette või võõrosakeste küttesüsteemi

sattumise korral oleks automaatõhutaja korgi olemasolu veelekke tõenäoliselt ära hoidnud.

Seega oli just korgi eemaldamine VÕS § 127 lg-s 4 mõttes põhjuslikus seoses veelekke

tekkimisega.

Küttesüsteem on iseenesest kõigi korteriomanike kaasomandis, kuid see ei tähenda, et eranditult

ja igal juhul peaks küttesüsteemist kahju hüvitama korteriühistu, mitte korteriomanik, kelle

korteri piirides kahju tekkis.

Puudutatud isiku I avaldused selles osas, kas automaatõhutajal oli tema korterisse paigaldamisel

olemas nupp/kork või mitte, on vastuolulised. Kohati väidab ta, et see automaatõhutaja

paigaldati tema korterisse üldse ilma nuputa/korgita. Samuti on ta avaldanud, et kas tema või

tema elukaaslane on radiaatoril ventiilil korgi lahti keeranud või et teda ei instrueeritud korgi

õigest kasutamisest. Tõendamata on ja eluliselt mitteusutavad on puudutatud isiku I väited,

mille kohaselt paigaldati tema korterisse radiaator ilma automaatõhutaja küljes oleva korgita.

Asjas esitatud kasutusjuhendist nähtub, et automaatõhutajad paigaldatakse koos korkidega. Ka

töövõtulepingust

nähtub,

et

aastal

2011

on

korteriühistu

tellinud

küttesüsteemi

renoveerimistööd,

mh

automaatõhutite

ja

radiaatorikorkide

paigalduse.

Teostatud

tööoperatsioonide kohta on esitatud ka arved. Seega on eluliselt usutav, et automaatõhutajal oli

selle paigaldamise hetkel 2011. aastal olemas vajalik kork.

Radiaator, millisest leke tekkis, asub T. Marguse korteris, paiknedes seega üksnes T. Marguse

ja tema korterikaaslase mõjualas. KOS § 11 lg 2 kohaselt on korteriomanik kohustatud tagama,

et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad sama

paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatut. Juhul, kui üks korteriomanik või temaga koos

elav isik eemaldab kõigi korteriomanike kaasomandis olevalt küttseadmelt detaile, ei ole ta

kaasomandi eset kasutades täitnud KOS § 11 lg 1 p 1 sätestatud kohustust hoiduda tegevusest,

mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Sellisel

juhul vastutab oma kohustusi rikkunud korteriomanik ainuisikuliselt võimaliku kahju eest.

Kuna korteriomaniku selline tegevus on väljaspool korteriühistu mõjusfääri, ei saa korteriühistu

tekkiva kahju eest vastutada.

Samuti ei ole puudutatud isik I tõendanud, et on varem pöördunud korteriühistu poole seoses

küttesüsteemi hooldusvajadusega või muude puudustega, mis oleks seoses käesoleva

vaidlusega. Sh ei ole korteriomanik nõudnud ühistult väidetavalt puuduva punase kaitsekorgi

paigaldamist või asjakohast instrueerimist.

Puudutatud isik I ei ole tõendanud, et rikkumine olnuks vabandatav, seega kuulub korterile nr

X tekkinud kahju hüvitamisele.

Puudutatud isik I on kohtumenetluse jooksul väitnud, et kahju suurus on tõendamata ning et

tegelik kahjuhüvitis peaks olema väiksem kui nõutav 2852,55 eurot, kuid ei ole esitanud ühtegi

tõendit, millest nähtuks, et kahju summa oli tegelikult väiksem.

Eelnevast tulenevalt on avaldaja esitatud tõenditega tõendatud kahju ulatus, kahju suurus, kahju

tekkimine ja põhjuslik seos tekkinud kahju ja kahju põhjustanud isiku tegevuse vahel ning

avaldajal on puudutatud isiku I vastu kahju hüvitamise nõue summas 2852,55 eurot (põhinõue).

Lisaks tuleb puudutatud isikult I välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras perioodi

15.08.2018 kuni 19.10.2020 summas 497,80 eurot ning alates avalduse esitamisele järgnevast

päevast 21.10.2020 kuni võlgnevuse tasumiseni.

MÄÄRUSKAEBUS

5. Puudutatud isik I esitas 6. mail 2021 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus

tühistada Tartu Maakohtu 20. aprilli 2021. a määruse ja jätta avaldus rahuldamata või saata asi

maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus puudutatud isik I jätta avaldaja kanda.

2011. aastal paigaldati puudutatud isiku I korterisse kõigile neljale radiaatorile automaatsed

õhutusventiilid (edaspidi ka seade). Tellitud tööde tingimustele vastavaks tunnistamise aluseks

oli sujuv ja probleemideta kütteperioodiga alustamine 2011. aasta sügisel. Puudutatud isiku I

korteris olevad kõik neli õhutajat töötasid kuni avariini 20. oktoobril 2017 laitmatult. Siis

avastati ühel automaatsel õhutusventiilil varjatud puudus, milleks oli õhutaja plastikkorgi

puudumine. Puudutatud isikule I selgitati õhutaja juures (rõduga toas), millele ei olnud

paigaldatud sulgventiili, et kork on lihtsalt mingisugune vahend, millega saab õhutaja lekkimise

korral käsitsi kinni keerata. Välimuselt eristuva õhutaja juures (köögis), mis aastal 2017 rikki

läks, tuvastas puudutatud isik I samuti võimaluse, kuidas õhutaja lekkimise korral kinni keerata:

selle ees oli sulgventiil. Ülejäänud kahel radiaatoril oli korgiga õhutaja ja ka sulgventiil.

Puudutatud isik I ei teadnud, et üks õhutusventiilidest, mis oma välimuselt erines, oli tegelikult

puudusega.

Üksnes asjaolu, et õhutaja juures ei ole punast korki, ei anna alust väita, et see kork seal millalgi

eelneva kuue aasta jooksul oli ning et keegi selle siis eemaldas. Samuti ei anna see alust väita,

et korgi puudumine on otseses põhjuslikus seoses veeavarii tekkimisega. Nii lahtikeeratud kork

kui ka korgi puudumine on samaväärsed ohu allikad, mis seadme sisemise rikke korral

võimaldavad veel väljuda ja kahju tekitada. Seega esineb põhjuslik seos kahju tekkimise ja

seadme õigest kasutamisest instrueerimata jätmise vahel, kui ohutusseadisena ette nähtud korki

ei kasutata selle otstarbe kohaselt st kinni keeratuna. Põhjuslikku seost ei esine korgi puudumise

ja korteriomaniku tegevuse vahel, sest üks korterisse paigaldatud neljast automaatsest

õhutusventiilist oli juba algselt varjatud puudusega, tegemist oli ehitusliku veaga.

Puudutatud isik I leiab, et maakohus rajas oma otsuse menetlusõiguse norme rikkudes avaldaja

ja korteriühistu (puudutatud isik II) tõendamata väitele, et avariilisel seadmel oli algselt juures

plastikkork, jagas valesti tõendamiskoormise ning kohtles menetlusosalisi ebavõrdselt. Nõue

tuleks esitada korteriühistu (puudutatud isik II) vastu.

6. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Avaldaja esitatud

tõendiga on tõendatud, et veelekke põhjustas korgi puudumine, mis saanuks lekke ära hoida

isegi, kui sete oleks küttesüsteemi sattunud. Seega ei oma avaldaja hinnangul mingit tähtsust

asjaolu, kas küttesüsteemi sattus sete või mitte. Lekke ärahoidmist korgi poolt kinnitab

muuhulgas ka V. Kruusenvaldi bakalaureusetöö ning I. Pushkovi e-kirjas märgitu, et punasel

korgil on lisakaitsefunktsioon ning selle tihend aitab leket ära hoida.

7. Puudutatud isik II ei nõustu puudutatud isiku I määrusekaebusega ja palub jätta see

rahuldamata.

8. Tartu Maakohus leidis, et määruskaebus ei kuulu rahuldamisele ning edastas selle

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks

Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel

tuleb jätta maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6 ja § 659).

10. Riigikohus

on

märkinud,

et

kahjustatud

ja

kahju

tekitanud

korteriomaniku

tõendamiskoormust tuleb jagada juhul, kui kahju tekitanud asjaolu on lähtunud teise

korteriomandi reaalosa piirest, sest kahjustatud korteriomandieseme omanikul ei pruugi olla

võimalik kahju täpset põhjust kindlaks teha. Kui kahjustatud korteriomandieseme omanik

tõendab, et kahjustav asjaolu (sh veeleke) lähtus teise korteriomandi reaalosa piirest, saab

eeldada, et viimase korteriomandi omanik rikkus oma korrashoiukohustust. Vastutusest

vabanemiseks peab viimatinimetatud korteriomandi omanik tõendama, et kahjustav asjaolu

tulenes korteriomanike kaasomandiesemest (nt veetorustikust) ja ta ei ole oma kohustusi

rikkunud või on tema rikkumine vabandatav (vt Riigikohtu 11. detsembri 2013. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 49).

Ringkonnakohus märgib, et käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et kahju tulenes korteri nr

X köögiradiaatori automaatõhutusventiili lekkest. Kuna veekahju sai alguse puudutatud isikule

I kuuluvast korterist, siis rikkus puudutatud isik I KOS § 11 lg 1 p-s 1 toodud kohustust.

Vaidlust ei ole ka selle üle, et radiaatori automaatsel õhutusventiilil puudus kork. Asjatundjate

seisukohtadele ja V. Kruusenvaldi bakalaureusetööle tuginedes on tõendatud, et punase korgi

funktsiooniks on lekke ärahoidmiseks lisakaitse andmine. Selguse huvides kordab

ringkonnakohus, et õige on seisukoht, et punase korgi puudumine iseenesest ei põhjusta leket

lekke esilekutsumise tähenduses. Automaatõhutaja korgi funktsioon on lisakaitse andmine

lekke ärahoidmiseks, mistõttu on korgi puudumine või nõuetele mittevastav kasutamine

käsitatav lekke tekkimise põhjusena. Seega oli just korgi eemaldamine VÕS § 127 lg 4 mõttes

põhjuslikus seoses veelekke tekkimisega. Puudutatud isik I ei ole tõendanud vastupidist.

11. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et puudutatud isiku I avaldused korgi olemasolu või

puudumise kohta on vastuolulised. Vasturääkivad on puudutatud isiku I väited ka

määruskaebuses. Ringkonnakohus leiab, et juhul, kui puudutatud isik I ise märkas, et tema

korterisse neljale radiaatorile paigaldatud automaatsed õhutusventiilid olid erinevad, siis oleks

ta pidanud olukorra väljaselgitamiseks pöörduma korteriühistu poole. Samas väitis puudutatud

isik I, et ta sai korralduse kork lahti keeratuna hoida. Eluliselt usutav ei ole, et puudutatud

isikule I paigaldati ilma punase korgita ventiil (kuna neid ei müüdagi ilma (punase või musta)

korgita) või kui selline asi oleks siiski juhtunud, siis oleks see jäänud paigaldajal märkamata ja

korrigeerimata.

12. Puudutatud isiku hinnangul peaks tekkinud kahju eest vastutama korteriühistu. Maakohus

on märkinud, et nõustub puudutatud isikuga I selles, et küttesüsteem iseenesest on kõigi

korteriomanike kaasomandis. See ei tähenda aga et eranditult ja igal juhul peaks küttessüteemist

tuleneva kahju hüvitama korteriühistu, mitte korteriomanik, kelle korteri piirides kahju tekkis.

Radiaator, millest leke tekkis, asub puudutatud isiku korteris ja paikneb seega puudutatud isiku

mõjualas. KOS §11 lg 2 kohaselt on korteriomanik kohustatud tagama, et tema pereliikmed,

ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad KOS § 11 lg 1 punktides 1 ja 2

sätestatut. KOS § 11 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi

reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele

korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Juhul, kui üks korteri

kasutajatest eemaldab kütteseadmelt detaile, ei ole ta täitnud KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud

kohustust hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi

tavakasutusest tekkivad mõjud. Sellisel juhul vastutab korteriomanik ainuisikuliselt tekitatud

kahju eest. Kuna korteriomaniku selline tegevus ei ole korteriühistu mõjusfääris, ei saa

korteriühistu tekkinud kahju eest vastutada.

13. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks

Andra Pärsimägi