2-19-3452/64 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 29.06.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-3452

Kohtuasi

Maardu linna (Maardu linnavalitsuse kaudu) avaldus

täisealise isiku XX kinnisesse asutusse paigutamise

pikendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.06.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Maardu

linna

(Maardu

linnavalitsuse

kaudu)

määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Maardu linn (Maardu linnavalitsuse kaudu),

esindaja Neeme Sild

Puudutatud isikud

XX (isikukood XXXXXXXXXXX, viibimiskoht AS

Hoolekandeteenused Sillamäe Kodu), määratud esindaja

vandeadvokaat Anti Aasmaa

Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Maarika Mändla

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 10.06.2021 määrus tühistada ning saata kohtuasi uueks

läbivaatamiseks tagasi samale maakohtule.

2. Maardu linna (Maardu linnavalitsuse kaudu) määruskaebus rahuldada.

3. Võtta asja materjalide juurde määruskaebemenetluses esitatud dokumentaalsed

tõendid.

4. Käesoleva määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Maardu linn (Maardu linnavalitsuse kaudu, avaldaja) esitas 18.05.2021 Harju Maakohtule

avalduse XX (puudutatud isik) kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks üheks

aastaks. Avaldaja on puudutatud isiku eestkostja.

Avalduse kohaselt paigutati puudutatud isik Harju Maakohtu 24.05.2019 määrusega tema

nõusolekuta kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele tähtajaga üks

aasta, s.o kuni 24.05.2020. Seda tähtaega pikendati esialgse õiguskaitse korras kuni 04.07.2020

ja 15.06.2020 lõpplahendiga kuni 15.06.2021.

Puudutatud isik polnud võimeline temal esineva psüühikahäire ning puuduliku haiguskriitika

tõttu iseseisvalt toime tulema väljaspool kontrollitud ravikeskkonda. Puudutatud isikule

viimane määratud aastane ravi ei täitnud oma eesmärke. Ravimite võtmata jätmisel seaks

puudutatud isik ohtu nii enda kui ka teiste elu ja tervise ning tema käitumises tekivad kohe

negatiivse iseloomuga kiired muutused. Seega vajab eestkostetav turvalist, range järelevalvega

elukeskkonda. Puudutatud isiku raviks on oluline stabiilne keskkond, kus ta igapäevaselt viibib,

tema toetamine hoolekandeasutuse personali poolt ja tema üle järelevalve teostamine.

Tõenäoline on, et väljaspool ööpäevaringse erihooldusteenusega kinnist hoolekandeasutust ei

suudeta tagada eestkostetavale vajalikku stabiilset, pidevat kontrolli ja järelevalvet pakkuvat

elukeskkonda ega tagada arsti poolt määratud raviskeemi täitmist. Kuna puudutatud isikul

tuvastati raske ja ilmselt mitteravitav vaimupuue ja diagnoositud psühhoos (raskekujuline

psüühika talitluse, eriti tajumise ja mõtlemise hälve, mistõttu objektiivne tegelikkus peegeldub

moonutatult), mis piiravad tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, on ta ohtlik

teistele ja endale. Puudutatud isiku käitumine on ettearvamatu ja ebapiisava järelevalve korral

võib ta käituda agressiivselt.

Puudutatud isikute seisukohad

2. Sotsiaalkindlustusamet toetas avaldust. Puudutatud isikul esines raske psüühikahäire ja ta

sõltub püsivalt ööpäevaringsest kõrvalabist, mille vajalikkust puudutatud isik ise ei mõista.

Puudutatud isiku ohutu toimetulek sõltub ennekõike keskkonnast, kus on talle tagatud nii

järelevalve, toetusravi kui ka võimalusel kaasamine igapäevaelu tegevustesse. Puudutatud

isikul puudub haigusteadlikkus ja võimekus aru saada enda tegude tagajärgedest. Puudutatud

isikul on kalduvus muutuda olukordades, mis võimaldavad ravi katkestada ja kasutada

sõltuvusaineid. Ravi katkestamisel muutub puudutatud isik psühhootiliseks ja sellega ohustab

ta nii ennast kui teisi. Puudutatud isiku vaimse tervise seisundis polnud toimunud püsivat

muutust ning tema haigusteadlikkuse tase on jätkuvalt madal, samuti ei hinda ta enda seisundit

adekvaatselt ja pigem keeldub toetavast abist, mistõttu ei ole võimalik võtta kasutusele teisi

toetavaid ja vähem vabadust piiravaid abimeetmeid.

3. Puudutatud isik avaldas ärakuulamisel, et ta soovib minna koju ema juurde Maardusse. Ema

on vaja aidata. Tal on tähtaeg täis ja ta ei taha enam Sillamäel viibida. Puudutatud isik peab

võtma HIV vastaseid ravimeid - ta on võtnud neid varasemalt ja plaanib ka edaspidi võtta.

Agressiivsusega probleeme ei esine. Neid ei esinenud ka varasemalt.

4. Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja vaidles avaldusele vastu, kuna

puudutatud isik polnud ohtlik. Esindaja arvates oli võimalik anda puudutatud isikule võimalus

elada tavarežiimiga hoolekandeteenusel. Käesoleval juhul polnud tõsikindlalt välistatud, et

turvaline ja kontrollitud keskkond suudetakse temale tagada ka tavapärasel ööpäevaringsel

erihooldusteenusel. Isiku ravimite võtmist on võimalik kontrollida sarnaselt ka tavapärasel

ööpäevaringsel erihooldusteenusel ning tugevdatud järelevalvega teenus oma olemuselt mingit

täiendavat garantiid anda ei saa. Esindaja palus jätta avaldus rahuldamata. Avalduse

rahuldamisel palus esindaja peatada puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamine üheks

aastaks, pannes temale kohustusteks elada sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 100 lg-s 1

sätestatud teenusel ja järgima hoolekandeasutuse režiimi ja kodukorda ning täitma

hoolekandeasutuse korraldusi, mitte lahkuma hoolekandeasutusest ilma vastava loata, alluma

arsti poolt ettenähtud raviplaanile, mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Maakohus jättis avalduse rahuldamata. Ekspertiisikulud ja riigi õigusabi korras määratud

esindaja kulud jäid riigi kanda ning kõik muud menetluskulud jäid menetlusosaliste endi kanda.

Kohus lähtus avalduse lahendamisel SHS § 105 lg-test 1, 4 ja 5 ning tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 533 lg 1 p-st 1, § 537 lg-st 1, § 5391 lg-st 1, § 538 lg-st 2, § 536 lg-st 1, §

524 lg-st 3 ja § 540 lg-st 1. Praegusel juhul polnud täidetud kõik tingimused isiku kinnisesse

asutusse paigutamise pikendamiseks. Kohus tuvastas, et puudutatud isik polnud ohtlik.

Eestkostja avalduses kirjeldatud sündmused ja puudutatud isiku käitumine, mis olid aluseks

kinnisesse asutusse paigutamise ja pikendamise otsustamisel, toimusid umbes kaks aastat

tagasi.

Enne 2019 Valkla Kodusse suunamist oli puudutatud isik ravil psühhiaatriahaiglas viiel korral.

Viimase kahe aasta jooksul võttis puudutatud isik juhendamisel korrapäraselt ravimeid, teda ei

paigutatud eraldusruumi, talle ei koostatud juhtumikirjeldusi ja ta ei viibinud

psühhiaatriahaiglas. Alates 13.06.2019 polnud puudutatud isik füüsiliselt vägivaldne teiste

isikute suhtes, samuti polnud teavet, et ta oleks olnud vahetult ohtlik endale. Kohus ei pidanud

õigustatuks rajada kohtulahendit oletustele, mis võtab inimeselt vabaduse pikkadeks kuudeks.

Ainuüksi asjaolu, et puudutatud isikul esines tema käitumist oluliselt mõjutav psüühikahäire ja

ta vajas ööpäevaringselt kõrvalabi, mitmete tegevuste püsivat ülevõtmist nii igapäevaelu

toimingutes kui ka nende planeerimisel ja elluviimisel, ei saa olla aluseks puudutatud isiku

jätkuvaks paigutamiseks kinnisesse asutusse. Asjaajamiste ja elukorralduslike küsimuste üle

otsustamiseks oli puudutatud isiku üle seatud eestkoste.

Puudutatud isik viibis erihooldusteenusel AS Hoolekandeteenused Valkla Kodus 13.06.2019-

06.04.2021 ja alates 07.04.2021 Sillamäe Kodus, st kokku umbes kaks aastat. Sellel ajal sai isik

vajalikku ravi. Puudutatud isikul puudus haiguskriitika, kuid kontrollitud keskkonnas võttis ta

ravimeid ja kätteandmisel ravimite võtmisega probleeme ei esinenud. Puudutatud isik vajas

rahulikku suunamist, ärakuulamist ja juhendamist. Probleemide või küsimuste tekkimisel

pöördus isik töötajate poole. Polnud tõsikindlat alust arvata, et puudutatud isik võiks olla

kinnisesse asutusse paigutamise pikendamata jätmise korral praegu või lähemas tulevikus

ohtlik endale või teistele. Polnud tõendatud, et puudutatud isik seab haiguskriitika vähesuse

tõttu ohtu oma tervise ning muutub füüsiliselt vägivaldseks isikute ja vara suhtes sellises

ulatuses, mille korral on põhjendatud tema kinnisesse asutusse paigutamise pikendamine.

Ööpäevaringsel erihooldusteenusel paranes puudutatud isiku toimetulek sedavõrd, et teenusel

viibides ta ei vajanud haiglaravi. Kui puudutatud isik jälgib rangelt talle määratud raviskeemi,

siis lubab tema igapäevaeluga toimetuleku tase tal hakkama saada ka vähema järelevalvega

erihooldusteenusel.

Vähem

piiravates

tingimustes

ööpäevaringse

järelevalvega

erihooldusteenusel on puudutatud isikule tagatud turvalisus, kindlalt struktureeritud

elukeskkond, toetus ja abi igapäevaeluga toimetulekul ja teenuseosutajatel isikule sobivate

vabade kohtade võimalik puudumine ei saa olla põhjuseks inimese paigutamiseks kinnisesse

asutusse. Asjaolu, et isik ei tule enda elu korraldamisega iseseisvalt toime ja ei võta ravimeid,

mistõttu ta võib muutuda ebastabiilseks, ei ole piisav, et lugeda tuvastatuks isiku ohtlikkus

iseendale või teistele.

Puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise pikendamine ja paigutamise peatamine

polnud praegusel juhul põhjendatud. Samuti polnud põhjendatud ettekirjutuse tegemine.

Puudutatud isikul on eestkostja, kelle ülesandeks on mh isiku hoolduse, ravi ja igapäevase elu

korraldamine. Seega saab eestkostja pakkuda hooldusteenust muus asutuses.

Määruskaebus

6. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada ja saata avaldus

tagasi samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Kohus ei hinnanud kogutud tõendeid objektiivselt

nende vastastikuses seoses ja jättis vajalikul määral kohaldamata uurimisprintsiibi.

Kohtumäärus oli vastuolus asjas kogutud kirjalike tõenditega.

Kohus arvestas lahendi tegemisel SA PERH Psühhiaatriakliiniku psühhiaatri Madis Mandre

poolt 22.05.2020 läbiviidud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiga. Kuna ekspertiisi tegemisest

möödus aasta, siis oleks kohus pidanud määrama uue ekspertiisi. Kohus vaid nentis, et küsis

uut ekspertiisi 20.05.2021 määrusega, kuid seda ei esitatud. Kohus pidas asjas kogutud

materjale läbi vaadates ja neid hinnates kohtumääruse järgi puudutatud isiku terviseseisundit

muutunuks, arvestamata muude asjas kogutud tõenditega. Kohus nägi muudatusi eelkõige tema

ohtlikkuse osas iseendale ja teistele. Seega ei oleks kohus tohtinud ilma asjas

kohtupsühhiaatrilist ekspertiisi tegemata ja selle tulemusi teadmata asjas lahendit teha.

Käesoleval juhul ei taganud Viru Maakohtu kohtuniku poolt puudutatud isiku ärakuulamine

isikliku ärakuulamise peamist eesmärki - on tagada kohtunikule isikliku ja vahetu mulje

loomine puudutatud isikust ja tema psüühikahäire laadist. Isiku teise kohtuniku poolt

ärakuulamine käesoleval juhul seda ei taganud. Ärakuulamise protokoll oma sisult kaasa ei aita.

Puudutatud isik soovis minna ema juurde elama Maardusse. Ema ei suuda puudutatud isikule

tagada tingimusi inimväärseks eluks. Puudutatud isiku ema elab sotsiaalmajas ja tal on endal

probleeme hakkamasaamisega, kuna tegemist on parandamatu asotsiaalse eluviisiga inimesega.

Asjaolusid reaalselt hinnates on puudutatud isiku naasmine ema juurde ebatõenäoline.

Tõenäoliseks ei saa pidada raviplaani täitmist väljaspool kontrollitud keskkonda, sest

puudutatud isikul puudub haiguskriitika oma psüühikahäirete osas. Ravimite võtmise

katkemisel muutub puudutatud isiku käitumine ettearvamatuks iseendale ja ümbritsevatele.

AS Hoolekandeteenused Valkla Kodu ja sotsiaalkindlustusameti seisukohad on omavahel

osaliselt vastuolus. Avaldajale jäi arusaamatuks, miks kohus eelistas tänaseks tegevuse

lõpetanud ja teenust osutanud Valkla Kodu seisukohti sotsiaalkindlustusameti seisukohtadele -

sotsiaalkindlustusamet vastutab erihoolekandega seotud valdkonna eest.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning andis menetlusosalistele tähtaja sellele

vastamiseks.

8. Sotsiaalkindlustusamet toetas määruskaebust. Puudutatud isikule määratud esindaja vaidles

määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus, tutvunud kohtuasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada

ning kohtuasi tuleb saata uueks lahendamiseks tagasi samale maakohtule TsMS § 667 lg 2

alusel. Avaldaja määruskaebus kuulub rahuldamisele.

SHS § 105 lg 1 p-d 1-3 näevad ette, et täisealine isik paigutatakse hoolekandeasutusse

ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema nõusolekuta (edaspidi nõusolekuta hooldamine),

kui esinevad kõik järgmised asjaolud: 1) täisealisel isikul on raske psüühikahäire, mis piirab

tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, 2) täisealine isik on endale või teistele

ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust

saama, 3) varasemate abimeetmete rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude

abimeetmete kasutamine ei ole võimalik.

Maakohus leidis, et puudutatud isik polnud ohtlik ja seetõttu polnud eeldused avalduse

rahuldamiseks täidetud.

TsMS § 5391 lg 2 esimene lause näeb ette, et kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja

pikendamiseks või isiku korduvaks kinnisesse asutusse paigutamiseks ei ole uus ekspertiis

vajalik, kui eelmise eksperdiarvamuse andmisest ei ole möödunud rohkem kui üks aasta ning

isiku tervislik seisund ei ole seda kajastavate dokumentide järgi muutunud.

Kohus juhindus mh 25.05.2020 eksperdi arvamusest. Ekspert leidis sellel ajal, et puudutatud

isik vajab pidevat ravi ja ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega teenuse pikendamata jätmise

korral võib olla ohtlik endale ja teistele. Samas nägi kohus muudatusi puudutatud isiku

ohtlikkuse osas iseendale ja teistele, kuid ühelegi tõendile, mis kajastaks puudutatud isiku

tervisliku seisundi muutust (ekspertiis või arsti arvamus), kohtutoimikus pole. Lisaks on

eeskostja ja sotsiaalkindlustusamet avaldanud kahtlust, et puudutatud isikule määratud ravi pole

tegelikkuses oma eesmärke täitnud. Tulevalt TsMS § 5391 lg-st 2 tuli läbi viia uus ekspertiis,

kuna kohus leidis, et isiku seisund muutus. Seega ei oleks maakohus tohtinud

kohtupsühhiaatrilist ekspertiisi tegemata ja selle tulemusi teadmata asjas lahendit teha. Sellega

rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse norme. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus

nõuetekohaselt välja selgitamata, kas puudutatud isiku seisund on paranenud sellises määras ja

tema ohtlikkus ära langenud sellises ulatuses, mis välistab ta paigutamist hoolekandeasutusse

kohtumääruse alusel.

Valkla Kodu, kus puudutatud isik viibis, avaldas, et tema hinnangul tuleks puudutatud isik

suunata edaspidi ööpäevaringsele erihooldusteenusele. Puudutatud isik ise ja tema esindaja ei

näinud vajadust puudutatud isikul viibida enam kinnises asutuses. Praegusel juhul ainuüksi

sellest ei piisa, et teha järeldusi puudutatud isiku tervisliku seisundi paranemise osas. Asja

materjalidest nähtub, et isikul puudub haiguskriitika psüühikahäirete osas (puudutatud isik oli

nõustunud võtma HIVi vastu ravi). Puudutatud isiku rahulik, mitteagressiivne ja mitteohustav

käitumine võis olla saavutatud vaid selle tulemusel, et ta viibis kontrollitud ja ööpäevaringselt

turvatud keskkonnas. Lisaks ei nähtu, et kohus oleks asja lahendamisel analüüsinud, kuidas

mõjus puudutatud isikule varasemalt ööpäevaringse erihooldusteenusele paigutamise

lõpetamine, kogukonna elamise teenusele suunamine ja elamise võimaldamine sotsiaalmajas

arvestusega, et praegusel juhul puudutatud isik eitas probleemide olemasolu agressiivsusega

(ka varasemaid probleeme), isikul oli puudulik haiguskriitika ja ta leidis, et ta saab iseseisvalt

kõrvalabita hakkama.

Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et maakohus rikkus uurimisprintsiipi, jättes välja

selgitamata asjas tähtsust omavad asjaolud. Hagita menetluses kehtib uurimispõhimõte ning

TsMS § 5 lg 3, § 477 lg-te 5 ja 7 järgi on kohtul asjaolude selgitamise ning tõendite kogumise

kohustus (vt nt Riigikohtu 19.12.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-18-11917, p 21).

TsMS § 540 lg 1 näeb ette, et kohus võib isiku kinnisesse asutusse paigutamise määrusega kuni

üheks aastaks isiku enda või tema eestkostja või tema elukoha järgse valla- või linnavalitsuse

taotlusel või omal algatusel peatada. Peatamisega võib siduda tingimusi ja kohustusi. TsMS §

540 on ettenähtud võimalus peatada puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamine,

võimaldamaks tal tõestada, et ta suudab ettenähtud režiimi järgida ning olla endale ja teistele

ohutu. Kohus võib TsMS § 540 lg 1 teise lause järgi seada isikule selleks kohustusi, mh ette

näha perioodilise kontrolli või ravimite tarbimise (Riigikohtu 13.02.2017 määrus tsiviilasjas nr

3-2-1-151-16, p 16).

Puudutatud isik esindaja esitas sellise taotluse. Asjaoludest nähtub, et selles osas pole kohus

menetlusosalistega asja arutanud.

Arvestades praeguse kohtuasja asjaolusid ja maakohtu rikkumisi võis maakohus asuda

ennatlikult seisukohale, et puudutatud isik ei vaja mingisugust abi (sh ööpäevaringset

erihooldusteenust SHS § 100 lg 1 mõttes) või saab asjakohast abi piisavalt osutada eeskostja.

Puudutatud isik avaldas, et ta tahab emaga koos elada Maardus. Samas nähtub, et puudutatud

isiku ema ei pruugi tegelikkuses olla võimeline tagama puudutatud isiku jaoks vajalikku

keskkonda ja toetust. Maakohus pole kõiki asjaolusid ja tõendeid omavahel kooskõlastatult

hinnanud ega selgitanud välja, milline elukorraldus vastaks puudutatud isiku tegelikele

huvidele.

Ringkonnakohus selgitab, et erinõude korras on isiku ärakuulamine võimalik tulenevalt TsMS

§ 521 lg-st 2 ja § 536 lg-st 1, kuid selline ärakuulamise viis peab tagama seaduses ettenähtud

eesmärkide täitmist (Riigikohtu 08.01.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-20-6730, p 14.2.2.).

Kokkuvõttes jättis maakohus olulised asjaolud tuvastamata. Asja sisuline lahendamine eeldab

asjaolude tuvastamist mahus, mida ei saa teha ringkonnakohtumenetluses. Seetõttu tuleb

kohtuasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.

11. Määruskaebuse põhjendamiseks ja sellele vastuvaidlemiseks saab esitada uusi väiteid ja

tõendeid, mistõttu tuleb nendega arvestada (TsMS § 662 lg 3 ja § 238 lg 1). Ringkonnakohus

võtab määruskaebemenetluses esitatud dokumentaalsed tõendid vastu.

12. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel lahendamisel (TsMS § 173 lg 3).

13. Hagita menetluses võib TsMS § 696 lg 3 esimese lause järgi maakohtu menetlust lõpetava

määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse esitada isik, kelle õigusi on määrusega kitsendatud. Menetlust lõpetavaks

määruseks loetakse neid hagita menetluses tehtud määrusi, millega asi lahendatakse (menetlus

n-ö suletakse või lõpetatakse) ning menetlust lõpetavat määrust ei tule mõista kitsalt menetluse

lõpetamise määrusena TsMS § 428 tähenduses. Praegusel juhul ei tee ringkonnakohus

menetlust lõpetavat lahendit. Seetõttu ei anna TsMS § 696 lg 3 määruskaebuse esitamise õigust

(vt ka Riigikohtu 28.05.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-14, p 11).

(allkirjastatud digitaalselt)