2-21-1929/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

29. juuni 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-1929

Tsiviilasi

XXi taotlus riigi õigusabi saamiseks

Vaidlustatud määrus

Pärnu Maakohtu 16. märtsi 2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XXi määruskaebus

Menetlusosalined ja tema

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (määruskaebuse esitaja): XX, lepinguline

esindaja vandeadvokaat Brigitta Mõttus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Pärnu Maakohtu 16. märtsi 2021 määruse resolutsioon jätta muutmata, aga

asendada selle põhjendused käesoleva määruse põhjendustega.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta avaldaja kanda.

4. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. XX (avaldaja, pankrotis) esitas 7. veebruaril 2021 Pärnu Maakohtule avalduse riigi

õigusabi korras esindaja määramiseks. Avaldaja märkis, et soovib esitada hagi Aktsiaseltsi SEB

Liising (liisinguandja) ja avaldaja vahelise 21. oktoobri 2003 liisingulepingu L03107322

(liisinguleping) olulise rikkumise tuvastamiseks. Avaldaja palus määrata riigi õigusabi

osutajaks vandeadvokaadi Brigitta Mõttuse (esindaja).

2 (4)

2. Avaldaja nimel esitas esindaja 23. veebruaril 2021 hagi liisinguandja vastu. Hagiavalduses

märgiti järgmised nõuded: tuvastada liisingulepingu kehtivus, liisinguandja oluline

lepingurikkumine ja avaldaja õigus käsutada liisingulepingu eset, kohustada liisinguandjat

lõpetama lepingurikkumine ja anda liisingueseme valdus üle avaldajale. Maakohus registreeris

hagiavalduse tsiviilasjas nr x-xx-xxxx (edaspidi: põhikohtuasi). Hagiavalduse selgituste

kohaselt esitati samad nõuded, mille esitamiseks ja menetluseks riigi õigusabi saamise

eesmärgil esitas avaldaja 7. veebruari 2021 avalduse. Koos hagiavaldusega esitati hagi

tagamise taotlus ja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

3. Põhikohtuasjas jättis maakohus hagiavalduse käiguta ja kuulas kirjalikult ära avaldaja

pankrotihalduri (edaspidi: haldur) seoses riigilõivu tasumise võimalustega pankrotivara arvelt.

Haldur leidis, et hagi menetlusse võtmisest ja ka hagi tagamisest tuleb keelduda sõltumata

sellest, kas riigilõiv makstakse. Halduri hinnangul on avaldaja pahatahtlik ja püüab takistada

pankrotivara (sh varaliste õiguste) realiseerimist. Liisingulepingust tulenevad õigused ja

kohustused kuuluvad pankrotivarasse ning nende osas on käsutus- ja hagemisõigus halduril.

4. Maakohus keeldus 19. märtsi 2021 määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 371 lg 2 p 2 alusel põhikohtuasjas hagi menetlusse võtmast. Ta põhjendas, et liisingulepingust

tulenevad õigused ja kohustused kuuluvad tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 66 ja

pankrotiseaduse (PankrS) § 35 lg 1 p 1 järgi pankrotivarasse. PankrS § 35 lg 1 p-d 2 ja 3 näevad

mh ette, et pankroti väljakuulutamisega läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ja

õigus osaleda tema asemel pankrotivara puudutavas kohtumenetluses. Ühtlasi tuleneb PankrS

§ 541 lg-st 1, et võlgnik ei saa olla pankrotivaraga seotud vaidluse pool (sh hageja). Järelikult

pole avaldajal õigust liisingulepingust tulenevate õiguste kaitseks iseseisvalt hagi esitada.

Põhikohtuasja menetlus lõppes määruse jõustumisega ilma edasi kaebamata 6. aprillil 2021.

MAAKOHTU MÄÄRUS

5. Maakohus keeldus 16. märtsi 2021 määrusega (vaidlustatud määrus) käesolevas asjas

avalduse menetlusse võtmisest samuti TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Menetluskulud jättis

maakohus avaldaja kanda ja nende puudumise tõttu kindlaks määramata.

Käesolevas asjas ei saa hinnata vaidluse perspektiivi, mis on oluline riigi õigusabi taotluse

lahendamisel. Hagi on juba esitatud ja selle perspektiivi hindab põhikohtuasja lahendav

kohtunik. Nii puudub selgus, kas avaldajal on vaja teha põhikohtuasjas täiendavaid kulutusi.

Kui kohus võtab põhikohtuasjas hagi menetlusse, siis saab avaldaja esitada riigi õigusabi

taotluse selles asjas. Kui aga hagi menetlusse ei võeta, on taotluse perspektiivikust juba

hinnatud ja polnud alust teha täiendavaid kulutusi õigusabile.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

6. Avaldaja nimel esitas esindaja 14. mail 2021 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud

määruse tühistada, võtta avaldus menetlusse ja rahuldada.

Avalaja leiab, et vaidlustatud määrus rikub tema põhiõigusi. Igal isikul on oma õiguste kaitseks

õigus pöörduda kohtusse ja saada riigi poolt õigusabi, kui ta vastab riigi õigusabi saamise

tingimustele. Maakohus on riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmisest keeldumisega

menetlusõigust. Üheski menetlusdokumendis pole viidatud esindajale kui lepingulisele

esindajale. Avaldaja märkis korduvalt, et jääb riigi õigusabi taotluse juurde, aga hagi esitamise

enne riigi õigusabi taotluse lahendamist tingis asjaolu, et hagi tagamise avaldusega ei saanud

enam viivitada. Maakohus põhjendas ekslikult, et käesolevas asjas ei saa hinnata nõude

perspektiivi. Põhikohtuasjas ei vaidlustanud avaldaja 19. märtsi 2021 määrust, sest puudus

kindlus, kas esindaja saab riigi õigusabi tasu.

7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas lahendamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 4. juunil 2021.

3 (4)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse resolutsiooni muutmata, aga asendab selle

põhjendused (TsMS § 659 kaudu kohalduv § 657 lg 1 p 2¹). Määruskaebus jääb rahuldamata ja

avaldaja kannab sellega seonduvad menetluskulud.

9. Esmalt märgib ringkonnakohus, et esindaja sai nii määruskaebuse kui ka põhikohtuasjas

hagiavalduse esitamisel tegutseda üksnes lepingulise esindajana.

9.1. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 5 lg 1 sätestab, et riigi õigusabi osutab advokaat

advokatuuriseaduse alusel, arvestades RÕS-i erisusi. RÕS § 18 lg 1 näeb ette, et advokatuur

nimetab viivitamata mh kohtumääruse alusel riigi õigusabi osutava advokaadi, kes kohustub

asuma viivitamata riigi õigusabi osutama. RÕS § 18 lg 2 järgi puudub kohtul õigus leppida

advokaadiga kokku riigi õigusabi osutamises või nimetada riigi õigusabi osutav advokaat. RÕS

§ 18 lg 3 esimese lause kohaselt tõendab riigi õigusabi osutamisel advokaadi volitust riigi

õigusabi saaja esindamiseks advokaadi kinnitus, et teda on nimetatud riigi õigusabi osutama.

9.2. Eelmises alapunktis viidatud normidest tuleneb, et advokaadi esindusõigus riigi õigusabi

korras tekib pärast vastava (kohtu)määruse tegemist ja advokatuuri poolt advokaadi määramist.

Neid toiminguid ei ole käesoleval juhul tehtud. Samuti ei esitanud esindaja kinnitust RÕS § 18

lg 3 esimese lause tähenduses.

9.3. Esindaja tegutses hagiavaldust ja määruskaebust esitades avaldaja nimel. TsMS § 226

lg 1 kolmanda lause alusel advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu. Seega tuleb

eeldada, et esindaja on avaldaja lepinguline esindaja.

10. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et põhikohtuasjas hagi esitamine (ja praeguseks ka

selle menetlemisest keeldumine) takistab kavandatava õigusvaidluse perspektiivi hindamist

käesolevas asjas. Seetõttu tuleb maakohtu põhjendusi muuta.

10.1. RÕS § 15 lg 2 sätestab, et maakohus otsustab väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse

alusel riigi õigusabi andmise TsMS-s sätestatud korras. Asjakohane on vaidlustatud määruse

põhjendus, et TsMS § 475 lg 1 p 16 järgi on väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel

riigi õigusabi andmise otsustamine hagita asi, mis vastavalt sama seaduse § 477 lg-le 1

vaadatakse läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud

erisusi. Seega tuleb maakohtul kontrollida väljaspool kohtumenetlust esitatud riigi õigusabi

taotluse menetlemise eeldusi.

10.2. Kui avaldus ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või

eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, siis võib kohus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel

jätta avalduse menetlusse võtmata. Väljaspool kohtumenetlust esitatud riigi õigusabi taotluse

puhul tähendab see mh, et kui riigi õigusabi andmine on ilmselgelt välistatud, siis ei pea sellist

avaldust menetlusse võtma. Ringkonnakohtu hinnangul on seadusandja jätnud maakohtule

kõnealuses osas kaalumisõiguse, kas keelduda avalduse menetlusse võtmisest või jätta see

rahuldamata. Käesoleval juhul valis maakohus keeldumise võimaluse.

10.3. RÕS § 7 lg 1 p 2 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotlejal ei saa olla õigust, mille

kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Seega on ka väljaspool kohtumenetlust esitatud riigi õigusabi

taotluse oluline eeldus, et taotlejal peab olema õigus, mida ta saab riigi õigusabi korras

määratava esindaja kaasabil eeldatavasti kaitsta. Kui see eeldus pole täidetud, siis ei saa isikule

riigi õigusabi anda. Järelikult on kõnealune eeldus üks neist, mille puudumise korral saab jätta

väljaspool kohtumenetlust esitatud riigi õigusabi taotlusega avalduse TsMS § 371 lg 2 p 2

alusel menetlusse võtmata.

10.4. Avaldaja tõi esile, et ta on pankrotis ja on määratud haldur. Avaldaja ei põhjendanud

avalduses ega kaebuses, et avalduses kirjeldatud nõue liisinguandja vastu rajaneb sellistel

õigustel ja kohustustel, mis ei kuuluks TsÜS § 66 ja PankrS § 35 lg 1 p 1 järgi pankrotivarasse.

4 (4)

Pankroti väljakuulutamisega läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ja õigus

osaleda tema asemel pankrotivara puudutavas kohtumenetluses (PankrS § 35 lg 1 p 2). Haldur

osaleb oma ülesannetest tulenevalt poolena võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud

vaidlustes (PankrS § 54¹ kolmas lause). Ühtlasi järeldub eelnevast, et võlgnik ei saa olla

pankrotivaraga seotud vaidluse pool (sh hageja). Kokkuvõttes pole avaldajal õigust

liisingulepingust tulenevate õiguste kaitseks iseseisvalt hagi esitada. Nii puudub avaldajal

õigus, mille kaitsmiseks ta riigi õigusabi taotleb. See omakorda tähendab, et riigi õigusabi

andmine on ilmselgelt välistatud ja avalduse menetlemisest võib keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2

alusel.

10.5. Eelmises alapunktis kirjeldatud hinnangu andmist ei takista sama küsimuse lahendamine

põhikohtuasjas. Seda eelkõige põhjusel, et põhikohtuasjas hagi menetlusse võtmise keeldumise

tulemusena loetakse, et hagi ei ole esitatud ja see ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372

lg 6). Nii saaks hageja soovi korral esitada samas nõudes hagi üldjuhul uuesti.

11. Kokkuvõtvalt keeldus maakohus õigesti avalduse menetlusse võtmisest, sest see pole

esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks

andma õiguskaitset. Avalduse menetlemisest keeldumine ei riku avaldaja põhiõigusi, sest tal

pole õigust nõuda riigi õigusabi andmist vaidluses, kus puudub kaitset vajav õigus.

Ringkonnakohus märgib, et menetluslikult otstarbekam olnuks avalduse liitmine põhikohtu-

asjaga ja riigi õigusabi andmise eelduste kontrollimine koos hagiavalduse perspektiiviga.

Samas ei muuda liitmata jätmine valeks vaidlustatud määruse lõppjäreldust.

12. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.

Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis

kõigi seniste menetluskulude jaotuse. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad, sest peale

avaldaja teisi menetlusosalisi pole.

13. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse

peale saab kaevata TsMS § 372 lg 5 esimese lause ja § 696 lg 1 teise lause alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)