Legislator Case Law & Legislation
3-21-1398/6 AI generated

3-21-1398/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-21-1398/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1(3)

Legislator headnote

AI generated
3-21-1398/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: 1(3) «1. X esitas Tallinna Vanglale 08.06.2021 taotluse ja 16.06.2021 taotluse, millega soovis, et vangla lubaks tal minna 17.06.2021, 21.06.2021, 28.06.2021, 29.06.2021 või 30.06.2021 Tartu Ülikooli Tallinna esindusse, et ta saaks esitada kooli sisseastumiseks avalduse. Vangla jättis taotlused läbi vaatamata ja tagastas need 17.06.2021 kirjaga nr 5-8/21/15341-3 HMS § 43 lg 1 p 3 alusel, kuna taotlejal puudub taotlusõigus. X esitas vangla 17.06.2021 vastusele 18.01.2021 vaide (registreeritud numbriga 5-15/21/318-1).»

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1(3)

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2021. a, Tallinn Haldusasja number 3-21-1398 Haldusasi X esialgse õiguskaitse taotlus tema lubamiseks Tartu Ülikooli Tallinna esindusse 28.06.2021, 29.06.2021 või 30.06.2021 aja- vahemikul 13.00-16.00 RESOLUTSIOON 1. Võtta haldusasja juurde Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 17.12.2020 määrus kriminaalasjas nr 1-13-3739. 2. Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. 3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada kaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

1. X esitas Tallinna Vanglale 08.06.2021 taotluse ja 16.06.2021 taotluse, millega soovis, et vangla lubaks tal minna 17.06.2021, 21.06.2021, 28.06.2021, 29.06.2021 või 30.06.2021 Tartu Ülikooli Tallinna esindusse, et ta saaks esitada kooli sisseastumiseks avalduse. Vangla jättis taotlused läbi vaatamata ja tagastas need 17.06.2021 kirjaga nr 5-8/21/15341-3 HMS § 43 lg 1 p 3 alusel, kuna taotlejal puudub taotlusõigus. X esitas vangla 17.06.2021 vastusele 18.01.2021 vaide (registreeritud numbriga 5-15/21/318-1).

2. X esitas 21.06.2021 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles taotleb enda lubamist Tartu Ülikooli Tallinna esindusse 28.06.2021, 29.06.2021 või 30.06.2021 ajavahemikul 13.00-16.00, et ta saaks esitada õigusteaduskonda sisseastumiseks avalduse.

Taotluse põhjendused: 1. Kaebajal on õigus nõuda enda lubamist õppima väljaspoole vanglat. Õiguse haridusele sätestab põhiseaduse § 37 lg 1. Kaebaja õigust kõrgharidusele ja vangla kohustust lubada selle omanda- mist väljaspool vanglat kinnitavad ka vangistusseaduse sätted (§ 6, § 16 lg 2 ja 3, § 22 lg 2 ja 3, § 35 lg 4 ja 5). 2. Taotleja on avaldanud soovi kõrghariduse omandamine märkida ITK-sse, kuid vangla ei taha teha põhjendusel, et seda saab niisama ka, kui aeg on käes. 3. Esialgse õiguskaitse mitterahuldamine võib taotlejale tuua kaasa tarbetuid koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik. Tegemist on piisavalt olulise vaidlusega, mistõttu on esialgse õiguskaitse taotlus taotleja õiguste kaitse seisukohalt oluline võimalike pöördumatute tagajärgede ärahoidmiseks. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kahjustataks avalikke huve kui ka põhiõigusi, mis tooks kaasa riigi kohustuse hüvitada mittevaraline kahju vms. Kui isikul esineb esialgse õiguskaitse vajadus ja esialgne õiguskaitse ei kahjusta avalikku huvi üle-

2(3) määraselt, tuleb eelistada olukorda, mis vähendaks taotleja negatiivsete tagajärgede saabumist vaidluse ajal.

3. Tallinna Vangla palub jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kinnipeetaval ei ole sub- jektiivset õigust nõuda vanglalt enda lubamist õppima väljapoole vanglat ja vangla kohustuseks on tagada kinnipeetavale eelkõige põhi- ja üldkeskhariduse omandamine. Esialgse õiguskaitse kohal- damata jätmisega ei kaasne X ebaproportsionaalselt raskeid ega pöördumatuid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei võta X ära võimalust tulevikus õppida või sooritada sisseastu- miseksameid ülikooli, mistõttu puudub esialgse õiguskaitse vajadus. X individuaalses täitmiskavas ei ole riske maandavate tegevustena ette nähtud kõrghariduse omandamist. Haridustase ei ole olnud X puhul kuriteo toimepanemist soodustavaks asjaoluks, mistõttu ei ole ka tema haridustaseme tõst- mine uute kuritegude toimepanemise riski maandavaks teguriks.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus märgib esiteks, et praegusel juhul ei ole vaidluse all, kas vangla peab võimaldama taotleja- le kõrghariduse omandamist ja kas kõrghariduse omandamine tuleb kanda individuaalsesse täitmis- kavasse. Vaidluse all on esialgse õiguskaitse kohaldamise vajalikkus, s.o kas taotlejale saabub raske tagajärg, mida hiljem ei ole võimalik kõrvaldada, kui tal ei võimaldata hiljemalt 30.06.2021 esitada Tartu Ülikooli Tallinna esinduses kohapeal sisseastumisavaldust ja tal jääb seetõttu 2021. aastal ülikooli sisse astumata.

5. HKMS § 249 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või või- matuks, arvestades avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hinnates kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada hal- duskohtule ka vaidemenetluse ajal (lg 2).

6. Kohus leiab, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Taotleja on küll väitnud, et talle saabuvad pöördumatud tarbetud koormavad tagajärjed, kuid ei ole nimetanud, millised need tagajär- jed on. Kuigi taotleja soovib enda lubamist Tartu Ülikooli Tallinna esindusse sisseastumisavaldust esitama hiljemalt 30.06.2021, saab kohus taotlusest aru, et taotleja lõppeesmärk on asuda 2021. aas- ta sügisel omandama Tartu Ülikooli Tallinna esinduses sessioonõppes õigusharidust. Seega võib tagajärg taotleja jaoks olla, et tal ei ole võimalik 2021. aastal ülikooli sisse astuda ja õppima asuda. Kohtu hinnangul ei ole tegemist raske pöördumatu tagajärjega.

Kohus selgitab, et esialgse õiguskaitse eesmärk on reeglina olemasoleva olukorra säilitamine, et isiku olukord kohtumenetluse jooksul ei halveneks. Isiku soodustamine, sh lõppvaidluse ära otsus- tamine esialgse õiguskaitse korras on erandlik, kui kulgemas on mõni kohtu sekkumiseta pöördu- matu protsess (nt ravi tagamata jätmine vms). Kaebaja ei ole välja toonud, millised pöördumatud ja rasked tagajärjed tekivad talle juhul, kui senine olukord, kus kaebaja kõrgharidust ei omanda, jät- kub.

7. Kõrghariduse omandamiseks sisseastumisavalduse esitamise edasilükkumine ei ole selline pöör- dumatu tagajärg, mille esinemise vältimiseks tuleks kohaldada esialgset õiguskaitset. Kaebaja mitte- lubamine Tartu Ülikooli Tallinna esindusse sisseastumiseks dokumente esitama hiljemalt 30.06.2021 ei välista võimalust esitada dokumente ülikooli sisseastumiseks tulevikus. Kaebaja vii- bib vanglas alates 09.11.2012 ja tema karistuse kandmise lõpp on 24.09.2024 (Tallinna Ringkonna- kohtu kriminaalkolleegiumi 17.12.2020 määruse nr 1-13-3739 p 1 ja 10). Arvestades, et viidatud määrusega jättis ringkonnakohus jõusse maakohtu määruse, millega keelduti kaebaja ennetähtaeg- sest vabastamisest, ei vabane kaebaja lähiajal vanglast. Seetõttu ei piira ülikooli sisseastumise edasi-

3(3) lükkumine tema võimalusi vabaduses haridust omandada. Ka vanglas viibides on kaebajal edaspidi võimalus esitada uuesti taotlus lubada tal omandada vanglas viibimise ajal väljaspool vanglat kõrg- haridust ja teha sisseastumiseks vajalikke toiminguid. Samuti on kaebajal võimalik soovi korral keelduvad load kohtus vaidlustada ning saavutada nende osas õigusselgus järgmisel aastal sisseas- tumiseks.

Kaebaja viidatud vangistusseaduse sätted ei näe ette kohustust lubada kinnipeetavatel omandada kõrgharidust. Kinnipeetaval kõrghariduse omandamise võimaldamine on soodustus, mille võimal- damisel on vanglal kaalutlusõigus. Piirangud haridustaseme omandamisel, mille omandamist vang- las viibimise ajal õigusaktid ette ei näe, on kinnipidamisasutuses viibimisega paratamatult kaasne- vad piirangud. Asjaolu, et kaebajale või teisele kinnipeetavale on varem sarnast soodustust võimal- datud, ei kohusta vanglat sellist soodustust võimaldama kaebajale praegu. Asjaolu, et taotlejal võib olla otstarbekas ülikooli astuda just praegu või võib sisseastumine hiljem, sh pärast vabanemist teki- tada taotleja kirjeldatud tarbetut koormust, ei tähenda, et kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Arvestades kaebaja senist hariduskäiku ja vanglas võimalikku viibitavat aega, ei kaasne kaebajale rasket tagajärge, kui ta esmalt saab ülikooli astumise eeldusena vanglalt loa (sh kasvõi kohtu kaudu) ja astub ülikooli alles siis. Esialgse õiguskaitse eesmärk on ära hoida pöördumatud koormavad taga- järjed, mille korvamine hiljem ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud, mitte võimaldada taotle- jal teha toiminguid talle sobivaimal või otstarbekamal ajal.

Kuivõrd kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, jääb taotlus rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin