2-20-126706/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.06.2021 Tallinn, Tallinna Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-126706

Tsiviilasi

Nunner Logistics UAB hagi Via3L Spedition OÜ

vastu võlanõudes

Tsiviilasja hind

3985,99 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Nunner

Logistics

UAB

(registrikood

302632959,), lepinguline esindaja vandeadvokaat Alo

Pormeister

Kostja Via3L Spedition OÜ (registrikood 12044801),

vandeadvokaat Helmeri Indela

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Välja mõista Via3L Spedition OÜ-lt Nunner Logistics UAB kasuks põhivõlg 3400

eurot ja viivised 313,99 eurot, kokku 3713,99 eurot.

3. Välja mõista Via3L Spedition OÜ-lt Nunner Logistics UAB kasuks viivis

põhinõudelt (3400 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 määras alates

25.08.2020 kuni põhinõude tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta kõik menetluskulud kostja Via3L Spedition OÜ kanda.

5. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

1. Hageja esile toodud asjaoludel sõlmisid hageja ja kostja veolepingu, mille alusel pidi

hageja vedama juustu Itaaliast Soome. Esialgselt oli kokku lepitud 15 kaubaalust ja

transpordi hind 2250 eurot, kuid seda muudeti poolte kokkuleppel. Uueks kauba

transportimise hinnaks oli 3400 eurot. Hageja transportis juustu (30 kaubaalust) saajale X OY

ja saaja võttis 05.05.2019 kauba vastu. Hageja esitas kostjale 30.05.2019 arve nr

19/421004630 summas 3400 eurot veoteenuse eest. Kostja arvet ei tasunud. Kostja

aktsepteeris 04.06.2019 e-kirjas nõuet summas 1125 eurot, kuid ka sellele vaatamata arvet ei

tasunud.

2. Hageja palub kostjalt välja mõista tasu summas 3400,00 eurot ja perioodi 30.06.2019 kuni

24.08.2020 eest seadusest tulenev viivis 313,99 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja

mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavaks mittemuutunud viivis kuni põhisumma täitmiseni.

Menetluskulud palub hageja välja mõista kostjalt.

3. Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja, et hageja nõuded ei ole aegunud.

Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR) art 32 lõike 1 kohaselt on

konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvatest vedudest tulenevate nõuetel üheaastane hagi

aegumistähtaeg, kuid art 32 lg 1 alapunkt C kohaselt hagi aegumistähtaja kulg algab

kolmekuuse tähtaja möödumisel veolepingu sõlmimise päevast arvates. Rahvusvahelise

kaupade autoveoleping sõlmiti hageja ja kostja vahel 17.04.2019. Sellest tulenevalt oli hagi

aegumistähtaeg 17.07.2020 (17.04.2019 + 3 kuud = 17.07.2019 + 1 aasta = hagi esitamise

tähtaeg hiljemalt 17.07.2020). Hageja esitas nõuded kohtusse 10.07.2020, mistõttu aegumine

peatus ning nõuded on esitatud tähtaegselt ja nõuded ei ole aegunud (TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2

p 3). Samuti toimusid poolte vahel kompromissläbirääkimised võlgnevuse üle ja selle

tasumiseks, millisel juhul samuti aegumine peatub. Hagi aegumine oli peatunud perioodil

07.05.2019 kuni 10.09.2019. Hageja vaidleb kostja tasaarvestusavaldusele vastu. Kostja

nõuded on aegunud, isegi kui nad oleksid esitatud õiguslikul alusel ja põhjendatud.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

4. Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et see on aegunud. Kostja võttis omaks asjaolu, et

poolte vahel oli veoleping, mille alusel pidi hageja vedama kauba Itaaliast Soome. Kostja

väitel tuli kaup Soome transportida hiljemalt 29.04.2019. Tasus lepiti kokku summas 2250,00

eurot, tasu suurendamise küsimuses summani 3400,00 eurot pooled kokkulepet ei saavutanud.

Hageja andis veose üle 05.05.2019. CMR-ist tulenevalt on nõude esitamise aegumistähtaeg 1

aasta veose üleandmisest. Hageja pöördus kohtusse 10.07.2020 ehk rohkem kui aasta pärast

kauba üleandmist. Koos vastusega taotles kostja, et kohus teeks aegumise osas vaheotsuse.

5. Alternatiivselt leidis kostja, et tal oli õigus keelduda tasu maksmisest, sest laadimine ja

üleandmine toimus hilinemisega. Kostja esitas tasaarvestuse avalduse, millega soovib

tasaarvestada hageja nõude kostjale veolepingu rikkumisest tuleneva kahjunõudega summas

2962,70 eurot.

6. Kostja hinnangul tuleb tervikuna kohaldada CMR art 32 lg 1 alapunkti a). Hageja ja kostja

nõuete suhtes erinevate CMR art 32 lg 1 aegumise aluste kohaldamine ning hageja nõude

suhtes aegumise mittekohaldamine oleks antud juhul vastuolus ka hea usu põhimõttega.

Sellisel juhul aeguks kostja kahju hüvitamise nõue hageja vastu (tulenevalt hageja poolt

veolepingu rikkumisest) varem, kui hageja veolepingust tulenev tasu nõue kostja vastu. See

võimaldaks hagejal kuritarvitada enda menetluslikke õigusi kauba kohaletoimetamisega

viivitamisel. Kostja raamatupidaja 27.08.2019 ja 10.09.2019 e-kirju ei saa pidada nõude

tunnustamiseks kostja poolt. Juhul kui kohus peaks tuvastama, et kostja raamatupidajal oli

õigus ja pädevus tunnustada kostja nimel hageja nõuet, siis palub kostja kohtul lugeda hageja

nõue raamatupidaja 27.08.2019 ja 10.09.2019 e-kirjades tehtud avalduste alusel

tasaarvestatuks. Tasaarvestuse tulemusena jäi hagejal kostjale tasuda 202,70 eurot. Kostja

palub hageja tasunõude kostja kahju hüvitamise nõudega tasaarvestada ning jätta hagi

rahuldamata.

7. Kostja leiab 05.05.2021 menetlusdokumendis, et kostjale on tekkinud hageja poolsest

veolepingu rikkumisest tulenevalt kahju summas 3962,70 eurot. Kahju koosneb esmalt kauba

kohale toimetamisega hilinemisega, kuna kokkulepitud kuupäeva 29.04.2019 asemel jõudis

kaup 15 kaubaalust juustu saajani alles 05.05.2019. Kauba saaja X OY esitas kostjale nõude

1022,70 eurot. Kostja maksis nimetatud summa kauba saajale ära ning esitas kahju hüvitamise

nõude hageja vastu. Teisena tekkis kostjale kahju tulenevalt hageja poolt veolepingu

tingimuste rikkumisest, mille kohaselt laadimisele viis päeva hilinenud hageja veoki juht ei

kontrollinud kauba peale laadimisel lasti kogust ega tellimuse õigsust. Seetõttu laadis saatja

veoki peale ka järgmise saadetise, arvates, et tegemist on õige vedajaga. Järgmise saadetise

tellimus oli kostja teise veokorraldaja poolt juba 29.04.2019 vormistatud ja vedaja R OÜ veok

kaubale järele saadetud. Kostja pidi tühistama R OÜ veotellimuse poole pealt ja kostja tasus

R OÜ-le 2940 eurot tühisõidu eest. Kostja teatas, et nõuab hagejalt kahju hüvitamist ja esitas

täpsustatud kahju hüvitamise nõude 29.07.2019. kahju hüvitamise nõuded ega tasaarvestuse

avaldus ei ole aegunud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

8. Hagiavaldus tuleb rahuldada.

9. Hageja esitas kostja vastu põhinõude 3400 euro väljamõistmiseks ja viivisenõude. Kostja

taotles aegumise kohaldamist. Kohus jättis 31.03.2021 määrusega rahuldamata kostja taotluse

vaheotsuse tegemiseks (dtl 205-208).

10. Kohtul tuleb esmalt kvalifitseerida hageja nõue ja siis võtta seisukoht aegumise vastuväite

kohta (RKTKo nr 3-2-1-36-14, p 13). TsÜS § 142 lg 1 näeb ette, et õigus nõuda teiselt isikult

teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg)

jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.

Vastavalt TsÜS §-le 143 võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku

taotlusel.

11. Kohus täitis 31.03.2021 määrusega selgituskohustust ning selgitas pooltele kohalduvat

õigust ja tõendamiskoormist (dtl 205-208).

12. CMR ei reguleeri täpsemalt veotasu nõude esitamist. Käesoleval juhul on kauba

vastuvõtmise ja üleandmiseks ettenähtud kohad eri riikides. Konventsiooni kohaldatakse

igasuguse kauba autoveolepingu suhtes, mida tehakse tasu eest sõidukiga, kui lepingus

näidatud kauba vastuvõtmise koht ja kauba üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides,

millest vähemalt üks on konventsiooni osapool, olenemata lepingupoolte elukohast ja

rahvusest (CMR konventsiooni art 1 lg 1). Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt sõlmisid

hageja ja kostja autoveolepingu juustu vedamiseks Itaaliast Soome. Pooled ei vaidle lepingu

olemasolu üle. Nii Soome kui ka Itaalia on CMR konventsiooniga liitunud. Kuna tegemist on

rahvusvahelise veoga, tuleb kohaldada CMR konventsiooni ja viimasega reguleerimata osas

VÕS kaubaveolepingu sätteid. CMR konventsioon ei reguleeri otseselt tasu maksmise

kohustuse täitmist, kuid see tuleneb CMR-i üldisest mõttest. CMR art 13 lg 2 alusel saab

vedaja nõuda saajalt (veose tellijalt) kaupade üleandmisel veokirjas (saatedokumendis)

märgitud maksete tasumist. Eesti õiguse järgi on saatjal kohustus maksta vedajale veotasu

VÕS § 774 lg 1 teise lause ja § 787 lg 1 esimese lause järgi (RKTKo nr 3-2-1-165-12, p 39).

13. Kohus võtab seisukoha aegumise vastuväite kohta. CMR konventsiooni art 32 p 1

alapunkt c räägib ka kõikidest muudest nõuetest. Õiguskirjanduses märgitud seisukohtade

kohaselt kehtib konventsiooni art 32 p 1 alapunkt c ka vedaja poolt saatjale esitatud veotasu

nõude korral (vt R. Mahl, CMR konventsioon. Kommenteeritud väljaanne, kirjastus Interlex,

2015, lk 239). CMR art 32 p 1 kohaselt konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvatest

vedudest tulenevatele nõuetele kehtestatakse hagi üheaastane aegumistähtaeg. Kuid tahtliku

õigusvastase tegevuse või selliste kohustuste mittenõuetekohase täitmise puhul, mis vastavalt

asja läbivaatava kohtu poolt kohaldatavale seadusele võrdsustatakse tahtliku õigusvastase

tegevusega, kehtestatakse hagi kolmeaastane aegumistähtaeg. CMR art 32 p 1 alapunkt c

kohaselt hagi aegumistähtaja kulg algab kõikidel muudel puhkudel kolmekuuse tähtaja

möödumisel veolepingu sõlmimise päevast arvates. Päeva, millest algab hagi aegumistähtaja

kulg, ei arvata hagi aegumistähtaja sisse. Konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvatest

vedudest tulenevatele nõuete aegumistähtaeg on 1 aasta (CMR konventsioon 32 lg 1 ls 1).

Aegumistähtaeg

hakkab

kulgema

kauba

osalise

kaotsimineku,

vigastamise

või

kohaletoimetamisega viivitamise juhul kauba üleandmise päevast arvates, kõikidel muudel

puhkudel - kolmekuuse tähtaja möödumisel veolepingu sõlmimise päevast arvates (CMR

konventsioon art 32 lg 1 p-id (a) ja (c)). Riigikohus on leidnud, et veotasu maksmise nõudele

kohaldub aegumise osas art 32 lg 1 p (c) (RKTKo 3-2-1-165-12, p 40). Seega kohaldub kohtu

hinnangul käesolevale vaidlusele CMR art 32 lg 1 p (c). Kohus nõustub hageja seisukohaga,

et CMR art 32 lg 1 p (a) kohaldub sel juhul, kui soovitakse kauba osalise kaotsimineku,

vigastamise või kauba kohaletoimetamisega viivitamise puhul nõuda kahju hüvitamist.

Pooled sõlmisid veolepingu 17.04.2019. Nimetatu on tõendatud saatelehega nr 67411 ja

CMR-ga. Hageja nõuab kostjalt veotasu maksmist. Seega on hagi aegumise tähtaeg

18.07.2020 (17.04.2019 + 3 kuud +, so 17.07.2019 + 1 aasta), kuna esimest päeva ei arvutata

CMR art 32 lg kohaselt aegumistähtaja sisse. Hageja esitas hagi 10.07.2020. Eeltoodust

tulenevalt ei ole hageja nõue aegunud.

14. Kohus analüüsib kokkulepet veotasu suuruse kohta. Hageja nõuab kostjalt veotasu

tasumist. Sellise nõude õiguslik alus on VÕS § 108 lg 1. Kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Vaidlus puudub

veolepingu sõlmimise osas. Pooled vaidlevad selle üle, kas pooled leppisid kokku veotasu

summas 3400 eurot või veotasu summas 2250 eurot. Pooled sõlmisid veolepingu 17.04.2019

15 pakendi osas summas 2250 eurot. Nimetatu on tõendatud saatelehega nr 67411 (hagi lisa

1). Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et lõplik veotasu suurus milles pooled kokku leppisid

oli 3400 eurot. Hageja teavitas kostjat 30.04.2019 kell 11.06 e-kirjaga, et veok on ikka veel

Itaalias ning ilmselt veok ei jõua Vilniusesse enne 02.05. Eeldatav saabumisaeg lõppsihtkohas

on 06.05 (hagi lisa 2). Hageja teavitas kostjat 30.04.2019 kell 15.30 e-kirjaga, et veokile on

laaditud 40 kaubaalust juustu, mis võtab ruumi 30 kaubaaluse jagu. Hageja palus kontrollida

kas sellega on kõik korras (hagi lisa 4). Kostja teatas 30.04.2019 kell 15.46 e-kirjaga, et nad

räägivad kliendiga ja võtavad ühendust (hagi lisa 5). Hageja palus kostjalt 30.04.2019 e-

kirjaga teatada seoses saatja poolt suurema koguse juustu peale laadimisega, et millist hinda

on kostja valmis selle vedamise eest tasuma (hagi lisa 6). Kostja vastas 30.04.2019 e-kirjaga,

et ootab kliendilt infot 30 kaubaaluse kohta (hagi lisa 7). Kostja teatas 30.04.2019 e-kirjaga, et

on valmis selle eest tasuma maksimum 3400 eurot, kuna kliendil on varud otsas (hagi lisa 8).

Hageja oli nimetatud summaga nõus. Seega saavutasid pooled kokkuleppe kauba koguse ja

hinna 3400 euro osas. Saatelehes kokkulepitud tingimused kauba koguse ja hinna osas olid

poolte kokkuleppel muudetud (hagi lisa 9). Uueks kogu kauba transportimise hinnaks oli

3400 eurot. Hageja transportis kostja palvel Itaaliast Soome saatja F SRL poolt hagejale üle

antud kogu juustu koguse, mille kokkulepitud saaja X OY (xxx) (xxx) 05.05.2019 ka

täielikult vastu võttis. Veolepingu sõlmimist ja transporditeenuse osutamist ning kostja poolt

raha maksmise kohustust tõendab ka kostja poolt pärast transpordi toimumist hagejale

kokkulepitud summas 3400 eurot esitatud 30.05.2019 arve nr 19/421004630 (hagi lisa 10).

Poolte kokkulepe 3400 euro osas on tõendatud ka kostja raamatupidaja 27.08.2019 e-kiri ja

samasisuline 10.09.2019 e-kiri, kus kostja on tunnistanud, et võlgneb hagejale 30.05.2019

arve nr 19/421004630 alusel 3400 eurot (hageja 25.01.2021 seisukoha lisad 2-3). Seega on

tõendamist leidnud, et pooled sõlmisid veolepingu 3400 euro osas. Seega on hageja põhinõue

põhjendatud 3400 euro osas.

15. Kohus võtab seisukoha kostja tasarvestusavalduse osas. Kui nõude esitaja tõendab, et

kauba kohaletoimetamise viivitus on tekitanud kahju, siis on vedaja kohustatud hüvitama

kahju summas, mis ei või ületada veomakse (CMR konventsioon art 23 lg 5). Vedaja vastutab

kauba kohaletoimetamisega viivitamise eest vastuvõtmise hetkest kuni üleandmise hetkeni

(CMR konventsioon art 17 lg 1). Vedaja vabaneb vastutusest, kui kauba kohaletoimetamisega

viivitamine toimus nõude esitaja ebaõige tegevuse või hooletuse tõttu; nõude esitaja poolt

antud juhiste tagajärjel, mida ei olnud ajendanud vedaja ebaõige tegevus või hooletus;

kaubale omasest defektist või asjaoludest, millest vedaja ei võinud hoiduda ja mille tagajärgi

ta ei suutnud vältida (CMR art 17 lg 2). Vastutust välistavaid asjaolusid peab tõendama

vedaja (CMR konventsioon art 18 lg 1). Kauba kohaletoimetamisega viivitamine võib tuua

kaasa hüvitise tasumise ainult sel juhul, kui avaldus oli tehtud kirjalikult 21 päeva jooksul

kauba saaja käsutusse üleandmise päevast arvates (CMR konventsioon art 30 lg 3).

16. Kostja esitas hageja vastu tasaarvestusavalduse veolepingu rikkumisest tulenevalt kahju

nõudes summas 3962,70 eurot. Kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma

teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool

(tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on

õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist (VÕS § 197 lg 1).

Tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele (VÕS § 198 ls 1). Tasarvestuse

avalduse võib esitada ka kohtumenetluse ajal (RKTKo 2-16-16481, p 15). Tasaarvestuse

tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis

tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti (VÕS § 197 lg 2 ls 1).

17. Kostjale tekitatud kahju koosneb kauba kohale toimetamisega hilinemise tõttu kauba

saajale tasutud leppetrahvist 1022,70 eurot ja vedajale R OÜ tasutud 2940 eurot tühisõidu

eest.

Vaidlus

puudub,

et

hageja

hilines

osaliselt

kaubaaluse

osas

kauba

kohaletoimetamisega. Saatelehe kohaselt tuli 15 kaubaalust üle anda 29.04.2019 (hagi lisa 1).

Kostja klient vajas tarnet hiljemalt 03.05, muidu tuleb kostjal tasuda leppetrahvi (hagi lisa 8).

Tõendamist on leidnud, et kaup võeti vastu 05.05.2019 ning kostja esitas kahju hüvitamise

nõude hageja vastu 27.07.2019 e-kirjaga (hageja 25.01.2021 menetlusdokumendi lisa 1).

Kostja leiab, et kostja esindaja K.K. teavitas hagejat mitmel korral veolepingu rikkumisest,

veotähtaja ületamisest, kauba hilinenud kohaletoimetamisest, lisasaadetise probleemist ja

kostjale kahju tekkimisest. Kohus on seisukohal, et nimetatud teavitusi ei saa käsitleda kahju

hüvitamise nõude esitamisena. Soov esitada hagejale kahjunõuet peab olema väljendatud

selgesõnaliselt, mitte kaudselt tuletavana. Seega on kahju hüvitamise nõuded ja tasaarvestuse

avaldus aegunud. Nõudeid, mille hagi aegumistähtaeg on möödunud, ei või esitada vastuhagi

või vastuvaidluse korras (CMR konventsioon 32 lg 4). Riigikohus on selgitanud, et

vastuvaidluse korras õiguse teostamise keeld tähendab CMR-i mõttes muuhulgas seda, et

aegunud nõuet ei tohi tasaarvestada (RKTKo 3-2-1-165-12, p 48). Kohus ei nõustu kostja

seisukohaga, et poolte nõuete erinevate aegumiste kohaldamine ning hageja nõude suhtes

aegumise mittekohaldamine oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Kohus lähtub aegumise

kohaldamisel seaduses sätestatud tähtaegadest. Vastavalt ei ole tasaarvestusavalduse puhul

edasi vaja analüüsida tasaarvestusavalduse sisulist põhjendatust. Kostja on oma lepingulisi

kohustusi rikkunud ning hageja põhinõue 3400 eurot tuleb rahuldada.

18. Hageja on esitanud kostja vastu sissenõutavaks muutunud viivisenõude perioodi

30.06.2019 kuni 24.08.2020 eest (422 päeva) summas 313,99 eurot. Samuti palub hageja

kostjalt välja mõista viivis alates 25.08.2020 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg-1

sätestatud määras. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivist, kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113

lg 1 ls 1). TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kohus rahuldas hageja põhinõude 3400 eurot. Seega kuulub viivis väljamõistmisele

rahuldatud põhinõudelt 3400 eurot alates nõude sissenõutavaks muutumisest (arve tasumise

tähtaeg oli 29.06.2019), so alates 30.06.2019 kuni 24.08.2020 eest summas 313,99 eurot.

Samuti tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt 3400 eurot alates

25.08.2020 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

19. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi.

MENETLUSKULUD

20. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

21. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS §

177 lõikes 2 sätestatud korras.

22. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

Kohtunik

Osaliselt tühistatud TRK määrusega