2-20-18451/48 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 29. juuni 2021

Tsiviilasja number

2-20-18451

Tsiviilasi

Anatoly Plotnikovi hagi Hooneühistu Horizont-

Sillamäe vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse

tuvastamiseks ja töölepingu ülesütlemise hüvitise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

1800 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 12. aprilli 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Hooneühistu Horizont-Sillamäe apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): Hooneühistu Horizont-Sillamäe

(registrikood 80033189), lepinguline esindaja Igor

Sumarok

Vastustaja (hageja): Anatoly Plotnikov (isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Artur Pärnoja

RESOLUTSIOON

1. Jätta

Hooneühistu

Horizont-Sillamäe

apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta Viru Maakohtu 12. aprilli 2021. a otsus

muutmata.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud

Hooneühistu Horizont-Sillamäe kanda.

4. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks

maakohus pärast tsiviilasjas lõpplahendi jõustumist.

5. Jätta apellatsioonkaebusele lisatud telefonikõne

salvestis ning telefoni ekraanitõmmis tsiviilasja

materjalide juurde võtmata.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Anatoly Plotnikov (hageja) esitas 14. augustil 2020 Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile

avalduse Hooneühistu Horizont-Sillamäe (kostja) vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse

tuvastamiseks, kolme kuu keskmise töötasu X euro ning hüvitise etteteatamise tähtaja

rikkumise eest 343 euro väljamõistmiseks. Töövaidluskomisjon rahuldas 25. novembri 2020. a

otsusega avalduse osaliselt. Töövaidluskomisjon tuvastas, et töölepingu ülesütlemine on tühine,

lõpetas poolte vahel sõlmitud töölepingu töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel alates

27. juulist 2020, mõistis kostjalt TLS § 109 lg 1 alusel välja hüvitise X eurot ning jättis hageja

nõude 343 euro hüvitise saamiseks rahuldamata. Kostja esitas 14. detsembril 2020 Viru

Maakohtule avalduse vaadata töövaidlus läbi hagimenetluse korras.

2. Hagiavalduse kohaselt asus hageja 1. septembril 2019 sõlmitud töölepingu alusel kostja

korrapidajana (valvurina) tööle. Hageja viibis puhkusel perioodil 28. juunist 2020 – 26. juulini

2020. Hageja nägi 22. juulil 2020 töökohast mööda sõites töökohal politseiautot ja hooneühistu

liikmeid. Hageja peatus ja sai teada, et keegi oli avanud kõrvalruumi luku ja viinud välja

magnetkaardid ja dokumendid, mille tõttu kutsuti välja politsei. Kohal viibinud C.C. tutvustas

ennast uue juhatuse liikmena.

Hageja sai 29. juulil 2020 C.C.lt, D.D.lt ja E.E.lt, kes nimetasid ennast uuteks kostja juhatuse

liikmeteks, töölepingu ülesütlemise teate. Lepingu ülesütlemise põhjuseks oli asjaolu, et hageja

vedas koos endise juhatuse liikme ja revisjonikomisjoni liikmega omavoliliselt välja

magnetkaardid ja videoploki ning kostja dokumendid. Hagejale pandi süüks, et ta ei teavitanud

kostja uut juhatust kõigest, mis kostja territooriumil toimus.

Hageja ei tekitanud kostjale kahju, samuti ei aidanud kellelgi kostja territooriumilt vara välja

viia. Hagejat pole töösuhte kehtivuse ajal kordagi distsiplinaarkorras karistatud. 29. juulil 2020

öeldi üles ka A.A. tööleping ning ülesütlemisavalduses on kirjas, et A.A. viis koos B.B.ga

omavoliliselt ära kostja vara. Seega on nimetatud dokument vastuolus kostja seisukohtadega.

Kostja ei ole täpsustanud, millist abi hageja osutas ja millist vara ta kostja territooriumilt välja

viis.

Hageja sai hiljem teada, et C.C., D.D. ja E.E. ei olnud juhatuse liikmed, kuna Tartu Maakohus

jättis 31. juuli 2020. a kandeavalduse juhatuse liikmete muutmiseks rahuldamata. Seega ei

olnud töölepingu ülesütlemisavalduse allkirjastajatel õigust töölepingut üles öelda. Töölepingu

ülesütlemine on tühine.

Hageja töötasu oli alates 1. jaanuarist 2020 X eurot. Hageja oli töötu viis kuud, seega jäi tal

saamata X eurot. Põhjendatud on maksta hagejale kolme kuu keskmise töötasu suurune hüvitis.

Hageja palub lugeda tuvastatuks töölepingu ülesütlemise tühisus alates 29. juulist 2020,

lõpetada tööleping alates 29. juulist 2020 TLS § 107 lg 2 alusel ja mõista välja hüvitis X eurot

(bruto).

3. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja 19. juuli 2020. a üldkoosolekul otsustati kutsuda

juhatusest tagasi A.A., F.F. ja G.G. ning valiti uus juhatus koosseisus E.E., D.D. ja C.C.. Endine

juhatuse esimees A.A. viibis koosolekul ja oli sellest teadlik. A.A. tuli 22. juulil 2020 kostja

territooriumile ettekäändel, et soovib kontrollida kostja territooriumile pääsemist võimaldavate

magnetkaartide säilivust. A.A. avastas, et uus juhatus oli magnetkaardid ära viinud ning kutsus

välja politsei. Tööl olnud valvur teatas toimunust C.C.le, kes saabus kostja territooriumile koos

kaartidega kell 7.50. Hageja oli seal koos A.A.ga. Hageja väide, et ta sattus territooriumile

juhuslikult, ei vasta tõele. Hageja oli teadlik juhatuse vahetumisest. Hageja jäi kostja

territooriumile ka peale C.C. lahkumist umbes kell 10.00. Pärast uue juhatuse lahkumist viis

A.A. välja kostjale kuuluva vara: magnetkaardid 554 tk maksumusega 2742 eurot 30 senti,

videoploki maksumusega 600 eurot, kostja liikmete nimekirja koos kontaktandmetega, kostja

protokollid, osalejate nimekirjad, volitused ja võtmed. Seoses vara äraviimisega alustas

prokuratuur kriminaalasja nr X. Valvuri sõnade kohaselt abistas hageja endist juhatuse liiget

vara äraviimisel.

Kostja töötaja H.H. 26. juuli 2020 märgukirja kohaselt tuli hageja 26. juulil 2020 kostja

territooriumile töögraafikuga tutvumise eesmärgil. Hageja soovis, et H.H. lavastaks, nagu oleks

süüdi uus juhatus ja soovis, et vana juhatus saaks jätkata. Hageja ähvardas, et vastasel juhul

H.H. vallandatakse. H.H. 26. juuli 2020 märgukirja kohaselt sõitis I.I. 26. juulil 2020 kell 13.45

kostja territooriumile hagejale kuuluva autoga, kasutades J.J. sissepääsu magnetkaarti. Autol

oli haagis ja haagises olid erinevad asjad. Samal päeval pöördus juhatuse poole boksi nr 553

omanik, teatades, et tema boksi lukk on katki, asjad sees segamini ja kadunud. Kostja juhatus

soovis saada eelnimetatud juhtumite kohta hageja selgitust. Hageja ei vastanud kostja juhatuse

liikmete telefonikõnedele.

Hageja rikkus lojaalsuskohustust, millest tulenevalt oli kostjal õigus tööleping üles öelda.

Kostja ei pidanud hagejat eelnevalt hoiatama, kuna usalduse kaotuse põhjustanud töötaja

töökohustuste rikkumise korral ei saa tööandjalt oodata töösuhete jätkamist. Hageja puhkusel

olek ei mängi rolli, kuna hageja võttis aktiivselt kostja tegevusest osa ja usalduse kaotust

põhjustanud tegu võib toimuda ka väljaspool tööaega.

Kostja palus juhuks, kui kohus peaks leidma, et töölepingu ülesütlemine on tühine, vähendada

hüvitise summat nullini. Hageja ühe kuu keskmine töötasu oli X eurot X senti, seega on kolme

kuu keskmine töötasu X eurot X senti.

Kostja kinnitas 9. märtsi 2021 istungil, et välja viidud vara osas on jõutud kokkuleppele, A.A.

viis asju ära. Kostja oli seisukohal, et hageja toetas A.A.d. Töölepingu ülesütlemise ajal arvati,

et on toime pandud õigusvastane tegu. Kui valvuri vastu on usaldamatus, siis ei saa lasta tal

edasi tööd teha.

MAAKOHTU LAHEND

4. Viru Maakohus rahuldas 12. aprilli 2021. a otsusega hagi osaliselt, tuvastas poolte vahel

1. septembril 2019 sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisuse, lõpetas töölepingu TLS § 107 lg

2 alusel alates 29. juulist 2020 ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 1

alusel X eurot (bruto). Maakohus jättis kostja menetluskulud kostja kanda ning hageja

menetluskuludest 88% kostja kanda ja 12% hageja enda kanda.

Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja ja kostja vahel on 1. septembril 2019 sõlmitud tööleping

ning kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu üles alates 29. juulist 2020.

Ülesütlemisavaldusest nähtub tööandja tahe vabastada töötaja töölt vastavalt TLS § 88 lg 1

p-dele 5 ja 7. Pooled ei vaidle, et hageja sai töölepingu ülesütlemisavalduse kätte 29. juulil

2020. Seega on kostja töölepingut erakorraliselt üles öeldes järginud TLS § 95 lg 1 formaalseid

tingimusi. Isegi kui dokumendi allkirjastanud isikutel ei ole olnud esindusõigust, siis on kostja

töölepingu ülesütlemise hiljem heaks kiitnud.

Kostja väitel on usalduse kaotus ja kahju tekitamine tingitud asjaolust, et 22. juulil 2020 tuli

kostja endine juhatuse liige A.A. koos oma sõbraga B.B. kostja territooriumile ning viis ära

omavoliliselt kostja vara. Kostja süüdistab hagejat selles, et alates 19. juulist 2020 oli kostjal

uus juhatus, kes palus viivitamatult teatada kõigest, mis toimub kostja territooriumil. Hageja ei

ole seda teinud, samuti aitas hageja viia välja kostjale kuuluvat vara.

Kostja poolt etteheidetud teod ei ole kohtumenetluse käigus tõendamist leidnud. Tõendamata

on nii asjaolu, et hageja teadis kostja juhatuse liikmete vahetusest, kui ka see, et kostja uus

juhatus oleks andnud korralduse hagejale teatada kõigest, mis territooriumil toimub. Hageja oli

22. juulil 2020 puhkusel, seega ei saanud ta sellel kuupäeval oma töökohustusi täita.

Tõendamata on ka asjaolu, et hageja oleks midagi kostja territooriumilt varastanud, tekitanud

kahju või ohu kahju tekkimiseks.

Kostja väitis, et töölepingu ülesütlemise otsustamisel tugines ta H.H. selgituskirjadele. Istungil

selgitas tunnistaja H.H., et kirjutas need seletuskirjad uue juhatuse liikme dikteerimisel. Samuti

ei näinud tunnistaja, et hageja oleks midagi varastanud. Maakohus leidis, et olukorras, kus

kostja esindajad on seletuskirju dikteerinud ning muud tõendid puuduvad, siis ei ole võimalik

väita, et oleks tõendatud usalduse kaotamine või hageja poolt kahju tekitamine. Hagejale ei

olnud tehtud ka ühtegi hoiatust.

Hageja töölepingu ülesütlemine on tühine, kuna hageja tegevuses ei ilmne TLS § 88 lg 1 p-

des 5 ja 7 sätestatud tegu, mis õigustaks töölepingu ülesütlemist ja mille kohta kostja oleks

esitanud tõsikindlaid tõendeid. Maakohus lõpetas poolte vahel sõlmitud töölepingu TLS § 107

lg 2 alusel alates 29. juulist 2020.

Seaduseandja on ette näinud kolme kuu hüvitise, kuid kaalutlusõigus selle suuruse muutmiseks

on jäetud töövaidlusorganile (töövaidluskomisjon, kohtud). Kohus arvestab TLS § 109 lg 1

teise lause alusel hüvitise suuruse muutmisel mh nii töötatud aja kui ka poolte käitumisega.

TLS § 109 lg-s 1 ettenähtud hüvitisnõue on lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue,

mille puhul kohaldatakse TLS § 1 lg-st 3 tulenevalt võlaõigusseaduse 7. peatüki sätteid.

Töövaidlusorganil on võimalik selle hüvitise koosseisus mõista tööandjalt töötaja kasuks välja

hüvitis tulu eest, mis töötajal jäi saamata ajavahemikul alates töölepingu ebaseaduslikust

ülesütlemisest kuni TLS § 107 lg 2 alusel töölepingu lõpetamise otsuse jõustumiseni. Lisaks on

TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitise koosseisus töötajal võimalik nõuda ja töövaidlusorganil

tööandjalt töötaja kasuks välja mõista hüvitis pärast töölepingu lõppemist saamata jääva töötasu

ja töölepingu ebaseadusliku ülesütlemisega tekitatud mittevaralise kahju eest. Seega hõlmab

TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitis erinevaid kahju liike ning selle hüvitise koosseisus tuleb

hüvitada tekkinud varaline kahju (saamata jäänud tulu), tulevikus tekkiv varaline kahju

(saamata jääv tulu) ning tekkinud mittevaraline kahju (Riigikohtu 14. mai 2014. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-79-13, p 32.3.).

Arvestades kostjale makstud töötasu suurust ning asjaolu, et kostja ütles lepingu üles ilma

etteteatamistähtaega järgimata ja ka seda, et hageja ei ole mitme kuu jooksul tööl käinud, leidis

maakohus, et põhjendatud hüvitise suuruseks on X eurot (bruto).

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsuse hagi rahuldamise osas ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt andis H.H. valeütlusi, et kostja juhatus on seletuskirju

dikteerinud. H.H. kirjutas seletuskirju iseseisvalt. Kostja palub ringkonnakohtul lisada asja

materjalide juurde tõendina H.H. ja kostja juhatuse liikme E.E. vahel 26. juulil 2020 toimunud

telefonikõne salvestise. Samuti palub kostja lisada asja materjalide juurde telefoni

ekraanitõmmise, mis tõendab salvestise tegemise kuupäeva. H.H. kuulati üle viimasel

kohtuistungil ja kostja ei teadnud, et tunnistaja loobub oma seletuskirjadest. Salvestis tõendab,

et H.H. kirjutas seletuskirju isiklikult ilma juhatuse dikteerimiseta. Hageja esitas 14. juunil 2021

telefonikõne salvestise stenogrammi.

Maakohus on jätnud oma otsuse hüvitise osas põhjendamata, millega rikkus oluliselt

TsMS § 436 lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 (otsuse seaduslikkus ja põhjendatus) sätestatud

menetlusõiguse norme. Maakohtu hinnangul on TLS § 109 lg-s 1 ettenähtud hüvitise

põhjendatud suuruseks X eurot (bruto). Maakohus jättis oma järelduse põhjendamata. Otsusest

ei selgu arvutuskäiku hüvitise suuruse osas.

Maakohus jättis kostja taotluse hüvitise vähendamiseks lahendamata.

6. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda. Kostja ei esitanud veenvaid tõendeid selle kohta, et tal ei olnud võimalik esimese

astme kohtule esitada salvestust vestlusest tunnistajaga. Kui tunnistaja oli 23. märtsi 2021. a

kohtuistungil üle kuulatud, ei avaldanud kostja, et tal on tõendid, mis lükkavad ümber tunnistaja

ütlusi. Kostja ei taotlenud kohtult täiendavat aega täiendavate tõendite kogumiseks.

Helisalvestisel olev hääl ei kuulu tunnistajale. H.H. poolt 23. märtsi 2021. a kohtuistungil antud

ütlused on objektiivsed ja tõesed ja on kooskõlas teiste tõenditega.

Kohtuotsuse põhjendustest nähtub, et kohus on võtnud arvesse asjas kogutud tõendid hageja

töötasu suuruse kohta ning tegi nende pinnalt järeldused, s.o hinnanud tõendeid hageja hüvitise

suuruse osas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks, maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata.

Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

Kostja esitas koos apellatsioonkaebusega uue tõendina H.H. ja kostja juhatuse liikme E.E. vahel

26. juulil 2020 toimunud telefonikõne salvestise ning telefoni ekraanitõmmise, mis tõendab

salvestise tegemise kuupäeva.

TsMS § 652 lg 3 p-de 1 ja 2 kohaselt on ringkonnakohtul õigus hinnata maakohtu otsuses

hindamata tõendeid, kui tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta ning asjaolu või

tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

Kostja põhjenduste kohaselt ei esitanud ta salvestist maakohtus, kuna H.H. kuulati üle viimasel

kohtuistungil ja kostja ei teadnud, et tunnistaja loobub oma seletuskirjadest. Salvestis tõendab,

et H.H. kirjutas seletuskirju isiklikult ilma juhatuse dikteerimiseta.

Ringkonnakohus leiab, et esitatud tõendid tuleb jätta asja materjalide juurde võtmata.

TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega tuli hagejal maakohtule esitada kõik tõendid, mida

ta vajalikuks pidas. Ainuüksi see, et tunnistaja ütlused ei vastanud kostja ootustele, ei ole

aluseks uue tõendi vastuvõtmisele apellatsioonimenetluses.

8. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid 1. septembril 2019 töölepingu, mille

kohaselt asus hageja kostja juures tööle valvurina. Vaidlus puudub ka selles, et kostja ütles

29. juuli 2020 avaldusega töölepingu TLS § 88 lg 1 p 5 alusel üles alates samast kuupäevast.

Kostja on ülesütlemisavalduse kätte saanud.

Hageja vaidlustas töövaidluskomisjonis töölepingu ülesütlemise kehtivuse ning esitas nõude

kolme kuu keskmise töötasu X euro ning hüvitise 343 euro etteteatamise tähtaja rikkumise eest

saamiseks. Töövaidluskomisjon rahuldas hageja nõuded kostja vastu osaliselt ning tuvastas

töölepingu ülesütlemise tühisuse, lõpetas hageja ja kostja vahelise töölepingu alates 29. juulist

2020 ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise X eurot. Hageja ei vaidlustanud

töövaidluskomisjoni otsust osas, milles tema nõue jäi rahuldmata, selles osas on

töövailduskomisjoni otsus jõustunud.

Kostja esitas maakohtule taotluse hageja töövaidluskomisjonile esitatud avalduse

läbivaatamiseks hagimenetluses.

Hagiavalduse kohaselt on kostja ülesütlemisavaldus tühine ning hageja palub jätta muutmata

töövaidluskomisjoni poolt kostjalt hageja kasuks välja mõistetud hüvitise X eurot ja lõpetada

tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 29. juulist 2020.

9. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on praegusel juhul ekslikult kohtuotsusega lõpetanud

pooltevahelise lepingu. Tööleping on eraõiguslik võlasuhe, mille sõlmimisele kohaldatakse

võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise kohta sätestatut (TLS § 4 lg 1). Kuigi töölepingu

lõppemisele kohaldatakse töölepingu seadusest tulenevaid erisätteid, lõpeb tööleping juhul, kui

kohus tuvastab, et ühe poole tahteavaldus lepingu ülesütlemiseks on kehtiv, poole kehtiva

tahteavaldusega (kohus tuvastab, et ülesütlemisavaldus on kehtiv ja loeb töölepingu

ülesütlemisavaldusega lõppenuks, vt Riigikohtu 2. mai 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-6057).

Ülesütlemise tühisuse või tühistatuse tuvastamise korral lõpetab kohus või töövaidlusorgan

töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel poole taotlusel alates ajast, kui see oleks lõppenud

ülesütlemise kehtivuse korral.

Hageja esitas töövaidluskomisjoni istungil (tl 35) taotluse töölepingu lõpetamiseks TLS § 107

lg 2 alusel alates 29. juulist 2020, hageja kordas oma taotlust ka hagiavalduses. Riigikohus on

15. aprill 2015. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-126-14 p-s 11 leidnud, et olukorras, kus tööandja

vaidlustab töötaja tähtajatu töölepingu erakorralise ülesütlemise ja töövaidluskomisjon või

kohus tuvastab ülesütlemise tühisuse (TLS § 104 lg 1 ja § 105 lg 1), loeb töövaidlusorgan

töölepingu lõppenuks korraliselt TLS § 85 lg 4 alusel. Seega kui töötaja tähtajatu töölepingu

erakorraline ülesütlemine on tühine, ei jätku töösuhe TLS § 107 lg 1 järgi, vaid lõpeb ajast, kui

see oleks lõppenud etteteatamistähtaja järgimisel.

Seega on maakohus ekslikult tuvastanud, et tööleping lõppes 29. juulil 2019.

Apellatsioonkaebuse on tsiviilasjas esitanud kostja, hageja maakohtu otsust vaidlustanud ei ole.

Kuigi kohus kohaldab seadust ise, ei saa ringkonnakohus väljuda apellatsioonkaebuse piiridest

ning muuta selles osas maakohtu otsust.

10. Kostja tugineb 29. juuli 2019 hagejale esitatud avalduses töölepingu erakorralisele

ülesütlemisele TLS § 88 lg 1 p 5 alusel.

TLS § 88 lg 1 p 5 järgi võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval

mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist,

kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse

kaotuse enda vastu

Kostja ülesütlemisavalduse kohaselt oli hageja teadlik sellest, et kostjal on alates 19. juulist

2020 uus juhatus. Kostja heitis hagejale ette, et ta ei teavitanud kostjat sellest, et kostja endine

juhatuse liige viis koos oma sõbraga ära kostjale kuuluva vara. Ülesütlemisavalduse kohaselt

palus kostja uus juhatus hagejat viivitamatult teatada kõigest, mis juhtub garaaži territooriumil.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja ei ole menetluses tõendanud hagejapoolset

lepinguliste kohustuse rikkumist. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu

põhjendustega ega korda neid TsMS 654 lg 6 alusel.

Maakohtu istungil ei ole kostja suutnud usutavalt ja arusaadavalt kirjeldada seda, millised on

need konkreetsed etteheidetavad hageja teod (tl 123 pöördel). Tõendamata on see, et hageja

oleks midagi kostja territooriumilt varastanud või tekitanud kahju või loonud võimaluse kahju

tekkimiseks. Maakohus on kuulanud kostja taotlusel ära tunnistaja (tl 148). Tunnistaja väitel on

tema poolt menetluses esitatud kirjalik selgitus tehtud ähvarduse mõjul.

Maakohus on õigesti leidnud, et kui kostja poolt esitatud seletuskirjad on tunnistaja ütluse

põhjal dikteeritud ning muud tõendid puuduvad, siis ei saa asuda seisukohale, et oleks

tõendatud hagejapoolne lepingujärgsete kohustuste rikkumine.

11. TLS § 104 lg 1 kohaselt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav

töölepingu ülesütlemine tühine.

TLS § 109 lg 1 alusel mõistab kohus või töövaidluskomisjon tööandjalt töötajale välja töötaja

kolme kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise, kuid töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja

mõlema poole huve arvestades võib töövaidlusorgan hüvitise suurust muuta. TLS § 109 lg-s 1

ettenähtud hüvitisnõue on lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue, mille puhul

kohaldatakse TLS § 1 lg-st 3 tulenevalt VÕS-i 7. peatüki sätteid (vt Riigikohtu üldkogu 14. mai

2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-13, p-d 32.2-32.5). Riigikohus on leidnud, et kohtul on

TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise väljamõistmisel suur kaalutlusõigus arvestamaks erinevate

asjaolude ja poolte huvidega (vt Riigikohtu 2. mai 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-6057, p 17).

Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole hagejale hüvitise määramisel diskretsiooniõigust

rikkunud. Hageja esitas pangakonto väljavõtte 8 kuu sissetuleku kohta (tl 129), kostja esitas

omalt poolt ka hageja töötasu arvestuse (tl 141). Hageja esitas enda 2020. aasta

tuludeklaratsiooni (tl 134–137) ja TSD lisa (tl 144). Hageja ja kostja poolt esitatud tõendid on

omavahel kooskõlas, kostja esindaja kinnitas istungil, et tuludeklaratsiooni andmed on õiged.

Poolte poolt esitatud tõendite järgi on hageja keskmine töötasu olnud ühes kuus ligilähedane X

eurole (bruto). Seega vastab maakohtu poolt väljamõistetud summa X eurot (bruto) kolme kuu

hüvitisele TLS § 109 lg 1 alusel. Maakohus on pooltega hageja nõude suurust istungil arutanud,

hageja selgitas oma nõude kujunemist. Maakohus arvestas kostjale makstud töötasu suurust,

asjaolu, et kostja ütles lepingu üles ilma etteteatamistähtaega järgimata ja ka seda, et hageja ei

ole mitme kuu jooksul tööd leidnud.

15. Kuivõrd ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse

muutmata, puudub vajadus maakohtu määratud menetluskulude jaotuse muutmiseks.

Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta

kostja kanda (TsMS § 171 lg 1).

Maakohus ei ole otsuses poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud. TsMS § 174 lg 4

teise lause kohaselt ei määra kõrgema astme kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust

kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega

maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud. Seega määrab kogu asja menetluskulud

kindlaks maakohus pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2). Kui menetlusosaline ei

esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja või ei teata, et ta kulude hüvitist

ei soovi, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu,

mida on võimalik määrata asja materjalide alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Parrest

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke