2-21-3895/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. juuni 2021.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-3895

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi A M (M) vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

20 290,72 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806;

asukoht Tartu mnt 83-601, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju

maakond, 10115)

Hageja

lepinguline

esindaja

Marjana

Šestel

(e-post:

Marjana.sestel@plusplus.ee)

Kostja: A M (ik xxxx; elukoht xxxx; e-post xxxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt A Mlt (M) hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks kostja

ja Swedbank Aktsiaseltsi vahel 26.04.2018 sõlmitud väikelaenu lepingust nr. xxxx

tulenev põhinõue summas 13 415,81 eurot, intressid summas 716,42 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivised summas 3842,80 eurot ja sissenõudekulud

summas 35 eurot.

3. Mõista kostjalt A Mlt (M) välja hageja PlusPlus Capital AS kasuks hagi esitamise

ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 13 415,81 eurolt alates

13.03.2021 kuni põhinõude täitmiseni 17% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks

muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

4. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

5. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud kostja A M (M) kanda.

7. Mõista kostjalt A Mlt (M) hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja

menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 900,00 eurot, lepingulise esindaja kulu

50,00 eurot.

8. Välja mõista kostjalt A Mlt (M) väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude

suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099

Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Kautsjonina

tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 1500 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi alus

Kostja ja Swedbank AS sõlmisid laenulepingu, mille kohaselt võimaldas pank kostjale

laenusumma 15 000 euro kasutamist tema vajaduste finantseerimiseks ning kostja kohustus

kasutatud laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena 15.-ks kuupäevaks. Kostja

asus panga poolt võimaldatud laenu kasutama ja kohustus väikelaenulepingu tüüptingimuste p.

4.1 järgi tagastama laenu igakuiste annuiteetmaksetena graafikus toodud tingimuste kohaselt.

Kostja rikkus väikelaenulepingu tüüptingimuste p. 4.1 ning ei taganud arvelduskontol piisavate

rahaliste vahendite olemasolu alates 15.04.2019 osamaksest.

26.08.2019.a. loovutas pank oma nõuded kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile. Nõuete

loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult.

Kohtu selgitused

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja

põhjendava osata.

Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid,

millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 900,00,

ja õigusabikulud summas 420,00 eurot.

Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 900,00 eurot ja juhindudes

TsMS § 175 lg-st 1 ja õigusabikulud 50,00 eurot, arvestades käesoleva tsiviilasja hinda ning

keerukust. Olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati

tagaseljaotsusega, samuti arvestades hagi hinda ei pea kohus võimalikuks kostjalt

õigusabikulusid suuremas summas kui 50,00 eurot välja mõista. Kohus toetub siinjuures ka

Tallinna Ringkonnakohtu seisukohale analoogses tsiviilasjades nr 2-19-11647 ja 2-18-129072,

milles ringkonnakohus leidis, et „tegemist tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute

infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide

põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed,

summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku

nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et

sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi

hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate

esitatud hagide puhul samad. Ringkonnakohtu hinnangul on ilmselge, et sellise hagi

koostamiseks ei ole põhjendatud ajakulu 3,5 tundi. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik

vähem kui tunniga. Samuti ei ole mõne arvutustehte tegemine ja lünkade täitmine keeruline ega

nõua kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ka tunnitasu

suurus 100 eurot. Oma raskusastmelt ei erine praeguses asjas hagi koostamine oluliselt võla

kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul on võlaõigusseaduse § 1132 lg 2 p 3 kohaselt

maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu samuti 50 eurot.“.

Hageja on kinnitanud, et ta ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha

arvestada, mistõttu kuuluvad menetluskulud TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele koos

käibemaksuga. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud

õigusabikuludeks 50 eurot (käibemaksuga).

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson,

kohtunik