1-10-9348/3 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29.juuli 2010.a. Pärnu Kriminaalasja number 1-10-9348 Kohtukoosseis Kohtunik Anu Tammeniit Kriminaalasi

I.B süüdistuses KarS § 121 järgi käskmenetluses Süüdistatav I.B

I.B; isikukood: xxx; xxxxxxxxx Kaitsja Viktor Kozlov Prokurör Anne Sillaots RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254 kohus : otsustas

Süüdi tunnistada I.B KarS § 121 järgi ja mõista talle rahaline karistus 100 päevamäära (arvestusega 1 päevamäär 50 krooni), s.o. 5000 (viis tuhat) krooni.

KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista I.B-lt riigituludesse sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ning tasu riigi õigusabi eest 600 (kuussada) krooni.

Rahaline karistus kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011

SEB Pangas või arveldusarvele nr. 221023778606 Swedbankas viitenumbriga 4100064858. Maksekorraldusele tuleb märkida selgitus „I.B 1-10-9348, rahaline karistus“.

Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele

10220034800017 SEB Eesti Pangas või Swedbankas nr 221023778606. Maksekorraldusele

märkida viitenumber 2800049696. Selgitusse märkida „I.B, 1-10-9348, menetluskulud“.

Kui summad pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

2

Edasikaebamise kord

Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks asja üldkorras, vastasel korral kohtuotsus jõustub.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

I.B süüdistatakse selles, et 11.04.2010a kella 17.30 ajal x maakonnas x linnas x mnt ja x tänava vahelisel alal võttis kinni lapseealise(sünd x.x.x) C.H vasaku käe randmest ning hoidis eeluurimisega tuvastamata ajal vältel C.H-d vasaku käe randmest kinni samal ajal C.H kätt selja taha väänates ja lõi lapseealist C.H-d ühel korral rusikaga kõhtu.

Kehalise väärkohtlemisega, mis seisnes füüsilise vägivalla kasutamises lapseealise C.H

suhtes, kahjustas I.B, lapseealise C.H tervist tekitades talle füüsilist valu ja vasaku küünarvarre põrutuse .

Seega tema löömisega ja muu valu tekitanud kehalise väärkohtlemisega pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kohus on seisukohal, et tõendamiseseme asjaolud on selged. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on süüdistus tõendatud. I.B on ennast kuriteo toimepanemises süüdi

tunnistanud. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kriminaalasjas ei ole

ilmnenud karistust raskendavaid asjaolusid, kergendava asjaoluna arvestab kohus isiku puhtsüdamlikku kahetsust. I.B on varem kriminaalkorras karistamata. KarS § 121 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline

karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Arvestades I.B poolt tema

puhtsüdamlikku kahetsust, leiab kohus, et süüdistatava karistamine vangistusega ei ole põhjendatud ja leiab, et teda on võimalik mõjutada rahalise karistusega. Samas arvestab kohus karistuse mõistmisel, et I.B on kriminaalkorras varem karistamata, samuti tema

poolt toime pandud kuriteo iseloomu. Kohus leiab, et I.B-le tuleb määrata sanktsiooni alammäära lähedane rahaline karistus.

Prokurör on teinud ettepaneku karistada süüdistatavat 100 päevamäära, s.o 5000 krooni,

suuruse rahalise karistusega. Vastavalt KarS §-le 44 lg 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära

suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on

viiskümmend krooni. Tõendist isiku maksustava tulu kohta nähtub, et süüdistatava

päevasissetulek on 50 krooni. Seega tuleb rahalise karistuse kohaldamisel lugeda

päevamääraks 100 krooni. Eeltoodud kaalutlustel nõustub kohus prokuröri ettepanekuga süüdistatavale mõistetava karistuse osas.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel

3 põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha vastavalt KrMS §-le 179

lg 1 p 2. Kohus mõistab sundraha välja summas 6525 krooni. Samuti peab kohus

põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel süüdimõistetult välja mõista määratud kaitsjale makstud tasu summas 600 krooni.

Anu Tammeniit kohtunik