Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
3-21-1285/3 AI generated

3-21-1285/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-21-1285/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Tallinna Halduskohtule saabus 11.06.2021 X kaebus Tallinna Vangla kohustamise nõudes looma komisjonid, kes teostavad järelevalvet vangla tegevuse osas. Samas taotles kaebaja kahju hüvitamist. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud halduskohus, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

Legislator headnote

AI generated

3-21-1285/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Samas taotles kaebaja kahju hüvitamist. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud halduskohus, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

Keywords

AI generated
authorisation requirement monitoring committees authorization to sue flags of convenience authorities' referendum lack of standing
AI generated
3-21-1287/8
Tallinna Halduskohtusse saabus 11.06.2021 Xi (kaebaja) kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks luua rahvusvaheline komisjon, mis koosneb mittetulundusühingu liikmetest kaebuste ja käskkirjade läbivaatamiseks ning vangla reglemendi ümbertöötamiseks. Lisaks palus kaebaja kehtestada akt, mis lubab vanglas erakonda asutada ja teostada poliitilist tegevust. Kaebaja palus kohtul vastu võtta kompensatsiooninõude summas, mis on võrdne riigilõivuga väärtuses 750 eurot. Kaebaja viitas vastustele nr 5-37/21/45-11 ja nr 5-37/21/81-3. Kaebaja palus end riigilõivust vabastada. Kaebaja palus asja menetleda vene keeles. Kaebus tõlgiti eesti keelde 25.06.2021.
3-14-52340/2
05.10.2014 esitas Tartu Vanglas kinni peetav isik A.V.
3-15-2014/3
Tunnistada A.L. riigilõivuseaduse alusel vabastatuks riigilõivu tasumisest käesoleva kaebuse esitamisel. Võtta kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju tekitamise eest 500 euro suuruse hüvitise väljamõistmiseks menetlusse.
3-11-2841/45
M.V. soovis Tallinna Vangla vanglakomisjonile edastada kirja, mille andis üle kinnises ümbrikus vanglale 03.09.2008. Kirjas soovis kaebaja saada vanglakomisjoni liikme vastuvõtule ja komisjoni liikmete kontaktandmeid. 11.09.2008 sai kaebaja vanglalt vastuse selgitustaotlusele, milles märgiti, et vanglakomisjoni liikme vastuvõtule saamiseks tuleb esitada põhjendatud taotlus. Vastusest kaebaja järeldas, et tema kiri on avatud, läbi loetud ja jäetud edastamata selle adressaadile.
3-15-229/7
26.01.2015 esitas A.Ä. Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju tekitamise eest 10 000 euro suuruse hüvitise väljamõistmiseks seoses palavuse ja ventilatsiooni puudumisega kaasnenud tervisekahjustuste ja piinamisega. Kaebaja palus kaebuses võtta Tallinna Vanglale 14.11.2014 esitatud kahju nõue tervise ja moraalse kahju tekitamise eest menetlusse. Ühes kaebusega esitas kaebaja kohtule riigi õigusabi taotluse esindaja määramiseks.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R US

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht

28. juuni 2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-1285 Haldusasi

Menetlusosalised ja nende esindajad X kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju nõudes ning kohustamise nõudes looma eraõiguslikud komisjonid

Kaebaja- X

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus.

2. Jätta rahuldamata X menetlusabi taotlus riigilõivust vabastamiseks ja tõlkekuludest vabastamiseks. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud

1. Tallinna Halduskohtule saabus 11.06.2021 X kaebus Tallinna Vangla kohustamise nõudes looma komisjonid, kes teostavad järelevalvet vangla tegevuse osas. Samas taotles kaebaja kahju hüvitamist.

Kohtu põhjendused

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud halduskohus, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

3. Kaebuse kohaselt soovib kaebaja, et Tallinna Vanglas luuakse mittetulundusühingute vormis komisjonid, mis vaatavad läbi kaebusi, hindavad vangla direktori käskkirjade õiguspärasust, muudavad vajadusel vangistusseadust.

4. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 ja p 22 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu ning seetõttu, et kaebaja on kaebeõigust olulisel määral kuritarvitanud ning kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 järgi võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda vastavate komisjonide loomist. Vanglad juhinduvad oma tegevuses Eesti Vabariigi õigusaktidest, Tallinna Vangla sisekorraeeskirjadest ja kodukorrast, töökordadest ning justiitsministri ja vangla direktori käskkirjadest. Justiitsministri 08.07.2003 määrusega nr 50 kinnitatud „Vanglate osakonna põhimääruse“ § 2 lg 1 sätestab, et Justiitsministeeriumi vanglate osakonna põhiülesanne on vanglate tegevuse juhtimine. Sama määruse § § 2 lg 2 p 3 kohaselt töötab vanglate osakond välja vanglate tegevust reguleerivate Vabariigi Valitsuse ja justiitsministri õigusaktide eelnõud. Justiitsministeeriumi sisekontrolli talitus teostab teenistusliku järelevalvet vanglate tegevuse üle ning teeb ettepanekuid vanglate tegevusega seotud õigusaktide väljatöötamiseks ja muutmiseks (sama määruse § 81 punktid 7 ja 8). Seega tegelevad Justiitsministeeriumi vastavad osakonnad vanglatega seotud õigusaktidega ning teostavad mh vangla (direktori) tegevuse üle järelevalvet. Vangla tegevuse õiguspärasust hindab vajadusel ka kohus.

5. Kaebaja on kaebuses märkinud, et soovib kompensatsiooni summas, mis võrdub riigilõivu suurusega summas 600 eurot. Kohtu hinnangul on esitatud nõue pahatahtlik, kuivõrd kaebaja lisab nimetatud nõude igale kohtule esitatud kaebusele (vt nt 3-21-930, 3-21-1269 jne). RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVastS § 9 lg 1 kohaselt peab mittevaraline kahju olema tekkinud haldusorgani süülise käitumise tagajärjel. Kaebajal ei saa kahju tekkida asjaolust, et vanglas puuduvad kaebaja kirjeldatud komisjonid. Samuti ei ole kaebajal õigus nõuda halduskohtumenetluses mittevaralist kahju seoses vabaduse võtmisega, kuivõrd vabadus võetakse kriminaalmenetluse seadustiku § 130 lg 1 alusel. Kaebaja on jätnud sisustamata ka 20.11.2020 ja 06.03.2021 toimunud sündmused ega ole seostanud kaebuse taotlust eelnevaga.

6. Samuti puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda/ esitada keelamisnõuet osas, millised inimesed töötavad Tallinna Vanglas.

7. Tallinna Ringkonnakohus on korduvalt sedastanud (viimati 11.06.2021 määrustes nr 3-21-467 ja 3-21-355), et kaebaja oskab riigikeelsetest kohtulahenditest arusaamiseks piisavalt eesti keelt. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus käesoleva määruse kaebajale tõlkimata. Kuna kohus tagastab kaebuse, jätab kohus rahuldamata kaebaja taotlused menetlusabi saamiseks (riigilõivust ja tõlketasudest vabastamiseks).

8. Toimetada kohtumäärus kaebajale kätte.

(digitaalselt allkirjastatud)