2-21-6616/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. juuni 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-21-6616

Tsiviilasi

OMEGA INVEST OÜ hagi E. H. ja K. H. vastu

ühisvara jagamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

OMEGA

INVEST

OÜ,

registrikood

10866568; esindaja vandeadvokaat R. K.;

Kostja I E. H., isikukood XXX;

Kostja II K. H., isikukood XXX.

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OMEGA INVEST OÜ hagi E. H. ja K. H. vastu ühisvara jagamiseks

osaliselt tagaseljaotsusega.

2. Lõpetada E. H. ja K. H. ühisomand kinnisasjale asukohaga XXX, registriosa nr

XXX ja müüa kinnisasi avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras. Tasuda kinnisasja müügist saadava raha arvel kinnisasja

müügiga seotud kulud ning seejärel jagada allesjääv raha E. H. ja K. H. vahel

võrdsetes osades.

3. Jätta OMEGA INVEST OÜ hagi E. H. ja K. H. vastu läbi vaatamata osas, milles

OMEGA INVEST OÜ palub täita E. H. jäävate rahaliste vahendite arvel

OMEGA INVEST OÜ nõuded E. H. vastu, mis tulenevad Pärnu Maakohtu

24.08.2020 maksekäsust tsiviilasjas nr XXX ja Pärnu Maakohtu 25.05.2020

maksekäsust tsiviilasjas nr XXX.

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.1. Jätta menetluskulud solidaarselt E. H. ja K. H. kanda.

4.2. Mõista E. H. ja K. H. solidaarselt OMEGA INVEST OÜ kasuks välja

menetluskulu 910 eurot (s.o riigilõiv 350 eurot ja lepingulise esindaja kulu 560

eurot).

4.3. Mõista E. H. ja K. H. OMEGA INVEST OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud

määras

alates

menetluskulude

suurust

kindlakstegeva

kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

6. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon.

Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV OSA

Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel käesolevast

otsusest välja kirjeldava osa.

PÕHJENDAV OSA

1. Kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus TsMS § 407 lg 1 järgi hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. Ühisvara jagamise asjas või muu abikaasade varalist vahekorda

puudutava hagi suhtes võib TsMS § 407 lg 4 kohaselt teha tagaseljaotsuse.

2. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on nii kostjale I kui ka kostjale II E-toimiku

vahendusel kätte toimetatud 17.05.2021. Kohus andis kostjatele kirjaliku vastuse

esitamiseks tähtaja. Kostjad ei esitanud tähtaegselt kohtule vastust. Kohus hoiatas

kostjaid, et kirjaliku vastuse kohtu poolt antud tähtajaks esitamata jätmise korral on

kohtul hageja nõusolekul või taotlusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

3. Sissenõudja võib täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 järgi nõuda ühisvara

jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Võlausaldaja võib

perekonnaseaduse (PKS) § 33 lg 3 teise lause järgi nõuda ühisvara jagamist, kui ta

tõendab, et lahusvarast ei piisa kohustuste täitmiseks.

4. Hagiavalduse järgi on hagejal kostja I vastu Pärnu Maakohtu 24.08.2020

kohtumäärusest tsiviilasjas nr XXX tulenev nõue 5491,14 eurot ja Pärnu Maakohtu

25.05.2020 määrusest tulenev nõue 5865,04 eurot. Nõuete sissenõudmiseks on

alustatud täitemenetlused täiteasjades nr XXX ja XXX. Hagiavalduse lisadest

nähtuvalt on kohtutäitur O. K. 15.04.2021 kinnitanud, et täiteasjades nr XXX ja XXX

on täitmine kostja I lahusvara arvel võimatu. Võlgnik ei ole nõudeid vabatahtlikult

täitnud, võlgniku suhtes on O. K. büroos täitmisel 10 täiteasja, töötasust laekuvad

summad kantakse ajaliselt kõige varasema täiteasja katteks. Hageja nõuded on viiendal

ja seitsmendal järjekohal. Võlgnikul on sõidukid, millele on seatud käsutamise

keelumärked, muu vallasvara puudub.

5. Hagejal on seega kostja I vastu täitemenetluses täidetavad nõuded. Kostja I lahusvarast

ei piisa tema vastu täitemenetluses täidetavate nõuete rahuldamiseks. Hageja saab

TMS § 14 lg 2 ja PKS § 33 lg 3 teise lause järgi seega nõuda kostjate ühisvara jagamist.

6. Kinnistusraamatu andmetel kuulub kostjate ühisvara hulka kinnisasi asukohaga XXX,

registriosa nr XXX. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 56 lg 1 järgi eeldatakse

kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust. Kostjad ei ole neile hagile vastamiseks

antud tähtaja jooksul väitnud, et kinnisasi ei kuulu kostjate ühisvara hulka. Kohus loeb

seega tuvastatuks, et kinnisasi asukohaga XXX, registriosa nr XXX kuulub kostjate

ühisvara hulka.

7. Kinnistusraamatust nähtuvalt ei ole kostjate ühisvarasse kuuluvale kinnisasjale seatud

hüpoteeki ega sel lasu muid kohustusi, mis mõjutaksid ühisvara jagamist ning tuleks

PKS § 38 järgi ühisvara jagamise käigus täita või kostjate vahel ära jagada.

8. Ühisvara jagatakse PKS § 211 lg 1 järgi kehtiva perekonnaseaduse alusel (vt

Riigikohtu 26.04.2017 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17). PKS § 37 lg 3 järgi

jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes

osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kohus saab ühisvara seega jagada kaasomandi

jagamise sätete alusel, st ühel AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil. Kohus otsustab

ühisvara jagamise viisi üle hageja nõudel. Kohus saab valida üksnes nende ühisvara

jagamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis.

9. Hageja on esitanud kolm alternatiivset nõuet: müüa kinnisasi

avalikul

enampakkumisel ja jagada saadud raha ühisomanike vahel võrdselt, alternatiivselt jätta

kinnistu K. H. ainuomandisse ning mõista K. H. E. H. kasuks välja hüvitis 50%

kinnistu väärtusest või alternatiivselt jätta kinnistu E. H. ainuomandisse ja mõista E.

H. K. H. kasuks 50% kinnistu väärtusest.

10. Kohus leiab, et olukorras, kus võlausaldaja on õigustatud nõudma ühisvara jagamist

ning kostjad ei esitanud ühisvara jagamise kohta ühtegi vastuväidet ega toonud välja

asjaolusid, millest tulenevalt oleks ühisvara jagamine nende suhtes ebaõiglane, on

põhjendatud ühisvara jagada. Ühisvara jagamine nii, et kinnisasi müüakse avalikul

enampakkumisel ja saadud raha jagatakse kostjate vahel võrdselt, ei kahjusta kostjaid

ebamõistlikult, kuivõrd pärast ühisvara jagamist jääb kummalegi kostjale PKS § 37 lg-

le 3 vastav osa ühisvaraks oleva kinnisasja väärtusest. Hageja nõue kostjate

ühisomandi lõpetamiseks ja ühisvara hulka kuuluva kinnisasja jagamiseks tuleb seega

rahuldada. Ühisvara hulka kuuluv kinnisasi tuleb jagada nii, et kinnisasi müüakse

avalikul enampakkumisel ning saadud raha eest tasutakse esmalt kinnisasja müügiga

seotud kulud ja seejärel jagatakse ülejäänud raha kostjate vahel võrdsetes osades.

11. Hageja palub kostjale I ühisvara jagamise tulemusena jäävate rahaliste vahendite arvel

täita hageja rahalised nõuded kostja I vastu.

12. Kohus selgitab, et hageja saab TMS § 14 lg 2 järgi nõuda ühisvara jagamist ja

sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Täitedokumentide täitmist

korraldavad TMS § 3 lg 1 järgi kohtutäiturid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

Hageja taotlus on suunatud täitemenetluse müügist saadud tulemi jaotamisele,

sellisesse täitemenetluse toimingusse ei saa kohus sekkuda ühisvara jagamise nõuet

lahendades (Tartu Ringkonnakohtu 04.02.2021 lahend tsiviilasjas nr XXX, p 6).

Kostja I tekkivale lahusvarale sissenõude pööramise otsustab täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras kohtutäitur.

13. Kohus märgib, et hagiavalduses väljatoodud asjaoludel ei ole hageja rahalised nõuded

kostja I vastu PKS § 33 lg 1 ja § 38 mõttes ühisvaral lasuvad kohustused, mida tuleks

PKS § 38 järgi ühisvara jagamise käigus täita või ära jagada. Hageja ei ole seda

hagiavalduses ka väitnud. Samuti ei ole võimalik hageja nõudeid pidada TsMS § 445

lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotluseks. Selleks, et

hageja varasemaid rahalisi nõudeid oleks võimalik täita, peab hageja ühisvara jagamise

nõude tulemusena olema tekkinud kummalegi kostjale lahusvara ehk ühisvara nõuet

rahuldav kohtuotsus peab olema täidetud.

14. Nõuded, milles hageja palub kostjale I ühisvara jagamise tulemusena jäävate rahaliste

vahendite arvel täita hageja rahalised nõuded kostja I vastu, tuleb jätta

TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbivaatamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. Kohus rahuldas hageja ühisvara jagamise nõude osas, milles hageja palus müüa

ühisvarasse kuuluv kinnisasi avalikul enampakkumisel, kanda saadava raha arvel

kinnisasja müügiga seotud kohustused ja jagada ülejäänud raha kostjate vahel ära.

Kohus jättis ülejäänud nõuded läbivaatamata. Rahuldatud nõuetega seotud

menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 1 alusel solidaarselt kostjate

kanda. Läbivaatamata jäetud nõuetega seotud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168

lg 2 alusel hageja kanda.

16. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv

hagiavalduse esitamise eest 300 eurot, riigilõiv hagi tagamise avalduse esitamise eest

50 eurot ja esindajatasu 840 eurot käibemaksuta.

17. Rahuldatud nõudelt tuleb TsMS § 132 lg 4 p 5 ja riigilõivuseaduse § 59 lg 4 järgi

tasuda riigilõivu 300 eurot. Riigilõiv 300 eurot on seega seotud rahuldatud nõude

esitamisega. Kohus rahuldas hagi tagamise taotluse, seega tuleb ka hagi tagamise

avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot jätta kostjate kanda. Kuna rahuldatud nõude

esitamisega seotud menetluskulud jäid solidaarselt kostjate kanda, tuleb riigilõiv 350

eurot mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja.

18. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Arvestades asja õiguslikku keerukust ning hagiavalduse ja selle lisade mahtu,

on hagiavalduse koostamisele ja esitamisele kulunud kuus tundi kohtu hinnangul

vajalik ja põhjendatud. Arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu, on kohtu hinnangul

põhjendatud lugeda hagiavalduse koostamisele kuulunud ajast neli tundi seotuks

rahuldatud nõude esitamisega ja kaks tundi seotuks nende nõuete esitamisega, mille

kohus jättis läbivaatamata. Hageja esindaja tunnitasu 140 eurot ei ületa keskmist

sarnase õigusabiteenuse eest tasumisele kuuluvat tunnitasu. Hageja esindaja tunnitasu

on seega vajalik ja põhjendatud. Rahuldatud nõude esitamisega seotud menetluskulud

on seega vajalikud ja põhjendatud 560 euro ulatuses. Kuna rahuldatud nõude

esitamisega seotud menetluskulud jäid solidaarselt kostjate kanda, tuleb esindajakulu

560 mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja. Kuna läbivaatamata jäetud

nõuetega seotud menetluskulud jäid hageja kanda, jääb läbivaatamata jäänud nõuetega

seotud esindajakulu 280 eurot hageja kanda.

19. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks 910 eurot (s.o

riigilõiv 350 eurot ja esindajakulu 560 eurot), mis tuleb kostjatelt solidaarselt hageja

kasuks välja mõista.

20. Hageja taotlusel tuleb kostjatel tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni

täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik