3-21-1323/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R US

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Määruse tegemise aeg ja koht

25.06.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1323

Haldusasi

X esialgse õiguskaitse taotlus

Menetlusosalised ja

nende esindajad

Taotluse esitaja – X

Vastustaja – Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele

võib

esitada

määruskaebuse

Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul

määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Tallinna Halduskohtusse saabus 17.06.2021 X (XXXXXXXXX) esialgse õiguskaitse taotlus.

Taotluse kohaselt on taotlejal vaja helistada „erakõne korras“ kaks korda nädalas, sest õde ja sõber

ei saa ajavahemikul 8.30-16.00 suhelda töökohustuste tõttu. Taotleja on jäänud suhtlemisest ilma

terve nädala jooksul. Taotleja hinnangul rikub vangla vangistusseaduse § 41 ja hoiab teda

üksikvangistuses, mistõttu vangla peab järgima õiguskantsleri ja CPT soovitusi suhelda iga päev

vähemalt 2 tundi. Taotluse kohaselt esitas taotleja vaide 04.06.2021. Ühes esialgse õiguskaitse

taotlusega esitas X menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

2. HKMS § 252 lg 1 alusel palus kohus Tallinna Vanglal esitada omapoolne seisukoht esialgse

õiguskaitse taotluse osas. Tallinna Vangla 21.06.2021 vastuse kohaselt ei pea vangla esialgse

õiguskaitse kohaldamist põhjendatuks. Telefonikõnede kasutamise võimalus on taotlejal olemas

olnud ning seda on ta ka kasutanud. X ei kaasne sellist pöördumatut kahjulikku tagajärge, mille

kaitseks oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik ja tal puudub esialgse õiguskaitse

kohaldamise vajadus.

2.1. X viibib alates 04.09.2020 lukustatud kambris, sest tema suhtes on Tallinna Vangla 04.09.2020

käskkirjaga nr 1-20/1-2/206, 09.09.2020 käskkirjaga nr 1-20/1-2/214 ja 30.09.2020 käskkirjaga nr

1-20/1-2/231 kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. Lukustatud kambris viibimise ajal on

kaebaja helistamise võimalused piiratumad kui avatud osakonnas viibides. Vastavalt Tallinna

Vangla kodukorra punktides 12.3.1.3, 12.3.3 ja 12.3.3.2 sätestatule on taotlejal lukustatud kambris

õigus erakõnedeks ühel korral nädalas. X paikneb kolmanda üksuse R4 eluosakonna kambris nr 18.

Vastavalt Tallinna Vangla kolmanda üksuse juhi 03.06.2021 nr-ga 5-20/21/14778 kinnitatud

telefonikõnede graafikule on R4 eluosakonna kambri nr 18 helistamine teisipäeval või neljapäeval

(päeva valib kinnipeetav).

2.2. X telefonikõnede logist nähtub, et X on iganädalaselt helistamisi võimaldatud, sh on ta

helistanud ka telefoninumbrile XXXXXXXX , mis vangiregistri andmetel kuulub X õele O. K.e.

Seega ei saa väita, et X oleks telefoni teel suhtlemine takistatud. Seejuures pole telefonikõned

ainuke võimalus vanglaväliseks suhtlemiseks, vaid X saab lähedasi kutsuda ka lühiajalisele

kokkusaamisele ning suhelda nendega kirja teel.

2.3. Kui esialgne õiguskaitse taotlus rahuldada ja kohustada vanglat võimaldama Xile sagedasemaid

helistamisi, siis saavutaks isik kaebusega taotletava eesmärgi juba praegu. Vangla hinnangul ei

nähtu ka asjaolusid, miks oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik ja millised pöördumatult

kahjulikud tagajärjed Xile kaasneksid või kuidas oleks hilisem kohtuotsuse täitmine välistatud või

võimatu. Vangla hinnangul ei ole Xile sagedasem helistamise lubamine sedavõrd hädavajalik

meede, mis tuleks kinnipeetavale võimaldada esialgse õiguskaitse korras.

KOHTU PÕHJENDUSED

Menetlusabi taotluse lahendamine

3. X taotleb menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Halduskohtumenetluse seadustiku §

110 lg 1 p 1 järgi võib kohus isiku taotlusel vabastada ta menetlusabina täielikult või osaliselt

riigilõivu tasumisest. Halduskohtumenetluse seadustiku § 111 lg 1 kohaselt antakse taotlejale

menetlusabi, kui ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta

suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav

menetluses osalemine on edukas ning sama seadustiku § 111 lg 2 kohaselt arvestatakse menetluses

osalemise

edukuse

hindamisel

muu

hulgas

asja

tähendust

menetlusabi

taotlejale.

Halduskohtumenetluse seadustiku § 111 lg 3 tulenevalt ei anta isikule menetlusabi, kui tema

menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus,

kaebajale asjast tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse

eeldatavate kuludega või kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

4. Taotluse esitaja Tallinna vangla isikuarve (periood 16.02.2021 - 16.06.2021) andmetest

nähtuvalt puuduvad taotlejal vabad rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks. Arvestades eeltoodut

ja asjaolu, et kaebaja puhul on tegemist kinnipeetavaga, siis kaebeõiguse realiseerimise

võimaldamiseks vabastab kohus ta täielikult riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse

taotluse esitamisel.

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

5. Leian, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata.

6. Esialgse õiguskaitse funktsiooniks on kaitsta kaebajat kohtumenetluse kestel talle osaks langeda

võivate pöördumatute või raskesti tagasipööratavate tagajärgede eest. Esialgse õiguskaitse taotluse

lahendamisel tuleb kohtul hinnata taotluse lubatavust (HKMS § 249 lg 1) ja taotluse lubatavuse

korral selle põhjendatust (HKMS § 249 lg 3).

6.1. Esialgse õiguskaitse taotlus on formaalselt lubatav. Esialgse õiguskaitse taotlus on esitatud

HKMS § 249 lg 2 kohaselt vaidemenetluse ajal. Taotleja on vanglale esitanud vaide ning taotlusest

võib aru saada, et võimaliku negatiivse vaideotsuse korral soovib taotleja pöörduda oma õiguste

kaitseks kohtusse. Asja lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse. Taotleja viibib kinnipeetavana

Tallinna Vanglas ning võimalikule negatiivsele vaideotsusele esitatud kaebuse lahendamiseks

pädev kohus on Tallinna Halduskohus.

6.2. HKMS §249 lõikest 1 tulenevalt kohaldab kohus esialgset õiguskaitset kui esineb oht, et isiku

õiguste kaitse kohtuotsusega võib osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249

lõikest 3 tulenevalt hindab kohus esialgse õiguskaitse kohaldamisel kaebuse perspektiive ja esialgse

õiguskaitse määrusega ettenähtavaid tagajärgi ning arvestab kohaldamisel avalikku huvi ja

puudutatud isiku õigusi. Leian, et käesoleval juhul tuleb taotlus rahuldamata jätta eeskätt seetõttu,

et taotleja esialgse õiguskaitse vajadus ei ole kohtule äratuntav ning põhivaidluses võimalik esitatav

kaebus on perspektiivitu.

6.3. Kuna praegusel juhul on taotleja vaidlustanud kohtueelses menetluses tema soovitud ajal

helistamise mittelubamist ja taotleb ka vaidemenetluses helistamise võimaldamist kaks korda

nädalas, tähendaks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine sisuliselt vaidemenetluse ja ka

võimaliku hilisema kohtumenetluse eesmärgi saavutamist. Pärast taotleja soovitud helistamise

sageduse võimaldamist muutuks põhivaidlus ainetuks. Kohtupraktikas on kinnistunud seisukoht, et

esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse äraotsustamist. Kui esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede

loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse

kohaldamine tingimata välistatud. (Riigikohtu 22.09.2014. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 19)

Seega juhul, kui esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasneb põhivaidluse äraotsustamine, on

esialgse õiguskaitse vajaduse lävend kõrgem ning taotluse rahuldamiseks peab taotlejal esinev

vajadus olema ülekaalukas.

6.4. VangS § 28 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele ja telefoni (välja arvatud

mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja telefoni

kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. Vangla sisekorraeeskirja § 51 lg

2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas ning täpsem

telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette vangla kodukorras. Asjas puudub vaidlus, et taotleja

viibib alates 04.09.2020 lukustatud kambris. Lukustatud kambris viibimise ajal on kaebaja

helistamise võimalused piiratumad kui avatud osakonnas viibides. Vastavalt Tallinna Vangla

kodukorra punktides 12.3.1.3, 12.3.3 ja 12.3.3.2 sätestatule on lukustatud kambris viibival

kinnipeetaval õigus erakõnedeks ühel korral nädalas. Seda on taotlejale võimaldatud – vastustaja on

esitanud asjakohase telefonikõnede logi, millest nähtub muuhulgas, et taotleja on helistanud ka oma

õele. Seetõttu ei ole põhjendatud taotluse esitaja väide justkui oleks ta suhtlusest ilma

jäänud.Tallinna Vangla märgib seejuures õigesti, et lähedastega sidemete hoidmiseks on

kinnipeetavale lisaks helistamisele tagatud ka võimalus kirjavahetuseks (VangS § 28; VSkE §-d 47–

49) ning käesoleval ajal on võimalikud ka lühiajalised kokkusaamised (VangS §-d 24; VSKE §-d

31–39).

6.5. Eeltoodust tulenevalt ei ole praegusel juhul põhjust asuda seisukohale, et taotleja õigused

telefonikasutusel oleks olnud piiratud sedavõrd, et tal ei ole sisuliselt olnud võimalik õigusaktidest

tulenevat helistamise õigust teostada. Taotlejale ei kaasne antud juhul pöördumatut tagajärge, mille

kaitseks oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik ja õigustaks põhivaidluse äraotsustamist.

Seega ei esine käesoleval juhul HKMS § 249 lõikes 1 sätestatud esialgse õiguskaitse vajaduse

aluseks olevaid asjaolusid. Samuti tuleb asuda seisukohale, et võimalikul kaebusel põhivaidluses ei

ole kuigivõrd eduväljavaateid.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma