2-21-2996/8 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 25. juuni 2021 Tsiviilasja number 2-21-2996 Tsiviilasi OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) hagi Osaühingu Trenton Invest (kustutatud) vastu nõusoleku andmise kohustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 21. aprilli 2021. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja: OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) (registrikood 11469800), lepinguline esindaja Tõnu Raidma Vastustaja: Osaühing Trenton Invest (registrist kustutatud) (registrikood 11012420) RESOLUTSIOON 1. Rahuldada OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) määruskaebus osaliselt. 2. Tühistada Viru Maakohtu 21. aprilli 2021. a määrus ning saata tsiviilasi tagasi maakohtule OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) menetlusabi taotluse uueks lahendamiseks. 3. Tühistada Viru Maakohtu 11. juuni 2021. a määrus.

2

Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asja lõpplahendis. Edasikaebamise kord Määrus ei ole Riigikohtule edasikaevatav. ASJAOLUD 1. OÜ Kolm Partnerit (likvideerimisel) (hageja) esitas 25. veebruaril 2021 hagi Osaühingu Trenton Invest (kustutatud) (kostja) vastu, milles palus kohustada kostjat andma Saneerimismenetluse OÜ-le nõusolek välja maksta kostja pangakontolt 26. veebruaril 2019 Saneerimismenetluse OÜ pangakontole tasutud rahast hagejale 12 265 eurot 27 senti. Maakohus keeldus 18. märtsi 2021. a määrusega hagi menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja esitas 20. aprillil 2021 määruskaebuse, milles taotleb menetlusabi määruskaebuselt riigilõivu 50 eurot tasumise kohustusest vabastamiseks ja palub tühistada Viru Maakohtu 18. märtsi 2021. a määrus. MAAKOHTU SEISUKOHT 2. Viru Maakohus jättis 21. aprilli 2021. a määrusega hageja menetlusabi taotluse rahuldamata, määruskaebuse käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks määruskaebuselt riigilõivu 50 eurot tasumiseks 20 päeva määruse kättesaamisest alates. TsMS § 183 lg 1 kohaselt võib juriidilistest isikutest menetlusabi oma eesmärkide saavutamiseks taotleda üksnes tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud või sellega võrdsustatud mittetulundusühing või sihtasutus, mille asukoht on Eestis või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, kui taotleja põhistab, et ta taotleb menetlusabi keskkonnakaitse või tarbijakaitse valdkonnas või muud ülekaalukat avalikku huvi arvestades paljude inimeste seadusega kaitstud õiguste võimaliku kahjustamise vältimiseks ja ta ei suuda eeldatavasti menetluskulusid oma vara arvel katta või suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena. Hageja juriidilisest isikust menetlusabi taotlejana ei vasta eelnimetatud tingimustele, seega puudub tal õigus määruskaebuse esitamisel menetlusabi taotleda ja menetlusabi andmisest tuleb keelduda. Maakohus leidis täiendavalt, et hagejal puudub ka õigus taotleda menetlusabi riigilõivu osadena tasumisena tulenevalt TsMS § 181 lg-st 31, kuna viidatud säte võimaldab määrata vaid hagiavalduselt või apellatsioonkaebuselt riigilõivu osamaksetena tasumise, muude riigilõivude (mh määruskaebuselt tasumisele kuuluva riigilõivu) tasumisel lg-t 31 ei kohaldata. Kuna puudub seaduslik alus hagejale menetlusabi andmiseks määruskaebuse esitamisel, puudub vajadus taotleja majanduslikku seisundi hindamiseks. Kuivõrd kaebuselt ei ole tasutud riigilõivu, andis maakohus hagejale tähtaja 20 päeva puuduse kõrvaldamiseks alates määruse kättesaamisest. MÄÄRUSKAEBUS 3. Hageja esitas maakohtu määruse peale vastuväite ja määruskaebuse. Hageja palub vastuväites tühistada määrus resolutsiooni p 3 osas ja teha uus määrus, millega anda hagejale tähtaeg 20 päeva menetlusabi lahendava kohtumääruse jõustumisest alates puuduse

3

kõrvaldamiseks, s.o määruskaebuselt riigilõivu 50 eurot tasumiseks. Määruskaebuses palub hageja tühistada maakohtu määrus ning rahuldada menetlusabi taotlus. Maakohus on rikkunud TsMS § 183 lg-t 1 ja 181 lg-t 3¹. Maakohus on põhjendamatult asunud seisukohale, et hageja juriidilisest isikust menetlusabi taotlejana ei vasta seaduses kehtestatud tingimustele. Üksnes seaduse sättele viitamist ei saa pidada põhjendatud kohtu seisukohaks (TsMS § 463 lg 2 ja 436 lg 1 rikkumine). Riigikohus on 14. aprilli 2011. a määrusega tsiviilasjas nr 3-2-1-62-10 tunnistanud põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks TsMS § 183 lg 1 esimese lause osas, milles see välistab tsiviilkohtumenetluses menetlusabi andmise sättes märgitud kriteeriumitele mittevastavale Eesti eraõiguslikule juriidilisele isikule apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisest täielikult või osaliselt vabastamiseks. Hageja leiab, et ainuüksi asjaolu, et praegusel juhul on tegemist määruskaebusega, ei saa olla TsMS § 183 lg 1 järgi ega TsMS § 183 lg 31 eelduste puudumiseks. Maakohus ei ole hinnanud neid asjaolusid, kas hagejale ettenähtud riigilõivu tasumise kohustus saaks piirata tema õigust määruskaebust esitada. Kohus oleks pidanud ka analüüsima, kas taotleja saab menetluskulud ise kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvelt. Maakohus on sidunud riigilõivu tasumise kohtumääruse kättesaamisega. Kuna määruskaebust ei ole võimalik läbi vaadata enne kui saabub tähtaeg riigilõivu tasumiseks, siis oleks kohus pidanud siduma riigilõivu tasumise määruskaebuse lahendamise osas kohtumääruse jõustumisega. Riigilõivu tasumise kohustus ei saa tekkida enne kui määruskaebus on lahendatud. 4. Maakohus rahuldas 11. juuni 2021. a määrusega hageja vastuväite kohtu tegevusele osaliselt ning andis hagejale 21. aprilli 2021. a määruse resolutsiooni p-s 3 nimetatud puuduse kõrvaldamiseks, s.o määruskaebuselt riigilõivu 50 eurot tasumiseks, tähtaja seitse päeva alates 21. aprilli 2021. a menetlusabi andmisest keeldumise määruse jõustumisest. Maakohus jättis 11. juunil 2021 hageja määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ning tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule menetlusabi taotluse uueks lahendamiseks (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 3). Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt. 6. TsMS § 180 lg 1 p-st 1 tulenevalt võib kohus menetlusabi saaja taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni maksmisest või muude kohtukulude või menetlusdokumentide ja kohtulahendi tõlke kulude kandmisest. Sama paragrahvi lõike 1 punkti 2 alusel võib kohus menetlusabi saaja taotlusel määrata, et menetlusabi saaja võib tasuda riigilõivu, kautsjoni või muud kohtukulud või menetlusdokumentide või kohtulahendi tõlke kulud osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. TsMS § 183 lg-s 1 on sätestatud juriidilisele isikule ja pankrotivõlgnikule menetlusabi andmise piirangud. Riigikohus on 12. aprilli 2011. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-62-10 tunnistanud põhiseadusega vastuolus olevaks TsMS § 183 lg 1 esimese lause osas, milles see välistab tsiviilkohtumenetluses menetlusabi andmise selles sättes märgitud kriteeriumitele mittevastavale Eesti eraõiguslikule juriidilisele isikule apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisest täielikult või osaliselt vabastamiseks. Järelikult puudub seadusest tulenev takistus

4

hagejale menetlusabi andmiseks. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldub see nii apellatsioonkaebuse kui ka määruskaebuse esitamisel. Seega jättis maakohus põhjendamatult hagejale menetlusabi taotluse rahuldamata pelgalt seetõttu, et hageja ei vasta TsMS 183 lg-s 1 esitatud tingimustele. 7. Hageja ei ole esitanud nõuetekohast menetlusabi taotlust ega andmeid oma majandusliku seisundi kohta. Kuivõrd maakohus jättis taotluse rahuldamata TsMS § 183 lg 1 eelduste puudumise tõttu, ei hinnanud maakohus ka hageja majanduslikku seisundit. Sellest tulenevalt tuleb hageja menetlusabi taotlus saata tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hagejal tuleb esitada nõuetekohane menetlusabi taotlus. Menetlusabi taotluse sisu nõuded on sätestatud TsMS §-s 185. TsMS § 185 lg 5 alusel kehtestatud Justiitsministri 25. oktoobri 2013. a määrusele nr 32 „Menetlusabi taotluse ning sellele lisatava teatise näidisvorm ja näidisvormis sisalduvate andmete loetelu“ on lisatud menetlusabi taotluse näidisvorm (määruse lisa 2 – juriidilise isiku menetlusabi taotlus ning teatis taotleja majandusliku seisundi kohta). Hagejal tuleb esitada vormikohane menetlusabi taotlus ja majandusliku seisundi teatis. Hagejal tuleb selgitada, miks ei saa riigilõivu kanda hageja osanik kui asja suhtes varalist huvi omav isik. Koos nõuetekohase menetlusabi taotlusega tuleb hagejal kooskõlas TsMS § 185 lg-ga 4 esitada eelmise majandusaasta aruande kinnitatud ärakiri ning muud raamatupidamisdokumendid, mis tõendavad taotleja majanduslikku seisu menetlusabi taotluse esitamise aja seisuga (Riigikohtu 12. aprilli 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-10, p 62.3). 8. Maakohus rahuldas 11. juuni 2021. a määrusega hageja vastuväite kohtu tegevusele osaliselt ning andis hagejale 21. aprilli 2021. a määruse resolutsiooni p-s 3 nimetatud puuduse kõrvaldamiseks, s.o määruskaebuselt riigilõivu 50 eurot tasumiseks, tähtaja seitse päeva alates 21. aprilli 2021. a menetlusabi andmisest keeldumise määruse jõustumisest. Käesolev ringkonnakohtu määrus ei ole edasikaevatav. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu 21. aprilli 2021. a määruse ning saadab hageja menetlusabi taotluse uueks läbivataamiseks maakohtule, puudub alus 11. juuni 2021. a määrusega sätestatud tähtaja jooksul riigilõivu tasumiseks. Sellest tulenevalt tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu 11. juuni 2021. a määruse. 9. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest Üllar Roostoja Triin Uusen-Nacke