2-18-4818/327 · 2-18-4818/327 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1

K O H T U M Ä Ä R U S (täiendav määrus) Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-18-4818 Määruse tegemise aeg ja koht 25. juuni 2021, Tallinn Kohtukoosseis Ele Liiv, Margo Klaar, Peeter Pällin Tsiviilasi XX avaldus CC vastu alaealiste laste LL ja RR suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja hooldusõiguse laste elu- ja viibimiskohta ning haridust ja tervist puudutavates küsimustes avaldajale üleandmiseks

CC avaldus XX vastu alaealiste laste LL ja RR suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja hooldusõiguse laste elu- ja viibimiskohta ning haridust, huviharidust ja tervist puudutavates küsimustes avaldajale üleandmiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 14. oktoobri 2020. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik CC määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja/puudutatud isik (isa) XX (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Reet Vokk

Puudutatud isik/avaldaja (ema) CC (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Senny Pello-Lepik

Puudutatud isik I (laps) LL (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik II (laps) RR (isikukood XXXXXXXXXX)

Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Matti Reinsalu

2

Eestkosteasutus Põhja-Pärnumaa vald (Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse kaudu) Eestkosteasutus Pärnu Linnavalitsus Eestkosteasutus Märjamaa vald (Märjamaa Vallavalitsuse kaudu) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada CC taotlus täiendava määruse tegemiseks. 2. Täiendada Tallinna Ringkonnakohtu 10. juuni 2021 tsiviilasjas nr 2-18-4818 tehtud määruse resolutsiooni p-i 3 neljanda lausega järgmises sõnastuses: „Tühistada Pärnu Maakohtu 13.06.2018, 23.11.2018, 14.02.2019, 10.07.2019, 13.09.2019, 13.11.2019 ja 29.05.2020 määrused tsiviilasjas nr 2-18-4818. 3. Käesolev täiendav määrus on Tallinna Ringkonnakohtu 10. juuni 2021.a täiendatava määruse tsiviilasjas nr 2-18-4818 osa.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MÄÄRUSE PÕHJENDUSED 1. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 10. juuni 2021 määrusega Pärnu Maakohtu 14. oktoobri 2020. a määruse resolutsiooni punktide 1, 5, 6, 7, 7.1.,-7.10., 7.2.1-7.2.3 ja 8, 8.1.-8.4. osas ning tegi tühistatud osas uue määruse, millega jättis XX avalduse rahuldamata ja CC avalduse rahuldas osaliselt. Ülejäänud osas jäi maakohtu määrus muutmata (maakohtu määruse resolutsiooni punktid 2, 3, 4, 9 ja 10).

2. CC esitas 14. juunil 2021 taotluse täiendava määruse tegemiseks, milles palub tühistada Harju Maakohtu 13. juuni 2018 ja 13. novembri 2019 esialgse õiguskaitse kohaldamise määrused.

3. Ringkonnakohus selgitas menetlusosalistele, et maakohus tegi 13. juunil 2018 esialgse õiguskaitse kohaldamise määruse, millega peatas vanemate ühise hooldusõiguse ja andis ainuhooldusõiguse laste suhtes kohtumenetluse ajaks nende emale. Samuti peatas maakohus menetluse ajaks 13.12.2017 kohtumäärusega kinnitatud suhtluskorra ja 2018. aasta märtsis kinnitatud puhkuste ajakava täitmise ja määras menetluse ajaks uue suhtluskorra. Seda suhtluskorda on maakohus menetluse ajal muutnud 23.11.2018, 14.02.2019, 10.07.2019, 13.09.2019, 13.11.2019 ja 29.05.2020. Ringkonnakohus selgitas, et kuna maakohus ei ole ühtegi nendest suhtluskordadest tühistanud ja kõik määratud suhtluskorrad on jõustunud, siis kaalub ringkonnakohus selguse huvides kõikide esialgsete õiguskaitse kohaldamise ja nende muutmise määruste tühistamist.

3

4. Menetlusosalised vastuväiteid kõikide esialgsete õiguskaitse kohaldamise ja nende muutmise määruste tühistamise osas ei esitanud.

5. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 386 lg-st 4, § 4771 lg 2 teisest lausest, § 442 lg-st 5 ja § 463 lg-st 2 tuli kohtumääruse tegemisel XX avalduse rahuldamata jätmise kohta esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise määrused tühistada. Samuti arvestab kolleegium sellega, et CC avaldus rahuldati osaliselt, kuid CC on soovinud esialgsete õiguskaitse määruste tühistamist. Taotlus täiendava määruse tegemiseks tuleb TsMS § 448 lg 1 p 1 ja § 463 lg 2 alusel rahuldada ning Pärnu Maakohtu 13.06.2018, 23.11.2018, 14.02.2019, 10.07.2019, 13.09.2019, 13.11.2019 ja 29.05.2020 määrused tuleb tühistada

6. Kolleegium selgitab, et täiendav määrus on täiendatava määruse osa. Täiendavat määrust võib vaidlustada nagu muud määrust. Täiendatava määruse vaidlustamise korral eeldatakse, et vaidlustatakse ka täiendavat määrust (TsMS § 448 lg 5).

(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin