2-20-140546/14 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(TÄIENDAV OTSUS)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

23. juuni 2021, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn

kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-20-140546

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi A.E. P. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

58,87 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood

10746479, asukoht A. Weizenbergi tn 20, Kesklinna

linnaosa,

Tallinn,

Harju

maakond)

lepinguline

esindaja Marek Aunver

Kostja: A.E. P. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx)

Menetlemise viis

Lihtmenetlus (TsMS § 405 lg 1)

Kohaldatav õigus

VÕS § 3 p 1, § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 85 lg 1,

§ 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 113 lg 1, § 164 lg 2, § 208;

ELTS § 83 lg 1, § 84, § 87, § 88; TsMS § 162 lg 1, § 173

lg 1 ja § 174 lg 1, § 175, § 367.

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista A.E. P.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks Eesti Energia AS-i ja kostja

vahel 28.08.2008 sõlmitud võrgu- ja elektrilepingu nr 21014867/2 alusel väljastatud

arvest nr 400627184817, 400253553335, 400195182823, 400447314089, 400393045732,

400162530050, 400488877591, 400935603455, 400709528395, 400419537717 ja

400645390404 tulenev võlgnevus kokku 55,19 eurot (millest 45,96€ põhivõlgnevus,

9,23€ põhivõlalt perioodi eest 20.02.2018 kuni 04.02.2021 sissenõutavaks muutunud

viivis).

3. Välja mõista A.E. P.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks sissenõutavaks muutunud

viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 45,96 eurot) alates 05.02.2021 kuni otsuse

tegemiseni, so kuni 31.05.2021 k.a summas 1,17 eurot.

4. Välja mõista A.E. P.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis arvestatuna võla

põhiosalt (s.o 45,96 eurot) alates 01.06.2021 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras (so otsuse tegemise seisuga 8% aastas).

5. Jätta menetluskulud A.E. P. kanda.

Tsiviilasi nr 2-20-140546

2 (7)

6. Määrata Osaühingu Aktiva Finants põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 195 eurot (millest 75 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 120 eurot [1,5h

x 80eur/h] lepingulise esindaja tasu), mis mõista A.E. P.lt Osaühingu Aktiva Finants

kasuks välja.

7. Väljamõistetud menetluskuludelt on A.E. P. kohustatud tasuma Osaühingule Aktiva

Finants viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates täiendava otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil (TsMS § 448 lg 41 6.lause, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Täiendav otsus on

täiendatava otsuse osa. Täiendatava otsuse vaidlustamise korral eeldatakse, et vaidlustatakse ka

täiendavat otsust (TsMS § 448 lg 5).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS §

442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).

MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 04.11.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult A.E. P.lt (kostja) 91,92 euro saamiseks. Kohus tegi

10.11.2020 kostjale makseettepaneku, mis toimeti kostjale kätte 08.12.2020 aadressil xxx.

2. Kostja esitas Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajja 22.12.2020 nõudele vastuväite. Vastuväite

kohaselt on kostja tasunud kõik arved kasutatud elektri eest. Arusaamatused tekkisid siis, kui

lülitati elekter välja ning tekkisid mingid nõuded iga kuu mittetarbitud elektri eest. Kostjal on

leping Elektrumiga, kellele kostja koguaeg maksis. Nii Elektrum kui ka Eesti Energia saatsid

paralleelselt arveid samas summas. Kostja tasus arved Eesti Energiale ning lõpetas kõik

lepingud. Kostjal oli kolm tarbimise kohta. Ühes kohas oli natuke võlgu, teises ettemaks. Kostja

palus kanda ettemaksu puudu olevate summade katteks. Kostjale on ebaselge, kuidas summad

tekivad. Elekter on välja lülitatud ühel objektil 8 aastat, teisel objektil 6 aastat ja kolmas objekt

on umbes 4 aastat vooluta.

3. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond lõpetas 05.01.2021 maksekäsu kiirmenetluse ja andis

hageja nõude kostja vastu 91,92 euro saamiseks üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

Tsiviilasi nr 2-20-140546

3 (7)

4. Hageja esitas 04.02.2021 hagiavalduse, millise kohus pärast puuduste kõrvaldamist

19.04.2021 võttis menetlusse. Kostja esitas hagile vastusese.

5. Pärnu Maakohus rahuldas 31.05.2021 otsusega hagi. Kohus vormistas TsMS § 444 lg 4 alusel

otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kostja esitas 17.06.2021 teate, et soovib esitada otsuse

peale apellatsioonkaebuse. Seoses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamisega kohus

täiendab allpool otsuse puuduva kirjeldava ja põhjendava osaga.

Esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid

6. Hageja poolt esitatud asjaolud, seisukohad ja tõendid

6.1. Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas A.E. P. (kostja) vastu hagi põhivõlgnevuse 45,96

eurot, sissenõutavaks muutunud viivise perioodist 20.02.2018-04.02.2021 summas 9,23 eurot,

alates 05.02.2021 lisanduva viivise kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud määras ja sissenõudmiskulude väljamõistmiseks. Samuti palus hageja välja mõista

kostjalt tasutud riigilõiv 75 eurot ning hageja õigusabikulud 180,00 eurot.

6.2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Eesti Energia AS 28.08.2008 võrgu- ja

elektrilepingu nr 21014867, millega Eesti Energia AS kohustus müüma kostjale elektrienergiat

ja osutama võrguteenust. Kostja kohustus maksma elektrienergia ja võrguteenuse eest

kokkulepitud tasu vastavalt esitatud arvetele. Eesti Energia AS on endale võetud kohustusi

täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid vastavalt kasutatud teenuste eest. Arvete esitamise

aluseks on mõõteandmed ja muud võrguettevõtja koostatud mõõteandmeid sisaldavad

andmestikud ja dokumendid. Kostja ei ole tasunud temale Eesti Energia AS poolt esitatud

arveid:

- nr 400627184817 summas 3,84 maksetähtajaga 20.02.2018;

- nr 400253553335 summas 3,84 maksetähtajaga 20.03.2018;

- nr 400195182823 summas 3,84 maksetähtajaga 20.04.2018;

- nr 400447314089 summas 3,84 maksetähtajaga 21.05.2018;

- nr 400393045732 summas 3,84 maksetähtajaga 20.06.2018;

- nr 400162530050 summas 3,84 maksetähtajaga 23.07.2018;

- nr 400488877591 summas 3,84 maksetähtajaga 21.08.2018;

- nr 400935603455 summas 3,84 maksetähtajaga 19.09.2018;

- nr 400709528395 summas 3,84 maksetähtajaga 22.10.2018;

- nr 400419537717 summas 3,84 maksetähtajaga 20.11.2018;

- nr 400645390404 summas 7,56 maksetähtajaga 20.12.2018, kokku summas 45,96 eurot

6.3. Elektrilevi OÜ ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles 20.11.2018, kuivõrd peale voolu

sulgemist ei avaldanud kostja soovi elektrit tarbida. Lähtuvalt Eesti Energia Üldteenuse

tüüptingimuste punktist 9.1.3 lõppeb elektrileping seoses võrgulepingu lõppemisega.

Võrguleping ja elektrileping on lõppenud 20.11.2018.

6.4. Eesti Energia AS loovutas 13.12.2019 oma nõude kostja vastu hagejale. Hageja arvestab

sissenõutavaks muutunud viiviseid alates arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast kuni

hagiavalduse koostamise kuupäevani 04.02.2021 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses järgmiselt:

- nr 400627184817 viivised alates 21.02.2018 kuni 04.02.2021, so 1080 viivitatud päeva eest,

summas 0,91 eurot;

- nr 400253553335 viivised alates 21.03.2018 kuni 04.02.2021, so 1051 viivitatud päeva eest,

summas 0,88 eurot

- nr 400195182823 viivised alates 21.04.2018 kuni 04.02.2021, so 1021 viivitatud päeva eest,

summas 0,86 eurot

- nr 400447314089 viivised alates 22.05.2018 kuni 04.02.2021, so 990 viivitatud päeva eest,

summas 0,83 eurot

Tsiviilasi nr 2-20-140546

4 (7)

- nr 400393045732 viivised alates 21.06.2018 kuni 04.02.2021, so 960 viivitatud päeva eest,

summas 0,81 eurot

- nr 400162530050 viivised alates 24.07.2018 kuni 04.02.2021, so 927 viivitatud päeva eest,

summas 0,78 eurot

- nr 400488877591 viivised alates 22.08.2018 kuni 04.02.2021, so 898 viivitatud päeva eest,

summas 0,76 eurot

- nr 400935603455 viivised alates 20.09.2018 kuni 04.02.2021, so 869 viivitatud päeva eest,

summas 0,73 eurot

- nr 400709528395 viivised alates 23.10.2018 kuni 04.02.2021, so 836 viivitatud päeva eest,

summas 0,70 eurot

- nr 400419537717 viivised alates 21.11.2018 kuni 04.02.2021, so 807 viivitatud päeva eest,

summas 0,68 eurot

- nr 400645390404 viivised alates 21.12.2018 kuni 04.02.2021, so 777 viivitatud päeva eest,

summas 1,29 eurot

6.5. Hageja esitas asjaolude ja väidete tõendamiseks kostja ja Eesti Energia AS vahel

28.08.2008 sõlmitud võrgu- ja elektrilepingu nr 21014867/2 koopia (dtl 73-74), Eesti Energia

AS poolt koostatud arvete nr 400627184817 (dtl 45-58), 400253553335 (dtl 67-68),

400195182823 (dtl 69-70), 400447314089 (dtl 61-62), 400393045732 (dtl 65-66),

400162530050 (dtl 71-72), 400488877591 (dtl 59-60), 400935603455 (dtl 39-40),

400709528395 (dtl 41-42), 400419537717 (dtl 63-64) ja 400645390404 (dtl 43-44) koopiad,

teate koopia võrgulepingu nr 21014867 lõppemise kohta 20.11.2018 (dtl 38), Elektrilevi OÜ

nimetatud müüja Eesti Energia AS Üldteenuse tüüptingimused (dtl 35-37), viiviseraportid (dtl

31-34, 80-86), 25.12.2019 võlateatise koopia (dtl 76), 27.08.2020 korduva meeldetuletuse

koopia (dtl 77-78) ja 20.05.2020 hagihoiatuse koopia (dtl 79).

7. Kostja poolt esitatud asjaolud, vastuväited ja tõendid

7.1. Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu. Kostja avaldab, et tegemist on juba kolmanda

nõudega elektrivõrgu võlgade kohta. Saadetud arved on temale mittearusaadava. Julianus

Inkasso OÜ, Aktiva Finants OÜ ja Elektrumi poolt on saadetud kõik erinevate summadega

arved. Kostja on elektrivõrgule kõik võlad kolm kuud tagasi tasunud. Nõuded on ebareaalsed.

Aktiva Finants saadab arveid aasta lõpuni, kuid kõik lepingud on 20.11.2018 aastal lõpetatud

(dtl 166).

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid

leiab, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses.

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas

esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust

tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel

võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud

õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid,

otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub

rahuldamisele.

10. Elektrituruseaduse (ELTS) § 83 lg 1 kohaselt käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse

võrguettevõtjaga võrguga ühendamiseks ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmiseks

sõlmitavale lepingule (edaspidi liitumisleping) ja muude võrguteenuste osutamiseks

sõlmitavale lepingule (edaspidi võrguleping) ning elektrienergia müügiks sõlmitavale lepingule

(edaspidi elektrileping).

11. Kostja ei ole vaidlustanud seda, et kostja sõlmis 28.08.2008 Eesti Energia AS-ga võrgu- ja

elektrilepingu nr 21014867, ega ka seda, et leping lõppes 20.11.2018 aastal. Võrgu- ja

Tsiviilasi nr 2-20-140546

5 (7)

elektrileping vastab nii ELTS § 84 lg 1 ja 2 sätestatud vorminõuetele (on sõlmitud kirjalikus

vormis), kui ka ELTS §-s 87 (lepingu sõlmimise ajal kehtinud redaktsioonis) sätestatud

lepingutingimustele. Kohus tuvastab, et perioodil 28.08.2008 kuni 20.11.2018 kehtis kostja ja

Eesti Energia AS vahel võrgu- ja elektrileping nr 21014867 (edaspidi elektrileping).

12. Kostja vaidlustab esitatud arved põhjendusel, et temal on kõik arved tasutud ning esitatud

arved arusaamatud. Asjas esitatud arvetelt nähtub, et arved 400627184817, 400253553335,

400195182823,

400447314089,

400393045732,

400162530050,

400488877591,

400935603455, 400709528395, 400419537717 ja 400645390404 on väljastatud tarbimiskoha

xxx võrguteenuse kuutasu (25A 3,20€ kuus + käibemaks 20% 0,64€) nõudes. Viimasel arvel

(400645390404) on lisaks võrguteenuse kuutasule perioodi eest 01.11.2018-20.11.2018

arvestatud ka sissenõudmistasu summas 5,00 eurot. Lisaks nähtub arvetel ka arvestatud viivis.

13. Elektrilepingus on pooled kokku leppinud, et kostjale osutatakse tarbimiskohas xxx,

võrguteenust Kodu 2 Võrguteenuse ajatariifidega ja müüakse elektrienergiat Kodu 2

Elektrienergia ajatariifidega EN2 paketihindadega. Elektrilevi OÜ (OÜ Jaotusvõrk

õigusjärglane) kodulehel nähtub, et Võrk 2 (2008 sõnastuses Kodu 2) hinnakirja kohaselt

kuutasu lisandub tingimusel, kui kalendriaasta tarbimine puudus või oli kuni 250 kWh

liitumispunkti kuni 25A korral 3,20 eurot käibemaksuta ja 3,84 eurot käibemaksuga.

14. Võrguteenuse tasud, arvestamise alused, võrgutasude ja tüüptingimuste kooskõlastamine,

teabe andmine ja avaldamine on reguleeritud ELTS §§ 71-74. Kohus ei tuvastanud, et arvetel

nähtuvad kuutasud oleksid vastuolus ELTS §§ 71-74 sätestatuga ja elektrilepinguga. Arvetel

nähtuv kuutasu on kooskõlastatud konkurentsiameti otsusega nr 7-3/2018-117 (nähtav

https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/elektrilevi_ou_kooskolastatud_uued_vorgu

tasud_01.10.2018.pdf). Arvetel nähtub, et tarbimiskohas xxx, elektrienergia tarbimine puudus.

Kohus tuvastab, et Eesti Energia AS poolt koostatud ja väljastatud arvetel 400627184817 (dtl

45-58), 400253553335 (dtl 67-68), 400195182823 (dtl 69-70), 400447314089 (dtl 61-62),

400393045732 (dtl 65-66), 400162530050 (dtl 71-72), 400488877591 (dtl 59-60),

400935603455 (dtl 39-40), 400709528395 (dtl 41-42), 400419537717 (dtl 63-64) ja

400645390404 (dtl 43-44) nähtuv kuutasu lähtub elektrilepingus kokkulepitud paketihinnast.

15. Arvete väljastamise (periood 01.01.2018 kuni 20.11.2018) ajal kehtinud ELTS § 751 lg 1

sätestab tarbijale esitatava arve andmed. Kohus tuvastab, et Eesti Energia AS poolt koostatud

ja väljastatud arved 400627184817 (dtl 45-58), 400253553335 (dtl 67-68), 400195182823 (dtl

69-70), 400447314089 (dtl 61-62), 400393045732 (dtl 65-66), 400162530050 (dtl 71-72),

400488877591 (dtl 59-60), 400935603455 (dtl 39-40), 400709528395 (dtl 41-42),

400419537717 (dtl 63-64) ja 400645390404 (dtl 43-44) vastavad seaduses sätestatud nõuetele.

16. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 sätestab võlasuhte tekkimise laused, mille p 3 kohaselt

võlasuhe võib tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks

kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 g 1

kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest,

tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 lg 1 sätestab, et võlgnik peab kohustuse täitma

lepingu või seadusega kindlaksmääratud kohas. Võrgu- ja elektrilepingu nr 21014867/2 ning

üldteenuse tüüptingimuste punkt 4.1. kohaselt on kostja kohustatud talle osutatud teenuse eest

väljastatud arvete alusel maksma tasu. Kostja ei ole täitnud Eesti Energia AS-ga sõlmitud

lepingutest tulenevaid rahalisi kohustusi. Arvete tasumise kohta ei ole kostja tõendeid esitanud

olenemata kohtu 14.05.2021 selgitustest (dtl 169 p 4). TsMS § 230 lõike 1 kohaselt peab

kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

17. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1

kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS

Tsiviilasi nr 2-20-140546

6 (7)

§ 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks

muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot.

Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või

tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus

nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Kostja

ei ole vaidlustanud hageja väidet korduvate meeldetuletuste saatmise kohta. Hageja on nõuded

omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude

võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule

(nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja

senise asemele. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse

kogusummas 45,96 euro väljamõistmiseks kostjalt.

18. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb

tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole

hagides esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist

ei olnud tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse

kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2

esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või

koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt

kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui

kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta

kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane

intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud

teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära

alusel avaldatud intressimäär perioodil 18.07.2017 kuni käesoleva otsuse koostamiseni on

0,00%.

19. Kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise perioodide 21.02.2018 kuni

04.02.2021, 21.03.2018 kuni 04.02.2021, 21.04.2018 kuni 04.02.2021, 22.05.2018 kuni

04.02.2021, 21.06.2018 kuni 04.02.2021, 24.07.2018 kuni 04.02.2021, 22.08.2018 kuni

04.02.2021, 20.09.2018 kuni 04.02.2021, 23.10.2018 kuni 04.02.2021, 21.11.2018 kuni

04.02.2021 ja 21.12.2018 kuni 04.02.2021 eest kostjalt kogusummas 9,23 eurot. Tulenevalt

hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 05.02.2021 kuni otsuse tegemiseni

välja kindla summana, so 1,17 eurot (45,96 € x 8% / 365kp x 116kp) ning alates 01.06.2021

protsendina VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras, so lahendi tegemise ajal 8%

aastas.

20. Kohus on 31.05.2021 otsuse resolutsiooni punktis 3 ekslikult märkinud väljamõistetud

viivise summaks 0,10 eurot. Tuginedes TsMS § 447 lg 2 kohus parandab käesoleva otsusega

ilmse ebatäpsuse ning märgib resolutsiooni õige summa.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

21. TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui

menetlusosalised seda ei taotle. Hageja on taotlenud jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS §

162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas

hageja hagi täies ulatuses, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

Tsiviilasi nr 2-20-140546

7 (7)

22. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv

75 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

23. Hageja taotleb lisaks riigilõivule esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 180 eurot

(ilma käibemaksuta). Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja

maksnud esindajale tasu ilma käibemaksuta 180 eurot (dtl 28). Julianus Inkasso OÜ osutab

teenust 120 eur/h ilma käibemaksuta (dtl 29).

24. Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb

kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates

eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu

suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid

avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus

proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul

olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu

ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise

menetlusosalise

menetluskulu.

Tsiviilasja

hinnast

suuremas

ulatuses

menetluskulu

väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure

mahu puhul.

25. Kohus leiab, et esindaja ajakulu 1,5 tundi on selles asjas põhjendatud. Kohus leiab, et

hagejaga mitte-advokaadist esindaja tasumäär 120 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus

on küll varasemates lahendites pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot nii koos

käibemaksuga kui ka ilma ja ka 147,49 eurot, kuid kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi

tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest

tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate

puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Senises kohtupraktikas

on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60-100 eurot tunnis, millele

vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud.

Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad

hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku 120 eurot (1,5h x 80€) ilma

käibemaksuta.

26. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik