2-20-2369/19 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Legislator summary
AI generatedSeoses kõrvaldamata puuduste ja avaldusest loobumisega keelduda menetlusse Kohustada A.N-i võõrandama talle kuuluv korteriomand registriosa numbriga XXXX,
Legislator headnote
AI generated2-20-2369/19 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja: Seoses kõrvaldamata puuduste ja avaldusest loobumisega keelduda menetlusse Kohustada A.N-i võõrandama talle kuuluv korteriomand registriosa numbriga XXXX,
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Rajar Miller
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. juuni 2021, Kuressaare kohtumaja
Tsiviilasja number
2-20-2369
Tsiviilasi
Saaremaa vald, Valjala alevik, Toominga tn 2
korteriühistu
hagi
A.N-i
vastu
korteriomandi
võõrandamise, majandamiskulude võlgnevuse 559,68
eurot ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
4104,45 eurot
Menetlusosalised
Hageja: Saaremaa vald, Valjala alevik, Toominga tn 2
korteriühistu,
registrikood
80460997,
lepinguline
esindaja vandeadvokaat Martin Pärn
Kostja: A.N
RESOLUTSIOON
1. Seoses kõrvaldamata puuduste ja avaldusest loobumisega keelduda menetlusse
võtmast hageja 26.04.2021 avaldust majandamiskulude nõude suurendamiseks.
2. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
3. Kohustada A.N-i võõrandama talle kuuluv korteriomand registriosa numbriga XXXX,
aadressiga XXXXXX tn x-x, XXXXX alevik, Saaremaa vald.
4. Korteriühistu võib nõuda kohtuotsuse täitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud
korras (KrtS § 33 lg 4).
5. Välja mõista A.N-ilt Saaremaa vald, Valjala alevik, Toominga tn 2 korteriühistu
kasuks perioodi mai 2018 kuni detsember 2019 majandamiskulude põhivõlgnevus
summas 559,68 eurot.
6. Välja mõista A.N-ilt viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses
arvestatuna põhivõlgnevuselt 559,68 eurot kindla summana 60,74 eurot alates hagi
esitamisest 13.02.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni 22.06.2021 ja edasi alates
23.06.2021 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.
7. Jätta menetluskulud A.N-i kanda.
8. Määrata kindlaks Saaremaa vald, Valjala alevik, Toominga tn 2 korteriühistu
hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus 1754 eurot (sh riigilõiv 350 eurot,
lepingulise esindaja kulu 1404 eurot).
9. Välja mõista A.N-ilt Saaremaa vald, Valjala alevik, Toominga tn 2 korteriühistu
kasuks välja menetluskulude hüvitis 1754 eurot.
10. Kohustada A.N-i tasuma Saaremaa vald, Valjala alevik, Toominga tn 2 korteriühistu
kasuks menetluskulude hüvitiselt 1754 eurot viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses
ettenähtud
ulatuses
tasumata
summalt
alates
lahendi
jõustumisest
kuni
menetluskulude hüvitise nõude täitmiseni.
11. Tagastada hagejale 26.04.2021 nõude suurendamise avalduselt tasutud riigilõiv 50
eurot OÜ Advokaadibüroo Naur & Pärn arveldusarvele nr EE962200221053379266.
12. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Edasikaebamise kord
Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse
avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus
kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Kostja võib esitada kaja Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva
jooksul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast
põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata
jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult
allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,
võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle
täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja
ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394
nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.
Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule
poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon
tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT:
EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)
Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-
is või a/a EE567700771003819792 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-is LHV Pank, märkides
selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise
puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku
tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist
(TsMS § 187 lg 6).
Hagi aluseks olevad asjaolud
1. Saaremaa vald, Valjala alevik, Toominga tn 2 korteriühistu (hageja) esitas 13.02.2020 Pärnu
Maakohtule hagi A.Ni vastu.
2. Hagiavalduse asjaolude kohaselt kuulub A.Nile (kostja) korteriomand registriosa numbriga
xxxxxx ja aadressiga xxxxxxx tn x-x, xxxxx alevik, Saaremaa vald, endine aadress xxxx tn
x-x, xxxxx alevik, Saaremaa vald (korteriomand). Hageja liikmeteks on kõik Toominga tn 2
korteriomandite omanikud, sealhulgas kostja. Elamus on kokku 12 korteriomandit.
3. 13.02.2019 toimus Toominga tn 2 korteriomanike üldkoosolekul otsustasid korteriomanikud
kohustada A.Ni võõrandama talle kuuluv korteriomand. Kostja ise koosolekul ei osalenud.
Hageja esindaja andis kostjale 13.02.2019 toimunud korteriomanike üldkoosoleku protokolli
koos lisadega isiklikult allkirja vastu üle 27.05.2019. Kostja üldkoosoleku otsust täitnud ei
ole. Kolme kuu pikkune tähtaeg korteromandi võõrandamiseks möödus 27.08.2019.
4. Korteriomanikud võtsid otsuse vastu, sest kostja oli kuue kuu majandamiskulude tasumisega
viivitanud üle kolme kuu ja ta häiris oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite
teostamist. Kostja ladustas ja ladustab oma korteris ning selle rõdul prügi ja samuti ei küta
talveperioodil oma korterit. Kostjal tuli ühistule 2018. aastal igakuiselt tasuda
kindlaksmääratud kokkuleppeline summa ehk 25,44 eurot. Otsuse tegemise ajaks
13.02.2019 võlgnes A.N ühistule 2018. aasta mai-oktoober väljastatud arvete alusel 152,64
eurot. Hagi esitamise ajaks võlgnes kostja ühistule täiendavalt 2018. aasta november-
detsember väljastatud arvete alusel 50,88 eurot ja 2019. aasta jaanuar-detsember väljastatud
arvete alusel täiendavalt 356,16 eurot. Alates aastast 2019 on igakuise tasumisele kuuluva
makse suurus 29,68 eurot.
5. Tuginedes korteriomandi ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31-33, § 42 taotleb hageja: (i)
kohustada A.N’i võõrandama talle kuuluv korteriomand asukohaga Xxxxx tn x-x, Xxxxx
alevik, Saaremaa vald (registriosa nr xxxxxxx) ja märkida otsuses, et korteriühistu võib
nõuda kohtuotsuse täitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras; (ii) mõista kostjalt
hageja kasuks välja põhivõlgnevus 559,68 eurot ja viivis (käesoleval ajal 8% aastas) perioodi
eest alates 13.02.2020 kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina
(käesoleval ajal 8% aastas) põhinõudest; (iii) jätta kõik menetluskulud kostja A.N kanda ja
hageja menetluskulud kostjalt välja mõista.
Menetluse käik
6. Kohus võttis 05.03.2020 määrusega hagi menetlusse ja kohustas kostjat hagile vastama 14
päeva jooksul hagiavalduse ja lisade kättesaamisest. Kostjale toimetati hagimaterjalid
politsei kaasabil isiklkult kätte 03.08.2020. Kohtu määratud tähtajaks kostja hagile vastust
ei esitanud.
7. Hageja esitas kohtule 26.04.2021 avalduse nõude suurendamiseks. Kohus kohustas hagejat
10.05.2021 määrusega kõrvaldama nõude suurendamise avalduses esinenud puudused.
Hageja kohtu määratud tähtajaks puuduseid ei kõrvaldanud.
8. Kohus määras tsiviilasjas eelistungi 21.05.2021. Eelistungist võttis osa hageja lepinguline
esindaja. Kostjale tometati postiteenuse osutaja vahendusel kohtukutse isiklikult kätte.
Kostja eelistungile ei ilmunud ega teatanud kohtule ilmumata jäämise põhjust.
9. 21.05.2021 eelistungil avaldas hageja, et palub 26.04.2021 esitatud nõude suurendamise
avalduse jätta läbi vaatamata. Hageja esindaja tõi välja, et olukord on sama. Teised
majaelanikud ei soovi, et kostja seal edasi elab. Talvel on korter kütmata ja seal ümber elavad
korteriomanikud kannatavad. Kosjta ladustab rämpsu korterisse ja rõdule, räuskab. Ühtegi
hagis toodud arvet ei ole kostja tasunud. Võlgnevus on pisut üle 1000 euro. Hageja esindaja
taotles kohtult tagaseljaotsuse tegemist. Kohus andis hagele tähtaja menetluskulude
nimekirja esitamiseks hiljemalt 25.05.2021.
10. Hageja esitas 25.05.2021 menetluskulude nimekirja. Hageja taotleb kostjalt menetluskulude
hüvitamiseks 1754 euro välja mõistmist (sh riiglõiv 350 eurot ja lepingulise esindaja kulu
1404 eurot) ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 4 alusel taotluse märkida
kohtuotsuses, et et kostjal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda
menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
11. 26.05.2021 nõudekirjaga andis kohus kostjale hageja menetluskulude kohta seisukoha
esitamiseks tähtaja 5 päeva nõude kättesaamisest. Kohtukordnik toimetas hageja
menetluskulude nimekirja ja kohtunõude kostjale isiklikult kätte 07.06.2021. Kohtu
määratud tähtajaks ega kohtuotsuse tegemise ajaks kostja seisukohta esitanud ei ole.
Kohtuotsuse põhjendused
12. Juhindudes TsMS § 410, § 413 lg 1 teeb kohus käesolevas asjas tagaseljaotsuse põhjusel, et
kostja ei vastanud hagile ega ilmunud eelistungile ja hageja on eistanud taotluse
tagaseljaotsuse tegemiseks. Sellisel juhul loetakse hagiavalduses märgitud asjaolud kostja
poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib üksnes hagi õiguslikku põhjendatust. TsMS § 413
lg 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine.
13. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaoludel õiguslikult põhjendatud ja hageja nõue
tuleb rahuldada.
14. Esitatud asjaoludel on sundvõõrandamise nõude esitamise eeldused täidetud: kostja on
võõrandatava korteri omanik, korteriühistu on esitanud kostjale 13.02.2019 korteriomanike
üldkoosolekul vastu võetud otsusega võõrandamise nõude ning kostja on selle 27.05.2019
kätte saanud, kuid pole nõuet vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul täitnud (KrtS § 32 lg-d 1-
2). Võõrandamisnõude aluseks olnud asjaolud: kostja ladustas oma korteris ning selle rõdul
prügi ja samuti ei kütnud ta talveperioodil oma korterit ning kostja ei olnud mai kuni oktoobri
2018 majandamiskulusid otsuse tegemise ajaks 13.02.2019, tasunud täidavad talle esitatud
võõrandamisnõude alused: kostja on vähemalt kuue kuu majandamiskulude tasumisega
viivitanud üle kolme kuu (KrtS § 32 lg 2 p 2), on oma tegevusega häirinud oluliselt teiste
korteriomandite teostamist (KrtS § 32 lg 2 p 3) ning on rikkunud korteriomandi valitsemise
korraldamise kohustust (KrtS § 32 lg 2 p 1 ja § 31 lg 5). Kostja sai võõrandamise nõude
isiklikult kätte ja ei täitnud võõrandamise nõuet vabatahtlikuks täitmiseks ette nähtud tähtaja
jooksul (KrtS § 33 lg 1). 21.05.2021 eelistungil hageja esindaja avaldatu kohaselt ei olnud
kostja võlgnevust tasunud, kostja on jätkanud korterisse ja rõdule rämpsu ladustamist ning
jätnud korteri kütmata. Seega kostjale esitatud võõrandamisnõude aluseks olnud asjaolud ei
ole ka käesolevaks ajaks ära langenud. Tulenevalt KrtS § 33 lg 4 võib korteriühistu nõuda
kohtuotsuse täitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
15. Hageja nõuab kostjalt kokkulepitud majandamiskulude võlgnevuse tasumist perioodi mai
2018 kuni detsember 2019 eest summas 559,68 eurot. Hageja nõuab kokku lepitud
majanduskulude tasumist KrtS § 35 mõttes ja hageja põhinõude rahuldamise õiguslik alus
on KrtS § 40 lg 1. Hageja viivisenõude rahuldamise õiguslik alus on KrtS § 44 lg 2, mille
kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu
nõuda temalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Juhindudes TsMS
§ 367 mõistab kohus hageja nõduel viivise välja kindla summana otsuse tegemiseni ja edasi
protsendina põhinõudest.
Kohtu selgitused kostjale
16. Kaja esitamise kohta selgitab kohus kostjale järgmist. Kajas peab sisalduma viide
käesolevale otsusele, avaldus kaja esitamise kohta ja mõjuv põhjus, mis takistas kostjal
hagile tähtaegselt vastamast ning selle põhistus. Kajast peab nähtuma, millises ulatuses
kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik vajalik asja
ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta tõendid
(TsMS § 415 lg 1, § 417 lg 2). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust
TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: (i) hagile vastamata jätmise puhul
oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu
üleandmisega või elektrooniliselt, (ii) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse
toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega
kohtuistungil või elektrooniliselt, (iii) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.
Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja
kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
17. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses
või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulud jäävad praegusel juhul
hagi rahuldamise tõttu kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). TsMS § 174 lg 2 tulenevalt määrab
maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 138 lg 1 sätestab,
et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja taotleb
kostjalt hageja kasuks menetluskuluna tasutud riigilõivu 350 eurot ja kantud õigusabikulu
1404 eurot hüvitamist. Riigilõiv kuulub vastavalt TsMS § 138 lg 2 menetlusosalise
kohtukulude hulka ja tuleb hagejale hüvitada. Hagejat on kohtumenetluses esindanud
Advokaadibüroo Naur&Pärn vandeadvokaat Martin Pärn. Hageja esitatud menetluskulude
nimekirjast nähtub, et hageja lepingulisel esindajal kulunud hageja esindamiseks, sh
suhtluseks kliendiga ja hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks kokku 6,5 tundi (arve 1).
Kohtu 05.03.2020 määrusega, 23.03.2020 palvega menetlusdokumentide kätteandmiseks ja
30.04.2020 Kuressaare politseijaoskond vastusega tutvumiseks 0,25 h; kohtuga suhtluseks
0,5 h, ettevalmistuseks 21.05.2021 istungiks 0,75 h, esindamiseks kohtuistungil 0,5 ha ja
menetluskulude nimekirja koostamiseks ja esitamiseks 0,5 h, kokku 2,5 h (arve 2). Kokku
on hageja lepingulise esindajal õigusabiteenuse osutamiseks kulunud aega 9 tundi. Kohtu
hinnangul on hageja lepingulise esindaja tehtud toimingud vajalikud ja ajakulud
põhjendatud. Hageja lepinguline esindaja on osutanud õigusteenust hinnaga 130 eurot tund,
millele lisandub käibemaks. Õigusteenuse hind on kohtupraktikas tavapärane. Seega on
hageja esindaja kulu 1404 eurot vajalik ja põhjendatud, arvestades õigusteenuse hinda, 156
eurot tund ja ajakulu 9 tundi. Hagiavalduses märgitu kohaselt ei ole hageja
käibemaksukohustuslane ega saa tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada.
Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 1754
eurot (sh riigilõiv 350 eurot, lepingulise esindaja kulu 1404 eurot), mis tuleb kostjalt hageja
kasuks välja mõista. Hageja taotlusel märgib kohus, et kostjal tuleb tasuda hagejale välja
mõistetud menetluskulude hüvitiselt kohtuotsuse jõustumisest, kuni menetluskulude
hüvitise 1404 eurot täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses
ettenähtud ulatuses.
Nõude suurendamise avaldusest loobumise lahendamine
18. Kohus võtab vastu hageja 21.05.2021 eelistungil esitatud ja protokollitud loobumise
26.04.2021 esitatud nõude suurendamise avaldusest. Kuivõrd avalduses esinesid puudused,
hageja puuduseid ei kõrvaldanud ja loobus avaldusest, keeldub kohus avaldust menetlusse
võtmast. Vastavalt hageja taotlusele tagastab kohus TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel nõude
suurendamise avalduselt tasutud riigilõivu 50 eurot OÜ Advokaadibüroo Naur & Pärn
arveldusarvele nr EE962200221053379266.
19. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p
2).
(allkirjastatud digitaalselt)
Rajar Miller
kohtunik