Legislator Case Law & Legislation
2-20-2369/19 AI generated

2-20-2369/19 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

Case Number 2-20-2369/19
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Seoses kõrvaldamata puuduste ja avaldusest loobumisega keelduda menetlusse Kohustada A.N-i võõrandama talle kuuluv korteriomand registriosa numbriga XXXX,

Legislator headnote

AI generated

2-20-2369/19 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja: Seoses kõrvaldamata puuduste ja avaldusest loobumisega keelduda menetlusse Kohustada A.N-i võõrandama talle kuuluv korteriomand registriosa numbriga XXXX,

Keywords

AI generated
hail insurance return under Hague Convention financial hardship peddling hardship grounds earnest money
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Rajar Miller

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. juuni 2021, Kuressaare kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-2369

Tsiviilasi

Saaremaa vald, Valjala alevik, Toominga tn 2

korteriühistu

hagi

A.N-i

vastu

korteriomandi

võõrandamise, majandamiskulude võlgnevuse 559,68

eurot ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

4104,45 eurot

Menetlusosalised

Hageja: Saaremaa vald, Valjala alevik, Toominga tn 2

korteriühistu,

registrikood

80460997,

lepinguline

esindaja vandeadvokaat Martin Pärn

Kostja: A.N

RESOLUTSIOON

1. Seoses kõrvaldamata puuduste ja avaldusest loobumisega keelduda menetlusse

võtmast hageja 26.04.2021 avaldust majandamiskulude nõude suurendamiseks.

2. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

3. Kohustada A.N-i võõrandama talle kuuluv korteriomand registriosa numbriga XXXX,

aadressiga XXXXXX tn x-x, XXXXX alevik, Saaremaa vald.

4. Korteriühistu võib nõuda kohtuotsuse täitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras (KrtS § 33 lg 4).

5. Välja mõista A.N-ilt Saaremaa vald, Valjala alevik, Toominga tn 2 korteriühistu

kasuks perioodi mai 2018 kuni detsember 2019 majandamiskulude põhivõlgnevus

summas 559,68 eurot.

6. Välja mõista A.N-ilt viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses

arvestatuna põhivõlgnevuselt 559,68 eurot kindla summana 60,74 eurot alates hagi

esitamisest 13.02.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni 22.06.2021 ja edasi alates

23.06.2021 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.

7. Jätta menetluskulud A.N-i kanda.

8. Määrata kindlaks Saaremaa vald, Valjala alevik, Toominga tn 2 korteriühistu

hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus 1754 eurot (sh riigilõiv 350 eurot,

lepingulise esindaja kulu 1404 eurot).

9. Välja mõista A.N-ilt Saaremaa vald, Valjala alevik, Toominga tn 2 korteriühistu

kasuks välja menetluskulude hüvitis 1754 eurot.

10. Kohustada A.N-i tasuma Saaremaa vald, Valjala alevik, Toominga tn 2 korteriühistu

kasuks menetluskulude hüvitiselt 1754 eurot viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud

ulatuses

tasumata

summalt

alates

lahendi

jõustumisest

kuni

menetluskulude hüvitise nõude täitmiseni.

11. Tagastada hagejale 26.04.2021 nõude suurendamise avalduselt tasutud riigilõiv 50

eurot OÜ Advokaadibüroo Naur & Pärn arveldusarvele nr EE962200221053379266.

12. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus

kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada kaja Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva

jooksul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394

nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT:

EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)

Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-

is või a/a EE567700771003819792 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-is LHV Pank, märkides

selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(TsMS § 187 lg 6).

Hagi aluseks olevad asjaolud

1. Saaremaa vald, Valjala alevik, Toominga tn 2 korteriühistu (hageja) esitas 13.02.2020 Pärnu

Maakohtule hagi A.Ni vastu.

2. Hagiavalduse asjaolude kohaselt kuulub A.Nile (kostja) korteriomand registriosa numbriga

xxxxxx ja aadressiga xxxxxxx tn x-x, xxxxx alevik, Saaremaa vald, endine aadress xxxx tn

x-x, xxxxx alevik, Saaremaa vald (korteriomand). Hageja liikmeteks on kõik Toominga tn 2

korteriomandite omanikud, sealhulgas kostja. Elamus on kokku 12 korteriomandit.

3. 13.02.2019 toimus Toominga tn 2 korteriomanike üldkoosolekul otsustasid korteriomanikud

kohustada A.Ni võõrandama talle kuuluv korteriomand. Kostja ise koosolekul ei osalenud.

Hageja esindaja andis kostjale 13.02.2019 toimunud korteriomanike üldkoosoleku protokolli

koos lisadega isiklikult allkirja vastu üle 27.05.2019. Kostja üldkoosoleku otsust täitnud ei

ole. Kolme kuu pikkune tähtaeg korteromandi võõrandamiseks möödus 27.08.2019.

4. Korteriomanikud võtsid otsuse vastu, sest kostja oli kuue kuu majandamiskulude tasumisega

viivitanud üle kolme kuu ja ta häiris oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite

teostamist. Kostja ladustas ja ladustab oma korteris ning selle rõdul prügi ja samuti ei küta

talveperioodil oma korterit. Kostjal tuli ühistule 2018. aastal igakuiselt tasuda

kindlaksmääratud kokkuleppeline summa ehk 25,44 eurot. Otsuse tegemise ajaks

13.02.2019 võlgnes A.N ühistule 2018. aasta mai-oktoober väljastatud arvete alusel 152,64

eurot. Hagi esitamise ajaks võlgnes kostja ühistule täiendavalt 2018. aasta november-

detsember väljastatud arvete alusel 50,88 eurot ja 2019. aasta jaanuar-detsember väljastatud

arvete alusel täiendavalt 356,16 eurot. Alates aastast 2019 on igakuise tasumisele kuuluva

makse suurus 29,68 eurot.

5. Tuginedes korteriomandi ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31-33, § 42 taotleb hageja: (i)

kohustada A.N’i võõrandama talle kuuluv korteriomand asukohaga Xxxxx tn x-x, Xxxxx

alevik, Saaremaa vald (registriosa nr xxxxxxx) ja märkida otsuses, et korteriühistu võib

nõuda kohtuotsuse täitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras; (ii) mõista kostjalt

hageja kasuks välja põhivõlgnevus 559,68 eurot ja viivis (käesoleval ajal 8% aastas) perioodi

eest alates 13.02.2020 kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

(käesoleval ajal 8% aastas) põhinõudest; (iii) jätta kõik menetluskulud kostja A.N kanda ja

hageja menetluskulud kostjalt välja mõista.

Menetluse käik

6. Kohus võttis 05.03.2020 määrusega hagi menetlusse ja kohustas kostjat hagile vastama 14

päeva jooksul hagiavalduse ja lisade kättesaamisest. Kostjale toimetati hagimaterjalid

politsei kaasabil isiklkult kätte 03.08.2020. Kohtu määratud tähtajaks kostja hagile vastust

ei esitanud.

7. Hageja esitas kohtule 26.04.2021 avalduse nõude suurendamiseks. Kohus kohustas hagejat

10.05.2021 määrusega kõrvaldama nõude suurendamise avalduses esinenud puudused.

Hageja kohtu määratud tähtajaks puuduseid ei kõrvaldanud.

8. Kohus määras tsiviilasjas eelistungi 21.05.2021. Eelistungist võttis osa hageja lepinguline

esindaja. Kostjale tometati postiteenuse osutaja vahendusel kohtukutse isiklikult kätte.

Kostja eelistungile ei ilmunud ega teatanud kohtule ilmumata jäämise põhjust.

9. 21.05.2021 eelistungil avaldas hageja, et palub 26.04.2021 esitatud nõude suurendamise

avalduse jätta läbi vaatamata. Hageja esindaja tõi välja, et olukord on sama. Teised

majaelanikud ei soovi, et kostja seal edasi elab. Talvel on korter kütmata ja seal ümber elavad

korteriomanikud kannatavad. Kosjta ladustab rämpsu korterisse ja rõdule, räuskab. Ühtegi

hagis toodud arvet ei ole kostja tasunud. Võlgnevus on pisut üle 1000 euro. Hageja esindaja

taotles kohtult tagaseljaotsuse tegemist. Kohus andis hagele tähtaja menetluskulude

nimekirja esitamiseks hiljemalt 25.05.2021.

10. Hageja esitas 25.05.2021 menetluskulude nimekirja. Hageja taotleb kostjalt menetluskulude

hüvitamiseks 1754 euro välja mõistmist (sh riiglõiv 350 eurot ja lepingulise esindaja kulu

1404 eurot) ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 4 alusel taotluse märkida

kohtuotsuses, et et kostjal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

11. 26.05.2021 nõudekirjaga andis kohus kostjale hageja menetluskulude kohta seisukoha

esitamiseks tähtaja 5 päeva nõude kättesaamisest. Kohtukordnik toimetas hageja

menetluskulude nimekirja ja kohtunõude kostjale isiklikult kätte 07.06.2021. Kohtu

määratud tähtajaks ega kohtuotsuse tegemise ajaks kostja seisukohta esitanud ei ole.

Kohtuotsuse põhjendused

12. Juhindudes TsMS § 410, § 413 lg 1 teeb kohus käesolevas asjas tagaseljaotsuse põhjusel, et

kostja ei vastanud hagile ega ilmunud eelistungile ja hageja on eistanud taotluse

tagaseljaotsuse tegemiseks. Sellisel juhul loetakse hagiavalduses märgitud asjaolud kostja

poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib üksnes hagi õiguslikku põhjendatust. TsMS § 413

lg 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine.

13. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaoludel õiguslikult põhjendatud ja hageja nõue

tuleb rahuldada.

14. Esitatud asjaoludel on sundvõõrandamise nõude esitamise eeldused täidetud: kostja on

võõrandatava korteri omanik, korteriühistu on esitanud kostjale 13.02.2019 korteriomanike

üldkoosolekul vastu võetud otsusega võõrandamise nõude ning kostja on selle 27.05.2019

kätte saanud, kuid pole nõuet vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul täitnud (KrtS § 32 lg-d 1-

2). Võõrandamisnõude aluseks olnud asjaolud: kostja ladustas oma korteris ning selle rõdul

prügi ja samuti ei kütnud ta talveperioodil oma korterit ning kostja ei olnud mai kuni oktoobri

2018 majandamiskulusid otsuse tegemise ajaks 13.02.2019, tasunud täidavad talle esitatud

võõrandamisnõude alused: kostja on vähemalt kuue kuu majandamiskulude tasumisega

viivitanud üle kolme kuu (KrtS § 32 lg 2 p 2), on oma tegevusega häirinud oluliselt teiste

korteriomandite teostamist (KrtS § 32 lg 2 p 3) ning on rikkunud korteriomandi valitsemise

korraldamise kohustust (KrtS § 32 lg 2 p 1 ja § 31 lg 5). Kostja sai võõrandamise nõude

isiklikult kätte ja ei täitnud võõrandamise nõuet vabatahtlikuks täitmiseks ette nähtud tähtaja

jooksul (KrtS § 33 lg 1). 21.05.2021 eelistungil hageja esindaja avaldatu kohaselt ei olnud

kostja võlgnevust tasunud, kostja on jätkanud korterisse ja rõdule rämpsu ladustamist ning

jätnud korteri kütmata. Seega kostjale esitatud võõrandamisnõude aluseks olnud asjaolud ei

ole ka käesolevaks ajaks ära langenud. Tulenevalt KrtS § 33 lg 4 võib korteriühistu nõuda

kohtuotsuse täitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

15. Hageja nõuab kostjalt kokkulepitud majandamiskulude võlgnevuse tasumist perioodi mai

2018 kuni detsember 2019 eest summas 559,68 eurot. Hageja nõuab kokku lepitud

majanduskulude tasumist KrtS § 35 mõttes ja hageja põhinõude rahuldamise õiguslik alus

on KrtS § 40 lg 1. Hageja viivisenõude rahuldamise õiguslik alus on KrtS § 44 lg 2, mille

kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu

nõuda temalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Juhindudes TsMS

§ 367 mõistab kohus hageja nõduel viivise välja kindla summana otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest.

Kohtu selgitused kostjale

16. Kaja esitamise kohta selgitab kohus kostjale järgmist. Kajas peab sisalduma viide

käesolevale otsusele, avaldus kaja esitamise kohta ja mõjuv põhjus, mis takistas kostjal

hagile tähtaegselt vastamast ning selle põhistus. Kajast peab nähtuma, millises ulatuses

kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik vajalik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta tõendid

(TsMS § 415 lg 1, § 417 lg 2). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: (i) hagile vastamata jätmise puhul

oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt, (ii) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

kohtuistungil või elektrooniliselt, (iii) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

17. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulud jäävad praegusel juhul

hagi rahuldamise tõttu kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). TsMS § 174 lg 2 tulenevalt määrab

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 138 lg 1 sätestab,

et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja taotleb

kostjalt hageja kasuks menetluskuluna tasutud riigilõivu 350 eurot ja kantud õigusabikulu

1404 eurot hüvitamist. Riigilõiv kuulub vastavalt TsMS § 138 lg 2 menetlusosalise

kohtukulude hulka ja tuleb hagejale hüvitada. Hagejat on kohtumenetluses esindanud

Advokaadibüroo Naur&Pärn vandeadvokaat Martin Pärn. Hageja esitatud menetluskulude

nimekirjast nähtub, et hageja lepingulisel esindajal kulunud hageja esindamiseks, sh

suhtluseks kliendiga ja hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks kokku 6,5 tundi (arve 1).

Kohtu 05.03.2020 määrusega, 23.03.2020 palvega menetlusdokumentide kätteandmiseks ja

30.04.2020 Kuressaare politseijaoskond vastusega tutvumiseks 0,25 h; kohtuga suhtluseks

0,5 h, ettevalmistuseks 21.05.2021 istungiks 0,75 h, esindamiseks kohtuistungil 0,5 ha ja

menetluskulude nimekirja koostamiseks ja esitamiseks 0,5 h, kokku 2,5 h (arve 2). Kokku

on hageja lepingulise esindajal õigusabiteenuse osutamiseks kulunud aega 9 tundi. Kohtu

hinnangul on hageja lepingulise esindaja tehtud toimingud vajalikud ja ajakulud

põhjendatud. Hageja lepinguline esindaja on osutanud õigusteenust hinnaga 130 eurot tund,

millele lisandub käibemaks. Õigusteenuse hind on kohtupraktikas tavapärane. Seega on

hageja esindaja kulu 1404 eurot vajalik ja põhjendatud, arvestades õigusteenuse hinda, 156

eurot tund ja ajakulu 9 tundi. Hagiavalduses märgitu kohaselt ei ole hageja

käibemaksukohustuslane ega saa tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada.

Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 1754

eurot (sh riigilõiv 350 eurot, lepingulise esindaja kulu 1404 eurot), mis tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista. Hageja taotlusel märgib kohus, et kostjal tuleb tasuda hagejale välja

mõistetud menetluskulude hüvitiselt kohtuotsuse jõustumisest, kuni menetluskulude

hüvitise 1404 eurot täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Nõude suurendamise avaldusest loobumise lahendamine

18. Kohus võtab vastu hageja 21.05.2021 eelistungil esitatud ja protokollitud loobumise

26.04.2021 esitatud nõude suurendamise avaldusest. Kuivõrd avalduses esinesid puudused,

hageja puuduseid ei kõrvaldanud ja loobus avaldusest, keeldub kohus avaldust menetlusse

võtmast. Vastavalt hageja taotlusele tagastab kohus TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel nõude

suurendamise avalduselt tasutud riigilõivu 50 eurot OÜ Advokaadibüroo Naur & Pärn

arveldusarvele nr EE962200221053379266.

19. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p

2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Rajar Miller

kohtunik