3-21-1315/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht

22. juuni 2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-1315 Haldusasi

Menetlusosalised

X esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna Vangla kohustamiseks lõpetada täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine, sh üksikvangistuses hoidmine

Taotleja - X Vastustaja - Tallinna Vangla, esindaja Monika Raiendik RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X menetlusabi taotlus ning vabastada X riigilõivu tasumisest.

2. Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse punktile 2 võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD

1. Tallinna Vangla kohaldas 30.09.2020 käskkirjaga nr 1-20/1-2/231 alates 30.09.2020 X suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamist, ohjeldusmeetmete kasutamist (käerauad) kambrisse sisenemisel ja vanglasisesel saatmisel, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramist.

2. X vaidlustas Tallinna Vangla 30.09.2020 käskkirja nr 1-20/1-2/231 Tallinna Halduskohtus (haldusasi nr 3-20-2130), kus jäeti X kaebus 03.03.2021 otsusega rahuldamata. X esitas otsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.

3. Tallinna Vangla lõpetas 30.12.2020 käskkirjaga nr 1-20/1-2/287 X suhtes käskkirjas nr 1-20/1-2/231 kohaldatud isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine. Tallinna Vangla 30.03.2021 lõpetas käskkirjaga nr 1-21/1-2/62 X suhtes käskkirjas nr 1-20/1-2/231 ohjeldusmeetmena kohaldatud käeraudade kasutamise.

4. Tallinna Halduskohtule saabus 16.06.2021 X esialge õiguskaitse taotlus Tallinna Vangla kohustamiseks Tallinna Vanglat lõpetada täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine, sh üksikvangistuses hoidmine. Koos taotlusega esitas X menetlusabi taotluse.

5. Tallinna Vangla esitas 21.06.2021 vastuse esialgse õiguskaitse taotlusele ning palus jätta taotluse läbivaatamata, alternatiivselt rahuldamata. Kuivõrd X suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja osas toimub juba kohtumenetlus, puudub kinnipeetaval õigus esitada taotlus eraldiseisvas menetluses Tallinna Vangla kohustamiseks lõpetada täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine, sh üksikvangistuses hoidmine.

6. X taotlus tuleb jätta läbi vaatamata ka juhul, kui asuda seisukohale, et tema esialgse õiguskaitse taotlus on esitatud Tallinna Vangla 30.03.2021 käskkirjale nr 1-21/1-2/62. Tallinna Vangla dokumendiregistris ei ole registreeritud vaiet nimetatud käskkirjale, kuid halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 2 ja 5 kohaselt saab kohtule esitada esialgse õiguskaitse taotluse üksnes vaidemenetluse kestel. Isegi kui X on Tallinna Vangla 30.03.2021 käskkirjale nr 1-21/1-2/62 vaide esitanud (nähtub tema esialgse õiguskaitse taotlusest, et see esitati 04.06.2021), siis on see esitatud enam kui üks kuu peale haldusmenetluse seaduse §-s 75 vaidlustamiseks sätestatud tähtaega. Kuivõrd X mingeid põhjendusi tähtaja ületamise kohta avaldanud ei ole, kuulub tema vaie tagastamisele.

7. Juhul kui kohus leiab, et X esialgse õiguskaitse taotlus tuleb läbi vaadata, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud. X suhtes on täiendavate julgeolekuabinõude andmise vajadus tingitud X ohtlikkusest. Tallinna Vangla on X tulenevat ohtu haldusasjas nr 3-20-2130 põhjalikult põhjendanud ning palub seal toodut arvestada ka käesoleva õiguskaitse taotluse lahendamisel. X tulenev oht vangla julgeolekule on ka praegusel ajal reaalne. Nt märkis X 12.05.2021 hommikuse loenduse ajal, et ta soovib kedagi lüüa. Tervisekaardi kannetest nähtuvalt avaldas X 18.05.2021 soovi olla üksi kambris, kuna kardab, et kellegagi koos olles võib tekkida konflikt (haigusjuht nr A8371 2021). Tallinna Vangla on teadlik kaebaja tervislikust seisundist ja sellega arvestatakse ka täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel ja konkreetsete meetmete valikul arvestatakse, milliseid meetmeid konkreetse kinnipeetava suhtes on võimalik kasutada ja milliseid mitte. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel tuleb vanglal arvestada, et tegemist on vangla üldist julgeolekut, teiste vanglas viibivate isikute julgeolekut või isikut ennast kaitsvate meetmetega. Ohuolukorra tekkimisel tuleb vanglal kaaluda erinevaid hüvesid, kas eraldada ohu tekitaja teistest või riskida ohu realiseerumisega. Sellises olukorras ei saa vangla jääda äraootavale seisukohale ja sõltumata isikul diagnoositud tervisehäiretest, tuleb vanglal kaitsta ka teisi isikuid. Tegemist on ennetava meetmega. X suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise õiguspärasust kinnitab ka asjaolu, et kinnipeetav on korduvalt taotlenud esialgset õiguskaitset seoses Tallinna Vangla kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõudega, kuid kõik taotlused on jäetud rahuldamata (haldusasjad nr 3-20-1734, 3-20-2021 ja 3-20-2130). Isiku huvid ei kaalu üles avalikkuse huve. Avalikkusel on huvi, et vanglas on tagatud üldine julgeolek, ohud teiste kinnipeetavate ja vanglaametnike tervisele ja elule on minimiseeritud. Avalikku huvi arvestades on kinnipeetava võimaluste piiramine õigusrikkumiste toimepanemise takistamisel ja isiku suunamisel õiguskuulekale teele kaalukam, kui kinnipeetava õigus viibida temale meeldivas eluosakonnas ning võimalus panna toime uusi rikkumisi. X on endal võimalik oma käitumist muutes vältida täiendavate julgeolekuabinõude rakendamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

Menetlusabi taotluse lahendamine

8. Kaebajal tuleks tasuda esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu 15 eurot (riigilõivuseaduse § 60 lg 6 ja HKMS § 104 lg 1). Kaebaja taotleb menetlusabi maksejõuetuse tõttu.

9. HKMS § 110 lg 1 p 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. HKMS § 112 lg 1 p-st 1 tulenevalt peab kohus menetlusabi andmise hindamisel võtma aluseks taotleja taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu sissetulekud, arvutama nendest maha kulutused ning seejärel jagama saadud summa neljaga ja korrutama kahega.

10. Võttes aluseks kaebaja vanglasisese isikuarve väljavõtte andmed perioodi 17.02.2021-16.06.2021 kohta, on kaebaja sissetulek taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu jooksul olnud kokku 122,16 eurot. Konto lõppjääk on 0,04 eurot. Nimetatud summast on VangS § 44 lg 2 alusel tehtud makseid 106,16 eurot.

Arvestades mh ka vajadust osta hügieenitarbeid ning teha aeg-ajalt ühekordseid erakorralisi kulutusi, võib ka kinni peetavate isikute puhul eeldada, et lisaks seni tunnustatud mahaarvamistele on igakuised kulutused ca 5% ulatuses töötasu alammäärast (2021. aastal seega 29,20 eurot kuus, so kokku 116,80 euro ulatuses). Järelikult taotlejal puudub võimalus 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks.

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

11. HKMS § 249 lg 1 järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kui seadus annab isikule õiguse esitada halduskohtule kaebus muul alusel kui enda õiguste kaitseks, võib esialgset õiguskaitset kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2).

12. X taotleb esialgse õiguskaitse korras, et Tallinna Vangla lõpetaks täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise, sh üksikvangistuses hoidmise. HKMS § 55 lg 3 kohaselt võib kohus jätta läbi vaatamata või tähelepanuta ka sama kohtu poolt juba varasemalt lahendatud avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva avalduse. HKMS § 55 lg 3 on kohaldatav ka korduva esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel. Avalduse samasisulisuse nõue tähendab, et võrreldes varasemalt lahendatud avaldusega ei tohi asjaolud olla muutunud ning avaldus peab olema esitatud samal alusel. Kui asjaolud on muutunud või esitatakse avaldus teisel alusel, pole HKMS § 55 lg 3 kohaldatav (Tartu Ringkonnakohtu 03.11.2017 määrus asjas nr 3-17-1787, p 3).

13. Tallinna Vangla kohaldas 30.09.2020 käskkirjaga nr 1-20/1-2/231 alates 30.09.2020 X suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamist, ohjeldusmeetmete kasutamist (käerauad) kambrisse sisenemisel ja vanglasisesel saatmisel, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramist. X vaidlustas nimetatud käskkirja Tallinna Halduskohtus (haldusasi nr 3-20- 2130). Seega saavutaks kaebaja soovitud eesmärgi, so täiendavate julgeolekuabinõude lõpetamise, haldusasja nr 3-20-2130 raames (haldusasja menetlus ei ole lõppenud) või Tallinna Vangla kinnitusel juhul, kui kaebaja muudab oma käitumist. Nii haldusasjas nr 3-20-2130 kui ka haldusasjades nr 3-20-1734 ja 3-20-2021 on kaebaja taotlenud esialgse õiguskaitse korras 30.09.2020 käskkirjaga nr 1-20/1-2/231 kohaldatud piirangute peatamist/lõpetamist, millised taotlused on kohtud jätnud rahuldamata. Kuivõrd kaebaja on kohtu poole pöördunud korduva esialgse õiguskaitse taotlusega, millise taotluse esitamine ei ole lubatud, tuleks X esialgse õiguskaitse taotlust jätta läbivaatamata.

14. X on esialgse õiguskaitse taotluse juurde lisanud Tallinna Vangla 30.03.2021 käskkirja nr 1-21/1-2/62. Nimetatud käskkiri on taotleja jaoks soodustav haldusakt, kuivõrd käskkirjaga otsustati lõpetada X suhtes ohjeldusmeetmetena käeraudade kasutamine. Seega käsitletud käskkirjaga ei kaasne kaebajale negatiivseid järelmeid. X tõi taotluses välja, et ta vaidlustas Tallinna Vangla 30.03.2021 käskkirja nr 1-21/1-2/62 vaidemenetluse korras, millist väidet Tallinna Vangla ei kinnita. Kuivõrd X ei ole käskkirja vaidemenetluse korras tähtaegselt vaidlustanud (vt VangS § 11 lg 5), ei ole esialgse õiguskaitse taotluse esitamine/kohaldamine lubatav.

15. Täiendavalt märgib kohus, et X esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata ka järgmistel põhjustel. Avalik huvi tagada vanglas üldine julgeolek ning kaitsta teiste isikute õigushüvesid kaalub üles kaebaja huvi piirangute vähendamise vastu. Arvestades, et kaebaja käitumine võib muutuda, s.o ta võib taltuda, kuid samas ka kedagi rünnata või vangla vara kahjustada, peab vanglal olema võimalus operatiivselt otsustada, kas piiranguid leevendada või karmistada. Ringkonnakohus leidis, et julgeolekuabinõude kohaldamisega ei alandata kaebaja inimväärikust ning ei riivata põhjendamatult põhiõigusi (vt Tallinna Ringkonnakohtu 12.10.2020 määrust haldusasjas 3-20-1734, p 23).

16. Avalikkuse huvi on, et tagatud oleks vangla üldine julgeolek, säiliks vangla vara ning ohud teiste kinnipeetavate ja vanglateenistujate tervisele ja elule on minimeeritud. Tallinna Vangla on vastuses kohtule välja toonud, et X käitumine on jätkuvalt ohtlik. X 12.05.2021 märkis hommikuse loenduse ajal, et ta soovib kedagi lüüa (dtl 27). Tervisekaardi kannetest nähtuvalt avaldas X 18.05.2021 soovi olla üksi kambris, kuna kardab, et kellegagi koos olles võib tekkida konflikt (haigusjuht nr A8371 2021, dtl 34). Kuna taotleja huvid ei kaalu üles avalikkuse huvi, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud.

17. Kohus jätab X esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

18. Toimetada määrus menetlusosalistele kätte.

(allkirjastatud digitaalselt)