2-20-14474/27 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtuasja number

2-20-14474

Otsuse tegemise aeg ja koht 22. juuni 2021, Tallinn

Kohtunik

Kairi Piirisild

Kohtuasi

E. P. ja L. E. P. hagi A. P. vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

E. P. hagi hind 5286,87 eurot

L. E. P. hagi 5073,75 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: E. P. (isikukood xxxx)

Hageja II: L. E. P. (isikukood xxxx), hagejate seaduslik

esindaja K. V.

Kostja: A. P. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaadi abi Janika Pajula

Kohtuistungi toimumise aeg 29. märts 2021

RESOLUTSIOON

1. Jätta E. P. ja L. E. P. hagi rahuldamata.

2. Jätta tsiviilasja menetluskulud solidaarselt E. P. ja L. E. P. kanda.

3. Rahuldada

A.

P. taotlus

menetluskulude

rahalise

suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt.

4. Määrata A. P. menetluskulude rahaliseks suuruseks 1638 eurot ja mõista see E. P.lt ja

L. E. P.lt solidaarselt A. P. kasuks välja.

5. Mõista E. P.lt ja L. E. P.lt solidaarselt A. P. kasuks väljamõistetud menetluskulude

hüvitiselt välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel

võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. E. P. ja L. E. P. esitasid 04.10.2020 Harju Maakohtule hagi A. P. vastu (täiendatud

18.10.2020), milles paluvad mõista kostjalt hagejate kasuks välja elatise alates 05.10.2020

seaduses sätestatud määras kuni kummagi hageja täisealiseks saamiseni.

2. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt lahutati hagejate ema ja kostja abielu xxxx.

Kostja ei maksa laste vajaduste katmiseks piisavalt elatist. Üks laps on erivajadusega. Kostja ei

ole maksnud laste emale elatist, kuid on tasunud 2020.a igakuised lasteaiatasud nii hageja I kui

hageja II eest kummagi lapse eest juulis 39 eurot, augustis 78 eurot ja septembris 78 eurot.

Täiendavalt on kostja tasunud laste ja laste ema elukoha kommunaalarveid 2020 juulis 85,57

eurot, augustis 84,42 eurot ja septembris 96,26 eurot. See panus ei ole aga piisav, kuna kostja

ei toeta täiendavalt rahaliselt toidu, ravimite, riiete, esmatarbekaupade, huvialaringide vms eest

tasumisel.

3. Hageja I ülalpidamiskulu on 723 eurot kuus ja hageja II kulu 683 eurot kuus. Kõige

suuremad on kulud toidule. Hagejal I on piimavalgu allergia, mistõttu tuleb tal tarbida kallimaid

toiduaineid (erinevad piimatooted, koogid, jäätised, või, juust, kodujuust jne), mis ei sisalda

loomset piimavalku. Hagejal I on tuvastatud ka madal jalavõlg ning jalad on lampjalgsuse piiri

peal. Arst on soovitanud hagejal I alustada jalalihaste treenimiseks uisutamise, rulluisutamise

või mõnes teises jalalihaseid treenivas huvialaringis. Hetkel ei ole see rahaliselt võimalik.

4. Kostja on xxxx, kes viibib pidevalt komandeeringutes ja öötöödel ning tal on võimalik

laste igapäevases kasvatuses ja hooldamises osaleda üsna vähe. Kostja viibis komandeeringus

enamuse septembrist ja lahkub detsembris missioonile vähemalt 7 kuuks.

Kostja vastuväited

5. Kostja palub jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt vähendada kostjalt rahaliselt välja

mõistetavat elatist nullini ja menetluskulud poolte endi kanda.

6. Hagejad on kostjate ja hagejate seadusliku esindaja ühised lapsed ja vanemad elavad

eraldi alates juunikuust 2019. Lapsed jäid elama emaga. Õige ei ole aga väide, et kostja ei osale

laste kasvatamises ja ülalpidamises. Kostja kannab laste püsikulutusi, sh eluasemekulud

(kostjale kuuluva korteri pangalaenumaksed, kindlustusmakse ja kommunaalkulud), on andnud

laste kasutusse kostjale kuuluva sõiduki, kandes sõiduki remondi- ja hoolduskulud, tasub

igakuiselt laste lasteaiatasud, teeb laste emale rahaülekandeid lastele vajalike esemete

ostmiseks ning peab lapsi ülal vahetult, kui lapsed viibivad kostjaga, osaledes lisaks ka laste

igapäevases hooldamises ja kasvatamises keskmiselt 2 – 7 päeval nädalas. Selle kohta on seni

toiminud vanematevaheline kokkulepe.

7. Lapsed elavad koos emaga kostjale kuuluvas 3-toalises korteris xxxx. Kostja on

kandnud perioodil detsember 2019 – november 2020 korteriga seotud kulusid keskmiselt

456,50 eurot kuus järgimiselt: kommunaalkulud 120,20 eurot, kodulaen 233,51 eurot,

kodulaenu intressid 89,25 eurot, kindlustus 13,44 eurot. Elukoha tagamisega seotud kulud tuleb

täies ulatuses lugeda hagejate ülalpidamiskohustuse täitmisega seonduvaks, kuna kulud on

tehtud selle pärast, et lapsed elavad selles korteris. Korter on sisustatud kostja poolt ja selles on

olemas kõik eluks vajalik. Kui lähtuda laste elukoha tagamisel kasutuseelistest, on kostja panus

veel suurem, kuna samaväärse korteri üür on 650 eurot kuus, millele lisanduvad

kommunaalkulud.

8. Tõele vastab hageja väide, et kostja tasub laste lasteaia tasusid. Viimase 12 kuu jooksul

on kostja tasunud lasteaia tasu ühe lapse kohta keskmiselt 78,26 eurot kuus.

9. Hagejate väitel on nende transpordikulud kokku 60 eurot. Kostjale kuulub 2005a

sõiduauto Xxxx, mille kostja on andnud laste transpordivajaduse rahuldamiseks hagejate ema

igapäevasesse kasutusse. Kostja kasutab sõidukit ainult ajal, mil lapsed viibivad kostjaga. Seega

on ka kostja poolt tangitud kütus seotud ainult laste transpordivajaduse rahuldamisega. Kui

lapsed on emaga, tangib autot ema. Kostja kütusekulu on viimase 12 kuu jooksul olnud

keskmiselt 25,10 eurot kuus. Sõiduki töökorras hoidmiseks tuleb teha kulusid selle remondi- ja

hooldustöödele. Viimase 12 kuu jooksul on kostja teinud remondiks/hoolduseks/tehniliseks

ülevaatuseks/varuosade soetamiseks/kindlustuseks kulusid 845,05 eurot, s.o keskmiselt 70,42

eurot kuus. Lisaks saavad lapsed sõiduki kasutamisest kasutuseeliseid, mille rahaline väärtus

on samaväärse sõiduki liisingumakse suurus. Arvestades sõiduki turuväärtust 2000 eurot, oleks

kolmeaastase liisingulepingu liisingumakse 62 eurot kuus. Kokku panustab kostja laste

transpordiga seotud ülalpidamiskuludesse keskmiselt 157,52 eurot kuus.

10. Kostja on tasunud lastele elatist ka rahas. Viimase 12 kuu jooksul on kostja hagejate

kulutuste katmiseks teinud hagejate emale ülekandeid 759,30 eurot, s.o keskmiselt 63,28 eurot

kuus.

11. Kostja on veetnud alates juulist 2020 lastega 2 – 7 päeva nädalas. Sellel ajal kannab

kostja laste ülalpidamiseks kuluva summa vahetult. Kostja võtab 2 – 5 päeval nädalas lapsed

lasteaiast kell 16:30 – 17:40, viib nad nende elukohta ja veedab nendega aega, sh mängib,

toidab, vannitab kuni kella 19:45 – 20:30. Samuti viibivad lapsed kostjaga nädalavahetustel

reedest kuni pühapäevani. Suvel veetis kostja lastega terve oma puhkuse (pool juulit ja pool

augustit). Kostja käib vajadusel lastega arsti juures ja osaleb muudes tegevustes. Kui lapsed on

kostjaga, kannab kostja vahetult laste kulud toidule ja meelelahutusele. Alates 01.07.2020 on

kostja kandnud kulusid laste söögile, meelelahutusele jm 648,24 eurot, s.o keskmiselt 162,06

eurot kuus. Kostja on muretsenud lastele enda elukohta ja maale vanavanemate juurde

taaskasutusest tasuta kõik vajalikud riided ja tarvikud.

12. Hagejate emale laekub ka lastetoetus kokku 120 eurot kuus. Pool sellest tuleb arvestada

kostja panuseks.

13. Kostja panus laste ülalpidamisse on kuus kokku keskmiselt 1055,86 või 1153,43 eurot

(456,50/553,53 + 156,52 + 157,52 + 63,26 + 162,06 + 60). Seega ei ole kostja

ülalpidamiskohustust rikkunud. Kuna kostja kannab hagejate kulutusi vahetult ja suuremas

ulatuses kui hagejate ema, ei ole elatise nõude rahuldamine õiguspärane. Praegune

ülalpidamiskohustusse täitmise viis (stabiilne elukoht ja mugavad transpordivõimalused,

vahetu lasteaiatasude kandmine ja esemete soetamine vajaduspõhiselt) on mõistlik ja laste

parimaid huve arvestav. Eelduslikult suudab ka hagejate ema täita laste ülalpidamiskohustust

summas vähemalt 584 eurot kuus. Hagejate emal endal ülalpidamiskulusid ei ole, selle raha

saab ta kasutada hagejate ülalpidamiseks. Mõistlik ei oleks lahendus, kus ema peaks hakkama

kostjale tegema ülekandeid eluaseme ja sõiduki kulude hüvitamiseks ja kostja omakorda

tasuma lastele elatist.

14. Hagejate esile toodud vajadused on osaliselt ülepaisutatud. Hagiavalduse kohaselt on

kummagi hageja eluasemekulu 70 eurot kuus. Samas kannab kõik eluasemekulud kostja.

Toidukulu 200 eurot kuus lapse kohta ei ole mõistlik ega põhjendatud ja ületab Tartu Ülikooli

sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE ja Pricewaterhouse Coopers Advisors

2020 uuringus toodut, mille kohaselt on lapse toidukulu keskmiselt 90 eurot kuus. Õige ei ole

väide, et hageja I on allergia tõttu erivajadusega laps. Vähene tundlikus lehmapiimale ei mõjuta

hageja I ülalpidamiskulusid olulisel määral. Arvestades kostja panust laste transpordikuludele,

on hagiavalduses väidetud 30 eurot lapse kohta ülepaisutatud. Kütusekulu kuus võib olla kahe

vanema peale kokku 50 eurot. Laste sidekulud 15 eurot kuus ühe lapse kohta ei ole põhjendatud.

Hagejal I on telefon, mille eest teeb makseid hagejate ema isa. Hagejal II telefoni ei ole.

Põhjendatud sidekulu on hageja I kulu 10 eurot. Tervishoiukulu 20 eurot kuus lapse kohta on

ülepaisutatud. Põhjendatud oleks 15 eurot lapse kohta, sh ravimid, vitamiinid ja hagejale I

vajadusel soetatavad tallatoed. Hügieenitarvete kulu 40 eurot lapse kohta on ülepaisutatud.

Mõistlik kulu on 15 eurot kuus. Hagejate lasteaiakulu tasub kostja. Laste riiete ja jalanõude

kulu põhjendatud suurus on 45 eurot lapse kohta kuus. Hagejate väidetud 160 eurot (s.o 3840

eurot kahe lapse peale aastas) on ilmselt ülepaisutatud. Muud vältimatud püsikulud –

kunstiring, trennid, muuseumid, teatrid, teiste laste sünnipäevad jm üritused, ei ole põhjendatud

hagiavalduses väidetud summas 70 eurot kuus. Hagiavaldusest ei selgu, mida täpselt kulud

hõlmavad. Hageja I osaleb alates 01.10.2020 kunstiringis, mille kuutasu on 40 eurot. Seda tasub

hagejate ema ja see on iseenesest põhjendatud. Muud konkreetselt nimetamata kulud ei ole

põhjendatud. Osa hagejate märgitud kuludest (lasteaia õpetajate lilled, teiste laste

sünnipäevakingitused jm), on kandnud kostja. Muud vältimatud kulutused on põhjendatud kuni

15 eurot kuus ühe lapse kohta, millele lisandub hageja I kunstiringi kulu. Lastele kulutuste

tegemisel tuleb arvestada ka vanemate võimalustega.

15. Laste vajaduste hindamisel ja ülalpidamise suuruse määramisel tuleb arvestada ka

sellega, et hagejad on samast soost ja väikese vanusevahega. Seega tuleb laste vajaduste

kindlaksmääramisel arvestada mastaabisäästuga, eelkõige puudutab see elamiskulusid,

söögikulusid, kulusid riietele, sidele, olmetarvetele ja mänguasjadele. Samuti tuleb elatise

suuruse määramisel arvestada peatselt jõustuvat perekonnaseaduse muudatust, mille eelnõu on

Justiitsministeeriumi poolt esitatud kooskõlastusringile.

16. Kostja kinnitab, et on suuteline tasuma laste ülalpidamiseks elatist rahas kummalegi

hagejale riiklikult kehtestatud miinimummääras, kuid sellisel juhul ei peaks kostja kanda jääma

laste elukoha, lasteaia ja transpordiga seotud kulud. Hagejate ema ei ole nõustunud kostja

ettepanekuga, et kostja tasub elatist rahas, kuid laste kulusid sellisel juhul vahetult ei kanna.

KOHTU PÕHJENDUSED

17. Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega leiab, et hagi tuleb jätta

rahuldamata.

18. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt

menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab

ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. Samas ei ole poolte valitud õiguslik kvalifikatsioon kohtule siduv (TsMS § 436 lg 7).

Perekonnaasjas, sh elatise asjas ei ole kohus seotud esitatud asjaolude ja seisukohtadega (TsMS

§ 436 lg 6). Lisaks asjaolude kohtu ette toomise kohustusele peab kumbki pool TsMS § 230 lg

1 kohaselt hagimenetluses ka tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes asjas esitatud ja

kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on esitatud tõendite alusel

tuvastatud (TsMS § 436 lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1).

19. Hagejad esitasid kostja vastu hagi ülalpidamise saamiseks. Hagejate rahalisele

sooritusele suunatud ülalpidamise nõuded kostja vastu võiksid kuuluda rahuldamisele

perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel, mille

kohaselt on alaealisel lapsel õigus nõuda oma vanematelt ülalpidamise andmist. Hagejate nõude

eeldused on järgmised: 1) kostja on hagejate esimese astme üleneja sugulane ehk lapse vanem;

2) hagejad on alla 18 aasta vanad; 3) kostja rikub elatise maksmise kohustust, st ei anna

hagejatele elatist või annab seda ebapiisavalt.

20. Hagiavalduse ja kostja vastuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et kostja on hagejate

isa ja hagejad on alla 18.a vanad. Nimetatu nähtub ka hagejate sünnitunnistustest (kd I tl 3 – 5).

Pooled kinnitasid kohtuistungil, et vaidlust ei ole ka selles, et laste ema ja isa elavad eraldi

alates juunist 2019. Kostja selgitas, et lapsed elavad koos emaga ja tema elab eraldi Kaitseväe

poolt antud eluasemel. Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas ja millises ulatuses peab

kostja hagejatele rahas ülalpidamist andma. Selle välja selgitamiseks tuleb kindlaks teha

hagejate vajadused ja see, kui suures ulatuses on kostja hagejate vajadusi katnud.

I

21. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks

piisavate vahendite tagamist. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku

ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab

ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse

kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul

lapsele perioodilist rahalist elatist makstes. Kuna hagejad ei ela kostjaga koos on kostja lastest

lahus elav vanem, kellel tuleb anda lastele ülalpidamist eelduslikult perioodiliste rahaliste

maksetena.

22. Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg 1 kohaselt kindlaks lapse vajadustest ja

tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse PKS § 99 lg

2 järgi õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase

hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema

kasvatamise kulutusi. Alaealisele lapsele elatise nõudmist lihtsustab see, et seaduses on

sätestatud miinimumelatis, mille ulatuses ei ole vaja lapse vajadusi tõendada, st eelduslikult on

see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus. Tuleb

eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades

kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda

ülalpidamist seaduses sätestatud määras. Seaduses sätestatud miinimummäär on PKS § 101 lg

1 kohaselt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse

19.12.2019 määruse nr 115 kohaselt on miinimummäär alates 01.01.2020 olnud 292 eurot kuus

(vt ka Riigikohtu 09.06.2017 otsus nr 3-2-1-35-17).

23. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad oma alaealise lapse ülalpidamise

kohustusest, kuid elatise saab erandina välja mõista alla seaduses sätestatud miinimummäära

mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord,

kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt

vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Tegemist ei ole kinnise loeteluga ja mõjuvaks

põhjuseks on kohtu praktikas loetud lisaks ka muid asjaolusid, mida arvestatakse elatise suuruse

määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused näiteks mastaabisäästu tõttu või

vajaduste katmine muul viisil, näiteks vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude

jooksva katmisega, lapsetoetustega, samuti vanema halb varaline seisund. Asjaolu, mis saab

anda aluse elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra, peab olema piisavalt kaalukas,

arvestades samal ajal lapse õigustatud huve (vt Riigikohtu 07.02.2018 otsus nr 2-15-15909 p

11).

24. Hagejad nõuavalt käesolevas asjas kostjalt elatist küll seaduses sätestatud määras, kuid

on seisukohal, et kostjalt tuleb elatis välja mõista seaduses sätestatud määras sõltumata sellest,

et kostja teeb lastele vahetult kulutusi, tasudes vähemalt hagejate eluaseme, transpordi ja

lasteaia kulusid. Kostja vaidleb avaldusele vastu leides, et tema vahetu panus laste

ülalpidamisse on piisav ja elatise täiendavalt väljamõistmine ei ole põhjendatud.

25. Kohus selgitas hagejatele kohtuistungil, et laste eluaseme, transpordi ja lasteaiakulud

kuuluvad miinimumelatise sisse ja neid kostja tehtud kulusid ei saa jätta laste

ülalpidamiskohustuse täitmisel arvesse võtmata. Samuti selgitas kohus hagejatele, et kuna nad

nõuavad elatist üle seaduses sätestatud määra, nimelt arvestasid hagejad, et kui kostja senine

panus tuleb arvesse võtta siis vastutab ta iga hageja ülalpidamise eest tegelikult summas 526,31

eurot kuus, tuleb hagejatel oma kulutused tõendada (vt ka Riigikohtu 09.06.2017 otsus nr 3-2-

1-35-17 p 28.3). Sellises olukorras ei saa kohus lähtuda üksnes PKS § 101 lg 1 sätestatud

määrast ja hagejate kulutuste eeldusest. Kohtul tuleb asja lahendamiseks tuvastada hagejate

vajadused ja vanemate panused.

II

26. Kostja tugineb lisaks ka sellele, et lapsed veedavad suure osa ajast temaga, mil ta peab

neid üleval vahetult. Asjaolu, et laps elab mingi osa ajast lahuselava vanema juures, on kaalukas

asjaolu, mis tuleb, arvestades nii hagejate kui ka kostja põhjendatud huve, elatise rahalise

suuruse kindlaksmääramisel arvesse võtta. Ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab

eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult

proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Eelduslikult kannavad mõlemad vanemad

vahetult lapse esmased kulud, näiteks söögi- ja eluasemekulud. Kuna kulusid teevad mõlemad

vanemad, ei ole põhjendatud nõuda lahuselavalt vanemalt lapsega püsivalt koos elava vanema

kulude katmist sama aja eest, kui tema peab kulusid lapse huvides kandma. Vastasel juhul

koormataks teda topelt (vt ka Riigikohtu 09.06.2017 otsus nr 3-2-1-35-17 p 23). Eeltoodust

tulenevalt on ekslik kostja järeldus, nagu tuleks ülalpidamiskohustust tervikuna vähendada aja

võrra, millal lapsed viibivad isaga. Vähendada saab üksnes neid kulusid, mille võrra lapsega

koos elava vanema kulud seoses teise vanema juures viibimisega vähenevad.

27. Pooled on menetluses olnud eriarvamusel sellest, kui suure osa ajast lapsed kostjaga on.

Hagejate hinnangul on lapsed 80% ajast emaga ja 20% ajast isaga. Kohtuistungil kinnitasid

hagejad, et kostja väited selle kohta, et augustis olid lapsed isaga 11 päeva, septembris 8

ööpäeva ja oktoobris 6 ööpäeva, on õiged. Samuti selgitas kostja, et ajal, mil lapsed käivad

lasteaias, on lapsed temaga 6 – 8 ööpäeva ja lisaks veel mõne tunni kaupa 10 – 11 päeval, kuna

ta võtab lapsed lasteaiast ja veedab nendega aega seni, kuni hagejate ema tuleb töölt. Pooled

jõudsid kohtuistungil arutatu tulemusel järeldusele, et aasta lõikes on lapsed kostjaga

keskmiselt 8 päeva kuus. Hageja märkis küll, et aasta keskmine tuleb siiski 7, kuna lapsed on

tegelikult vanaema juures, kuid kohtu hinnangul ei mõjuta asjaolu, et isa viib lapsi ka oma

vanemate juurde, ema ja isa vahelise proportsiooni jaotust. PKS § 106 tuleneb põhimõte, mille

kohaselt täidavad vanavanemad ülalpidamiskohustust vajadusel vanema eest. Sellise

ülalpidamiskohustuse andmise korral loetakse vanema kohustus täidetuks. Kohus selgitas seda

ka kohtuistungil. Kuna hageja nõustus, et lapsed ei ole kuus keskmiselt 8 päeva temaga, vaid

on kostja või kostja vanematega, tuleb see ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel arvesse

võtta. Kohus arvestab seega, et hagejad on 25% ajast kostja vahetul ülalpidamisel. Kohtu

hinnangul on tegemist märkimisväärse ajaga, mis omab lapsega koos elava vanema vahetute

kulude suurusele olulist mõju.

28. Samas selgitab kohus, et laste ja lahus elava vanema suhtlemise aega, nagu ka laste

vajaduste suurust, ei saa kindlaks määrata liiga täpselt. Tegemist on kategooriatega, mis võivad

muutuda lähtudes nii aastaajast, kui ka laste vanusest. Seetõttu määrab kohus elatisevaidlustes

elatise suuruse kindlaks olemasolevate andmete alusel, lähtudes teadaolevate andmete alusel

saadud aasta keskmisest. Juhul, kui laste vajadused või vanemate võimalused või panused

pärast kohtumenetlust oluliselt muutuvad, on võimalik pöörduda elatise suuruse muutmiseks

uuesti kohtusse.

29. Kohtu järeldust selle kohta, et hagejad viibivad kostjaga keskmiselt 25% ajast ei mõjuta

asjaolu, et kostja on elukutseline sõjaväelane, kes käib välismissioonidel. Kohus ei nõustu

hagejatega, et elatise määramisel tuleb arvesse võtta see, et hagejate esindaja on võimaldanud

kostjale suurema teenimise võimaluse. Hagejad ei ole ka selgitanud, mil viisil asjaolu, et kostja

on lastest lahus elav vanem, mõjutab laste igakuiste vajaduste suurust ja millisel määral seega

mõjutab elatise suurust see, et kostja teenib lastest lahus veedetud ajal raha. Hagejate seisukoht

on vastuolus PKS § 99 tuleneva põhimõttega, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus

kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes. Asjaolu, et kostja viibib

välismissioonidel, on iseenesest juba arvesse võetud, hinnates kostja aasta keskmist lastega

viibitud aega. Kostja tõi esile, ja hageja oli kohtuistungil sellega nõus, et kostja veedab Eestis

olles lastega märkimisväärse aja, sh suvekuudel üle poole kuust. Samas on kostja tõendanud ka

seda, et tema eemaloleku ajal on vähemalt korra kuus nädalavahetusel käinud lapsi hoidmas ka

kostja ema (kd II tl 80). Hagejad sellele vastuväiteid ei esitanud. Hagejad tõid küll esile, kui

palju läheks neile maksma lapsehoidja võtmine (kd I tl 187), kuid kinnitasid kohtuistungil, et

ei ole lapsehoidja kulu kunagi kandnud. Kohus selgitab, et kui vanemate vahel on

lahkarvamused lastega suhtlemise korda puudutavas, tuleb pöörduda suhtluskorra

kindlaksmääramiseks kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsialisti, perenõustaja või vajaduse

korral kohtu poole. Kohus ei hinda käesolevas asjas väiteid ja tõendeid selle kohta, mis

puudutavad vanemate omavahelist läbisaamist ja laste ja isa kohtumiste korraldamist.

30. Tulenevalt § 105 lg 3 täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust

osavõlgnikena, s.o eelduslikult võrdsetes osades (võlaõigusseadus § 63 lg 1). Sama sätestab

PKS § 116 lg 1, mille kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused,

kui seadusest ei tulene teisiti. Ekslik on hageja seisukoht, nagu peaks kostja hüvitama hagejatele

kõik nende kulud, mis ületavad elatise miinimummäära, kuna kostja sissetulekud on hageja

omadest oluliselt suuremad. PKS § 105 lg 3 kohaselt on vanemad ülalpidamiskohustuse

täitmisel osavõlgnikud. Kusjuures iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks

võrdeliselt tema enda sissetuleku ja varalise seisundiga, mitte teise vanema sissetuleku ja

varalise seisundiga. Kostja ülalpidamiskohustuse ulatus ei sõltu seega hagejate ema

sissetulekust või

varalisest

seisundist. Samuti ei

saa vähendada teise vanema

ülalpidamiskohustust üksnes põhjusel, et üks vanematest oleks suuteline pidama last üleval

üksinda (vt ka Riigikohtu 17.01.2018 otsus nr 2-16-135 p 11.6). Kuna mõlemad vanemad on

kinnitanud, et on suutelised andma lastele ülalpidamist vähemalt seaduses sätestatud määras ja

on enda selgituste kohaselt seda seni ka teinud, ei oma asja lahendamisel tähtsust poolte väited

ja tõendid selle kohta, kui suur on kummagi vanema sissetulek.

III

31. Hagiavalduse kohaselt on hageja I ülalpidamiskulu vanemate peale kokku 723 eurot kuus

ja hageja II kulu 683 eurot kuus. Hagejate 04.12.2020 ja 14.04.2021 täpsustatud kulutuste

nimekirjade kohaselt kannab hagejate ema seoses kummagi hagejaga iga kuu järgmisi

kulusid: toidu- ja majapidamiskulu 130,49 eurot, kütusekulu 10,03 eurot, sidekulu 10,94

eurot, ravimite, plaastrite kulu 5,25 eurot, riiete, jalanõude, aksessuaaride ja mänguasjade

kulu 65,91 eurot, kodutarvikute (mööbel, kodutarbed, kodutehnika, sööginõud,

sisustusasjad, raamatud) ja vaba aja kulu 60,90 eurot, lasteaiakulu 4,27 eurot, sularahas

kantud kulud 14,80 eurot. Kostja hagiavaldusele esitatud vastuse kohaselt kannab tema

seoses kummagi hagejaga iga kuu järgimisi kulusid: eluasemekulu vähemalt 228,25 eurot,

lasteaiakulu 78,26 eurot, transpordikulu 78,76 eurot, rahaline elatis 31,63 eurot, vahetu

ülalpidamine 81,03 eurot. Seega on kummagi hageja ülalpidamiskulu vanemate väitel

kokku 800,52 eurot.

32. Arvestades hagejate ja kostja esile toodud asjaolusid, tuleb selleks, et teha kindlaks, kas

kostja peab hagejatele täiendavalt rahas ülalpidamist andma, määrata kindlaks hagejate

vajaduste ja kostja senise panuse suurus. Kuna kummalgi hagejal on kostja vastu iseseisev

nõue, osaleb kumbki hageja käesoleva tsiviilasja menetluses iseseisvalt (TsMS § 207 lg 2).

Sellest tulenevalt selgitas kohus pooltele kohtuistungil, et tuvastada tuleb eraldi kummagi

hageja nõude aluseks olevad asjaolud. Kohus lähtub seega hagejate vajaduste ulatuse

määramisel osas, milles vanemad on pööranud tähelepanu kummagi hageja erinevatele

kuludele, konkreetsetest kuludest. Osas, milles vanemad laste kulusid ei eristanud, lähtub

kohus eeldusest, et laste kulud on võrdsed.

33. Vastuseks kostja väidetele selgitab kohus esmalt, et ei saa laste vajaduste suuruse

kindlaksmääramisel lähtuda Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse

(RAKE) uuringust üldiselt laste statistiliste kulude kohta. Uuring ei kajasta konkreetselt

hagejate olukorda ega kostja võimalusi ning selle alusel ei ole võimalik teha järeldusi

käesolevas tsiviilasjas. Samuti ei arvesta uuring seaduses ja kohtupraktikast tulenevaid

põhimõtteid elatise suuruse määramise kohta. Kohus pöörab tähelepanu sellele, et ka

Riigikohus on selgitanud, et elatise väljamõistmisel tuleb hoolimata RAKE uuringutest

lähtuda seaduses sätestatud põhimõtetest, s.o PKS § 101 lg 1 ja PKS § 102 lg 2, mitte

miinimumelatise uuringust (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsus nr 3-2-1-35-17 p 34). Samuti ei

saa kohus asja lahendamisel lähtuda veel vastu võtmata ja jõustumata seaduseelnõust

tulenevatest elatise määramise põhimõtetest. Kohus määrab elatise suuruse kindlaks

lähtudes kehtivast seadusest.

34. Eluasemekulud

Kostja tõi esile, et hagejad elavad temale kuuluvas korteris. Kinnistusraamatu väljavõtte

kohaselt kuulub korter aadressil xxxx kostjale (kd I tl 30–32). Hagejad kinnitasid, et nad elavad

kostjale kuuluvas korteris.

Kostja esitatud asjaolude ja tõendite kohaselt kannab kostja iga kuu korteriga seotud järgmisi

kulusid: kodulaenu maksed keskmiselt 233,51 eurot kuus, kodulaenu intressi maksed

keskmiselt 89,25 eurot kuus (kd I tl 34) ja kodukindlustus 13,44 eurot kuus (kd I tl 35). Lisaks

tasub kostja korteriga seotud kommunaalkulude eest, mis on perioodil detsember 2019 –

november 2020 olnud keskmiselt 120,28 eurot kuus (kd I tl 33).

Kohus selgitas kohtuistungil, et ka eluasemekulud kuuluvad elatise koosseisu ja seega tuleb

asjaolu, et kostja on andnud eluaseme laste kasutusse ja kannab sellega seotud kulusid,

ülalpidamiskohustuse täitmisena arvesse võtta. Lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus

kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seetõttu

tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada mh lapse vajadust kasutada eluaset ning seda

sõltumata asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse alusel

kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud laenu. Kõigil neil juhtudel

rahuldab vanem ka lapse eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust. Asjaolu, et üks

vanem annab enda kasutuses oleva eluruumi ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem

peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma

ülalpidamiskohustusest.

Eelduslikult

peavad

vanemad

osalema

võrdselt

ka

lapse

eluasemevajaduse rahuldamisel (vt nt Riigikohtu 16.10.2013 otsus nr 3-2-1-69-13). Kostja

palub arvestada ülalpidamiskohustuse täitmisena summat, mis kostjal tegelikult laste elukoha

tagamisele iga kuu kulub. Samuti tõi kostja esile, et kui arvestada eluasemekulusid

kasutuseelistes, oleks tema panus veelgi suurem, kuna võrreldava korteri üürihind on 650 eurot

kuus (tl 36 – 37). Kohtuistungil märkis hagejate esindaja, et 650 eurot võib olla õige hind

võrdväärse korteri üürimise korral. Teistsuguseid tõendeid hagejad ka ei esitanud.

Kuna kohus teeb käesolevas asjas kindlaks laste tegelikud vajadused ja vanemate tehtud

panused, tuleb laste eluasemekulude suuruse määramisel lähtuda sellest, kui suured kulud laste

eluasemega tegelikult kaasnevad, s.t et arvesse on võimalik võtta nii kodulaenu, selle intressi

kui ka kodukindlustuse kulu, s.o kokku 336,20 eurot kuus. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole

lähtuda korteri kasutuseelise väärtusest, mis antud juhul ei kajasta vanema tegelikku panust

laste ülalpidamisse ja viiks seetõttu ebaõiglase tulemuseni, kuna kostja panus on eeldatavast

kasutuseelisest väiksem. Nii laenu, intressi kui ka kodukindlustuse kulu on kulu, mida kostja

teeb laste eluasemevajaduse rahuldamiseks. Ka eluaseme kindlustamise kulud on seotud lapse

eluasemevajaduse rahuldamisega juhuks, kui eluruum näiteks hävib (vt nt Riigikohtu otsus nr

3-2-1-69-13 p 23). Asjaolust, et kostja panus laste eluasemevajaduse katmisesse võetakse

arvesse elatise koosseisuna, ei saa järeldada, nagu nõuaks kostja, et hagejad maksaksid kinni

tema kinnisvara, nagu leiavad hagejad. Kui isa laste eluasemevajadust vahetult ei rahuldaks,

tuleks hagejatel teha see kulu ikkagi rahas.

Hagejad ei vaielnud vastu sellele, et kostja tasub korteri, milles hagejad elavad, igakuiseid

kommunaalteenuste arveid keskmiselt 120,20 eurot kuus. Hagejad märkisid kohtuistungil, et

nõustuvad kommunaalkuludega. Küll aga on hagejad leidnud, et kuna kostja käib ka ise selles

korteris ja veedab lastega seal aega, siis tarbib ta neid teenuseid ka ise. Kohtu hinnangul ei ole

võimalik kommunaalkulusid jagada ka kostjale, nagu soovivad hagejad. Esmalt selgitab kohus,

et hagejad ei ole esile toonud seda, mil määral see, et kostja hagejatel külas käib,

kommunaalkulusid mõjutab. Teisalt on hagejate väide ka vastuoluline, kuna hagejad on ise

selgitanud (04.12.2020 menetlusdokument), et kostja tegelik panus õhtustest lasteaia toomistest

on 0 – 4 õhtut, mil ta veedab lastega parimal juhul 2 – 3 tundi. Kohus leiab, et eluliselt ei ole

usutav, et kostja tarbib selle vähese ajaga teenuseid 1/3 mahus. Esile toodud asjaoludel ei ole

võimalik kommunaalteenuste arvetest kostja hüpoteetilist osa maha arvestada.

Eeltoodust tulenevalt on asjas esitatud tõenditega tõendatud see, et kostja teeb hagejate

elukohaks oleva korteriga seoses kulusid keskmiselt kokku 456,48 eurot kuus (233,51 + 89,25

+ 13,44 + 120,28). Õige ei ole aga kostja seisukoht, et see tuleb tervikuna arvestada elatise

koosseisu. Kohus selgitab, et eluasemekulu kindlaksmääramisel tuleb arvestada ka sellega, et

korteris elab kokku 3 inimest, s.t hagejad ja nende ema. Seega jagunevad eluasemekulud

selliselt, et kummagi hageja igakuine keskmine eluasemekulu on 152,16 eurot (456,48 ÷ 3).

Arvestades, et kostja on kohustatud ülal pidama üksnes hagejaid, ei saa hagejate

eluasemekulude hulka arvestada hagejate ema kulu eluasemele, s.t laste eluasemekuludena ei

saa arvestada kogu kostja kulu, s.o 456,40 eurot. Kostja väide, et tal on õigus arvestada hagejate

ülalpidamiskuluna ka hagejate ema eluasemekulusid, on vastuolus võlaõigusseaduse (VÕS) §

200 lg 1 p 1 tuleneva piiranguga, mille kohaselt ei saa tasaarvestada ülalpidamisnõuet. Kui

kostjal on nõudeid hagejate ema vastu, tuleb need lahendada eraldi menetluses.

Hagejad kinnitasid kohtuistungil, et muid eluasemekulusid kui need, mida kannab kostja,

hagejatel ei ole ja hagejate ema eluasemekulusid ise ei kanna. Ka kostja ei ole esile toonud, et

ta kannaks hagejatega seoses muid, kui eelnimetatud eluasemekulusid.

Kummagi hageja igakuised eluasemekulud on seega keskmiselt 152,16 eurot, s.o hüve väärtus,

mida hagejad kostja korteris elamisest saavad. Nimetatud kulu tuleb kanda vanematel võrdselt.

Praegu kannab hagejate eluasemekulusid üksnes kostja.

35. Toit ja majapidamistarbed

Asjaolu, et lapsed vajavad elamiseks ja kasvamiseks toitu, on üldtuntud asjaolu (TsMS § 231

lg 1). Esialgses hagiavalduses märkisid hagejad, et nende igakuised toidukulud on 200 eurot

kuus. 04.12.2020 arvestuse kohaselt on kummagi lapse toidukulu hagejate ema juures

keskmiselt 130,49 eurot kuus. Hageja esitas tõendina pangaväljavõtted toidu ja

majapidamistarvete ostmise kohta Selverist, Rimist, Coopist, Prismast, Valjala kauplusest,

Maxima XX, Konsumist, Maksimarketist, Gomarketist ja Grossi poest perioodil 01.04. –

31.10.2020 kokku summas 2527,79 eurot (kd I tl 138 – 150). Lisaks esitas hageja tõendina

pangaväljavõtted toiduga seotud kulude kohta samal perioodil kokku summas 212,63 eurot.

Hagejate ema on teinud toiduga seotud kulusid järgmistes kauplustes: Bio4you, Mahe leib,

Kuldpirukas, Saaremaa lihatööstus, Talu Viljad, toiduhaldjad, Janafruits, Quality Fruit,

Fruitappetite, Fruto Baza, Pajusalu mesi, MuMaasikas, Ehtne Saaremaa, Nõmme turg ja

Biomarket (kd I tl 150 pöördel – 156 pöördel). Kokku on hagejate esindajal kulunud toidule

nimetatud 7 kuu jooksul seega 2740,42 eurot (2527,79 + 212,63). Arvestades leibkonna

liikmete arvu on hagejate arvestuse järgi ühe hageja toidu- ja majapidamistarvete kulu antud

perioodil olnud 130,49 eurot kuus (2740,42 ÷ 7 ÷ 3).

Vastuses hagiavaldusele leidis kostja, et lapse vajaduspõhine toidukulu on keskmiselt 90 eurot

kuus. Kostja viitas seejuures Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse

(RAKE) ja Pricewaterhouse Coopers Advisors 2020.a uuringule. Kohus selgitas ülal, et ei saa

laste vajaduste suuruse määramisel lähtuda RAKE uuringust üldiselt laste statistiliste kulude

kohta. Kohus määrab hagejate vajaduse kindlaks käesolevas asjas esitatud tõendite alusel.

Küll aga nõustub kohus kostja etteheitega sellele, et hagejad on arvestanud oma toidukulude

hulka ka sellised ema tehtud ostud, mis on tehtud ajal, mil lapsed olid koos isaga. Kohtuistungil

märkis hagejate esindaja, et kostja väited selle kohta, et juulis olid lapsed isaga 14 päeva ja

augustis 16 päeva võivad olla õiged. Seega ei saa hagejate ema poolt juulis ja augustis tehtud

kulusid täies ulatuses arvesse võtta. Kohus vähendab hagejate esindaja poolt juulis ja augustis

toidule ja majapidamistarvetele tehtud kulusid, arvestades laste isa juures viibimise aega, poole

võrra. Arvelduskonto väljavõtete kohaselt tegi hagejate esindaja juulis ja augustis kulusid

toidupoes kokku 645,70 euro eest ning ülejäänud kuudel kokku seega 2094,72 eurot.

Arvestades leibkonna liikmeid, olid ühe isiku kulud juulis ja augustis kokku 215,23 eurot,

muudel kuudel kokku 698,24 eurot. Kohus vähendab laste kulu juuli ja augusti eest seoses

kostjaga viibimisega 50% võrra. Kohus selgitab, et kostja ei pea kandma lapse toidukulusid

hagejate esindajale ajal, mil lapsed viibivad temaga, kuna vastasel korral koormatakse kostjat

topelt. Kostja on lastega viibimise ajal kandnud toidukulusid ka ise. Hagejate toidu- ja

majapidamistarvete põhjendatud kulu ema juures viibides on seega 114,98 eurot ((698,24 +

106,62) ÷ 7).

Lisaks on hagejad tõendanud, et nende ema on kandnud 7 kuulise perioodi jooksul järgmised

toiduga (väljas söömisega) seotud kulud: Apollo – Yummi kommid 3 pakki ja enne filmi

maiustus 14,93 eurot (kd I tl 163); McDonalds (suurem osa kulust on laste, sest ema võtab

enamasti vaid friikartuleid) 19,10 eurot (kd I tl 178 pöördel); Kuressaare kuursaal – õhtusöök

lastega 17 eurot (kd I tl 182 pöördel); Kalevi Shokolaad Kuressaares 3,60 eurot (kd I tl 183);

Pitsastuudio 11 eurot (kd I tl 183 pöördel), s.o kokku 65,63 eurot, mis tuleb jagada 7 kuu ja

kolme inimesega, nagu on arvutanud õigesti ka hagejad ise. Seega on ühe hageja kulud olnud

hagejate emaga väljas söömisel veel keskmiselt 4,69 eurot kuus.

Arvestades, et hagejad on tõendanud oma tegeliku kulu toidule, ei oma laste igakuise toidukulu

suuruse määramisel tähtsust iseenesest see, et lapsed veedavad osa ajast lasteaias. Samuti ei

oma tähtsust väited mastaabisäästu kohta, kuna mastaabisääst väljendub hagejate ema ja ka

kostja enda tehtud tegelikes kuludes.

Asjaolusid, mille alusel saaks kohus leida, et hagejate toidu- ja majapidamistarvete kulu on 90

eurot, mitte kuludokumentide alusel arvutatu (sh majapidamistarbed), ei ole kostja esile toonud.

Selline seisukoht on vastuolus ka kostja enda väidetega selle kohta, kui suured on olnud kostja

enda kulud ajal, mil lapsed on viibinud temaga.

Kostja esitatud tabeli (kd I tl 47 – 48) ja ostukviitungite (kd I tl 49 – 54 pöördel) kohaselt, kandis

kostja perioodil juuli kuni oktoober 2020 lastega seotud toidukulusid kokku 351,95 eurot.

Kviitungite ja nimekirja kohaselt on tegemist ainult laste söögiga seotud kuluga. Keskmiselt on

kostja kandnud kummagi hageja toidukulusid antud perioodil seega 43,99 eurot. Kohus leiab,

et tegemist on olnud mõistlike kuludega. Hagejate vastuväited kostja toidukuludele on

konkretiseerimata ja kohus ei saa üldsõnalise vastuväite alusel leida, et kostja poolt lastele

konkreetselt tehtud ja tõendatud kulu, ei oleks olnud põhjendatud ja ei kuuluks laste tavapäraste

vajaduste rahuldamise hulka.

Kohus ei nõustu hagejate etteheitega, nagu ei saaks ülalpidamiskulude hulka arvestada laste

restoranikulusid ajal, mil hagejad viibivad kostjaga. Väljas söömise kulu on arvestanud elatise

hulka ka hagejad ise. Seega tuleb arvesse võtta mõlema vanema poolt väljaspool kodu laste

toidule tehtud kulu. Kohus märgib siiski, et õige ei ole hagejate väide, nagu oleks kostja tehtud

kulude näol tegemist üksnes lõbustuste ja väljas söömise kuluga. Põhilise osa kostja esitatud

tõenditest moodustavad toidupoe ostukviitungid.

Kokku on hagejate toidu-, majapidamistarvete ja väljas söömise kulu olnud vanemate peale

kokku seega 163,66 eurot (114,98+4,69+43,99). Selliseid asjaolusid, mille alusel saaks kohus

leida, et kumbki vanematest ei oleks võimeline neid kulusid kandma või et kulud väljas

söömisele või kodus söömisele oleks ebamõistlikult suured, mistõttu võiks neid lugeda

toreduslikeks, mitte vajalikeks, ei ole esile toodud.

Kostja esitatud andmetest ei nähtu, et kostja kulud laste toidule oleks erinenud suvekuudel ja

sügiskuudel. Nimelt kandis kostja juulis ja augustis laste toiduga seotud kulusid 177,66 eurot

ning septembris ja oktoobris 174,29 eurot. Kostja panus 43,99 eurot vastab ka ülal tuvastatule,

et hagejad viibivad kostjaga keskmiselt 25% ajast, mil kostja kannab ka lastega vahetult

kaasnevad toidukulud. 25% 163,66 eurost on 40,92 eurot. Seega ei ole õiged hagejate etteheited,

nagu oleks kostja tahtlikult esitatud moonutatud andmeid üksnes suvekuude kohta, kus tema

kulud ongi suuremad. Kostja esitatud tõenditest ei saa kohus sellist järeldust teha.

Vastuseks hagejate väidetele selle kohta, et hagejal I on piimavalgu allergia, märgib kohus

järgmist. Hagejal I on küll tuvastatud kerge lehmapiima allergia (analüüsinäit on märgitud

„madal“, kd I tl 10), kuid tõendatud ei ole väide, et hageja I toidukulud oleksid selle tõttu

tavapärasest suuremad. Kohtuistungil selgitasid hagejad, et seoses hageja I allergiaga on kõik

pereliikmed läinud üle lehmapiimavabale dieedile. Kohus leiab, et lehmapiimavabad tooted on

kaubanduses kergesti kättesaadavad ja hagejad ei ole tõendanud, et need oleksid piimatoodetest

märkimisväärselt kallimad. Kuna kohus määrab hagejate toidukulu suuruse kindlaks,

arvestades tegelikke kulutusi, ei oma nimetatud asjaolu asja lahendamisel aga ka olulist tähtsust.

Samuti ei oma hagejate kulutuste suuruse määramise seisukohalt tähtsust hagejate esitatud

artikkel selle kohta, miks inimesed peaksid lehmapiima vältima (kd I tl 134 – 137).

36. Riided, jalanõud, aksessuaarid, mänguasjad

Hagiavalduse kohaselt on kummagi hageja kulu riietele ja jalanõudele 160 eurot kuus. Hagejate

ema selgitas, et tüdrukud on kiires kasvuperioodis ja nende riided kuluvad kiiresti. Õueriideid

peab lastel olema mitu komplekti, sest niiskel või talvisel ajal, kui üks komplekt saab märjaks,

või mustaks, peab olema üks komplekt ka varuks. Tüdrukutel kulub raha ka patsikummidele,

juukseklambritele ja -lõksudele, sest lasteaias peavad juuksed olema kinni.

Hagejate 04.12.2020 kulude nimekirja kohaselt on laste riiete, jalanõude, aksessuaaride,

mänguasjade ja teenuste kulud keskmiselt 65,91 eurot kuus.

Hagejate esitatud tõenditega on tõendatud, et neil olid perioodil 01.04.2020 – 31.10.2020

järgmised kulud: 

Accessorize – laste kotid, patsikummid, ujumisriided 17,34 eurot (kd I tl 162); 

Amona peotarvikud (E. sünnipäev) 30,35 eurot (kd I tl 162 pöördel); 

Babyshop – lapse Kuling kombe 64,85 eurot (kd I tl 163 pöördel); 

Breden Kids OÜ 102,68 eurot (kd I tl 164); 

Juku mänguasjad 31,23 eurot (kd I tl 165 pöördel) 

Karupoeg Puhh OÜ 100,72 eurot (kd I tl 166) 

Kingaprof OÜ – hagejate sandaalide krõpsude vahetus 15 eurot (kd I tl 166 pöördel); 

Laste maailm – E. tuukrimüts 16,90 eurot (kd I tl 167 pöördel); 

Lenne vabrikupood – laste riided 58,83 eurot (kd I tl 122 pöördel ja sama tõend tl 168 ning

ostukviitung 03.09.2020 ostu kohta kd I tl 123 pöördel); 

Lilled – õpetajatele lasteaia õppeaasta lõpu puhul ja lill vanaema sünnipäevaks 15,10 eurot

(kd I tl 168 pöördel); 

Magaziin – laste Crocsid, sulgpall jms 16,50 eurot (kd I tl 169); 

Pepco – laste riided ja mänguasjad 60,85 eurot ja 18,47 eurot (kd I tl 118 ja sama tõend tl

170 pöördel ning kd I tl 119);

13 

Rademar – Shell püksid Lennale 20,95 eurot ja Columbia õueriided 65,95 eurot (kd I tl 122

ja tl 171); 

SHU Auriga – lapse sinised kummikud 8,10 eurot (kd I tl 171 pöördel); 

Sokisahtel 14,36 eurot (kd I tl 172); 

Tiger – laste asjad 14 eurot (kd I tl 172 pöördel); 

Tubli Rätsep – laste riiete parandus 6 eurot (kd I tl 173); 

Woxow OÜ – kõrvarõngad E. sünnipäevaks 12 eurot (kd I tl 173 pöördel); 

Tallinna Kaubamaja, tüdrukute müts ja mantel 50,63 eurot (kd I tl 122 ostukviitung ja kd I

tl 175 pöördel arvelduskonto väljavõte) 

hm.com – veebipoest ostetud riided 167,90 eurot (kd I tl 119 pöördel ja sama tõend tl 179); 

H & M ROCA ja KRISTIINE 394,92 eurot (kd I tl 120 pöördel – 121 ja sama tõend tl 179

pöördel – 180, sh kviitung nimekirjas oleva ostu kohta summas 9,99 eurot kd I tl 118

pöördel); 

Auriga H&M 61,38 eurot (kd I tl 120 ja sama tõend tl 180 pöördel).

Hagejate ema kulu laste aksessuaaridele, riietele, mänguasjadele ja lilledele oli 7 kuu vältel

seega kokku 1365,01 eurot. Kohus leiab, et eelnimetatud kulud on olnud põhjendatud ja need

kuuluvad laste ülalpidamiskohustuse täitmisega, laste vajaduste rahuldamisega ja normaalse

arengu tagamisega seotud kulude hulka. Kohus leiab aga, et eelnimetatud kulude jagamine 7

kuu peale vastavalt kulutuste tegemise ajale, ei ole õige. Laste garderoobi ei ole vaja uuendada

iga 7 kuu tagant, näiteks osta uusi talveriideid, samuti tuleb arvesse võtta, et samasoolised

lapsed saavad riideid ka jagada. Kohus jagab seetõttu hagejate esile toodud kulud 12 kuuga.

Kummagi hageja põhjendatud kulu eelnimetatud esemetele on seega keskmiselt 56,89 eurot

kuus (1365,01 ÷ 12 ÷ 2).

Kostja ei esitanud vastuväiteid konkreetsetele kuluartiklitele, kuid leidis, et riietele seotud kulu

oleks põhjendatud ainult 45 eurot kuus. Kohus leiab, et kostja üldsõnaline väide on sisustamata

ja selle alusel ei ole võimalik teha järeldust, et hagejate tegelike kuludokumentide alusel

arvutatud kulu oleks esiletoodust väiksem. Lisaks on hagejad tõendanud, et laste talveriided on

võrdlemisi kallid, jäädes vahemikku 65 – 150 eurot ja sügisriided vahemikku 45 – 100 eurot

(kd I tl 124 – 133).

Kuigi iseenesest on õige ka kostja seisukoht, et riietele ja jalanõudele saab kulusid teha vastavalt

võimalustele, ei ole kostja esile toonud, et tal ei ole võimalik tagada lastele riiete ja jalanõude

ostmine sellises ulatuses. Vastupidi, kostja on läbivalt rõhutanud, et annab lastele ülalpidamist

enam kui seaduses sätestatud määras.

Lisaks hagejate ema tehtud kuludele on kostja enda esitatud tabeli kohaselt (kd I tl 47 – 48)

kandnud lastega seotud riiete ja jalanõude kulusid perioodil juuli kuni oktoober 2020 kokku

46,18 eurot, sh lastele mütsid, jalatsid (sularahas) ja halloweeni riietus (kd I tl 50 ja tl 54

pöördel). Arvestades Halloweeni riietuse kulu (15,80 eurot) 12 kuu peale, on kostja kulud laste

riietusele olnud keskmiselt 5,12 eurot kuus. Lisaks olid kostjal samal perioodil kulud kokku

82,66 eurot laste mänguasjadele ja vahenditele: õhupallid, nukk (22,39 eurot), mullitaja

komplekt, nodi, ratta kell, tuulelohe nöör (kd I tl 49, tl 49 pöördel ja tl 52). Arvestades, et lapsele

kingituseks olnud nuku kulu tuleb jagada 12 kuuga, on kostja kulud ühe lapse kohta olnud

keskmiselt 8,46 eurot kuus. Kohus ei arvesta kostja kuluga markide ostmisele. Kostja ei ole

esile toonud, mil viisil seostub see kulu laste ülalpidamiskohustuse täitmisega. Kohus ei arvesta

asja lahendamisel kostja esitatud fotoga riietest ja laste tarvetest (kd I tl 55 – 55 pöördel). Kostja

selgitas kohtuistungil, et tegemist on tasuta saadud asjadega.

Kokku on vanemate kulud hagejate riietele, jalanõudele, aksessuaaridele ja mänguasjadele

seega 70,47 eurot (56,89 + 5,12 + 8,46), millest kostja on kandnud 13,58 eurot.

37. Kodutarvikute kulu

Hagejate esitatud tõenditega on tõendatud, et neil olid perioodil 01.02.2020 – 31.10.2020

järgmised kodutarbeid puudutavad kulud: 

Fliis Trade ehk NordBaby – turvatool, 151,20 eurot (kd I tl 164 pöördel); 

IKEA mööbel – E. toa mööbel, laud tool, lamp 106,88 eurot (kd I tl 113 ja sama tõend tl

165); 

TopShop köögikombain ja smuuti blender (terve pere kasutab) 53,98 eurot (kd I tl 174); 

Rahva Raamat – raamat, joonistamise asjad, värvi raamat, sünnipäeva kaart 32,46 eurot (kd

I tl 174 pöördel); 

Kaja Turk käest tellitud šampoonid, seebid, hambapastad, kreemid jm perele pikaks ajaks

ette 53,36 eurot (kd I tl 175); 

Kaubamaja mängud, kodutarbed, toit, kodutehnik (röster) 126,06 eurot (176,69 - 50,63

riiete kulu) eurot (kd I tl 175 pöördel); 

Aquaphor kann ja filtrid tervele perele, joogivee kann filtriga 42,30 eurot (kd I tl 176); 

Euronics – võileivagrill 59,99 eurot (kd I tl 176 pöördel); 

IKEA – suurem osa lastetuppa – E. laud, tool, lamp 67,93 eurot (kd I tl 177); 

JYSK – lapse laua katmiseks vakstu, sorteerimiskarbid 8,77 eurot (kd I tl 177 pöördel); 

MyFitness – hagejate ema käis seal enamasti basseinis, kaasaarvatud lastega, mitte kõik

korrad, aga üsna tihti, nii palju kui covidi ajal oli võimalust 35,30 eurot (kd I tl 178); 

Bauhaus 6,85 eurot (kd I tl 181 pöördel); 

Koduekstra 7,27 eurot (kd I tl 182);  K Rauta 24,50 eurot (kd I tl 184).

Kohus märgib, et ei anna hinnangut hagejate vanemate poolt laste mööblile tehtud kulutustele,

mis on tehtud 2016 – 2019 aastatel, s.o vanemate koos- ja abielu ajal (kd I tl 114 – 115 ja kd II

tl 17.4), kuna see ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust (TsMS § 238 lg 1 ja 5).

Kohus leiab, et hagejad on ekslikult kõik eelnimetatud kulud jaganud 7 kuuga. Kodutarvikud,

sh mööbel, köögikombain ja blender, mängud, kodutarbed, kodutehnika, veekann ja

võileivagrill, samuti turvatool, ei vaja väljavahetamist iga 7 kuu tagant. Tegemist on pikemaks

ajaks tehtud ostudega, millest osa on ka ema enda kulu. Kohus arvestab eelnimetatud esemete

amortisatsiooni 3 aasta peale ja jagab tervele perele soetatud esemete kulu kolmega, arvestades,

et neid kasutab ka ema. Nimetatud esemete kogukulu oli 282,33 eurot (kombain, blender, kulu

Kaubamajas, kann ja filter, võileivagrill). Ühe kuu arvestuslik keskmine kulu ühe hageja kohta

on seega 2,61 eurot (617,11 ÷ 36 (kuud) ÷ 3). Laste mööblit ja tarvikuid puudutavatele esmetele

tuleb samuti arvestada amortisatsioon 3 aastat, kuid nimetatud kulud tuleb jagada kahe hageja

vahel, s.t keskmiselt 4,65 eurot kuus (334,78 ÷ 36 (kuud) ÷ 2), (turvatool, mööbel ja tarvikud

ning šampoonid ja seebid). Muud kulud võtab kohus arvesse ja jagab need seitsme kuu ja kolme

tarbijaga, nagu on õigesti teinud ka hagejad ise. Muud kulud on kokku 159,74 eurot, mis on ühe

hageja kohta keskmiselt 7,61 eurot kuus.

Hagejate ema on kandnud käesolevas jaotises nimetatud kulusid keskmiselt ühe hageja kohta

14,87 eurot kuus (2,61+4,65+7,61).

38. Sidekulud

Hagiavalduse kohaselt on kummagi lapse sidekulu 15 eurot kuus. 04.12.2020

menetlusdokumendis selgitasid hagejad, et 7 kuu jooksul on pere sidekulu olnud kokku 229,82

eurot. Hagejad esitasid selle kohta kontoväljavõtte Telia teenuste tasumise kohta (kd I tl 160).

Ühe hageja kulu on, arvestades leibkonna liikmete arvu seega 10,94 eurot kuus (229,82 ÷ 7 ÷

3). Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kuluga, mis tuleb elatise väljamõistmisel arvesse

võtta. Teleteenuseid tarbivad kõik leibkonna liikmed ja kogu kulu jagamine kolme isiku vahel

on seega õige. Hagejad selgitasid, et lisaks on hagejal I kulu 15 eurot mobiiltelefonile. Kostja

kinnitas seda, kuid vaidles kulule vastu, kuna kulu kannab hagejate ema isa.

Kohus selgitas ülal, et asjaolu, et ühe vanema kulu aitab kanda tema vanem, ehk lapse

vanavanem, ei anna alust jätta seda lapse ülalpidamiskuluna arvestamata. See, kuidas vanem

leiab vahendid lapse vajaduste katmiseks ja kuidas kulude kandmise korraldab, ei mõjuta lapse

vajaduste ulatust. Kuna poolte vahel selle üle vaidlust ei ole, tuleb lisaks Telia teleteenuste

kulule arvesse võtta ka hageja I mobiiltelefonikulu 15 eurot.

Hageja I sidekulu on seega kokku 25,94 eurot kuus ja hageja II sidekulud 10,94 eurot kuus.

39. Kulud ravimitele ja plaastritele, tervishoiule ja juuksurile.

Hagejate 04.12.2020 menetlusdokumendi kohaselt on hagejate apteegikulu 7 kuu jooksul olnud

110,28 eurot, s.o 5,25 eurot leibkonna liikme kohta kuus. Hageja esitas tõenditena väljavõtted

oma arvelduskontolt, millelt nähtub kulu kandmine Mustika Keskuse apteegis ja

Südameapteegis (kd I tl 161 – 161 pöördel). Kostja kulu mõistlikkusele selles suuruses

vastuväiteid ei esitanud ja kinnitas kohtuistungil, et kulu on mõistlik. Kohus leiab, et tegemist

on põhjendatud ja laste vajadusele vastava kuluga.

Kostja esitatud tabeli kohaselt kandis ta perioodil juuli kuni oktoober laste ravimitega seotud

kulu 15,43 eurot 11. augustil ja 15,43 eurot 14. augustil, kuid nimetatu ei ole kooskõlas esitatud

tõendiga (kd I tl 50), mille kohaselt kandis kostja nimetatud kulu ühe korra, mitte kaks. Kohus

arvestab kostja esile toodud kulu ühe korra. Kostja on seega ühe hageja kohta kandnud

neljakuulise perioodi jooksul kulusid keskmiselt 1,93 eurot kuus (15,43 ÷ 4 ÷ 2).

Põhjendatud on ka kulu silmakontrollile kummagi hageja kohta 15 eurot (kd I tl 169 pöördel ja

tl 170) ning laste juuksurile K. R. juures 20 eurot (kd I tl 167). Kohus arvestab seejuures

nimetatud kulu iga-aastase vajadusega, s.t jagab kulu 12 kuuga. Tegemist ei ole kuludega, mida

oleks vaja teha iga 7 kuu tagant. Selliseid asjaolusid ei ole hagejad esile toonud.

Kokku on kummagi hageja tervishoiu ja juuksurikulu seega keskmiselt 9,26 eurot kuus

((15+15+20) ÷ 12 ÷ 2 + 5,25 + 1,93).

40. Lasteaiaga seotud kulu

Kostja tõi esile ja tõendas arvelduskonto väljavõttega, et ta on tasunud kummagi hageja

lasteaiaga seotud kulu 78,26 eurot kuus (konto väljavõte kd I tl 38). Hagejad kinnitasid

kohtuistungil, et kostja on need kulud kandnud. Kostja tõi esile ka kulu 10,99 eurot, mis ta

maksis lasteaeda õpetajatepäevaks. Nimetatud kulu tuleb jagada 12 kuuga ja arvestada kulu

suurus ühe lapse kohta lasteaiaga seotud kulu hulka, s.o keskmiselt 0,46 eurot ühe hageja kohta

kuus.

Täiendavalt tõid hagejad esile, et nende ema on kandnud 7 kuu jooksul hagejaga I seoses kulu

lasteaiale kokku 40,30 eurot ja hagejaga II 19,50 eurot. Raha on kulunud töövihikutele,

väljasõitudele, jõuluvanale, õpetaja kingitustele, jõulukalendrile, meisterdamistele. Hagejad

esitasid arvelduskonto väljavõtted, mis osasid nimetatud kulusid kajastavad (kd I tl 186 – 186

pöördel). Kohus leiab, et tegemist on mõistliku ja põhjendatud kuluga, mis tuleb vanematel

seoses laste lasteaias käimisega kanda. Hagejale I on emal kulunud seega keskmiselt 5,74 eurot

kuus ja hagejale II keskmiselt 2,7 eurot kuus.

Eelnevast tulenevalt on hageja I lasteaiakulu kokku keskmiselt 84,46 eurot ja hageja II kulu

81,42 eurot kuus.

41. Huvitegevuse kulud

Hageja I huvitegevuse kulud on kunstiring 30 eurot kuus (kd II tl 54ja pöördel) ja ukulele ring

35 eurot kuus (kd II tl 53). Hageja I käib xxxx eelkoolis (kd I tl 8 – 11 ja kd II tl 55 – 56), mille

eest hagejate ema tasub õppemaksu 40 eurot kuus.

Hagejad ei ole esile toonud, et hageja II osaleks praegu huvialaringides. Hagejad on siiski

palunud arvestada huvialaringikulu ka temale. Samuti on hagejate ema esile toonud, et tal ei ole

rahaliselt olnud võimalik hagejat II huvialaringi panna, kuigi see oleks vajalik. Kohus selgitab,

et huvitegevuse kulu kuulub lapse esmavajaduste rahuldamise hulka, kuna sportlike eluviiside

soodustamine on lapse tervise ja arengu seisukohast oluline. Millises konkreetses huvialaringis

laps käib ei mõjuta kulu põhjendatust. Kohus leiab, et hageja II huvialakuluna tuleb arvesse

võtta 65 eurot, mis on ligikaudselt kooskõlas ka hagejate esitatud tõenditega selle kohta, et

hageja II lasteaias pakutakse muusikaringi hinnaga 25 eurot kuus ja võimlemise ja tantsutrenni

hinnaga 28 – 30 eurot kuus. Arvestades, et hageja I käib kahes huvialaringis, mille

kogumaksumus on 65 eurot kuus, peavad ka hagejal II olema võrdsed võimalused

huvialaringides osaleda. Kohus leiab, et tegemist on mõistliku ja tavapärase kuluga ühe lapse

huviringidele.

Kostja kinnitas, et olemasolevaid huvialakulusid kannab hagejate ema. Kohus nõustub kostjaga

aga selles, et huvialaringide põhjendatud kulu suuruse määramisel tuleb arvestada, et juunist

kuni augustini huvialaringe tavapäraselt ei toimu. Seega tuleb hagejate aastane huvialaringi

kulu jagada 12 kuuga. Kummagi hageja põhjendatud huvialakulu on seega aastas keskmiselt

48,75 eurot (65 × 9 ÷ 12). Sellele lisandub hageja I kulu eelkoolile. Õige on kostja tähelepanek,

et eelkooli õppeperiood on lepingu kohaselt 08.02.2021 – 12.05.2021. Seega on kogu eelkooli

kulu 160 eurot (4 kuud × 40 eurot). Kohus leiab, et eelkoolikulu tuleb jagada 12 kuu peale, s.o

keskmiselt 13,33 eurot. Kuigi hageja I eelkool lõpeb maikuus 2021, alustab ta sügisest koolis,

millega kaasnevad omakorda muud jooksvad kulud, mida emal on võimalik selle raha arvelt

kanda.

Õige ei ole kostja seisukoht, et põhjendatud on kulu ainult sellistele huvialaringidele, milles

vanemad on kokku leppinud või selline kulu, mida hageja II juba kannab. Vanem, kes lastega

igapäevaselt koos elab, planeerib nende tegevusi, sh osalemist laste normaalset arengut

soodustavates huviringides. Huviringides osalemine on vajalik lapse arengu ja sotsialiseerumise

tagamiseks. Kostja ei saa keelduda huviringi kulu kandmisest, kuna nimetatud kulu kuulub

elatise koosseisu ja selliste vahendite olemasolu tuleb lastele igal juhul tagada sõltumata sellest,

millises konkreetses huvialaringis laps käib. Kui vanemate vahel on konkreetse huvialaringi

valiku üle lahutamatud eriarvamused, on neil võimalik pöörduda selles osas otsustusõiguse

saamiseks kohtu poole. See ei mõjuta aga kulu vajalikkust.

Kohus ei nõustu kostjaga, nagu tuleks kulu määramisel arvestada, et hageja I lõpetab kevadel

lasteaia ja alustab sügisel kooliga, seoses millega ei ole teada, kas ja millise huvialaga ta

tegelema hakkab. Lahuselavalt vanemalt igakuise elatise väljamõistmist ei mõjuta asjaolu, kas

laps käib ühes või teises konkreetses huvialaringis. Kohus määrab käesolevaga kindlaks

keskmise põhjendatud huvialaringi kulu, millega mõlemad vanemad peavad igakuiselt

arvestama. PKS § 101 lg 1 eesmärk ei ole suunata vanemaid pöörduma uuesti kohtu poole iga

kord, kui lapse elukorraldus vähesel määral muutub.

Kohus loeb seega hageja I põhjendatud huvialakuluks keskmiselt 62,08 eurot kuus ja hageja II

kuluks 48,75 eurot kuus.

42. Transpordikulu

Poolte esitatud menetlusdokumentide ja kohtuistungil avaldatu kohaselt ei ole vanemate vahel

vaidlust selle üle, et hagejate kasutuses on kostjale kuuluv 2005.a sõiduauto xxxx (kd I tl 39).

Kohtuistungil kinnitasid vanemad, et autot kasutavad nii hagejate ema kui ka kostja laste

sõidutamiseks.

Esitatud tõendite kohaselt on kostja 12 kuu jooksul ostnud sõiduautole kütust 301,24 euro

väärtuses (kd I tl 40 – 40 pöördel) ja hagejate ema 7 kuu vältel 210,63 euro väärtuses (kd I 157

– tl 159 pöördel). Kohus nõustub hagejatega, et kuna sõiduautot kasutab lastega koos ka vanem,

tuleb kütusekulu jagada sõiduauto kasutajate vahel, s.t kolme isikuga. Kostja keskmine ühe kuu

kütusekulu on ühe hageja kohta seega 8,37 eurot ja hagejate emal 10,03 eurot. Ühe hageja

keskmine kütusekulu on seega kokku 18,40 eurot kuus.

Lisaks palub kostja arvestada tema panusega lastele sõiduvahendi tagamisel. Nimelt leiab

kostja, et arvesse tuleb võtta, et sõiduki kasutamisest saavad lapsed kasutuseelist, mille

rahaliseks väärtuseks on samaväärse sõiduki liisingumaksete suurus. Kostja leiab, et arvestades

sõiduki turuväärtuseks 2000 eurot, oleks kolmeaastase liisingulepingu puhul liisingumakse 62

eurot kuus. Kostja esitatud auto24.ee väljavõtte kohaselt on 2005a xxxx müügipakkumine 2500

eurot, kuid seda müüakse soodushinnaga 1950 eurot. Samas on nähtav laenupakkumine hinnaga

62 eurot kuus (kd I tl 45).

Hageja leiab, et sõiduki väärtus on maksimaalselt 500 eurot, kuna see on väga halvas seisus.

Väga heas seisukorras sama aasta sõiduk on pakkumisel 1599 euroga (kd II tl 66 – 67 pöördel),

kuid tegelik müügihind on ilmselt 10% madalam. Hageja tõi esile, et kostja sõidukil esineb üle

kere rooste, pagasiruumi luugil on mitu mõlgitud kohta, tagumine kaitseraud vajab vahetust,

vasakpoolsel tagumisel uksel on suur kriim, pisike kindalaegas ei sulgu, raadio ei tööta,

kliimaseade ei tööta korralikult, tagumisel aknal on kraabitud pimendav kile, salongi reisijate

laetuli kukub laest kergelt alla, tablool põleb märgutuli Service now ja läbipõlenud esitule pirni

hoiatus, tulepesuri kate ees välja kukkunud, rool ja istmed on äärmiselt kulunud, vasak

tagumine uks ei lukustu, bensiinipaagi ümber olev metallist kaitsekiht on läbi roostetanud.

Sõiduk on osalenud kahes avariis. Hagejatele antud hinnapakkumise kohaselt oleks auto

remonditööde hind kokku 1830 kuni 3805 eurot (kd II tl 65). Lisaks tõid hagejad esile, et

sõidukil tuleks vahetada rehve.

Kohus ei nõustu hagejatega, et sõiduauto kasutuseelised ei ole laste ülalpidamiskohustuse

täitmisena arvesse võetavad, põhjusel sellist kokkulepet vanemate vahel ei olnud. Sarnaselt

eluasemekuludega, on mõlema vanema kohustus tagada lastele ka vajalik transport. Kostja on

laste vajadused rahuldanud vahetult, andes nende kasutusse sõiduauto. Hagejad ei vaielnud

vastu sellele, et nad sõiduautot kasutavad. Seda kinnitab ka asjaolu, et hagejate ema on kandnud

seoses sõiduki kasutamisega kütusekulu. Transpordivajaduse ulatuse ja rahalise väärtuse saab

seega sarnaselt eluasemevajaduse tagamisega määrata kindlaks sõiduki kasutamisest saadava

varaliselt hinnatava eelise väärtuse kaudu. Kohus nõustub kostjaga, et väärtus on võrreldav

igakuise liisingumakse suurusega.

Kohus leiab, et hagejate esile toodud asjaolude ja tõendite kohaselt ei saa sõiduki väärtus olla

kostja nimetatud 2000 eurot. Kohus ei nõustu kostja väitega, et hagejate esitatud pildid autost

ja sõiduki liikluskahjude kontroll, ei ole asjakohased tõendid. Kuna kostja on ise arvestanud

kasutuseelise väärtuse välja, lähtudes sarnases seisukorras oleva sõiduki liisingu igakuisest

maksest, on hagejate esitatud tõendid selle kohta, et kostja esitatud tõend ei ole võrreldav, kuna

selles pakutav auto ei ole samaväärne, asjakohased. Samas on õige kostja etteheide, et hagejad

ei ole lõppastmes tõendanud, et nende kasutusse antud sõiduki turuväärtus on 500 eurot.

Arvestades, et lapse vajaduste ulatuse määramisel lähtub kohus PKS § 99 kohaselt mh

kaalutlusõigusest, määrab kohus sõiduauto kasutuseelise väärtuses 31 eurot kuus. Arvestades

hagejate esitatud fotosid ja kirjeldusi sõiduki seisukorra kohta, ei ole kohtul võimalik jõuda

järeldusele, et kostja esitatud hinna- ja laenupakkumine, oleks võrreldav hagejate kasutuses

oleva sõidukiga. Hagejate esitatud fotode kohaselt esineb hagejate kasutuses oleval sõidukil

silmnähtavat ja kohati väga tugevat roostet nii kapotil (roostelaigud), pagasiluugil kui ka uste

allservas ja rattakoobastel (augud) (kd II tl 57 – 58, 60 – 61 pöördel). Sõiduk vajab hooldust ja

selle parem esimene parkimistuli ei tööta (kd I tl 59 – 59 pöördel). Sõiduki kaitseraud on katki

ja sõidukil on tugev kriim (kd I tl 62 – 62 pöördel). Sõiduk osales avariis 25.01.2020 ja

14.09.2016 (kd II tl 63 – 64). Hagejate ega kostja esitatud sõidukite võrdlusmüügipakkumistes

olevatelt piltidelt ei nähtu, et neil oleks hagejate sõidukiga võrreldavaid kerekahjustusi. Sellised

kahjustused mõjutavad aga sõiduki turuväärtust ja seega ka sõiduki kasutamisest saadavat

kasutuseelist. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul õiglane võtta kasutuseelise väärtuse arvutamisel

aluseks kostja esitatud hinnapakkumist. Samas on kostja tõendanud ka seda, et sõiduk on

hoolimata selle kerel esinevatest kulumisjälgedest liikluskõlbulik. Sõidukil on kehtiv ülevaatus

kuni novembrini 2021 (kd II tl 79). Eeltoodust tulenevalt ja arvestades hagejate poolt esitatud

tõendeid sõiduki seisundi kohta, vähendab kohus kostja taotletud kasutuseelise väärtust poole

võrra. Küll aga nõustub kohus kostjaga selles, et hagejate esitatud tõenditest selle kohta, kui

palju läheb maksma terve auto remontimine, ei saa teha järeldusi selle kohta, milline on selle

igakuine kasutusväärtus. Seega ei oma tõend asja lahendamisel tähtsust.

Õige on hagejate seisukoht, et sõiduki remontimisega seotud kulu ei kuulu elatise koosseisu.

Kohus selgitab, et sõiduki remontimisega seotud kulu ei ole otseselt seostatav

kasutusväärtusega, mida lapsed asja kasutamisest saavad. Sõiduki remontimine on seotud

sõiduki turuväärtuse hoidmise või tõstmisega ja tegemist on seega omaniku huvi, mitte selle

kasutamise kuluga, kui poolte vahel ei ole teistsugust kokkulepet. Kohus ei arvesta seetõttu

kostja ülalpidamiskohustuse täitmisena 845,05 euroga, mille kostja on viimase 12 kuu jooksul

hagejate kasutusse antud, kuid kostjale endale kuuluva sõiduki hooldamiseks ja remondiks

kandnud (tõendid kd I tl 41 – 44).

Transpordikulu hulka kuulub ka hagejate esile toodud kulu praamipiletitele 34,20 eurot (kd I tl

181), s.o arvestades kulu tekkimise perioodi 7 kuud ja asjaolu, et kulu on tekkinud kolme

leibkonna liikme peale, on keskmine igakuine kulu 1,63 eurot kuus. Lisaks tuleb arvesse võtta

kostja esile toodud parkimistasu 3,20 eurot, mis on keskmiselt 0,4 eurot kuus (3,20 ÷ 4 ÷ 2).

Eeltoodust tulenevalt on kummagi hageja põhjendatud transpordikulu keskmiselt 35,93 eurot

kuus (18,40 + (31 ÷ 2) + 1,63 + 0,40). Kostja on kandnud sellest vahetult 24,27 eurot kuus (15,5

+ 8,37+0,4).

43. Muud kulud

Hagejate ema tõi esile, et ta kandis lastega seotud muid kulusid perioodil 01.04.2020 –

31.10.2020 kokku 310,90 eurot sularahas järgmiselt: pildistamine 35 eurot, Nõmme turg 40

eurot, Mesi 14 eurot, laste taskuraha 20 eurot, Saaremaa Jänkufarm 2 eurot, Kuressaares

kolmekohalise ratta rent 10 eurot, lasteauto rent 10 eurot, laste sandaalid 12 eurot, Greenway

kodupuhastusasjad 100 eurot, Delisa sünnipäevakingitus 15 eurot, karussellid 15 eurot,

koolikott 15 eurot, eelkoolitarvikud 10 eurot, riided Zarast 12,90 eurot. Hagejad arvestasid ühe

hageja kuluks 14,80 eurot (310,90 ÷ 7 ÷ 3).

Kostjad tõid muudest kuludest perioodi kohta juulist oktoobrini 2020 esile veel järgmise:

Nõmme seikluspark 16 eurot, tõukerattakulu 1,69 eurot ja 1 euro, mängutuba 9,50 eurot (kd I

tl 50), puhkus Aegnal 28 eurot, Jäähall 11 eurot (kd I tl 52), taskuraha 8 eurot, minigolf 6,50

eurot (kd I tl 52 pöördel), vaateratas 18 eurot ja vaateratta pood 14,40 eurot (kd I tl 53 pöördel),

s.o kokku 114,09 eurot, mis on ühe hageja kohta keskmiselt 14,26 eurot kuus.

Kohus leiab, et ka nimetatud kulud meelelahutusele ja sularahas tehtud tehingutele tuleb laste

vajaduste suuruse määramisel arvesse võtta. Tegemist on tavapäraste laste kasvatamisega

seotud kuludega. Kokku on hagejate muud kulud ja meelelahutuse kulud olnud seega ühe lapse

kohta keskmiselt 29,06 eurot kuus.

IV

44. Järgnevast tabelist nähtuvad kokkuvõtvalt laste kõikide kulutuste suurus, osa mille

kostja ülal tuvastatud asjaoludel kannab vahetult ja osa, mille kostja peaks igale lapsele

tuvastatud asjaoludel juurde maksma:

Hageja I

Hageja II

kostja kannab

Eluasemekulud

152,16

152,16

152,16

Toit- ja majapidamistarbed

163,66

163,66

43,99

Riided, jalanõud, aksessuaarid, mänguasjad

70,47

70,47

13,58

Sidekulud

25,94

10,94

kodutarvikud

14,87

14,87

Ravimid, plaastrid, tervishoid, juuksur

9,26

9,26

1,93

Lasteaiakulu

84,46

81,42

78,72

Huvitegevus

62,08

48,75

Transport

35,93

35,93

24,27

Muu

29,06

29,06

14,26

Ülalpidamiskulu kokku

647,89

616,52

Kostja kannab vahetult kokku

328,91

328,91

vahe

-4,97

-20,65

45. Kohus arvutas tasumisele kuuluva elatise summa selliselt, et jagas ühe hageja kogu

ülalpidamiskulu (mõlema vanema kantav kulu kokku) PKS § 105 lg 3 alusel kahega (saab

eelduslikult kostja ½ osa) ja lahutas saadud summast selle summa, mida kostja kohtu ülal

toodud järelduste kohaselt igakuiselt ise lapse ülalpidamisega seonduvalt vahetult kannab.

Eeltoodud tabelist järeldub, et kostja ei pea hagejatele täiendavalt ülalpidamist rahas andma,

kuna kostja senine panus ületab summat, mille eest ta vastutab. Vastav nähtub realt „vahe“.

46. Hoolimata eeltoodud järeldusest märgib kohus täiendavalt, et kostja tõendas ka seda, et

on andnud hagejatele 12 kuu jooksul elatist tegelikult ka rahas kokku 759,30 eurot.

Hagiavalduses esitatud väide, nagu ei oleks kostja andnud hagejatele üldse rahas ülalpidamist,

on ilmselgelt ebaõige. Kostja on teinud hagejate emale perioodil detsember 2019 – november

2020 rahaülekandeid järgmiste selgitustega: lastele kingid 27,50 eurot, laste pildid 8,80 eurot,

lastele mööbel 35 eurot, lastele toetus 80 eurot, lapsele turvatool (pool summast) 76 eurot, laste

elatis 150 eurot, lastele voodi 200 eurot, lastele nänn 12 eurot, laste elatis 140 eurot, E.

sünnipäeva toitlustus 20 eurot, bensu raha 5 eurot ja 5 eurot (kd I tl 46). Täiendavalt tõendas

kostja, et ta tegi hagejate emale 12.04.2021 ülekande summas 106,04 eurot, arvestades, et

seoses koroonaviirusega lasteaiatasusid vähendati ja kostja seda kulu ei kandnud (kd II tl 81).

Seega on hageja andnud rahas ülalpidamist, sh tehes makseid selgitusega elatis ja kandes

vahetult laste vajadustega, sh mööbli ja turvavarustusega seotud kulutusi, kummalegi hagejale

keskmiselt 31,64 eurot kuus. Vastuseks hagejate etteheidetele märgib kohus, et laste kingituste

ostmine on osa laste tavapärase ülalpidamise kuludest. Nii on ka hagejate ema ise arvestanud

oma kulude hulka laste kingituste ja sünnipäeva kulu, mille kohus on asja lahendamisel arvesse

võtnud.

47. Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et kostja annab hagejatele piisavalt ülalpidamist,

pidades neid üleval vahetult ja makstes täiendavalt elatist ka rahas. Hagejate nõue elatise

väljamõistmiseks jääb seega rahuldamata, kuna tuvastatud asjaoludel ei ole kostja oma

ülalpidamiskohustust rikkunud.

48. Põhjendatud ei ole ka hagejate alternatiivsed nõuded elatise väljamõistmiseks summas

454,80 eurot ja 431,12 eurot või 587,43 eurot ja 563,75 eurot. Hagejad leiavad ekslikult, et

kostja peab andma rahas ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras sõltumata sellest,

et kostja kannab laste kulusid vahetult ja teeb ülalpidamismakseid rahas. Kohus selgitas

hagejatele kohtuistungil korduvalt, et eluasemekulud kuuluvad miinimumelatise sisse, mitte ei

tule sellele lisaks. Kohus saab hagejate arvutustest aru, et hagejad on hoolimata sellest

arvutanud oma nõude selliselt, et on seaduses sätestatud elatise miinimummäärale liitnud kostja

tehtava vahetu panuse. Hagejate lähenemine ei ole aga õige ega kooskõlas seaduse mõttega.

Arvestades kohtu tuvastatud laste vajaduste ulatust, samuti tuvastatud kostja panuse suurust, ei

ole elatise väljamõistmine kostjalt põhjendatud.

49. Käesolevas otsuses nimetamata tõendid jätab kohus arvestamata, kuna need ei oma asja

lahendamisel tähtsust (TsMS § 238 lg 1 ja lg 5).

50. Kohus selgitab, et kui elatisehagi kohta on jõustunud kohtuotsus, seob see TsMS § 457

lg 1 järgi menetlusosalisi ja välistab üldjuhul samas asjas uuesti kohtusse pöördumise. Samas

on õige hagejate seisukoht, et elatise tasumise kohustust on kostjal vähemalt hagejate 18-

aastaseks saamiseni. Seetõttu näevad TsMS § 459 ja § 497 ette, et kohtus võib nõuda

perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud

maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise

lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist,

mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse

muutmise üle otsustades võtab kohus aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastab, kas

need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool

peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited

tuginevad (vt Riigikohtu 28.10.2015 otsus nr 3-2-1-124-15 p 11 ja vt 30.06.2017 otsus nr 3-2-

1-35-17 p 32).

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

51. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad kostja menetluskulud solidaarselt hagejate kanda.

Vastuseks hagejate väidetele selgitab kohus, et ülalpidamisnõue (TsMS § 103 lg 4 tähenduses)

ei ole abieluasi ega põlvnemisasi ja seega ei kohaldata menetluskulude jaotusele TsMS § 164

lg 1, mille kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise (vt ka Riigikohtu 28.09.2011 määrus nr 3-2-1-63-11).

52. Menetluskulude hagejate kanda jätmine ei ole ebaõiglane põhjendusel, et hagejad olid

sunnitud pöörduma elatise väljamõistmiseks kohtusse, nagu leiavad hagejad. Kohus on

käesolevas asjas tuvastanud, et kostja ei ole ülalpidamiskohustust rikkunud. Elatise

väljamõistmist hagejatelt ei muuda äärmiselt ebaõiglaseks ka asjaolu, et hagejad on alaealised

lapsed.

Ülalpidamisnõue

esitatakse

lapsevanema

poolt

alaealiste

laste

nimel

ja

kohtumenetlusega võimalikult kaasnevate kuludega tuli kohtusse pöördumisel arvestada.

Alaealiste laste kohustuste täitmise eest vastutavad nende vanemad. TsMS § 162 lg 4

kohaldamiseks peab olema menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti,

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Selliseid asjaolusid ei ole hagejad esile toonud. Sellist

järeldust ei saa kohus teha ka asja materjali pinnalt, kuna käesolevas asjas ei ole vaidlust olnud

iseenesest selles, et ka hagejate ema on andnud lastele igakuist ülalpidamist enam kui seaduses

sätestatud määras. Hagejate viide sellele, et menetluskulude jätmine hagejate kanda põhjustab

nende raske majandusliku seisu, on üldine. Üksnes asjaolust, et hagejad ei sooviks

menetluskulude näol lisakohustusi, ei saa kohus järeldada, et menetluskulude hagejate kanda

jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus pöörab tähelepanu sellele, et

arvestada tuleb ka kostja huve, kelle jaoks ei ole menetluses osalemine olnud vabatahtlik ja kes

on kandnud kulusid seoses menetlusega, milles tehakse otsus tema kasuks.

53. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Kohtukulud on mh riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on mh

menetlusosalise esindaja kulud (TsMS § 144). Menetluskulud kannab isik, kelle kanda jäävad

kulud kohtulahendi alusel (TsMS § 146 lg 1 p 3). Hagejad paluvad määrata menetluskulude

rahaliseks suuruseks 1677 eurot.

54. Kohus lahendab menetluskulude kindlaksmääramise taotluse hagita menetluse sätete

alusel (Riigikohtu 15.02.2012 määrus nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas

asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse

vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid.

Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega

nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu 03.06.2013 määrus nr 3-2-1-65-13 p 14).

55. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepingulise

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus

teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt nt Riigikohtu 28.11.2018

otsus nr 2 17 10348 p 16).

56. TsMS § 175 lg 1 teise lause kohaselt on lepinguline esindaja menetlusosalist menetluses

esindav advokaat või muu esindaja TsMS § 218 sätestatu kohaselt. Kostjat esindas käesolevas

menetluses vandeadvokaat. Kostja taotluse kohaselt osutati talle õigusabi kokku 10,75 tundi

tunnihinnaga 130 eurot (lisandub käibemaks).

57. Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta

(Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta

(Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-4817, p 20). Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust,

vaidluse keerukust ja kostja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, leiab kohus, et kostja esindaja

tunnitasu määr on põhjendatud ja vastab turutingimustele.

58. Kostja taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks on aga

põhjendatud vaid osaliselt. Menetluskulude nimekirja kohaselt tegi kostja esindaja menetluses

järgmisi toiminguid: 27.10.2020 asja menetluse materjaliga tutvumine ja kohtu nõudel

kompromissläbirääkimiste pidamine hagejate esindajaga 0,5 tundi; 17.11.2020 hagile vastuse

koostamine 3 tundi; 15.02.2021 täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamine 1 tund;

25.03.2021 hagejate 22.03.2021 menetlusdokumendiga tutvumine ja kohtuistungiks

valmistumine 0,5 tundi; 29.03.2021 kohtuistungil osalemine 4 tundi; 19.04.2021 protokolli

parandamise taotlusega tutvumine ja seisukoha koostamine 0,25 tundi; 28.04.2021 hagejate

14.04.2021 seisukohaga tutvumine ja täiendava seisukoha koostamine 1,25 tundi; 10.06.2021

menetluskulude nimekirja ja lõplike seisukohtade koostamine 0,25 tundi.

59. Kohus leiab, et kostja esindaja ajakulu 0,5 tundi asja materjaliga tutvumisele ja

kompromissläbirääkimiste pidamisele on põhjendatud 0,25 tunni osas, s.o osas, mis puudutab

asja materjaliga tutvumist. Kompromissi pooled käesolevas asjas ei saavutanud ja

kompromissläbirääkimistega seonduvate kulude jätmine teise menetlusosalise kanda on

vastuolus kompromissläbirääkimiste olemusega ja poolte kohustusega pidada läbirääkimisi

heas usus.

60. Ülejäänud kostja esindaja toimingud on olnud kostja õiguste kaitsmise seisukohast

vajalikud, neile kulunud aeg, arvestades esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, mõistlik

ja need tuleb arvesse võtta täies ulatuses. Kohus määrab eeltoodust tulenevalt kostja

põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks kokku 1638 eurot (10,5 tundi × 130 + 20%)

ja mõistab selle hagejatelt solidaarselt kostja kasuks välja. Kohus leiab, et nimetatud ulatuses

on õigusabikulud kooskõlas ka asja mahu ja iseloomuga, s.o asjaoluga, et ülalpidamisvaidluses

on lahuselaval vanemal ulatuslik tõendamiskoormis.

61. Kostja taotlusel tuleb hagejatelt välja mõista ka viivis välja mõistetud menetluskuludelt

alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (TsMS § 177 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kairi Piirisild kohtunik