2-21-2495/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

22.06.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-2495

Kohtuasi

XXi avaldus KK, JJ, AA ja DD vastu nõusoleku

saamiseks

ja

kinnistusraamatust

märkuse

kustutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju

Maakohtu

10.05.2021

avalduse

menetlusse

võtmisest keeldumise määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XXi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: XX (isikukood xxxxxxxxxx)

Puudutatud isik I KK (isikukood xxxxxxxxxx)

Puudutatud isik II: JJ (isikukood xxxxxxxxxx)

Puudutatud isik III: AA (isikukood xxxxxxxxxx)

Puudutatud isik IV: DD (isikukood xxxxxxxxxx)

Puudutatud isikute lepinguline esindaja vandeadvokaat

Kristo Kallas

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada osaliselt Harju Maakohtu 10.05.2021 määrus osas, milles kohus keeldus

menetlusse võtmast XXi avaldust nõudes kohustada KK, JJ, AA ja DD andma

nõusolek kaasomandis olevas kandvas seinas ukseava suurendamiseks ja asendada

nõusolek kohtulahendiga ning saata tsiviilasi selles osas tagasi samale maakohtule

avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Jätta muutmata Harju Maakohtu 10.05.2021 määrus osas, milles maakohus keeldus

menetlusse võtmast XXi nõuet tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx esialgse õiguskaitse korras

registriosa nr xxxxxxxxxxxxx kolmandasse jakku kantud märkuse kustutamiseks.

3. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

2-21-2495

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale osas, milles ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata (resolutsiooni

p 2) võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus..

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX (avaldaja) esitas 16.02.2021 Harju Maakohtule avalduse, milles palus kohustada KK, JJ,

AA ja DD (puudutatud isikud) andma nõusolek menetlusosaliste kaasomandis olevas kandvas

seinas ukseava suurendamiseks ja asendada puudutatud isikute nõusolek kohtulahendiga ning

kustutada esialgse õiguskaitse korras registriosa nr xxxxxxxxxxxxx kolmandasse jakku kantud

märkus: „Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr x-xx-xxxxx KK, JJ, AA, DD, Tallinn,

xxxxxxx tn xx korteriühistu avalduses XXi vastu kaasomandi rikkumise lõpetamise ja endise

olukorra taastamise nõudes ning kaasomandiosale juurdepääsu tagamise nõudes“.

2. Avalduse kohaselt tegi avaldaja remonti temale kuuluva korteri nr x (Tallinn, xxxxxxx tn xx)

eriomandis. Renoveerimistööde käigus suurendati köögi ja toa vahelist ukseava. Puudutatud

isikud pöördusid 17.06.2020 kohtusse endise olukorra taastamise nõudega. Harju Maakohtu

24.11.2020 määrusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx rahuldati puudutatud isikute avaldus osaliselt

ning kohustati avaldajat eriomandi esemeks olevas eluruumis taastama määruse lisaks 1 oleval

joonisel punase joonega märgitud eemaldatud seinad, mis on määruse lisaks 2 oleval joonisel

tähistatud kui väljafreesitav seinaosa. Viidatud määruse põhjendustes leidis kohus, et kandva

seina muutmiseks vajab avaldaja kõigi kaasomanike nõusolekuid, mida on võimalik saada kas

kohtuväliselt või kohtu kaudu nõudes. Kuivõrd puudutatud isikud kohtuväliselt ei ole

nõusolekuid andnud, esitab avaldaja kohtule avalduse nõusolekute saamiseks. Harju Maakohus

kohaldas tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx esialgset õiguskaitset ja kandis avaldaja korteriomandi

kohta avatud registriossa märkuse, mille kustutamist avaldaja soovib.

Maakohtu määrus

3. Harju

Maakohus

keeldus

10.05.2021

määrusega

avaldust

menetlusse

võtmast

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 4 alusel. Menetluskulud jättis maakohus

avaldaja kanda.

4. Kohtute infosüsteemi järgi on tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx kohtulahend jõustunud 11.12.2020.

Avaldusest ja nimetatud lahendist nähtub, et tsiviilasjades nr x-xx-xxxxx ja nr 2-21-2495 on

menetluse pooled samad. Riigikohus on lahendi nr 2-16-9016 p-s 10 märkinud, et väljendi

"sama nõue samal alusel" all mõeldakse TsMS § 371 lg 1 p 4 ja § 428 lg 1 p 2 järgi kahte

samasugust haginõuet, mida põhjendatakse sama tegeliku elu juhtumiga (faktikogumiga).

Maakohtu arvates on avaldaja esitanud praeguses asjas avalduse, mille ese ja alus on samad,

mis olid arutluse all samade poolte vahel tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx, mille kohta tehtud lahend

2-21-2495

on jõustunud. Avaldaja poolt avalduse resolutsiooni punktis 1.3 esitatud nõue ei ole menetletav

seetõttu, et teises kohtuasjas seatud esialgset õiguskaitset saab tühistada vaid samas asjas.

Määruskaebus

5. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja võtta avaldus

menetlusse ning saata see läbivaatamisele maakohtusse.

6. Harju Maakohtu 24.11.2020 määrusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx kohustati avaldajat

eriomandi esemeks olevas eluruumis taastama eemaldatud kandva seina osa. Samas asus kohus

seisukohale, et olukorras, kus kandvate seinte osas on juba muudatused tehtud ning on olemas

ka riiklikult tunnustatud eksperdi kui asjatundja arvamus, et tehtud tööd ei kujuta elamu

konstruktsioonidele ohtu, on esialgse olukorra taastamise otstarbekus küsitav. Maakohus

märkis, et puudutatud isikul võib olla õigus esitada kaasomanike vastu avaldus ning seeläbi

hankida heakskiit (TsÜS § 111 lg 1) kandvate seinte osas tehtud muudatustele ning vastavad

nõusolekud on võimalik saada ka kohtuvälisel kaasomanike vahelisel kokkuleppel, mille

sõlmimine on kohtumenetlusega kaasnevat aja- ja rahakulu ning asja olemust arvestades

tungivalt soovitatav.

7. Eeltoodud maakohtu seisukoht oli põhjuseks, miks avaldaja ei vaidlustanud Harju Maakohtu

24.11.2020 määrust. Jäädes usukuma kohtu seisukohta, arvas avaldaja, et tal õnnestub ukseava

suurendamise kohta saada puudutatud isikute nõusolekud, kuna kohus oli jõudnud seisukohale,

et puudutatud isikud on kohustatud ukseava suurendamisega nõustuma. Puudutatud isikud

keeldusid kohtuväliselt nõusolekute andmisest, mistõttu esitas avaldaja avalduse kohtule.

8. Maakohtu põhjendus avalduse menetlusse võtmata jätmise kohta on ebaõige, sest kuigi osa

asjaoludest kattuvad, on avaldaja pöördunud kohtusse nõusoleku andmiseks kohustamise

nõudega, kuid tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx esitasid puudutatud isikud endise olukorra taastamise

nõude.

9. Avaldajal oli õiguspärane ootus, et ümberehituse seadustamine on võimalik kohtumääruses

toodud viisil. Nüüd on tekkinud olukord, kus ümberehitus, millega on puudutatud isikud

kohustatud nõustuma, jääb seadustamata. Avaldaja ei saanud ette näha, et kohtunike seisukohad

võivad nii oluliselt erineda.

Menetlusosaliste seisukohad

10. Puudutatud isikud asusid seisukohale, et ei soovi sekkuda maakohtu otsustusse jätta avaldus

menetlusse võtmata.

Menetluse edasine käik

11. Seoses avaldaja nõudega kustutada esialgse õiguskaitse korras kinnistusraamatusse kantud

märkus, selgitas maakohus avaldajale 20.05.2021 kirjas, et esialgse õiguskaitse tagamise

tühistamiseks tuleb avaldajal pöörduda kohtu poole tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx.

12. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

2-21-2495

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas,

milles maakohus keeldus menetlusse võtmast avaldaja nõuet kohustada puudutatud isikuid

andma nõusolek kaasomandis olevas kandvas seinas ukseava suurendamiseks ja asendada

nõusolek kohtulahendiga, ja asi tuleb saata eeltoodud osas maakohtule avalduse menetlusse

võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohtul ei ole võimalik avaldust maakohtu eest menetlusse

võtta. Maakohtu määrus tuleb jätta muutmata osas, milles maakohus keeldus menetlusse

võtmast avaldust tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx esialgse õiguskaitse korras registriosa nr

xxxxxxxxxxxxx kolmandasse jakku kantud märkuse kustutamiseks.

14. Maakohus keeldus vaidlustatud määrusega nõude nõusoleku andmiseks kohustamiseks

menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel, s.t põhjusel, et on olemas jõustunud määrus,

mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab

samas asjas uue kohtusse pöördumise.

15. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et maakohus on eeltoodud nõude osas põhjendamatult

keeldunud avalduse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta üksnes

selles, et mõlema vaidluse menetlusosalised ja faktilised asjaolud on samad.

16. Tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx esitasid puudutatud isikud avaldaja vastu endise olukorra

taastamise nõude ja vaidlesid muu hulgas selle üle, kas avaldaja tehtud ehitustööd kandvas

seinas vajavad kõigi kaasomanike nõusolekuid. Harju Maakohtu xx.xx.xxxx määrusega

tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx rahuldati puudutatud isikute avaldus osaliselt ning kohustati avaldajat

eriomandi esemeks olevas eluruumis taastama määruse lisaks 1 oleval joonisel punase joonega

märgitud eemaldatud seinad, mis on määruse lisaks 2 oleval joonisel tähistatud kui

väljafreesitav seinaosa. Maakohus leidis, et ukseava suurendamine kandva seina arvelt on

käsitatav kaasomandi eseme olulise muutmisena AÕS § 74 lg 1 mõttes, mis eeldab kõigi

kaasomanike nõusolekut. Seega lahendati viidatud tsiviilasjas muu hulgas küsimus, kas

vaidlusalusteks töödeks vajas avaldaja kõigi kaasomanike nõusolekuid või mitte.

17. Praeguses asjas esitas avaldaja avalduse puudutatud isikute kui sama elamu teiste

korteriomanike vastu nõusoleku saamiseks eluruumi kandva seina (kaasomandi) muutmiseks.

Kui ühised omanikud ei jõua omavahel kaasomandiosade kasutuses kokkuleppele, on omanikul

õigus pöörduda probleemi lahendamiseks kohtusse. Korteriomanditega seotud küsimusi

reguleerib korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS). Korteriomandite puhul tuleb

kohaldada eelkõige asjaomast eriseadust ning korteriomandi koosseisu kuuluva kaasomandi osa

suhtes saavad kohalduda AÕS-i kaasomandi sätted (kui üldnormid) üksnes juhul ja ulatuses,

mis on erinormidega reguleerimata. Korteriomanditeks jagatud kinnisasja puhul võivad

korteriomanikud korraldada korteriomandist ja korteriühistust tulenevaid õigussuhteid KrtS-is

sätestatust erinevalt juhul, kui nad sõlmivad vastava kokkuleppe (KrtS § 13 lg 1). Kõnealune

kokkulepe eeldab kõikide korteriomanike sellekohast tahteavaldust. Juhul kui mõni

korteriomanikest ei ole nõus kokkuleppe sõlmimise eelduseks olevat tahteavaldust andma, võib

korteriomanik nõuda kohase tahteavalduse andmist KrtS § 13 lg-st 2 tulenevalt KrtS § 9 alusel.

KrtS § 9 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi on tahteavalduse asendamise eeldusteks, et olemasoleva olukorra

säilitamine ei oleks kõiki asjaolusid arvestades vastuolus hea usu põhimõttega ning

muudatustega ei kahjustata ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Kohtulahend

asendab teiste korteriomanike tahteavaldusi (TsÜS § 68 lg 5).

18. Eeltoodust järeldub, et kuigi mõlema vaidluse menetlusosalised on samad ja kattuvad ka

avalduse aluseks olevad faktilised asjaolud, ei ole avalduste nõuded samad. See, et teises

2-21-2495

tsiviilasjas on kohus leidnud, et avaldaja vajas tehtud töödeks kõigi korteriomanike nõusolekuid

ja nende puudumise korral on kohustatud endise olukorra taastama, ei tähenda, et avaldaja ei

võiks neid nõusolekuid kohtu kaudu nõuda. Seega ei ole tegemist TsMS § 371 lg 1 p-s 4

sätestatud olukorraga, kus on olemas jõustunud kohtu lahend, mis on tehtud vaidluses samade

poolt vahel sama eseme kohta samadel alustel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse

pöördumise.

19. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et Harju Maakohtu xx.xx.xxxx

määruses tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx ei asunud kohus seisukohale, et puudutatud isikud on

kohustatud ukseava suurendamisega nõustuma. Maakohus leidis, et endise olukorra taastamise

otstarbekus on küsitav olukorras, kus riiklikult tunnustatud eksperdi hinnangul ei kujuta tehtud

tööd elamu konstruktsioonidele ohtu ja seetõttu võiks olla mõistlik saavutada kaasomanike

vahel kokkulepe. Avaldajal võib küll olla õiguspärane ootus, et ümberehituse seadustamine on

võimalik kohtumääruses toodud viisil, kuid enne asja sisulist lahendamist ei saa avaldaja teiste

kaasomanike nõusolekuid eeldada.

20. Maakohus on õigesti jätnud menetlusse võtmata avaldaja nõude tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx

avalduse tagamiseks esialgse õiguskaitse korras xx.xx.xxxx määrusega kinnistusraamatu

registriosa nr xxxxxxxxxxxxx kolmandasse jakku kantud märkuse kustutamiseks. TsMS § 386

järgi tühistab hagi tagamise hagi tagamist kohaldanud kohus ja tavapäraselt toimub see sama

tsiviilasja menetluses. Maakohus on õigesti selgitanud avaldajale, et tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx

kohaldatud avalduse tagamise abinõude tühistamiseks tuleb pöörduda kohtu poolt taotlusega

asjas, milles tagamise abinõu kohaldati. Seega tuleb nõue jätta menetlusse võtmata TsMS § 370

lg 2 p 2 järgi.

21. Kuna ringkonnakohus saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, siis jaotab

menetluskulud maakohus menetlust lõpetavas lahendis. Arvestades, et menetlus jätkub

maakohtus, siis pole osas, milles keelduti avaldust menetlusse võtmast, otstarbekas käesolevas

määruses menetluskulusid jagada. Menetlus lõpetavas lahendis saab maakohus arvestada

menetluskulude jaotamisel sellega, avaldust ei võetud osaliselt menetlusse.

22. Ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p 1 peale ei saa määruskaebust esitada (TsMS § 696

lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)