1-21-977/30 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-21-977

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

21. juuni 2021. a Tallinn Kriminaalasja number 1-21-977 Kohtukoosseis Eesistuja , liikmed Sten Lind ja Urmas Reinola Pavel Gontšarov Kriminaalasi S.L süüdistuses KarS § 423

järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 30. 2021. a otsus enetluses märtsi lühim Apellatsiooni esitaja Süüdistatav S.L Prokurör Asja arutamise viis Ringkonnaprokurör Leelo Soomaa Kirjalik menetlus Süüdistatav S.L, isikukood: XXX; EV kodanik; e-post:XXX emakeel eesti ; keel; töökoht: XXX; kehtivad karistused: puuduvad Kaitsja Vandeadvokaat

Merike Allikmäe

RESOLUTSIOON Jätta mär S.L ’e Harju Maakohtu 30. tsi 2021. a kohtuotsus suhtes muutmata ning süüdistatava ja määruskaebus esitatud apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE K

ÄIK

1. Harju Maakohtu 30. 2021. a otsusega menetluses tunnistati märtsi lühi S.L süüdi KarS § 4231 järgi ja mõisteti talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes S.L-ile lõplikuks

2(6) karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 73 lg te 1 ja 3 kohaselt jäeti mõistetud karistus S.L - suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Määrati, et KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtulahendi kuulutamisest, s.t alates 30.03.2021. a. Mõisteti S.L-ilt välja riigituludesse KrMS § 180 lg 1 ja § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 876 eurot ja KrMS § 180 lg

1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 709,20 eurot (64,80+28,80+615,60), s.o kokku 1585,20 eurot. KrMS § 180 lg 3 ls 4 alusel määrati, et S.L võib välja mõistetud menetluskulud tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena.

2. S.L on kohtu alla antud süüdistuses KarS § 423

1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Süüdistuse kohaselt S.L , olles juhtinud tahtlikult 27.08.2019 kella 00.38 ajal Tehnika tn 27, Tallinn juures ja 19.04.2020 kella 21.59 ajal Ehitajate tee 58, Tallinn juures suunaga E. Vilde teele, mootorsõidukit Smart Fortwo Coupe registreerimismärgiga NNNNNN, juhtis uuesti, s.o süstemaatiliselt ja tahtlikult 11.08.2020 kella 08:27 ajal Tallinnas Telliskivi ja Ristiku tn ristmikul Paldiski mnt suunal mootorsõidukit Citroen Xsara registreerimismärgiga OOOOOO omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega rikkus S.L süstemaatiliselt LS § 90 lg 1 p 1 ning § 94 lg 1 nõudeid ning pani toime süstemaatiliselt mootorsõiduki juhtimise isikuna, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, see on KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

SÜÜDISTATAVA APELLATSIOON

3. Maakohtu otsuse vaidlustas , kes tuga, et ta oli varasemalt süüdistatav ei nõustu maakohtu lei juhti ti Vabariigis ei kehti, kuna ta oli miselt kõrvaldatud ja pidi teadma, et tema Kanada juhiluba Ees juba varasemalt juhtumisõiguse puudumise eest väärteokorras karistada saanud. Süüdistatav sedastab, et see järeldus ei vasta tõele, kuna vastav väärteootsus tühistati. Kuna tema oli teadlik, et vastav väärteootsus oli tühistatud ja trahvi ta ei maksnud, siis teadis apellant, et tema Kanada juhiloaga on kõik korras ja ta võib seda Eestis edasi kasutada. Seetõttu ei nõustu süüdistatav maakohtu otsusega, et ta oli te ta adlikult ja tahtlikult juhtinud Eestis mootorsõidukit tunnustama juhiloaga. Süüdistatav palub ta talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. Süüdistatav esitas ka määruskaebuse, milles ei nõustu temalt väljamõistetud menetluskulude aasta jooksul kindlaksmääratud osade kaupa tasumisega. Süüdistatav märgib, et tal puudub kindel sissetulek, perre on sündimas kolmas laps, seega peab ta ise saama otsustada, kui palju ja millal võiks ta menetluskulusid riigile tasuda.

PROKURATUURI VASTUS APELLATSIOONILE SÜÜDISTATAVA

4. Põhja Ringkonnaprokuratuur taotleb jätta S.L-i apellatsioonkaebus täies ulatuses rahuldamata. Kriminaaltoimiku materjalidest ning süüdistusaktist nähtub, et tõendina on esitatud 09.09.2018 koostatud mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mis tõendab, et S.L kõrvaldati 09.09.2018 sõiduki Mitsubishi registreerimismärgiga HHHHHH juhtimiselt, kuna S.L-il puudus vastava kategooria juhtimisõigus. S.L-ile Kanadas väljastatud juhiloale on väljastamiskuupäevaks märgitud 21.03.2016. Seega tõendab 09.09.2018 koostatud mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus asjaolu, et S.L oli teadlik juhtimisõiguse puudumisest juba alates 09.09.2018. Käesoleva kriminaalasja esimeses juhtimisepisoodis s.o 27.08.2019 politseiametnik

FH tõepoolest ei trahvinud S.L-i juhtimisõiguse puudumise eest, vaid fikseeris lühimenetluse otsuses üksnes tehnilise ülevaatuse puudumise. Samas nähtub tunnistajana ülekuulamisel antud ütlustest, et tal t FH ekkisid kahtlused

3(6) Kanada juhiloa kehtivuse osas ning kuigi ta vormistas lühimenetluse otsuse üksnes tehnilise ülevaatuse puudumise osas, siis ütles ta S.L-ile , et S.L uuriks Maanteeametist täpselt järgi, kas antud juhiloaga võib Eestis juhtida või mitte. Käesoleva kriminaalasja teises ning kolmandas juhtimise episoodis on koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsused. 19.04.2020 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuses on märgitud selgelt, et S.L kõrvaldati sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel (vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumine).

Seega on tõendatud, et S.L teadis, et tal puudub sõiduki juhtimiseks juhtimisõigus. Isik kõrvaldati sõiduki juhtimiselt hoolimata asjaolust, et ta esitas Kanadas väljastatud juhiloa. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab KarS § 4231 tahtlust sõiduki juhtimisõiguseta juhtimise kui koosseisupärase teo suhtes. Süüteokoosseis on realiseeritud, kui toimepanija pidas võimalikuks, et tal ei ole vastava sõiduki juhtimisõigust ning, et ta vaatamata sellele sõidab korduvalt. S.L-i suhtes koostati 19.04.2020 väärteoprotokoll, kuna ta juhtis 19.04.2020 sõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

Antud protokolli osas esitas S.L 03.05.2020 vastulause, milles ta ei nõustunud esitatud süüdistusega, kuna tal oli Kanada Ontario juhiluba. Hoolimata vastulausest, koostati Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse kohtuesindusgrupi poolt 14.05.2020 otsus väärteoasjas, millega karistati S.L-i LS § 201 lg 1 ja LS § 207 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime panemise eest. S.L esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Harju Maakohtule, kuid enne ku -20-2582 teha sisulise otsuse ning anda hinnangu, kas i kohus sai väärteoasjas nr 4 S.L omas Kanada juhiloa alusel juhtimisõigust 19.04.2020 või mitte, pani S.L toime juba kolmanda juhtimise episoodi 11.08.2020.

Harju Maakohus tühistas 07.10.2020 Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse kohtuesindusgrupi 14.05.2020 otsuse väärteoasjas nr 231720003045 ja lõpetas väärteomenetluse S.L-i suhtes LS § 201 lg 1 ja § 207 lg 1 järgi VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel seoses tema teos kuriteo tunnuste ilmnemisega. Seega ei tühistatud otsus väärteoasjas nr 231720003045, mitte selle tõttu, et rikkumist ei tuvastatud vaid seetõttu, et S.L pani toime kolmanda juhtimise episoodi ning väärteomaterjalid saadeti Politseija Piirivalveametile kriminaalasja materjalidega ühendamiseks.

Seega eeltoodut arvesse võttes leiab prokurör, et S.L-i

apellatsioonkaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata Harju Maakohtu 30. märts 2021. a

ja otsus muutmata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide apellatsioonis, , süüdistatava määruskaebuses toodud väidetega, leiab, et esitatud apellatsiooni ja prokuratuuri vastuses ja määruskaebuse umendid kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna, sest maakohtu otsus on arg seaduslik ja põhjendatud.

6. vaidlus Kohtukolleegium märgib, et arutatavas kriminaalasjas puudub süüdistuse aluseks olevate faktiliste asjaolude üle. Vaidlustatakse vaid süüdistatava poolt subjektiivse kuriteo koosseisu realiseerimist ning ka

kuritegeliku käitumise süstemaatilisust. Sisuliselt viitab süüdistatav oma apellatsioonis ka Kohtukolleegium oma eksimusele teo keelatuses KarS § 39 mõttes. märgib sissejuhatavalt, et KarS § 4231 sisalduva koosseisutunnuse

– süstemaatilisus – tõlgendamisel tuleb lähtuda analoogia korras süstemaatilise varguse kohta kujunenud praktikast. Sellisele seisukohale on Riigikohus varsemalt asunud asjas nr 3-1-1-75-15, kui sedastas, et põhjalikumalt on süstemaatilisusega seotud küsimusi vaetud 20. aprilli 2009. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-87-08. Viidatud lahendis vaadeldi süstemaatilisust süstemaatilise varguse (KarS § 199 lg 2 p 9) kontekstis (viidatud otsuse p-d 10-12), kuid kolleegiumi hinnangul on selles väljendatud seisukohad mutatis mutandis ülekantavad ka süstemaatilisele juhtimisele (KarS § 4231).

4(6) Riigikohtu otsuses asjas nr 1-20-3067, p 11 on asutud seisukohale, et -s 423 KarS §

1 ette nähtud kuriteo puhul on kolm eraldiseisvat sõidukorda üksnes esmane eeldus, mille tuvastamise järel tuleb anda teo süstemaatilisuse kohta tervikhinnang ehk lahendada küsimus, kas tegemist on liiklusseaduse sarnase ja pideva rikkumisega. Isikule süüksarvatava teo sisemist seost eelmiste asjassepuutuvate tegudega tuleb hinnata terviklikult, võttes arvesse tegude tehiolusid (vrd viidatud otsus asjas nr 3-1-1-66-13, p 9). Seejuures on menetluslikust aspektist oluline, et kõik faktilised asjaolud, millest prokuratuuri arvates järeldub juhtimisõiguseta juhtimise süstemaatilisus, peavad olema karistusõigusliku vastutuse eeldustena süüdistuse tekstis kajastatud. Süstemaatilisuse tuvastamisel samas ei ole oluline, kas tegemist on faktilise või õigusliku retsidiiviga. S.L-i puhul tegemist on faktilise retsidiiviga, kuna süstemaatilisust moodustatavate episoodide eest (27.08.2019, 19.04.2020 ja 11.08.2020) temale eelnevalt väärteokorras karistusi ei määratud. Kohtuvälise menetleja

14.05.2020 tehtud ning S.L-i enda vaidlustatud

oli maakohtu poolt otsus väärteoasjas LS § 201 lg 1 ja LS § 207 lg 1 järgi 07.10.2020 tühistatud seoses S.L-i teos kuriteo tunnuste ilmnemisega, kuna ta pani vahepeal toime kolmanda juhtimise episoodi 11.08.2020 (tlk 24-25). juhtimisõiguseta mootorsõiduki Kohtuvälise menetleja trahvi määramise otsuse tühistamisel viitas maakohus asjakohaselt kehtivale kohtupraktikale, et olukorras, kus isikut ei ole enne süstemaatilisuse tunnust täitvat vähemalt kolmandat juhtimisõiguseta juhtimist (kuritegu) jõustunud otsusega väärtegudes süüdi tunnistatud, neelduvad LS § le 201 vastavad väärteod KarS § 423 -

1 järgi menetletavas kuriteokoosseisus ning nende väärtegude teoebaõigus ammendub süstemaatilises juhtimisõiguseta juhtimises kui põhiteos (vt RKKK nr 4-19-4337, p 9; nr 3-1-1-82-15, p 13). Sellest tulenevalt on alusetu apellandi väide sellest, et oma teo keelatusest ei saanud ta aru ka siis, kui maakohus on väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse tühistanud. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et ühe aasta jooksul ilma juhtimisõiguseta isiku poolt kolm mootorsõiduki juhtimise episoodi moodustavad liiklusseaduse pideva rikkumise süsteemi.

7. Menetletavas kriminaalasjas on tuvastatud, et maakohus õigesti kogu õiguslik vaidlus taandub objektiivse kuriteokoosseisu realiseerimise osas sellele, et kas S.L-ile 21.03.2016 Kanadas väljastatud load olid 27.08.2019, 19.04.2020 ja 11.08.2020 Eesti Vabariigis kehtivad, st kas süüdistataval oli nende alusel Eestis juhtimisõigus või mitte. Maakohus leidis õigesti, et Liiklusseaduse regulatsioonist nähtuvalt ei kehti Kanadas väljastatud juhiload Eestis piiranguteta, st võrdsetel alustel Eestis väljastatud juhilubadega. Maakohtu põhjendused selles osas on

ammendavad ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid korrata. Lisaks puudub selle kohta ka vaidlus. t Eestisse alaliselt elama asumise aja, Maakohus tuvastas veatult ka süüdistatava pool milleks on 19.05.2017 on . Seda asjaolu süüdistatav esitatud apellatsioonis ka ei vaidlusta. Nimelt t 19.05.2017 registreeritud S.L-i X -ga. öötamise registrist nähtuvalt töösuhte algus OÜ Samuti nähtub rahvastikuregistri väljavõttest, et alates 18.05.2017 on tema uueks elukohaks rahvastikuregistri järgi õigesti nende kahe tõendi alusel kogumis XXX, Eesti (tl 46). Kohus luges

tõend kui S.L elas juhilubade väljastamise ajal alaliselt Kanadas, siis atuks selle, et isegi, hiljemalt 19.05.2017 pöördus ta tagasi Eestisse alaliselt elama. See omakorda tähendab, et hiljemalt

19.05.2018 pidi süüdistatav Kanadas väljastatud juhiload Eesti alalise elanikuna Eesti Vabariigi juhilubade vastu vahetama.

8. Kriminaalasjas uuritud tõenditega üheselt ümber lükatud süüdistatava apellatsioonis esitatud on põhiväide sellest, et kuna tema suhtes tehtud väärteootsus on tühistatud, siis järeldaski tema, et tema Kanada juhiloaga korras. on kõik Maakohus tuvastas õigesti, et esmakordselt oli süüdistatav Eestisse naasmise järgselt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud 09.09.2018 LS § 91 lg 2 p 3 alusel, s. Koh o juhtimisõiguse puudumise tõttu (tl 15). tukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et kuigi seda episoodi ei ole S.L-ile ette heidetud, siis subjektiivse koosseisu tuvastamise mõttes on see oluline tõend. See tõend tähendab, et sellest ajast peale tekkis süüdistataval arusaam,

5(6) et tema Kanada juhiload on Eestis kehtivuse kaotanud. Sellele vaatamata jätkas süüdistatav mootorsõiduki juhtimist ning oli politsei poolt 27.08.2019, 19.04.2020 kui ka 11.08.2020 mootorsõiduki juhtimiselt tabatud. Kohtukolleegium märgib, et KarS § 39 kohaselt isikul puudub süü, kui ta ei saa aru oma teo keelatusest ja see eksimus on temale vältimatu. Kui eksimus on teo toimepanijale välditav, võib kohus kohaldada KarS § s 60 sätestatut. Menetletavas kriminaalasjas on üheselt tõendamist leidnud, - et süüdistatava eksimus teo keelatuses oli temale välditav. Kohtukolleegiumi veendumusel oli süüdistatavale temal tekkinud võimalik eksimus teo keelatuses välditav. Algpunktiks, millest alates süüdistataval oleks olnud alust oma teo võimalik u ebaõigussisu tajuda oli 09.09.20 k 18, kui tema oli mootorsõiduki juhtimiselt esmakordselt kõrvaldatud LS § 91 lg 2 p 3 alusel juhtimisõiguse puudumise tõttu. Kohtupraktikas kinnistunud arusaama kohaselt tuleneb kohustus tunda huvi teo võimaliku keelatuse vastu teadmisest, et tegutsetakse valdkonnas, kus kehtib eriregulatsioon ning seega kohustus seda tunda; vastavate sätete mitteteadmine on alati välditav nende selgekstegemisega (RKKK nr 3-1-1-44-02; 3-1-1-14-03, p 13; 3-1-1-29-11, p 14). Selliseks eriregulatsiooniga tegevusvaldkonnaks on liikluses osalemine mootorsõiduki juhina. Ringkonnakohus märgib, et süüdistatava tegevuses subjektiivse koosseisu tuvastamisel ning süüdistatava õiguskorda asjakohaselt juhtinud tähelepanu suhtumise iseloomustamisel on maakohus asjaolule, et olles 27.08.2019 juhtinud sõidukit, millel puudus kehtiv tehnoülevaatus ja saades sellest teada, siis jätkas ta sama sõidukiga sõitmist ka 19.04.2020 ja ikka ilma kehtiva tehnoülevaatuseta. õlema rikkumise korral esitas ta politseile vastulause (tl 9 ja 28), kus M põhimõtteliselt õigustas oma rikkumist sellega, et oli sõitmas lähimasse tehnoülevaatuse punkti, mis LS § 73 lg 74 kontekstis oleks kehtiva ülevaatuseta sõitmise korral süüd välistav asjaolu. Ringkonnakohtu veendumusel s ega kirjeldatud toimis süüdistatav arnaselt tehnoülevaatust olukorraga ka oma mootorsõiduki juhtimisel Kanada juhiloaga, väites, et talle on üllatuseks, et see on Eesti Vabariigi territooriumil oma kehtivuse kaotanud.

9.

Süüdistatav ei nõustu ka temalt väljamõistetud menetluskulude aasta jooksul kindlaksmääratud osade kaupa tasumisega. Ta märgib, et tal puudub kindel sissetulek, perre on sündimas kolmas laps, seega peab ta ise saama otsustada millal ja ta menetluskulusid riigile tasuda. kui palju võiks Kohtukolleegium süüdistatava argumentatsiooni ei nõustu ning vastuseks ga menetluskulude osas sellele sissejuhatavalt, et märgib KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid välja mõistes süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdistatav ei ole maaega ringkonnakohtult menetluskulude osalist nud. Sellele vaatamata riigi kanda jätmist taotle märgib ringkonnakohus, et S.L on tööealine ja töövõimeline meesterahvas, mistõttu on tal võimalik teenida sissetulekut menetluskulude tasumiseks. Kohtukolleegium märgib, et seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Niisuguse alusena ei ole käsitletav kaebaja väide, et tema perre on sündimas kolmas laps. Samas aga märgib ringkonnakohus, et menetluskulude tasumise võimalikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta mitte üksnes kohustatud isiku sissetulekut, vaid isikule kuuluvat vara tervikuna, s ei ole maakohtule t võimalust tasuda menetluskulud isiku kogu vara arvelt. S.L ega ka ringkonnakohtule esitanud tõendeid, mis annaks alust veendumuseks, et süüdistatava varaline seisund ei võimalda tal kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulusid tasuda kogu oma vara arvelt. Riigikohus on oma määruse 3 s 7 märk -1-1-105-12 pinud, et ka olukorras, kus süüdistatav taotleb menetluskulude tasumisest osalist vabastamist varatuse tõttu, lasub tal kohustus esitada sellekohaseid tõendeid või vähemalt taotleda kohtult vastava teabe väljanõudmist. Rahuldamisele ei kuulu ka süüdistatava taotlus maksta menetluskulusid talle sobivamal ajal. Sisuliselt on maakohus menetluskulude juba arvestanud, e väljamõistmisel t väljamõistetud

6(6) menetluskulude tasumine ühe korraga võib olla raskendatud ning võimaldas ki S.L-il KrMS § 180 lg 3 alusel Võimalust tasuda menetluskulusid tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul. süüdimõistetule sobival ajal seadus ette ei näe. Lisaks selgitab kohtukolleegium, et KrMS § 423 sätestab üheselt, et kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse kriminaalmenetluse seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Rahalise karistuse täitmisele pööramist reguleerib KrMS § 417, mille lg 1 sätestab, et kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest. on võimalik pöörduda pärast kohtuotsuse S.L-il jõustumist vastavasisulise taotlusega maakohtu täitmiskohtuniku poole, kui tal puuduvad rahalised vahendid menetluskulude tasumise alustamiseks, tulenevalt KrMS §-dest 423 ja 424.

10. Kuna kohtukolleegium ei ol

nimetatud e tuvastanud ühtegi apellatsioonis ja määruskaebuses rikkumist ega KrMS § 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, §

345 lg 1, 2 jätab ringkonnakohus 344- Harju Maakohtu 30.03.2021. a otsuse S.L-i suhtes muutmata ja esitatud apellatsiooni ning rahuldamata. määruskaebuse

Allkirjastatud digitaalselt