2-19-18051/37 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Indrek Parrest, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. juuni 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-18051

Tsiviilasi

Kristina Laurits-Mištšenko hagi Kaido Kampuse vastu

kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

18 201,24 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 23. veebruari 2021 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kristina Laurits-Mištšenko apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

1. juuni 2021

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(hageja):

Kristina

Laurits-Mištšenko

(ik: XXXXXXXXXXX), esindaja Ardi Šuvalov

Vastustaja (kostja): Kaido Kampus (ik: XXXXXXXXXXX),

esindaja vandeadvokaat Aivar Pilv

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 23. veebruari 2021 otsuse

resolutsioon muutmata. Muuta osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.

2. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Kristina Laurits-Mištšenko kanda.

3. Välja mõista Kristina Laurits-Mištšenkolt Kaido Kampuse kasuks õigusabikulude

katteks 1344 eurot.

4. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

5. Välja mõista Kristina Laurits-Mištšenkolt riigituludesse apellatsioonkaebuselt

tasumata riigilõiv 650 eurot.

Riigilõivu 650 eurot riigituludesse vabatahtliku tasumise tähtaeg on 15 päeva alates

kohtuotsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Kristina Laurits-Mištšenko (hageja) esitas 18.11.2019 kohtule Kaido Kampuse (kostja) vastu

hagi, milles palus tuginedes võlaõigusseaduse (VÕS) § 217 lg 1, lg 2 p 2; § 221 lg 1 p 2; § 222

lg-te 1, 5, 6 ja § 115 lg 1 sätetele mõista kostjalt välja hageja kasuks 17 830,65 eurot ja

seadusjärgne viivis põhivõlalt kuni kohustuse täitmiseni.

Hagiavalduse kohaselt müüs kostja 18.01.2019 notariaalselt tõestatud müügilepingu ja

asjaõiguslepinguga hagejale Harju maakonnas X vallas XXXXXXX asuva korteriomandi nr 3

(ridaelamuboksi), registriosa nr 12147802. Hageja tasus kostjale ostuhinna 175 000 eurot ning

sai ridaelamuboksi valduse 01.02.2019.

Korteriomandil on ilmnenud varjatud puudused, mis ei olnud müügilepingu tingimuseks ja

millest kostja hagejat ei teavitanud.

Vastavalt müügilepingule on eluruumid köetavad autonoomse vesipõrandaküttega.

Elektripaigaldise tööprojekti kohaselt on vesipõrandakütteboileri nimivõimsus 1,5 kW.

Tegelikkuses toitis vesipõrandakütet ja tarbevett boiler nimivõimsusega 9 kW olukorras, kus

elektripaigaldise peakaitsme nimivool liitumispunktis on 16 A. Seetõttu polnud samaaegselt

boileri töötamisega võimalik kasutada teisi võimsaid kodumasinaid nagu elektripliit, pesumasin

jne, sest see tõi kaasa peakaitsme nimivoolu 11 kW ületamise. Kuna eluruumide kütmine ja

tarbevee soojendamine ei olnud olemasoleva elektriboileriga võimalik, oli hageja sunnitud

29.07.2019 vahetama boileri väiksema nimivõimsusega (3 kW) õhk-vesi soojuspumba boileri

vastu, tasudes selle eest koos vana boileri demonteerimisega 6000 eurot.

Ridaelamuboksi akendele (nii klaasi äärtesse kui ka aknakarbi ja sisu vahele), kondenseerub

niiskus ja koguneb hallitus. Termograafilisest uuringust nähtub, et temperatuuride erinevus

seina, aknaraami ja paketi liitekoha juures on kohati 6, 7 kraadi, kusjuures juba erinevus üle

2 kraadi tekitab kondenseerumist ja hallitust. Tegemist on ehitusveaga, kergemal juhul lengi ja

tarindi ebakorrektse tihendamisega, raskemal juhul elamu tarindi vale soojustamise või akende

vale paiknemisega tarindi suhtes. Puuduse kõrvaldamiseks on vajalik vahetada kõik

aknakomplektid, mille maksumuseks on 10 853 eurot.

Müügipakkumises pakkus kostja ridaelamuboksi, kus on saun ning köögis on integreeritud

nõudepesumasin ja külmik. Hageja oli sunnitud ostma katkise kerise, nõudepesumasina ja

külmiku asemele uued, mille maksumus oli vastavalt 159 eurot, 331,80 eurot ja 486,85 eurot.

Hageja esitas kostjale puuduste kõrvaldamise ja kahju hüvitamise nõuded 04.02.2019,

06.03.2019, 09.04.2019 ja 22.05.2019. Kostja esitas 21.03.2019 ja 12.06.2019 vastuväited ning

ei ole puuduste kõrvaldamiseks midagi ette võtnud.

2. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt vastab ridaelamuboks

lepingutingimustele. Juhul kui oleks tõendatud lepingutingimustele mittevastavus, ei ole hageja

taotlenud tähtaegselt parandamist ja tõendamata on parandamiskulude kandmine.

Kuigi kasutusluba väljastati 05.06.2018, on ridaelamuboks kasutuses olnud 2007. aastast.

Hageja ei ole tõendanud ridaelamuboksis olnud boileri ja asendatud boileri võimsust ega

asjaolu, et mitmeid kodumasinaid ei olnud võimalik koos kasutada. Küttelahendus oli hagejale

tehingu tegemisel teada. 2018. aastal teostatud ehitise auditist nähtub, et korterite soe tarbevesi

tehakse kahesüsteemsete boileritega, kus kütteperioodil soojendab vett ioonküttekatel läbi

boileris olevate spiraaltorustike ja suvel soojendatakse tarbevett elektritennidega. Hageja väide,

et elektripaigaldises märgitud boiler nimiväärtusega 1,5 kW pidi kütma nii vesipõrandakütet

kui ka tarbevett, ei vasta tõele. Hageja on asendanud boileri õhk-vesi soojuspumbaga, seega on

paigaldatud uus küttesüsteem, mis ei ole tingitud lepinguobjekti puudustest.

Akende nurkadesse tekkiva hallituse näol ei ole tegemist puuduse või ehitusveaga. Hallitus

tekib halva tuulutuse ja selle tõttu, et liigniiskeid aknanurki ei kuivatata. Tõendamata on asjaolu,

et hallitus oli olemas ridaelamuboksi üleandmisel. Hageja on hallitusele osundanud alles

22.05.2019. Akende vahetamine ei ole õige meede probleemi lahendamiseks.

Keris, külmik ja nõudepesumasin ei ole lepingu osaks. Tõendatud ei ole, et mittevastavused

olid olemas üleandmisel. Tegemist oli enam kui 10 aastat vana tehnikaga. Hageja ei saa nõuda

katkise tehnika asendamist uue tehnikaga, vaid samaväärse toimiva tehnikaga.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 23. veebruari 2021 otsusega hagi osaliselt ning mõistis

K. Kampuselt välja K. Laurits-Mištšenko kasuks 1077,23 eurot, sh 977,65 eurot kahjuhüvitis

ja 99,58 eurot viivis alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemiseni,

ning viivise kahjuhüvitiselt 977,65 eurot alates 24. veebruarist 2021 kuni hüvitise tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Maakohus jättis hagi rahuldamata kostjalt kahjuhüvitise 16 853 eurot väljamõistmiseks.

Maakohus määras hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 1650 eurot ning

kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 1704 eurot, jättis menetluskuludest

94,2% hageja ja 5,8% kostja kanda, tasaarvestas pooltelt vastastikku väljamõistmisele kuuluvad

menetluskulud ning mõistis tasaarvestuse tulemusena hagejalt kostja kasuks menetluskulude

katteks välja 1509,47 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist

alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole asjas tegemist VÕS § 222 lg 1 järgse täitmisnõudega,

kuna poolte kirjavahetusest ei nähtu, et hageja oleks nõudnud kostjalt asjade parandamist.

06.03.2019 e-kirjas on hageja teavitanud kostjat puudustest ning märkinud, et on vahetanud

saunakerise ja lähiajal vahetab ka muu tehnika, mida ei ole võimalik kasutada. Kostjale anti

tähtaeg lahendusettepaneku esitamiseks, mis võis olla üks kolmest kirjas toodud võimalusest.

Kostja tegi 21.03.2019 ettepaneku hüvitada hagejale külmiku ja kerise maksumus 500 eurot.

Hageja tegi 09.04.2019 ettepaneku tasuda varjatud puuduste katteks 8573 eurot, mis hõlmab

puuduste kõrvaldamist 7500 euro ulatuses ning katkise tehnika väljavahetamise ja

ridaelamuboksi seisukorra hindamise kulu.

22.05.2019 esitas hageja kostjale VÕS § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamise nõude summas

9570,20 eurot. Kirjas on hagis käsitletud puudustest märgitud akende ja aknaümbruste hallitust,

probleeme küttesüsteemi (boiler katki kolme kuu pärast), külmkapi ja nõudepesumasinaga.

Seega ei saa asja lahendamisel aluseks võtta VÕS § 222 lg-s 5 sätestatud kulutuste hüvitamise

nõuet, kuivõrd hageja ei ole esitanud kostjale konkreetseid nõudeid asjade parandamiseks või

asendamiseks ega andnud selleks tähtaega, vaid on lepingu täitmise nõuet pidanud üheks

võimaluseks probleemi lahendamiseks. Kuna hageja on kostjale kohtueelselt esitanud kahju

hüvitamise nõude, tuleb ka hagis esitatud nõue sellisena kvalifitseerida (VÕS § 115).

Isegi kui fotodega akendest oleks tõendatud hallituse esinemine, ei ole tegemist varjatud

puudusega, sest hoolikal vaatlusel oleks hallitus olnud asja ülevaatusel nähtav. Hageja teavitas

kostjat akende hallitusest esmakordselt 06.03.2019 e-kirjas, 04.02.2019 kirjas maaklerile on

osundatud vaid külmiku, nõudepesumasina ja kerise puudustele. Seetõttu on võimalik, et

niiskust ja hallitust akendel kui puudust asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko

ülemineku ajal ostjale ei esinenud ning müüja vastutus on välistatud VÕS § 218 lg 1 alusel.

Hageja ei ole tõendanud ehitusvea esinemist. Termograafilises uuringus sellist järeldust ei ole.

Uuringu teostaja on hageja päringule vastanud, et termoraportis nähtavate soojalekete puhul

võib olla tegemist ebakorrektse lengi ja tarindi tihendamisega. Samas kostja esitatud asjatundja

arvamusega on tõendatud, et temperatuuride erinevus erinevate materjalide puhul ei ole tavatu

ning ainult temperatuuride erinevus on ebapiisav ehitusvea järeldamiseks. Ka ehituse tehnilise

ülevaatuse aruandes ei ole tuvastatud konstruktsioonides ehitusvigu ega suuremaid defekte.

Eeltoodust tulenevalt ei kuulu kostja poolt hüvitamisele akende vahetamise kulu 10 853 eurot.

Korteriomandi elektripaigaldise voolutugevus ei saa olla varjatud puudus. Nimetatud asjaolu

on kajastatud lepingu eseme dokumentatsioonis, millega hageja on müügilepingu p 2.2.3 järgi

tutvunud. Elektripaigaldise tööprojekti ja 10.05.2018 elektripaigaldise kasutuselevõtule

eelneva auditi kohaselt on elektripaigaldise peakaitsme nimivool liitumispunktis 3 × 16 A.

Ei ole tõendatud ega eluliselt usutav, et kostja andis hagejale üle lepingueseme, millel puudus

toimiv kütte- ja sooja tarbevee süsteem. Hageja sai korteriomandi valduse 01.02.2019 ehk

talvisel ajal, mistõttu oli vajalik kütmine olemasoleva süsteemiga, milleks vastavalt ehitise

tehnilise ülevaatuse aruandele oli vesi-põrandaküte elektrilise ioonküttekatla baasil, mis

soojendas talvel ka vett. 04.02.2019 maaklerile ja 06.03.2019 kostjale saadetud kirjades ei ole

hageja viidanud puudustele elektri- või küttesüsteemis. 22.05.2019 kahju hüvitamise nõudes on

viidatud puudusena amprite vähesusele ning märgitud, et boiler läks kolme kuu pärast katki.

Hageja vahetas süsteemi 29.07.2019 välja õhk-vesi soojuspumba vastu, mille küttevõimsus on

7,5 kW, koos lisakütte elektritenniga tarbeveeboilerile 10,5 kW. Seega küttesüsteemi

asendamisega võimsus ei vähenenud ja toetumine puudusele nimivoolu vähese tugevuse näol

ei saa olla aluseks kahjunõudele. Kui küttesüsteemi asendamine oli tingitud boileri

katkiminekust, ei ole see puudus kostjale etteheidetav, sest tõendatud ei ole lepingutingimustele

mittevastavus riisiko ostjale ülemineku ajal. Arvestades, et tegemist ei olnud uue asjaga, ei saa

elektriseadmete toimimise lakkamine aja jooksul olla puudus.

Kahju hüvitamise nõue on põhjendatud summas 977,65 eurot, sh saunakeris 159 eurot,

nõudepesumasin 331,80 eurot ja külmik 486,85 eurot, millele lisandub viivis VÕS § 113 lg 1

2. lauses sätestatud määras. Hagi tuleb jätta rahuldamata tulevikus tehtava kulutuse – akende

vahetamise kulu 10 853 eurot ja küttesüsteemi õhk-vesi soojuspumbaga asendamise kulu

6000 eurot hüvitamise nõuetes.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. K. Laurits-Mištšenko esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu

23. veebruari 2021 otsuse tühistamist osas, millega jäeti rahuldamata hagi 16 853 euro

väljamõistmiseks ning jaotati ja määrati kindlaks menetluskulud, ning asja saatmist uueks

läbivaatamiseks Tartu Maakohtule.

Apellatsiooniastme menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) leidis kohus ebaõigesti, et VÕS § 222 lg 5 asjas ei kohaldu. 06.03.2019 kirjas nõudis hageja

kostjalt puuduste kõrvaldamist. Kostja pole tuginenud sellele, et ta soovib puudusi kõrvaldada;

2) on ridaelamuboksi varjatud puuduseks külmasillad. Hallitus on külmasildade väljendus. Kui

hallitus võis olla asja üleandmisel nähtav, siis külmasillad nähtavad ei olnud. Külmasillad

tähendavad elamu vähest soojapidavust ja suuri küttekulusid. Külmasildade kahtlus tekkis

elamu kasutamise käigus ning leidis kinnitust termograafilise uuringuga. Kuna hageja esitas

väite, et külmasildade üheks tunnuseks on hallitus, mis ei teki üleöö ja mis esines asja

üleandmise ajal, tuli kohtul võtta seisukoht hallituse esinemise või mitteesinemise kohta. Kohtu

järeldus on oletuslik.

Hageja tõendas väidet, et elamus on külmasillad, mis on tingitud ehitusveast, hallitusega akende

piirkonnas, termoraportiga ja raporti koostaja arvamusega, et tegemist on ehitusveaga, milleks

võib olla kas ebakorrektne lengi ja tarindi tihendamine või mõni muu ehitusviga. Kohus tugines

üllatuslikult kostja spetsialisti A. Metsmägi arvamusele, mis on esitatud 09.02.2021, s.o pärast

eelmenetluse lõppu 01.02.2021, ega põhjendanud, miks ta eelistab ühe spetsialisti arvamust

teise omale. Tehnilise ülevaatuse aruanne on koostatud visuaalse hinnangu ja kostja ütluste

alusel ning aruande eesmärgiks oli elamule kasutusloa saamine. Seega on loomulik, et varjatud

puudusi koheselt ei avastatud;

3) tõendas hageja väidet, et ebapiisava elektrivõimsuse tõttu ei ole elamu otseelektriküttekatel

(9 kW) 16 A peakaitsme tingimustes kasutatav koos muude elektritarbijatega, asjaoluga, et

vahetas küttesüsteemi õhk-vesi tüüpi küttesüsteemi vastu, elektrivõimsuse kalkulatsiooniga ja

OÜ Unielco teatisega, et üheaegselt 9 kW elektrikatlaga pole võimalik kasutada teisi võimsaid

elektriseadmeid (pliit, pesumasin, keris), sest see toob kaasa peakaitsme nimivoolu ületamise.

Kohus leidis ekslikult, et uus õhk-vesi küttelahendus on veelgi võimsam. Soojuspumba

tarbimisvõimsus ei ole võrdeline selle väljundvõimsusega. Soojuspump Atlanti Extensa Duo

A.I.8. tarbib internetis kättesaadava info kohaselt 7,5 kW väljundvõimsuse juures 1,84 kW ja

tõenäosus, et kogu süsteem töötab maksimumvõimsusel, on olematu.

Kohus heidab alusetult hagejale ette, et ta teatas kostjale elektrivõimsuse vähesusest ja sellest,

et tarbeveeboiler läks katki, alles 22.05.2019. Kostja pidi olema ja oli teadlik vajaliku

elektrivõimsuse puudumisest, kuid ei avaldanud seda hagejale. Seega ei vabastada hiline

teatamine kostjat vastutusest müügilepingu rikkumise eest vastavalt VÕS § 221 lg 1 p-le 2.

Nõustuda ei saa kohtu järeldusega, et tarbeveeboileri katkiminek oli boileri loomuliku kulumise

tagajärg ja tõendatud ei ole lepingutingimustele mittevastavus riisiko ostjale ülemineku ajal.

Kui puuduliku elektrivõimsuse juures toimub elektriseadmete iseeneslik väljalülitumine,

võivad seadmed kahjustuda. Elektriseadmete iseeneslik väljalülitumine seoses peakaitsme

rakendumisega on puudus, mis esines riisiko ostjale ülemineku ajal.

5. K. Kampus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu

otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) tuvastas kohus õigesti, et hageja ei ole nõudnud puuduste kõrvaldamist ega järginud

VÕS §-s 222 sätestatud korda, mistõttu ei saa olla tegemist VÕS § 222 lg 5 järgse kulutuste

hüvitamise nõudega. 06.03.2019 e-kirjas hageja üksnes informeeris kostjat, et kinnisasjal

esinevad varjatud puudused, ja palus esitada ettepanekud olukorra lahendamiseks hiljemalt

15.03.2019. Kostja vastas, et ta ei nõustu hageja seisukohtadega varjatud puuduste osas ning

tegi kompromissettepaneku tasuda 500 eurot uue külmiku ja saunakerise eest;

2) jättis kohus põhjendatult hageja kahjuhüvitamise nõude rahuldamata, sest hageja pole

tõendanud, et väidetava kahju näol oleks tegemist varjatud puudustega.

Hageja märkis kondenseerunud niiskuse ja hallituse olemasolu 06.03.2019 e-kirjas ehk 1 kuu

5 päeva peale kinnisasja valduse saamist. Kostja pole hageja eest akende seisukorda varjanud

ega saanudki seda teha, sest hageja on kinnisasjaga tutvunud ning akendel olev niiskus või

hallitus olnuks koheselt nähtav. Hageja etteheide, et kohus pole tuvastanud, kas hallitus esines

kinnisasja üleandmise aja seisuga, pole asjakohane. Hageja pole esitanud ühtegi tõendit selle

kohta, et hallitus oleks kinnisasja valduse üleandmise seisuga esinenud.

Termograafilises uuringus pole järeldust, et kinnisasjal esineksid varjatud puudused. Uuringu

läbiviinud isiku subjektiivse arvamuse alusel pole võimalik puudusi tuvastada. Kostja esitatud

asjatundja A. Metsmägi arvamusest nähtuvalt ei tõenda termograafiline uuring varjatud

puuduste esinemist. Ei saa eeldada, et 15 aastat tagasi ehitusloa saanud hoone oleks ilma

energiakadudeta, teatud soojakadude olemasolu on tavapärane ja normaalne ka uuemate

hoonete puhul. Olukorras, kus hoone energiamärgis on madalast klassist, ei saa kinnisasi olla

energiasäästlik. Kostja esitas A. Metsmägi arvamuse 01.02.2021 ehk kohtu määratud tähtajaks.

Kohus pole otsust rajanud tehnilise ülevaatuse aruandele, vaid on tõendeid kogumis hinnates

analüüsinud ka aruannet ja leidnud, et nimetatud tõend kinnitab samuti ehitusvigade puudumist;

3) on hageja väited soojuspumba paigaldamise vajaduse osas otsitud, sest kinnisasja

elektriühenduse tugevus oli hagejale teada ja tegemist ei saa olla varjatud puudusega. Hageja

pole väitnud, et küttesüsteem poleks elamut soojendanud. Peakaitsme liiga madal võimsus ei

saa olla käsitletav küttesüsteemi puudusena. Uus küttelahendus pole võimsuse poolest nõrgem

varasemast. Väide, et kohus pidanuks ise internetist kontrollima, kui palju elektrit uus lahendus

kasutab, on asjakohatu. Tõendid peab esitama menetlusosaline. Uue küttesüsteemi osas

kahjunõude rahuldamine viiks hageja alusetu rikastumiseni.

Hageja sai kinnisasja valduse 01.02.2019, kuid teatas kostjale tarbeveeboileri rikkest

22.05.2019 ehk 3 kuud 21 päeva hiljem. Seadme loomuliku ressursi ammendumine ei saa olla

varjatud puuduseks. Hageja pidi 12 aastat vana eluaset soetades aru saama, et seadmed on

mõnevõrra amortiseerunud ja ta peab tulevikus tegema investeeringuid nende remontimiseks

või asendamiseks. Hageja pole esitanud tõendeid selle kohta, et kostja oli teadlik, et

tarbeveeboileril on midagi viga, ja varjas seda. Hageja on asunud esitama paljasõnalisi

spekulatsioone, et tarbeveeboileri purunemise põhjustas probleem elektrivõimsusega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 977,65

eurot, viivise kahjuhüvitiselt 977,65 eurot 23.02.2021 seisuga 99,58 eurot ning viivise

kahjuhüvitiselt 977,65 eurot alates 24.02.2021 kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Selles osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud.

Eelnevast tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust

osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata.

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu

23. veebruari 2021 otsuse resolutsioon muutmata. TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muudab

ringkonnakohus osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.

Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski

nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

8. Hageja esitas kostja vastu müügilepingust tuleneva kahjuhüvitise nõude. Tulenevalt TsMS

§ 230 lg 1 esimesest lausest peab hageja tõendama müügilepingu rikkumise, s.t selle, et müüdud

asi ei vasta lepingutingimustele. Lisaks asja lepingutingimustele mittevastavuse aluseks oleva

puuduse olemasolule (VÕS §-d 217, 77) peab hageja tõendama, et puudus või selle ilmnemise

põhjustanud omadus esines asjal juba selle üleandmise hetkel.

Kuigi maakohus on otsuses märkinud, et ta juhindub asja lahendamisel TsMS § 230 lg 1

esimeses lauses sätestatud tõendamiskoormisest, on maakohus rikkunud TsMS § 392 lg 1

p-des 3 ja 4 sätestatud selgitamiskohustust.

9. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt ei ole ebapiisava elektrivõimsuse tõttu korteriomandi

otseelektrikütte katel (9 kW) 16A peakaitsme tingimustes kasutatav koos muude korteriomandi

elektritarbijatega. Tegemist on varjatud puudusega ning puuduse tõendamisel tugines hageja

elektripaigaldise tööprojektile.

Hageja viidatud ning hagiavaldusele lisatud elektripaigaldise tööprojekt on koostatud 2007. a

XXXXXXX korteriomandi kohta (I kd, tl 62-64). Vaidlustatud müügilepinguga ostis hageja

korteriomandi XXXXXXX (I kd, tl 5). Maakohus nimetatud asjaolule tähelepanu ei pööranud

ning lähtus asja lahendamisel sellest, et tegemist on asjakohase tõendiga. Samas nähtub asja

materjalidest, et kostja vaidles nimetatud osas hagile vastu.

Ringkonnakohus selgitas kohtuistungil hagejale, et tema esitatud elektripaigaldise tööprojekt

on koostatud XXXXXXX korteriomandi kohta ning see ei tõenda ebapiisavat elektrivõimsust

XXXXXXX korteriomandis. Hageja kinnitas kohtuistungil, et ta ei soovi täiendavaid tõendeid

esitada ning tema arvates saab XXXXXXX korteriomandi kohta 2007. a koostatud

elektripaigaldise

tööprojektiga

tõendada

XXXXXXX

korteriomandi

ebapiisavat

elektrivõimsust korteriomandi talle üleandmise ajal 01.02.2019.

Ringkonnakohus leiab, et kui hageja ei soovi ebapiisava elektrivõimsuse kohta täiendavaid

tõendeid esitada, siis tuleb väidetava puuduse olemasolu teha kindlaks tõendite alusel, mis

esitati asja materjalide juurde maakohtu menetluse käigus. Hageja tuginemine XXXXXXX

korteriomandi kohta 2007. a koostatud elektripaigaldise tööprojektile on põhjendamatu ning

see ei tõenda XXXXXXX ebapiisavat elektrivõimsust 01.02.2019.

Asja materjalidest nähtuvalt on hageja kinnitanud, et boiler läks katki kolme kuu pärast (s.o

eeldatavasti 2019. a aprillis) ning ta lasi paigaldada uue boileri (õhk-vesi soojuspumba) 2019.

a juuli lõpus, samuti on ta asendanud sauna kerise, nõudepesumasina ja külmiku. Samas ei ole

hageja tõendanud boileri purunemist, väidetava purunemise põhjust ja selle võimsust, samuti

kõlbmatuks muutunud sauna kerise, nõudepesumasina ja külmiku võimsust. Elektripaigaldise

ülevaatuse akt (I kd, tl 65) on koostatud 24.10.2019 ning ka see akt ei tõenda ebapiisavat

elektrivõimsust korteriomandi hagejale üleandmise ajal. Aktist nähtuvalt on korteris kasutusel

elektrikatel nimivõimsusega 9 kW ning selle töötamise ajal ei ole võimalik kasutada võimsaid

elektriseadmeid (elektripliit, pesumasin, elektrikeris). Ringkonnakohus märgib, et akti

koostamise ajaks oli hageja vahetanud välja nii olemasoleva boileri, kui sauna kerise,

nõudepesumasina ja külmiku ning akti koostaja sai lähtuda olemasolevatest hageja paigaldatud

elektritarbijate võimsusest. Seega ei tõenda ka 24.10.2019 koostatud elektripaigaldise

ülevaatuse akt seda, kas korteriomandi elektrivõimsus oli ebapiisav 01.02.2019. Hageja ei ole

kummutanud kostja väidet, et probleemid elektrivõimsusega on tingitud hageja enda

tegevusest, mitte elektrivõimsuse puudusest 01.02.2019.

Kostja esitatud 25.05.2018 elektripaigaldise audit (I kd, tl 201-202) tõendab, et K. Kampusele

(kostjale) kuuluvas ridaelamuboksis olev elektripaigaldis vastab kehtestatud ohutusnõuetele ja

seda võib ettenähtud korras kasutada. Ringkonnakohtu arvates kinnitab eelnimetatud audit, et

ridaelamuboksi (müügilepingu ese) üleandmise ajal oli selles asuv elektripaigaldis korras

(vastas kasutusotstarbele). Hageja ei ole nimetatud auditi usaldusväärsust kahtluse alla seadnud

ega sellele vastuväiteid esitanud.

Kuna maakohus lähtus XXXXXXX korteriomandi puuduse (selle ebapiisav elektrivõimsus)

kindlakstegemisel selle üleandmise ajal hagejale põhjendamatult muu hulgas XXXXXXX

korteriomandi kohta 2007. a koostatud elektripaigaldise tööprojektist, siis tuleb vastavad

põhjendused maakohtu otsuse põhjendavast osas välja jätta. Samuti on ekslik maakohtu

seisukoht, mille kohaselt on hageja tutvunud müügilepingu p 2.2.3 järgi elektripaigaldise

tööprojektiga ja elektripaigaldise kasutuselevõtule eelneva auditiga. Müügilepingust ega

muudest esitatud tõenditest ei nähtu, et hagejale oleks eelnevalt või lepingu sõlmimisel

märgitud dokumente tutvustatud. Nimetatud maakohtu põhjendus tuleb samuti maakohtu

põhjendavast osas välja jätta.

Maakohtu lõppjäreldus, mille kohaselt ei ole hageja tõendanud korteriomandi ebapiisavat

elektrivõimsust talle korteriomandi üleandmise ajal, on õige ning seetõttu jättis maakohus

põhjendatult rahuldamata hageja nõude kostjalt 6000 euro suuruse kahju (uue õhk-vesi

soojuspumba maksumus koos paigaldusega) väljamõistmiseks.

10. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt kondenseerub korteriomandi akendele niiskus ja sellest

tulenevalt tekib hallitus aknaklaasi äärtesse. Hageja tellitud termograafiline uuring kinnitas

temperatuuride erinevust seina, aknaraami ja paketi liitekoha juures. Tegemist on varjatud

puudusega ning selle kõrvaldamiseks on vajalik vahetada kõik aknakomplektid uute vastu.

Sellest tulenevalt nõudis hageja kostjalt kahju 10 853 euro väljamõistmist (uute

aknakomplektide ning nende paigaldamise ja vanade demonteerimise maksumus).

Selleks, et tegemist oleks lepingutingimustele mittevastavusega VÕS § 217 lg 2 p 2 tähenduses,

oleks hageja pidanud tõendama, et olemasolevad aknakomplektid ei sobi tavapäraseks

kasutusotstarbeks ja neid ei saa eesmärgipäraselt kasutada. Selliseid tõendeid ei ole hageja

esitanud. Termograafilise uuringu teinud J. Tepp on 25.10.2019 e-kirjas hagejale kinnitanud, et

termoraportist nähtavate soojalekete korral on tegemist ebakorrektse lengi ja tarindi

tihendamisega (II kd, tl 10-11). Hageja seisukoht, mille kohaselt lengi ja tarindi ebakorrektse

soojustamise kui puuduse kõrvaldamiseks on vajalik vanade aknakomplektide asendamine

uutega, ei ole seetõttu tõendatud.

Ringkonnakohus selgitas kohtuistungil hagejale, et senises menetluses ei ole hageja tõendanud

aknakomplektide mittevastavust tavapäraseks kasutusotstarbeks ning olemasolevate tõendite

alusel ei ole võimalik kahjunõuet 10 853 eurot rahuldada. Samuti selgitas ringkonnakohus, et

termograafilise uuringu ja J. Tepi e-kirja alusel oleks võimalik külmasildade likvideerimise

kulude hüvitamine. Ringkonnakohus viitas ühtlasi vastavale kohtupraktikale (Riigikohtu

lahend nr 2-17-1937). Vastuseks ringkonnakohtu ettepanekule esitada täiendavaid tõendeid,

kinnitas hageja, et ta nõuab jätkuvalt uute aknakomplektide maksumuse hüvitamist ega soovi

täiendavaid tõendeid esitada.

Eelneva alusel tuleb muuta osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi ning lugeda õigeks, et hageja

nõue kahju 10 853 euro väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata tõendamatuse tõttu.

Maakohtu põhjendus, mille kohaselt hallituse esinemist akendel oleks hageja pidanud koheselt

märkama ja seetõttu ei ole tegemist varjatud puudusega, on ekslik. Hageja seisukohtade järgi

oli puuduseks temperatuuride erinevus seina, aknaraami ja paketi liitekoha juures ning sellise

puuduse tegi kindlaks eriteadmistega isik. Seega oli tegemist varjatud puudusega.

11. Hageja esitas maakohtule kahju hüvitamise nõude (I kd, tl 1). Eelnevalt oli hageja nõudnud

kostjalt kahju hüvitamist kohtuväliselt (I kd, tl 16-17). Maakohus kvalifitseeris hageja nõude

kahju hüvitamise nõudena ning esitas vastavad põhjendused kohtuotsuse p-s 28.

Sellest tulenevalt on arusaamatu hageja väide apellatsioonkaebuses, et maakohus jättis ekslikult

VÕS § 221 lg 5 (ilmselt pidas hageja silmas VÕS § 222 lg 5) kohaldamata.

Ringkonnakohus märgib siinkohal, et sõltumata hageja nõude kvalifikatsioonist (kas kahju

hüvitamise või kulutuste hüvitamise nõue), on hageja kohustuseks tõendada müüdud asja

mittevastavus lepingutingimustele ja kahju (kulutuste) suurus, kuna kostja vaidles nõudele

vastu.

12. Maakohus pikendas 20.01.2021 kirjaga (II kd, tl 18) lõplike seisukohtade ja dokumentide

ning menetluskulude nimekirja esitamise tähtaega kuni 01.02.2021. Kostja esitas lõplikud

seisukohad ja tõendid (sh A. Metsmägi arvamuse) 01.02.2021, seega tähtaegselt.

Seetõttu on ekslik hageja apellatsioonkaebuses esitatud väide, mille kohaselt esitas kostja

seisukohad ja tõendid (sh A. Metsmägi arvamuse) 09.02.2021, s.o hilinenult.

Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, mis

õigustaks asja saatmist maakohtule uueks arutamiseks. Seetõttu on põhjendamatu hageja

apellatsioonkaebuses esitatud taotlus saata asi maakohtule uueks arutamiseks.

13. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepinguline esindaja kulutanud tsiviilasja

materjalidega tutvumiseks, apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks, menetluskulude

nimekirja koostamiseks ja ringkonnakohtu istungil osalemiseks kokku 16 tundi ja 58 minutit.

Arvestades lepingulise esindaja tunnitasu suurust (160 eurot), on õigusabikulude suurus kokku

3323,21 eurot.

Antud asjas jäävad kostja õigusabikulud hageja kanda ning tulenevalt TsMS § 175 lg-s 1

märgitust tuleb hagejalt mõista välja kostja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Maakohus võttis hagi menetlusse 24.01.2020 ning tegi otsuse 23.02.2021. Kogu menetluse

kestel esindas kostjat vandeadvokaat S. Saks, kelle põhjendatud ajakuluks hindas maakohus 7

tundi ja 25 minutit. Apellatsioonimenetluses esindas kostjat vandeadvokaat A. Pilv (osaliselt

ka

vandeadvokaat

M. Pilv).

Ringkonnakohus

leiab,

et

kuigi

kostjat

esindas

apellatsioonimenetluses teine esindaja, kes pidi tutvuma ka tsiviilasja materjalidega, ei saa

esindaja ajakulu olla suurem kui see oli maakohtu menetluses.

Eelneva alusel leiab ringkonnakohus, et kostjat esindanud vandeadvokaatide põhjendatud ja

vajalik ajakulu apellatsioonimenetluses kokku on 7 tundi. Arvestades tunnitasu suurust 160

eurot, tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista koos käibemaksuga 1344 (7x160x1,2) eurot.

Tartu Ringkonnakohtu 06.04.2021 määrusega rahuldati osaliselt hageja menetlusabi taotlus

ning ta vabastati riigilõivu 650 eurot tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel.

Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb hagejalt TsMS § 190 lg 3 alusel

riigituludesse välja mõista apellatsioonkaebuselt tasumata riigilõiv 650 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Parrest

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja