3-21-1291/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Määruse tegemise aeg ja koht

21. juuni 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1291

Haldusasi

Aktsiaseltsi

C.H.P.

kaebus

Pärnu

Linnavalitsuse

arenguteenistuse 26.02.2021 otsuse nr 3-5.11/6 punkti 3 ja

Pärnu Linnavalitsuse 10.05.2021 korralduse nr 311

tühistamise nõuetes

Menetlusosalised

Kaebaja Aktsiaselts C.H.P. (registrikood 10135416),

volitatud esindaja Risto Uustal

Vastustaja Pärnu linn, esindaja linnasekretär Tiina Roht

Kolmas isik Martens Maja OÜ (registrikood 14140443),

volitatud esindaja vandeadvokaat Triin Biesinger

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine ja esialgse õiguskaitse taotluse

lahendamine

Muud selgitused

Sekretäril saata määrus menetlusosalistele (esindajate

kaudu).

RESOLUTSIOON

1. Tagastada aktsiaseltsi C.H.P. kaebus läbivaatamatult.

2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

3. Mõista aktsiaseltsilt C.H.P. välja Martens Maja OÜ kasuks menetluskulud 1292 eurot

(ilma käibemaksuta). Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

käesoleva määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 121 lg

4, § 252 lg 7 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaseltsile (edaspidi AS) C.H.P. kuulub Pärnu linnas Ranna pst 7 kinnistu (katastritunnus

62512:048:0002). Ranna pst 7 naaberkinnistu on Kuuse tn 8 kinnistu (katastritunnus

62512:048:0005, sihtotstarve 100% üldkasutatav maa), mis kuulub Pärnu linnale.

2. Pärnu Linnavalitsuse 26.02.2021 arenguteenistuse otsusega nr 3-5.11/6 tunnistati Pärnu

linnas maa-ala suurusega 3758 m2 katastriüksusel Kuuse tn 8 (katastritunnus 62512:048:0005)

3-21-1291

2(7)

kasutusse andmiseks läbi viidud eelläbirääkimistega valikpakkumisel parimaks Martensi Maja

OÜ (registrikood 14140443) esitatud pakkumine üürimääraga 4500 eurot (neli tuhat viissada

eurot) ühe suveperioodi (15. mai – 15. september) eest (ei sisalda käibemaksu) (punkt 3) ning

otsustati sõlmida kasutuslepingud, mille olulised tingimused on: 4.1 lisaks üüri maksmisele

peab üürnik kandma lepingu eseme kasutamisega seotud kulusid (kõrvalkulud); kõrvalkuludeks

on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud lepingu eseme

kasutamisega; 4.2 suveperioodi eest tasutakse üüri iga-aastaselt vastavalt lepingu tingimustele;

4.3 üürileandjal on üüri tähtaegselt tasumata jätmisel õigus leping 14 päevase etteteatamisega

erakorraliselt üles öelda; 4.4 üürniku poolt enampakkumisel tasutud tagatisraha loetakse

lepingujärgsete üüri ja kõrvalkulude maksete osaks; 4.5 üürnikul on õigus maa-ala kasutada

perioodil 15. maist kuni 15. septembrini; muul ajal maa-ala kasutamise õigus on üürnikul

üksnes üürileandja eelneval kirjalikul nõusolekul; 4.6 üürnik on teadlik lepingu eseme

seisukorrast ja kinnitab, et see vastab lepingu tingimustele ning, et ei esine puudusi ega

asjaolusid, mis takistaksid selle sihtotstarbelist kasutamist; 4.7 üürnik tohib kasutusse saadud

maa-alale paigaldada ainult üürileandjaga kooskõlastatud kaubandusliku inventari; 4.8 lepingu

eseme kasutamise sihtotstarve; 4.9 üürnik on teadlik kommunikatsioonide asukohast ja

võimalustest; 4.10 üürnik peab paigaldama lepingu esemele prügikasti, tagama tekkivate

jäätmete nõuetekohase käitlemise ning tagama maa-alal ja selle lähiümbruses (5 m raadiuses)

puhtuse ja heakorra (koristama igasuguse prahi); 4.11 üürileandjal on õigus nõuda lepingust

tulenevate kohustuste igakordse rikkumise korral leppetrahvi kuni 500 (viissada) eurot iga

lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest; 4.12 üürileandjal on õigus võtta maa-ala ürituste

ajaks tagasi enda kasutusse; antud perioodi eest ei tasuta üüri ning hüvitamisele ei kuulu sellega

seotud kahjud; 4.13 muud arenguteenistuse poolt üürilepingus määratavad tingimused.

3. AS C.H.P. esitas 28.03.2021 Pärnu Linnavalitsusele vaide Pärnu Linnavalitsuse

arenguteenistuse 26.02.2021 otsuse nr 3-5.11/6 punkti 3 kehtetuks tunnistamise nõudes.

4. Pärnu Linnavalitsuse 10.05.2021 korraldusega nr 311 jäeti AS C.H.P. vaie rahuldamata.

Vaideotsuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.

Pärnu linna omandis olevate kinnisasjade valdamist, kasutamist ja käsutamist reguleerib Pärnu

Linnavolikogu 25.04.20219 määrus nr 15 „Linnavara valitsemise kord“. Pärnu Linnavalitsuse

arenguteenistuse 11.12.2020 otsusega nr 3-5.11/37 otsustati eelnimetatud korra kohaselt

korraldada eelläbirääkimistega pakkumine Pärnu linnas asuvate maa-alade (sh Kuuse tn 8)

kasutusse andmiseks suveperioodideks alates 2021 kuni 2030. Maakatastriseaduse (MaaKatS)

§ 181 lg 12 punkti 2 kohaselt on üldkasutatav maa avalikult kasutatav, üldjuhul hooneteta maa,

millel võivad paikneda üksnes abihooned, sealhulgas haljasala ja pargi maa, supelranna maa,

rahvapeo- ja kokkutulekuväljaku maa, lautri maa, laste mänguväljaku maa, spordiplatsi ja

terviseraja maa ning kalmistu maa. Kuuse tn 8 kinnistu külgneb avaliku supelrannaga. Pärnu

linna üldplaneering 2001-2025 näeb ette rannaala laienemise. Avalikku supelranda on

planeeritud laiendada itta Saare tänava mõttelise pikenduseni, seega on perspektiivse

supelranna pikkus üle 4 km. Liivaranna kõrvale on ette nähtud ehitada randa teenindavad

hooned ning mänguplatsid. Pärnu linna üldplaneeringu 2025+ maa- ja veealade kasutuse plaani

kohaselt asub Kuuse tn 8 kinnistu puhketeeninduse maa-alal. Üldplaneeringu seletuskirja

kohaselt on puhketeeninduse maa-ala piirkond, kus paiknevad linna puhkemajandust toetavad

äri- ja teenindusettevõtted, haljasalad ning puhke- ja spordirajatised. Puhketeeninduse maa-

alade arendamise üheks eesmärgiks on Pärnu kuurordi ja puhkeettevõtluse arengu

soodustamine. Supelranna alaga piirneval alal tuleb kavandada rannateenindusele või vaba aja

veetmisele suunatud funktsiooniga hoonestust. Seega on vaidlustatud otsus kooskõlas

MaaKatS-ga, kehtiva Pärnu linna üldplaneeringuga ja kehtestamise etapis oleva Pärnu linna

üldplaneeringuga 2025+.

3-21-1291

3(7)

Pärnu Linnavolikogu 17.04.2014 otsusega nr 29 kehtestati Ranna pst 7 kinnistu

detailplaneering, mille kohaselt on Ranna pst 7 kinnistule võimalik rajada majutushoone, mille

netopinnast vähemalt 10% peab olema avalikkusele suunatud. See tähendab, et

majutusteenusega

kaasnevaid

lisateenuseid

(nagu

toitlustamine,

lõõgastus-

või

konverentsiruumid jm) peab olema võimalik kasutada ka hoones majutusteenust mittetarbijatel.

Detailplaneeringus on viidatud oluliselt suurenenud vajadusele Kuuse ja Side tänava vahelisel

alal rannamiljöö loomiseks ja avalike teenuste osutamiseks. Vaide esitaja ei ole käesolevaks

ajaks alustanud detailplaneeringu elluviimist, kinnistu on hoonestamata ja kasutatakse valdavalt

parkimisalana. Seetõttu on vajalik leida võimalused rannas avalike teenuste osutamiseks, sh

ranna külastajatele toitlustuse ja lõõgastusvõimaluste pakkumine.

Vaidlusaluse otsusega ei antud ehitamise õigust Kuuse tn 8 kinnistule, vaid kinnitati

eelläbirääkimistega valikpakkumise parimad pakkujad. Avalikult välja kuulutatud pakkumine

viidi läbi kooskõlas kehtivate õigus- ja haldusaktidega. Esitatud vaidest ei ilmne, kuidas

eelläbirääkimistega valikpakkumise tulemuste kinnitamine ja selles märgitud parima pakkuja

edukaks tunnistamine riivab vaide esitaja subjektiivseid õigusi. Maa-ala kasutusse andmine ei

ole iseenesest ühegi vaide esitaja viidatud õigusaktiga vastuolus. Vaide esitajal ei ole õigust

Pärnu linnale kuuluva kinnistu kolmandate isikute kasutusse andmist reguleerida. Seda enam

on vaide esitaja viited õiguste ülemäärasele riivele arusaamatud, kuivõrd nende pinnalt ei ole

võimalik isegi järeldada, mil viisil maa-ala kasutusse andmine vaide esitaja kehtiva

detailplaneeringuga vastuolus olevat kinnistukasutust riivata saab. Vaide esitaja ülejäänud

(eelkõige hoonestuse osas) etteheited taanduvad üksnes kartuseks. Vaidlusaluse otsusega on

antud üksnes maaomaniku nõusolek maa-ala kasutamiseks ning hoonestuse rajamiseks tuleb

(ehitamise õiguse saamiseks) vajadusel läbi viia asjakohased ehitusseadustiku või

planeerimisseaduse kohased menetlused. See saab toimuda siis, kui kinnistu pikaaegne kasutaja

ja tema soovid kinnistu kasutamise osas on teada – see kas see on ka realiseeritav sõltub teistest

menetlustest.

5. AS C.H.P. esitas 11.06.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Pärnu Linnavalitsuse

arenguteenistuse 26.02.2021 otsuse nr 3-5.11/6 punkti 3 ja 10.05.2021 vaideotsuse tühistamise

nõuetes. Koos kaebusega oli esitatud esialgse õiguskaitse taotlus Pärnu Linnavalitsuse

arenguteenistuse 26.02.2021 otsuse nr 3-5.11/6 punkti 3 täitmise peatamiseks kuni käesolevas

asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Esialgse õiguskaitse taotlust põhjendatakse

kokkuvõtlikult järgmiselt.

Kaebus on perspektiivne, sest Pärnu Linnavalitsuse arenguteenistuse 26.02.2021 otsuse nr 3-

5.11/6 punkt 3 on vastuolus MaaKatS-ga, Pärnu Linnavolikogu 17.04.2014 otsusega nr 29 ning

Pärnu Linnavalitsuse 16.04.2018 määrusega nr 10. Kui kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata, siis võib tekkida olukord, kus Kuuse tn 8 kinnistule rajatakse enne restoran, kui

kaebaja saab oma kaebusele halduskohtust jõustunud lahenduse. Hiljem on kaebajal oma

õiguste kaitse oluliselt raskendatud kui mitte võimatu, sest vaevalt hakkab keegi ehitatud hoonet

lammutama. Sellisel juhul peaks kaebaja taluma õigusliku aluseta rajatud restorani oma

naaberkinnistul, mis vähendaks kaebaja kinnistu väärtust ning riivaks kaebaja omandiõigust ja

õiguskindlust. Juba kaebuses viidatud 19.03.2021 artiklist tuleneb, et Kuuse tn 8 arendaja

tegeleb ehitaja otsimisega. Samuti on viidatud artiklis mainitud, et neil on arhitektid ja

projektijuhid leitud, nad teevad praegu konstruktsioone, aga sisustust pole veel tellitud. Seega

kaebaja kartused on põhjendatud.

Pärnus on praktikas kahjuks täiesti tavaline, et üldkasutatavale maale ehitatakse

toitlustusasutusi. Näiteks samast 19.03.2021 artiklist on näha, et Ranna pst 11a (katastritunnus

62512:011:0001) kinnistule on asutud rajama U-kujulist õhulise arhitektuuriga restoranihoonet,

kuigi Ranna pst 11a sihtotstarve on 100% üldkasutatav maa ja seda ei võimalda MaaKatS. Kui

vaadata hilisemat Postimehe 01.06.2021 artiklit, siis sealt on piltidelt näha, et sama

3-21-1291

4(7)

toitlustuskoha ehitus on juba lõpusirgel. Kui kohus ei nõustu esialgse õiguskaitse taotluses

toodud abinõuga, siis palub kaebaja kohtul rakendada sobivat abinõud kohtu enda õiglasel

äranägemisel.

6. Tallinna Halduskohtu 14.06.2021 kohtunõudega paluti Pärnu linnal ja kolmandal isikul

esitada seisukoht esialgse õiguskaitse taotlusele hiljemalt 17.06.2021.

7. Pärnu linn palub oma 17.06.2021 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata

ning tagastada kaebus HKMS § 121 lg 2 punktide 1 ja 2 alusel selle esitajale. Oma seisukohta

põhjendab vastustaja kokkuvõtlikult järgmiselt.

Kaebusest ei nähtu, mil moel rikub enampakkumise parimate pakkumiste kinnitamine kaebaja

subjektiivseid õigusi. Kaebaja ise pakkumisel ei osalenud ning kaebajal puudub otsusega isiklik

puutumus. Vaidlustatud otsusega on antud üksnes maaomaniku nõusolek maa-ala

kasutamiseks, mitte ehitusõigus hoonete püstitamiseks. Hoonestuse rajamiseks (ehitamise

õiguse saamiseks) tuleb vajadusel läbi viia asjakohased EhS või PlanS kohased menetlused.

Seega puudub kaebajal kaebeõigus ning kaebus tuleb tagastada (HKMS § 121 lg 2 p-d 1 ja 2).

Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusest ei nähtu, millised negatiivsed tagajärjed kaebaja suhtes

tooks kaasa vaidlustatud haldusakti kehtima jäämine. Kaebusest nähtub üksnes kaebaja

vastuseis võimaliku hoone püstitamisele. Vaidlustatud otsus ei anna ehitusõigust Kuuse tn 8

kinnistule hoone püstitamiseks. Pärnu Linnavalitsuse arenguteenistuse 11.12.2020 otsuse nr 3-

5.11/37 kohaselt saab Kuuse tn 8 maa-alal tegeleda nii toitlustuse kui ka meelelahutuse

pakkumisega suveperioodil 15.05. – 15.09. Kuivõrd kaebajal puuduvad etteheited kinnistu

kasutamiseks

teistel

lubatud

otstarvetel

(meelelahutus

jms),

oleks

äärmiselt

ebaproportsionaalne avaliku konkursi võitja tegevuse takistamine. Kindlasti ei ole kohane

kaebaja väide, et restorani rajamine naaberkinnistule vähendaks tema kinnistu väärtust. Ranna

pst 7 kinnistut on aastaid kasutatud üksnes tasulise parklana. Ka käesoleval aastal ei ole olukord

muutunud. Isegi kui kaebaja asub realiseerima tema kinnistu suhtes kehtivat detailplaneeringut,

jääb selgusetuks, mil moel naaberkinnistu kasutamine lubatud otstarbel tema kinnistu väärtust

kahandab. Pärnu linna hinnangul on kaebaja vaidlustanud haldusakti, mis ei saa mingil moel

rikkuda tema subjektiivseid õigusi. Kaebuses ei ole esitatud ka selliseid põhjendusi ega

tõendeid, millest nähtuks vaidlustatud otsusest tulenev kaebaja õiguste riive ning kaebus on

ilmselgelt perspektiivitu.

8. Kolmas isik palub oma 17.06.2021 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus HKMS § 249

lg 3 alusel läbi vaatamata seoses esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega või alternatiivselt

rahuldamata. Lisaks on kolmas isik esitanud taotluse kaebuse tagastamiseks ning

menetluskulude kaebaja kanda jätmiseks. Oma seisukohta põhjendab kolmas isik

kokkuvõtlikult järgmiselt.

Vaidlusaluse otsuse punkt 3 ei saa kuidagi riivata kaebaja subjektiivseid õigusi.

Valikpakkumisel parimaks tunnistamine ei anna kolmandale isikule automaatselt õigust

linnavara kasutada (selleks tuleb sõlmida kasutusleping), rääkimata sellest, et see annaks õiguse

linnale kuuluvat kinnistut hoonestada (selleks saab õiguse anda ehitusluba või ehitusteatis).

Kaebaja ei ole valikpakkumisel osalenud ega vaidlustanud 26.02.2021 otsust seoses sellega, et

ta oleks soovinud Kuuse tn 8 kinnistut kasutama asuda. Kaebaja eesmärgiks on välistada

ehitustegevus naaberkinnistul. Ehitustegevuse aluseks vaidlusalune 26.02.2021 otsus ei ole.

Seetõttu on kaebus ennatlik.

HKMS § 251 lg 1 kohaselt on võimalik esialgse õiguskaitse abinõu kohaldada vaid samas asjas

vaidlustatud haldusakti või toimingu suhtes. Esialgse õiguskaitse kohaldamisega ei ole

võimalik kaebaja soovitavat eesmärki – ehitusõiguse välistamine – saavutada, kuivõrd

26.02.2021 otsuse punkt 3 ei reguleeri Kuuse tn 8 kinnistule ehitamise õigust. Kaebaja ei ole

vaidlustanud 26.02.2021 otsuse punkti 4, millega nähti ette kasutuslepingute sõlmimine

3-21-1291

5(7)

valikpakkumise objektiks oleva vara suhtes. Kasutusleping kinnistu Kuuse tn 8 osas on tänaseks

juba sõlmitud. Kuigi ka nimetatud kasutuslepingu sõlmimine ei riiva vähimalgi määral kaebaja

õigusi, ei ole kaebuse eset arvestades kaebaja esitatud kaebusega ega esialgse õiguskaitsega

kuidagi võimalik saavutada kasutuslepingu sõlmimata ja täitmata jätmist.

Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, sest puudub kahjulike tagajärgede oht kaebaja

õigustele. 07.05.2021 sõlmitud kasutuslepingu punktist 1.6 nähtub, et ehitusõigust on võimalik

Kuuse tn 8 kinnistule kohvik/restorani paigaldamiseks anda alles pärast uue üldplaneeringu

kehtestamist ja kehtiva detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist. Kuuse tn 8 kasutusõigust, mis

võimaldaks hakata taotlema ehitusõigust, kolmandal isikul praegust ei ole ja käesoleval hooajal

kohvik/restorani tegevusega alustamine on välistatud. Kasutuslepingu punktist 2.6 nähtuvalt

prognoosivad pooled kohvik/restorani avamist 2024. a suvehooajaks, ent selle eelduseks on, et

vajalikud eeldused kasutusõiguse andmiseks on loodud ja kolmandal isikul on võimalik taotleda

ehitusõigust.

Riigikohtu valitseva praktika kohaselt ei ole naaberkinnistu omanikul õiguspärast ootust, et

keskkond tema ümber ei muutu ja kehtestatud detailplaneering ei saa tekitada õiguspärast ootust

igaveseks. Seda enam, et kaebaja ei ole asunud enda kinnistu osas 2014 kehtestatud

detailplaneeringut ellu viima, peab kaebaja arvestama planeerimisseaduse (PlanS) § 140 lg-st 1

tuleneva õigusega detailplaneering tervikuna kehtetuks tunnistada.

Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Asjaolu, et Kuuse tn 8 kinnistu sihtotstarve on 100%

üldkasutatav maa, ei välista selle osas valikpakkumise läbiviimist kinnistu kolmandale isikule

kasutusse andmiseks ega keela ka parima pakkumise tegijat parimaks tunnistamast.

Vaidlusaluse otsuse punkt 3 ei saa olla vastuolus MaaKatS § 181lg-ga 12, kuivõrd selle esemeks

ei ole ehitusõiguse andmine. PlanS § 126 lg 1 p 3, ehitusseadustiku (EhS) § 12 lg 1, § 42 lg 1

kohaselt on detailplaneering aluseks ehitusõigusele, mitte maa kasutusse andmisele.

Detailplaneeringust ei tulene ühtegi piirangut linnale kui Kuuse tn 8 kinnistu omanikule anda

maa kolmanda isiku kasutusse. Ainetu on viide Pärnu Linnavalitsuse 16.04.2018 määruse nr 10

§-le 12, kuivõrd antud määrus ei ole asjassepuutuv. Antud juhul ei ole tegemist määruse

reguleerimisesemesse kuuluva ajutise müügikohaga ega müügikoha hooajalise laiendusega.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebuse tagastamine

9. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik pöörduda kaebusega halduskohtusse üksnes oma õiguste

kaitseks. Halduskohtumenetlus lähtub subjektiivse õiguskaitse põhimõttest. HKMS § 121 lg 2

punkti 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub

asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebuse tagastamisel HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel peab

kaebeõiguse puudumine olema selge ilma kahtlusteta.

10. Käesoleval juhul on kaebaja vaidlustanud Pärnu Linnavalitsuse arenguteenistuse

26.02.2021 otsuse nr 3-5.11/6 punkti 3, millega tunnistati Kuuse tn 8 kinnistu kasutusse

andmiseks läbi viidud eelläbirääkimistega valikpakkumisel parimaks Martensi Maja OÜ

esitatud pakkumine. Seega on vaidlustatud otsus, millega valiti linnavara kasutusse andmise

avaliku konkursi raames parimaks pakkujaks kolmanda isiku pakkumine.

11. Kolmas isik on õigesti märkinud, et kaebaja ei ole valikpakkumisel osalenud ega

vaidlustanud 26.02.2021 otsust seoses sellega, et ta oleks soovinud Kuuse tn 8 kinnistut

kasutama asuda. Ühtlasi ei ole kaebaja vaidlustanud 26.02.2021 otsuse punkti 3 põhjusel, et ta

oleks soovinud valikpakkumises osaleda, aga mingil põhjusel seda talle ei võimaldatud ning

avaliku ressurssi kasutusse andmisel oleks rikutud õigusaktides sätestatud korda.

3-21-1291

6(7)

12. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja vaidlustanud 26.02.2021 otsuse punkti 3 põhjusel, et

kaebaja hinnangul anti sellega kolmandale isikule ka õigus Kuuse tn 8 kinnistu hoonestamiseks.

Seega on kaebaja eesmärgiks vältida Kuuse tn 8 kinnistu hoonestamist.

13. Vastustaja ja kolmas isik on õigesti märkinud, et ehitusõigust vaidlusalune otsus ei puuduta.

Vastuspidist ei nähtu ka vaidlusalusest otsusest. Pelgalt asjaolu, et vaidlusaluse otsuse punktis

4 on loetletud kasutuslepingu olulised tingimused, sh üürniku õigus paigaldada kasutusse

saadud maa-alale ainult üürileandjaga kooskõlastatud kaubandusliku inventari (vaidlustatud

otsuse punkt 4.7), ei tähenda kindlasti, et sellega oleks otsustatud kinnistule hoonete

püstitamine. See ei oleks ka kooskõlas kehtiva õigusega. Nimelt reguleerib ehitiste ja

ehitamisega seonduvat EhS (vt § 2 lg 1). Vastavalt EhS § 38 lg-le 1 annab ehitusluba õiguse

ehitada ehitis, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile. Väiksemas mahus

ehitustegevuseks tuleb eelnevalt esitada kohalikule omavalitsusele ehitusteatis (EhS § 35 lg 1).

Nii on ka vastustaja selgitanud oma vaideotsuses, et vaidlusaluse otsusega on antud üksnes

maaomaniku nõusolek maa-ala kasutamiseks ning hoonestuse rajamiseks (ehitamise õiguse

saamiseks) tuleb vajadusel läbi viia asjakohased EhS või PlanS kohased menetlused (kaebuse

lisa 8, lk 3). Linnavara kasutusse andmise otsuse vaidlustamisega ei saa kaebaja vaidlustada

võimalikku tulevast hoonestust linnale kuuluval kinnistul, sõltumata sellest, mida on meedias

kajastatud pakkumismenetluse võitnud eraõigusliku juriidilise isiku võimalike tulevikuplaanide

kohta seoses kõnesoleva kinnistuga.

14. Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga, et vaidlusalune haldusakt ei saa kaebaja

subjektiivseid õigusi riivata ning kaebus on esitatud ennatlikult.

15. Kaebaja väited seoses vaidlusaluse otsuse vastuolust MaaKatS-ga ja Pärnu Linnavalitsuse

16.04.2018 määrusega nr 10 seonduvad avaliku huviga. Kaebajal puudub õigus vaidlustada

Pärnu Linnavalitsuse arenguteenistuse 26.02.2021 otsust nr 3-5.11/6 avalikes huvides, kuivõrd

sellist õigust seadusest kaebajale ei tulene (HKMS § 44 lg 2).

16. Ülaltoodust lähtuvalt on ilmselge, et kaebajal puudub kaebeõigus Pärnu Linnavalitsuse

26.02.2021 otsuse nr 3-5.11/6 punkti 3 vaidlustamiseks, kuivõrd sellega ei otsustata Pärnu

linnale kuuluva kinnistu Kuuse tn 8 ehitusõiguse ega planeerimise küsimust. Vaidlusalune otsus

ei saa ilmselgelt puudutada kaebaja omandiõigust ega naabrusõigust. Seetõttu kuulub kaebus

selle esitajale läbivaatamatult tagastamisele (HKMS § 121 lg 2 p 1).

17. Kuigi kaebaja on vaidlustanud Pärnu Linnavalitsuse 10.05.2021 vaideotsuse eraldiseisvalt

vaide esemest, siiski kuulub ka selles osas kaebus tagastamisele (HKMS § 121 lg 2 p 2).

Kaebuse kohaselt ei ole kaebaja vaiet lahendatud seaduses sätestatud tähtaja jooksul

(haldusmenetluse seadus (HMS) § 84 lg 1). Ka juhul, kui eeldada kaebaja väite õigsust, ei oleks

üksnes vaideotsuse vaidlustamisega eraldiseisvalt vaide esemest võimalik kaebuse eesmärki

saavutada (vältida Kuuse tn 8 kinnistule hoonete püstitamist), kuivõrd tegemist oleks

menetlusnormi rikkumisega, mis ei saanuks lõppotsust mõjutada (HMS § 58). Samas nähtub

vaidlusalusest vaideotsusest, et kaebaja esitas vaide 28.03.2021 ning vaides esinevad puudused

kõrvaldas 01.04.2021 ja 12.04.2021 teatas vaideorgan vaide läbivaatamise tähtaja

pikendamisest 30 päeva võrra (kaebuse lisa 8, lk 1). HMS § 84 lg 1 kohaselt, kui seadus ei

sätesta teisiti, lahendatakse vaie 10 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet

läbivaatavale haldusorganile. Sama sätte teise lõike kohaselt kui vaiet on vaja täiendavalt

uurida, võib vaiet läbivaatav haldusorgan vaide läbivaatamise tähtaega pikendada kuni 30

päeva võrra. Eelnevast nähtub, et vaideorganil oli õigusaktist tulenevalt lubatud vaide tähtaega

pikendada 30 päeva võrra ning vaideotsuse tegemine on jäänud selle täiendava tähtaja sisse

(12.04.2021 järgnevast päevast kulgema hakanud 30-päevase tähtaja viimane päev oli

12.05.2021). Seega on kaebus nimetatud osas ilmselgelt perspektiivitu.

3-21-1291

7(7)

18. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel

loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

19. Kaebaja on esitanud esialgse õiguskaitse taotluse vaidlusaluse otsuse punkti 3 täitmise

peatamiseks.

20. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta,

kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse või kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega

osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab seega

isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on

võimatu või ebamõistlikult raske. Tagajärjed, mille vältimiseks on esialgse õiguskaitse taotlus

esitatud, peavad olema ettenähtavad ja tõenäolised ning seotud kaebuse nõuete ja eesmärkidega

(Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 11; 21.12.2001 määrus nr 3-3-1-67-01, p 3).

Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus HKMS § 249 lg-te 1 ja 3 järgi arvestama kaebuse

eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi isikule, avalikule huvile ja kolmandatele

isikutele (Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15).

21. Kohus nõustub kolmanda isikuga, et juhul, kui asjaolud on vahepeal muutunud viisil, mil

esialgse õiguskaitse kohaldamine enam võimalik ei ole, siis kuulub taotlus läbivaatamata

jätmisele (HKMS § 249 lg 3 viimane lause). Käesoleval juhul tuleb aga meenutada, et kaebaja

on alternatiivselt taotlenud esialgse õiguskaitse kohaldamist kohtu õiglasel äranägemisel. Seega

asjaolu, et kasutusleping on sõlmitud ning vaidlusaluse otsuse punkti 3 täitmise peatamine enam

võimalik ei ole, ei too kaasa esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamata jätmist. Arvestades aga,

et kohus tagastab kaebuse selle esitajale läbivaatamatult, siis on kaebus ilmselgelt

perspektiivitu, mistõttu tuleb jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Menetluskulud

22. Kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt on tasutud riigilõiv kokku 30 eurot. Vastavalt

HKMS § 104 lg 5 punktile 2 tasutud riigilõiv tagastatakse kui kohus tagastab kaebuse selle

esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Käesoleval juhul tagastab

kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 punktide 1 ja 2 alusel, mistõttu ei kuulu riigilõiv kaebajale

tagastamisele.

23. HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse tagastamisel, kaebuse

läbi vaatamata jätmisel ja menetluse lõpetamise korral, kui HKMS §-st 108 ei sätestata teisiti.

Käesoleval juhul kuulub kaebuse selle esitajale tagastamisele, mistõttu jäävad menetluskulud

kaebaja kanda.

24. Kolmas isik on palunud kaebajalt välja mõista menetluskulu summas 1292 eurot.

Menetluskulude taotlusele lisatud 18.06.2021 arve nr 21060483 kohaselt on õigusteenust

osutatud kokku 8 tundi, millest 4 tundi on kulunud 15.06.2021 kohtuasja materjalide analüüsile,

telefoninõupidamisele kliendiga ning esialgse õiguskaitse vastuse koostamisele ning 4 tundi

16.06.2021 esialgse õiguskaitse taotlusele vastuse koostamisele ja kirjavahetusele kliendiga.

Kohtu hinnangul ei saa pidada menetluskulusid ülemääraseks ega põhjendamatuks (HKMS §

109 lg 6). Seetõttu mõistab kohus kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud summas

1292 eurot (ilma käibemaksuta).

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Maria Brenner

kohtunik