4-21-1289/9 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T UO T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21.06.2021 Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-21-1289 Kohtunik Anne PALMISTE Väärteoasi

V. K. väärteoasi Välismaalaste seaduse §304 järgi Kaebuse esitaja

V. K. sünd. xx.xx.xxxx, välismaa isikukood xxxxxxx, elukoht xxx xx xxx xxx oblast Ukraina Rahvavabariik Kaitsja Ilja SANTAŠEV vandeadvokaat Kohtuväline menetleja Eve KIKKAS Ida Prefektuuri vaneminspektor

Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §120, §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus

O T S U S T A S :

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri piirivalvebüroo piirija migratsioonijärelevalvetalituse menetlusgrupi migratsioonijärelevalve vaneminspektor Eve KIKKASE 12.03.2021 kiirmenetluse otsus nr xxxxx V. K. karistamise osas Välismaalaste seaduse §304 järgi rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, s.o. summas

80 (kaheksakümmend) eurot - tühistada ja väärteomenetlus Väärteomenetluse seadustiku §29 lg.1 p.1 alusel lõpetada.

V. K. kaebus rahuldada.

Väärteomenetluse seadustiku §23 alusel välja mõista Eesti Vabariigilt V. K. kasuks kaitsjale makstud tasu summas 240 (kakssada nelikümmend) eurot, mis tuleb kanda xxx xxx arvelduskontole nr xxxxxxx.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse teatavakstegemisest.

Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 21.06.2021

Asjaolud ja menetluse varasem käik

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri piirivalvebüroo piirija migratsioonijärelevalvetalituse menetlusgrupi migratsioonijärelevalve vaneminspektor Eve Kikkase 12.03.2021 kiirmenetluse otsusega nr xxxxxxx määrati V. K.le Välismaalaste seaduse (edaspidi: VMS) §304 alusel karistuseks rahatrahv 20 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 80 €. Otsuse kohaselt kontrollis Ida Prefektuuri piirivalvebüroo piiri -ja migratsiooni järelevalvetalitus, teostades järelevalvet VMS §296 lg.1 alusel, 09.03.2021 Ida- Virumaal Kohtla-Järvel xxx tänava maja nr xx ettevõtte xxx xxx tootmishoonetes töötavaid välismaalasi. Kontrollimise hetkel viibis tootmishoones Ukraina kodanik V. K., kes saabus enda ütluste järgi viimati Eestisse 04.02.2021 töötamise eesmärgil ja viibib Eestis ajutiselt Ukraina kodaniku biomeetrilise passi nr xxxxxxx ja Leedu Vabariigi elamisloa alusel. Politseija Piirivalveamet tuvastas kontrollkäigu raames, et V. K. töötab Eestis elektrikeevitajana ja ta on ettevõtte xxx xxx töötaja. Ettevõte xxx xxx ei ole V. K.t enne Eestis tööle asumist Politseija Piirivalveametis nõuetekohaselt registreerinud. VMS §104 lg.1 alusel võib Eestis ajutiselt viibiv välismaalane Eestis töötada, kui tööandja on tema lühiajalise töötamise Politseija Piirivalveametis registreerinud või kui tema Eestis töötamise õigus tuleneb vahetult seadusest või Riigikogu ratifitseeritud välislepingust. VMS §104 lg.2 alusel on Eestis ajutiselt viibival välismaalasel keelatud Eestis töötada, kui tööandja ei ole tema lühiajalist töötamist Politseija Piirivalveametis registreerinud, välja arvatud Riigikogu ratifitseeritud välislepingus või seaduses ettenähtud juhtudel. Täiendava kontrollimise käigus selgus, et V. K. omab Leedu elamisluba töötamiseks ettevõttes xxx xxx ja ta saabus 04.02.2021 selle ettevõtte töötajana Eestisse lähetusse tööle ettevõttesse xxx xxx keevitajana. Töötamise koht on Kohtla-Järvel ettevõttes xxx xxx ja lähetuse periood on 05.02.2021 – 31.03.2021. Politseija Piirivalveametis ei ole V. K. lühiajaline Eestis töötamine registreeritud. Seega rikkus V. K. Eesti Vabariigis töötamise tingimusi alates 11.02.2021 – 09.03.2021 27 kalendripäeva. Kiirmenetluse otsuse kohaselt arvestati kergendava asjaoluna süü tunnistamist.

V. K. kaitsja vandeadvokaat Ilja Santašev esitas 19.03.2021 Harju Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täielikult. Kaebuse kohaselt ei ole Politseija Piirivalveameti poolt tehtud otsus põhjendatud ning on vastuolus VMS sätestatuga. Kaebuse esitaja leiab, et Politseija Piirivalveamet tuvastas vääralt asjaolu, et V. K. on xxx xxx töötaja. V. K.l puudub side xxx xxx-ga.

V. K. viibis Eestis töölähetuses ja antud asjaolu kontrolli Politseija Piirivalveameti poolt, kes selgitas täiendava kontrolli jooksul välja, et V. K. saabus Eestisse lähetusse 04.02.2021 xxx xxx töötajana. Kaebaja selgitas, et xxx xxx ja xxx xxx vahelise alltöövõtulepingu alusel oli kaebaja saadetud Eestisse lähetusse. xxx xxx on otsustanud suunata kaebaja täitma töövõtulepingust tulenevad tööülesandeid Kohtla- Järve linna. Kuna kaebaja ei saanud seda mõjutada, läks ta Kohtla-Järve linna.

Kaebaja märgib, et viibimist muus linnas, kui Tallinnas, ei saa pidada töölähetuse tingimuste rikkumiseks, kuna kogu Eestis kehtivad samad seadused ja liikumisel Tallinnast Kohtla-Järve linna ei ole täiendavate lubade olemasolu vajalik. Ainsaks etteheiteks kaebajale on asjaolu, et tööandja ei ole kaebaja lühiajalist töötamist Politseija Piirivalveametis registreerinud vastavalt VMS §104 lg.1. VMS §104 lg.1 sätestab, et Eestis ajutiselt viibiv välismaalane võib Eestis töötada, kui tööandja on tema lühiajalise töötamise Politseija Piirivalveametis registreerinud. Seega lasub kohustus töötaja registreerimiseks tööandjal, mitte töötajal. Sellest lähtuvalt on saab järeldada, et kuna registreerimise kohustus ei laiene töötajale, siis ei saanud antud asjaolu olla aluseks kaebajale rahatrahvi määramiseks. Kaebaja ei pidanud ennast Eestis registreerima ning ei rikkunud seega VMS §104 lg.1 sätteid. Ülaltoodu alusel jääb arusaamatuks, mis alusel on kaebajale (töötajale) rahatrahv määratud, kuna töötaja ei ole midagi rikkunud. Ta viibis Eestis töölähetuses seaduslikul alusel (kaebajal oli õigus Eestis olla viisavabalt) ning ta ei rikkunud Eestis viibimist reguleerivaid õigusakte.

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuur nõustus oma 01.04.2021 kirjalikus vastuses nr. xxxxx asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ning palus kaebuse jätta rahuldamata. Kirjaliku vastuse kohaselt on VMS §43 lg.1 p.6 alusel Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse antud elamisluba välismaalase seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja ajutiseks viibimiseks. VMS §44 lg.3 alusel võib välismaalane Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse antud elamisloa või pikaajalise viisa alusel Eestis viibida kuni 90 kalendripäeva 180 päeva jooksul.

Menetlusalune isik saabus ja viibis Eestis ajutiselt Ukraina kodaniku biomeetrilise passi nr xxxxxxx ja Leedu Vabariigi elamisloa alusel alates 04.02.2021. Seega oli menetlusaluse isiku Eestis viibimine seaduslik. Eestisse saabus menetlusalune isik Leedu Vabariigi ettevõtte xxx xxx töötajana (tööleping nr.82) töötamiseks lähetuses ettevõttes xxx xxx Kohtla-Järve linnas alates 05.02.2021 kuni 31.03.2021 (kinnitus, lähetuse käskkiri). 09.03.2021 toimunud kontrollkäigu ajal töötas menetlusalune isik ettevõttes xxx xxx Kohtla-Järve ettevõtte xxx xxx töötajana (xxx xxx 09.03.2021 töötajate nimekiri).

VMS §104 lg.1 alusel võib Eestis ajutiselt viibiv välismaalane Eestis töötada, kui tööandja on tema lühiajalise töötamise Politseija Piirivalveametis registreerinud või kui tema Eestis töötamise õigus tuleneb vahetult seadusest või Riigikogu ratifitseeritud välislepingust. VMS §104 lg.2 alusel on Eestis ajutiselt viibival välismaalasel keelatud Eestis töötada, kui tööandja ei ole tema lühiajalist töötamist Politseija Piirivalveametis registreerinud, välja arvatud Riigikogu ratifitseeritud välislepingus või seaduses ettenähtud juhtudel.

Menetlusaluse isiku Eestis töötamine ei olnud enne Eestis tööle asumist nõuetekohaselt Politseija Piirivalveametis registreeritud. Seega oli menetlusalusel isikul, viibides ajutiselt Eestis, keelatud Eestis töötada. Välismaalase lühiajaline töötamine, kui välismaalane on lähetatud „Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse“ tähenduses, peab enne Eestis tööle asumist olema registreeritud Politseija Piirivalveametis (VMS §107 lg.1-2 p.10). Menetlusalune isik on varem (26.02.2019 – 12.12.2019) töötanud Eestis töölepingu alusel, omanud lühiajalise Eestis töötamise registreerimist töölepingu alusel töötamiseks Eestis ning vormistanud endale töötamise eesmärgil Eesti pikaajalise viisa.

Seega oli menetlusalune isik teadlik Eestis töötamise tingimustest. Menetlusalune isik, asudes Eestis tööle Leedu Vabariigi ettevõtte xxx xxx lähetatud töötajana, oleks pidanud enne Eestis tööle asumist omama kehtivat lühiajalise töötamise registreeringut Politseija Piirivalveametis. Menetlusalune isik ei omanud lühiajalise töötamise registreeringut Politseija Piirivalveametis. Seega oli menetlusalusel isikul, viibides ajutiselt Eestis, keelatud Eestis töötada lähetatud töötajana. VMS sätestab vastutuse välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise eest.

Menetluse käigus kogutud tõenditega on tuvastatud, et menetlusalune isik, V. K., viibides ajutiselt Eestis rikkus Eestis töötamise tingimusi alates 11.02.2021 – 09.03.2021. VMS §304 Eestis töötamise tingimuste rikkumise eest, sealhulgas välismaalase poolt seadusliku alusega kindlaks määratud tingimustele mittevastava töötamise eest, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Kohtuvälise menetleja 12.03.2021 otsusega nr xxxxxxx karistati menetlusalust isikut VMS §304 rikkumise eest rahatrahviga summas 80 eurot.

Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebaja taotlusega ja märgib, et menetlusalusele isikule on 12.03.2021 kiirmenetluse otsuse nr xxxxxxx koostamisel arvestatud kõiki asjaolusid kogumis ning karistuseks määratud rahatrahv on määratud proportsionaalne toime pandud VMS rikkumisega.

Harju Maakohtu 12.04.2021 määrusega saadeti V. K. kaebus vastavalt kohtualluvusele lahendamiseks Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale.

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, leidis, et V. K. kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Käesolevas väärteoasjas nähtub menetlusaluse isiku poolt maakohtule esitatud kaebusest, et menetlusalune isik ei soovi väärteoasja läbivaatamist kohtuistungil ja palub asi läbi vaadata kirjalikus menetluses.

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri 01.04.2021 kirjalikust vastusest nr 3.1- 1.1/4993-4 Harju Maakohtu 23.03.2021 päringule nr xxx nähtub, et kohtuväline menetleja on nõus väärteoasja kirjaliku menetlusega.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused.

Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on karistus määratud Välismaalaste seaduse (VMS) §304 alusel.

VMS §304 näeb ette vastutuse Eestis töötamise tingimuste rikkumise eest, sealhulgas välismaalase poolt seadusliku alusega kindlaks määratud tingimustele mittevastava töötamise eest.

Seega tuleb käesolevas väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik rikkus kiirmenetluses otsuses nimetatud ajal ja kohas Eestis töötamise tingimusi ning kas määratud karistus vastab menetlusalusele isikule ja toimepandud väärteole.

Nagu nähtub vaidlustatavast 12.03.2021 kiirmenetluse otsusest nr xxxxxxx, on menetlusalune isik rikkunud VMS §104 lg.1 ja 2 nõudeid.

VMS §104 lg.1 sätestab, et Eestis ajutiselt viibiv välismaalane võib Eestis töötada, kui tööandja on tema lühiajalise töötamise Politseija Piirivalveametis registreerinud või kui tema Eestis töötamise õigus tuleneb vahetult seadusest või Riigikogu ratifitseeritud välislepingust.

VMS §104 lg.2 sätestab, et Eestis ajutiselt viibival välismaalasel on keelatud Eestis töötada, kui tööandja ei ole tema lühiajalist töötamist Politseija Piirivalveametis registreerinud, välja arvatud Riigikogu ratifitseeritud välislepingus või seaduses ettenähtud juhtudel.

Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust selle üle, et väärteoprotokollis nimetatud ajal viibis menetlusalune isik protokollis viidatud kohas ja teostas keevitustöid.

Küll aga seisneb vaidlus käesolevas väärteoasjas selle üle, kas menetlusalune isik rikkus Eestis töötamise tingimusi, s.t. kas menetlusalune isik võis väärteoprotokollis nimetatud ajal Eestis töötada. Nimelt heidetakse menetlusalusele isikule ette, et ta oli xxx xxx töötaja ning tema lühiajaline töötamine Eestis ei olnud registreeritud.

Käesoleva asja materjalides asuvast Leedu piirivalve korrapidaja vastusest PPA päringule nähtub, et V. K.l on kehtiv elamisluba Leedus.

Käesoleva asja materjalides asuvast Töölepingu nr.82 nähtub, et V. K. on sõlminud töölepingu xxx xxxga. Töölepingu punktidest 3.1 ja 3.2 nähtub, et leping on tähtajatu ning töötaja asus tööle alates 20.08.2020. Vastavalt töölepingu p.4.2 asub töökoht Klaipedas ja Klaipeda rajoonis, aga sõltuvalt töö iseloomust on Tööandjal õigus Töötaja tööülesannete täitmiseks lähetusse saata muusse kohta Leedus või välisriigis. Vastavalt töölepingu p.9.7 kohustub tööandja täitma kõiki kohustusi ja tingimusi, mis on sätestatud seadustes, lepingus ja tööandja töökorralduse reeglites.

Käesoleva asja materjalides asuvast xxx xxx kinnitusest koos käskkirjaga nähtub, et

V. K. viibib Kohtla-Järvel lähetuses, et teha keevitusja monteerimistöid xxx xxx töötajana xxx xxx tellimusel 05.02.2021 – 31.03.2021.

Käesoleva asja materjalidest asuvast D. S.i 13.03.2021 e-kirjast Eve Kikkasele nähtub, et V. K. on nimekirjas, kus asub ka mitmeid teisi isikuid ja tema erialaks on märgitud „ЭϹ“. E-kiri on pealkirjastatud „FW: xxx“.

Menetlusaluse isiku 12.03.2021 omakäelisest seletusest nähtub, et ta töötab firmas xxx, mis saatis ta firmasse xxx xxx keevitustöid teostama. Talle öeldi, et kõik dokumendid on korras ja ta usaldas tööandjat.

Maakohus leiab, et eeltoodut arvesse võttes on kohtuvälise menetleja käsitlus menetlusaluse isiku töösuhte osas väär. Vastavalt Töölepingu nr.82 ning xxx xxx kinnitusest koos käskkirjaga nähtub, et menetlusalune isik teostas töid xxx xxx töötajana Kohtla-Järvel lähetuses xxx xxx keevitajana. Käesoleva asja materjalides asuv D. S.i e-kiri, mida kohtuväline menetleja käsitleb xxx xxx töötajate nimekirjana, ei tõenda kuidagi, et menetlusaluse isiku töösuhe xxx xxx juures oleks katkenud. Käesoleva asja materjalides ei leidu ka teisi tõendeid, mis nimetatud asjaolule osutaksid. Niisiis on meelevaldne kohtuväliseja menetleja järelm, mille kohaselt tähendab ühe äriühingu töötaja viibimine teise äriühingu tööobjektil automaatselt, et ta oleks teise äriühingu töötaja.

Maakohus nõustub kaebusega selles, et VMS §104 lg.1, 2 seavad kohustuse töötaja registreerimiseks tööandjale, mitte töötajale ja seepärast ongi maakohtu hinnangul käesoleva normi eesmärk kaitsta töötajat kui töösuhtes nõrgemat isikut. Samuti sätestab Siseministri 04.12.2015 määruse nr.67 §1 lg.1 ja 2, et tööandja esitab taotluse lühiajalise töötamise registreerimise taotlemiseks Politseija Piirivalveametile. Seega ei saa menetlusalusele isikule ette heita, et ta on asunud tööle, kui ta ei ole oma töötamist registreerinud, sest seadus ei võimaldagi töötajal ennast registreerida. Peale selle on menetlusalune isik teinud endast kõik võimaliku, et mitte seadust rikkuda – tal oli kehtiv elamisluba, tööleping ning ta küsis lisaks tööandjalt täiendavalt üle, kas dokumentidega on kõik korras.

Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et menetlusaluse isiku kaebus kuulub rahuldamisele, kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ja väärteomenetlus lõpetada.

Käesolevas väärteoasjas osales menetlusaluse isiku kaitsjana vandeadvokaat Ilja Santašev, kes palus välja mõista kaitsjatasu summas 240 €. Maakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ning mõistab kaitsjatasu välja Eesti Vabariigilt.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik