2-20-6398/33 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. juuni 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-6398

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi A.A. ja B.B. vastu ühisvara

jagamise kokkuleppe kehtetuks tunnistamiseks ja

ühisvara jagamiseks

A.A.

ja

B.B.

vastuhagi

OÜ Aktiva Finants vastu ühisvara jagamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

7000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 8. märtsi 2021 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.A. ja B.B. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellandid (kostjad):

I. A.A. (isikukood XXXXXXXXXXX)

II. B.B. (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Maksim Fedotov

Vastustaja (hageja): OÜ Aktiva Finants (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Krista Raudsepp

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 8. märtsi 2021 otsus muutmata.

2. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus solidaarselt A.A. ja B.B. kanda.

3. Välja mõista solidaarselt A.A.lt ja B.B.lt OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulud

ringkonnakohtus 300 eurot (ilma käibemaksuta).

4. Kohustada A.A. ja B.B.t tasuma väljamõistetud menetluskuludelt OÜ-le Aktiva Finants

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

5. Rahuldada A.A. taotlus ja võtta asja materjalide juurde 06.04.2021 kohtutäituritele

esitatud aegumise avaldused täiteasjades nr XXX/XXXX/XXX, nr XXX/XXXX/XXX ja nr

XXX/XXXX/XXX.

6. Rahuldada OÜ Aktiva Finants taotlus osaliselt ja võtta asja materjalide juurde

kohtutäituri täitemenetluse jätkamise teated. Jätta asja materjalide juurde võtmata

OÜ Julianus Inkasso 10.02.2020 hoiatuse A.A.le ja B.B.le.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Aktiva Finants (hageja) esitas 30. aprillil 2020 Viru Maakohtule hagi ja 5. mail 2020

hagiavalduse täpsustuse A.A. (kostja I) ja B.B. (kostja II) vastu ühisvara jagamise kokkuleppe

kehtetuks tunnistamiseks ja ühisvara jagamiseks.

Hagiavalduse kohaselt on hageja avalduse alusel kohtutäitur Kristel Maalman 23. märtsil 2011

algatanud täitemenetluse nr XXX/XXXX/XXX kostja I suhtes. Täitemenetluse algatamise aluseks

oli kohtulahend tsiviilasjas nr 2-10-36704. Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu

erinevates registrites. Vara, millele sissenõuet pöörata, puudub, või ei ole selle väärtus küllaldane,

et katta vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. Võlgnikule kuuluvad pangakontod on arestitud.

Hageja nõude jääk on 5036 eurot 91 senti, millele lisandub viivis.

Kohtutäitur Risto Kütt on 8. veebruaril 2007 algatanud täitemenetluse nr XXX/XXXX/XXX

kostja

I

suhtes.

Täitemenetluse

algatamise

aluseks

oli

kohtulahend

tsiviilasjas

nr 2/92-20611/05. Kohtutäitur kinnitas nõude täitmise võimatust. Nõude jääk on 121 eurot

92 senti.

Kohtutäitur Risto Kütt on 16. veebruaril 2009 algatanud täitemenetluse nr XXX/XXXX/XXX

kostja I suhtes. Täitemenetluse algatamise aluseks oli kohtulahend tsiviilasjas nr 2-08-91717.

Sissenõudjaks oli BIGBANK AS, kes on nõude loovutanud hagejale. Kohtutäitur kinnitas nõude

täitmise võimatust. Nõude jääk on 2693 eurot 28 senti.

Kostja I ja kostja II sõlmisid 27. septembril 2018 Jõhvi notari Tiit Juse büroos ühisvara jagamise

lepingu. Nimetatud lepingu esemeks oli kostja I ja kostja II poolt varaühisuse varasuhte kestel

omandatud vara: kinnisasi asukohaga X, eluruum nr X (registriosa nr X); sõiduk FORD ORION,

registreerimismärk X, ehitusaasta 1992, VIN kood X; sõiduk CITROEN C 8, registreerimismärk

X, ehitusaasta 2007, VIN kood X. Ühisvara jagamise tulemusel jäid korteriomand ja sõidukid

kostja II lahusvaraks vastavalt lepingu punktidele 3.2.1., 3.2.2. ja 3.2.3. Kostja II ei ole ühisvara

jagamise lepingu kohaselt kostjale I hüvitist saadud vara eest maksnud. Seega on kostja I loobunud

olulisest osast oma varast.

Hageja leidis, et olukorras, kus kostja I on olulises ulatuses loobunud oma varast ilma hüvitist

saamata, on tegemist võlausaldajat äärmiselt kahjustava tegevusega. Seega on põhjendatud vara

tagasivõitmine, ühisvara jagamine ja müügi tulemusena kostjale I kuuluva summa arvelt hageja

nõuete rahuldamine.

Hageja taotles tunnistada kehtetuks kostja I ja kostja II vahel 27. septembril 2018 sõlmitud

ühisvara jagamise kokkulepe; lõpetada abikaasade ühisomand kinnisasjale asukohaga X, eluruum

nr X (registriosa nr X) selle müümisega avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras; kinnistu müügist saadud raha jagada kostja I ja kostja II vahel võrdsetes osades;

kostjale I jäävate rahaliste vahendite arvelt täita kostja I kohustused hageja ees, mis tulenevad

Pärnu Maakohtu 15. veebruari 2011 kohtulahendist nr 2-10-36704, Harju Maakohtu 8. detsembri

2005 kohtulahendist nr 2/92-20611/05 ja Pärnu Maakohtu 6. veebruari 2009 kohtulahendist nr 2-

08-91717, kandes summad Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr EE222200221015269783;

kostjale II jäävate rahaliste vahendite arvelt teha väljamakse kostjale II.

Hageja vaidles vastuhagile vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Tähtsust ei oma asjaolu, et

kinnistu on omandatud kostja II poolt tasutud rahaliste vahendite arvelt. Kinnistu soetamise ajal

olid kostja I ja kostja II abielus (abielus alates X) ning kehtis varaühisuse režiim kuni X.

2. Kostjad hagi ei tunnistanud. Põhjendamatu on väide, et kostja I tekitas vara jaotamisel hagejale

kahju. Kostjad ei ole nõus vara müümisega. Korteris elavad kostjad ja nende kaks alaealist last.

3. Kostjad esitasid vastuhagi, milles palusid lõpetada ühisomand ja määrata kostjate osad

korteriomandis; tunnistada abielu kestel soetatud vara aadressil X kostja II lahusvaraks. Korteri

eest maksis kostja II oma vahenditest.

MAAKOHTU LAHEND

4. Viru Maakohus rahuldas 8. märtsi 2021 otsusega hagi, tunnistas kehtetuks 27. septembril 2018

sõlmitud abikaasade ühisvara jagamise lepingu ja lõpetas abikaasade ühisomandi kinnisasjale

asukohaga X, eluruum nr X (registriosa nr X) selle müümisega avalikul enampakkumisel

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Maakohus määras, et kinnistu müügist saadud raha

tuleb jagada abikaasade vahel võrdsetes osades ning kostjale II jäävate rahaliste vahendite arvelt

teha väljamakse kostja II pangakontole; kostjale I jäävate rahaliste vahendite arvelt täita kostja I

kohustused hageja ees, mis tulenevad Pärnu Maakohtu 15. veebruari 2011 kohtulahendist nr 2-10-

36704, Harju Maakohtu 8. detsembri 2005 kohtulahendist nr 2/92-20611/05 ja Pärnu Maakohtu

6. veebruari 2009 kohtulahendist nr 2-08-91717, kandes summad Julianus Inkasso OÜ

arveldusarvele nr EE222200221015269783. Makse sooritamisel tuleb märkida viitenumber

703703617 (selgituseks sissenõudja ja võlgniku nimi). Maakohus jättis vastuhagi rahuldamata.

Viru Maakohtu 5. mai 2020 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jäi jõusse kohtuotsuse

täitmist tagava abinõuna kuni kohtuotsuse täitmiseni.

Maakohus jättis hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja kostjate menetluskulud nende

endi kanda. Kohus mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud summas

2750 eurot ja viivise menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni

menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 ja §-s 94 sätestatud määras.

Hagejal on kostja I vastu sissenõutavaks muutunud rahalised nõuded, mis on esitatud täitmiseks

kohtutäituritele. Kohtutäiturite õienditest nähtub, et kohtutäiturid on kontrollinud võlgniku vara

olemasolu erinevates registrites. Vara, millele sissenõuet pöörata, puudub või ei ole selle väärtus

küllaldane, et katta vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. Võlgnikule kuuluvad pangakontod on

arestitud, kuid neil puuduvad piisavad rahalised vahendid. Täiteasjas nr XXX/XXXX/XXX on

nõude katteks laekunud 3 eurot 91 senti. Täiteasjas nr XXX/XXXX/XXX on tasutud 15 eurot 82

senti. Täiteasjas nr XXX/XXXX/XXX on tasutud 19 eurot 77 senti. Kohtutäiturid kinnitasid

nõuete täitmise võimatust. Seega on tuvastatud, et sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole

kaasnenud nõude täielikku rahuldamist.

Asjas ei ole vaidlust, et kostjad on abielus. Pärast täitemenetluste algatamist on kostjad

27. septembril 2018 sõlminud abikaasade ühisvara jagamise lepingu, mille esemeks on kostjate

poolt varaühisuse varasuhte kestel omandatud vara (ühisomandis olev). Ühisvara jagamise

kokkuleppega jagasid kostjad omavahel nii korteriomandi kui ka sõidukid. Ühisvara jagamise

tulemusel jäi korteriomand ja sõidukid kostja II lahusvaraks (vastavalt lepingu punktile 3.2.1.,

3.2.2. ja 3.2.3.). Korteriomandi väärtuseks on lepingus märgitud 2000 eurot, sõidukite väärtusteks

vastavalt 200 eurot ja 2900 eurot. Kostja II ei ole ühisvara jagamise lepingu kohaselt kostjale I

hüvitist saadud vara eest maksnud. Seega on kostja I loobunud olulisel määral oma varast.

Maakohus leidis, et vara tagasivõitmise eeldused täitemenetluse seadustiku (TMS) § 187 lg-te 1

ja 2 ning § 190 p-i 1 alusel on täidetud. TMS § 190 järgne võlausaldaja huvide kahjustamise eeldus

tuleneb sellest, et täitemenetlus võlgniku lahusvara arvel on ebaõnnestunud. Kostjad ei ole TMS

§ 190 eeldust ümber lükanud.

TMS § 14 lg 2 kohaselt võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist

võlgniku osale ühisomandist.

Maakohus leidis, et kuna 27. septembril 2018 sõlmitud abikaasade ühisvara jagamise kokkulepe

on kehtetu, siis on kinnisasi asukohaga X, eluruum nr X (registriosa nr X) kostjate ühisomandis.

Maakohtu hinnangul ei tõenda kostjate poolt esitatud tõendid seda, et korteriomandi näol on

tegemist kostja II lahusvaraga.

Korteriomand omandati kostjate poolt abielu kestel, seega on perekonnaseaduse (PKS) § 25

kohaselt korteriomandi näol tegemist kostjate ühisvaraga. Asjaolu, et korteri eest toimunud makse

on teostatud kostja II pangaarvelt ja/või, et kostja II sel ajal töötas (sai töötasu) ei tähenda, et

tegemist oleks kostja II lahusvarasse kuuluvate vahenditega. Riigikohus on asunud seisukohale, et

varaühisuse puhul lähevad PKS § 25 järgi abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel

omandatud esemed ning abikaasade muud ühisvarasse kuuluvad varalised õigused, mh varalised

nõuded töötasule (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-16, p 39).

Eeltoodu alusel jättis maakohus vastuhagi rahuldamata.

Maakohus leidis, et hageja taotletud ühisvara jagamise viis on põhjendatud.

Kostjate seisukoht selles, et kostjate eluaseme kaotusega satuvad kostjad ja nende alaealised lapsed

raskesse olukorda, ei ole põhjuseks hagi rahuldamata jätmiseks. Maakohus nõustus hagejaga, et

kinnisvara müük täitemenetluses on tavaline ja üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et

täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse

tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi või alternatiivselt vabastada kostja

II menetluskuludest TsMS § 162 lg 4 alusel. Kostjad paluvad hageja menetluskulud jätta tema

enda kanda. Kostjad esitasid koos apellatsioonkaebusega uued tõendid.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on TsÜS § 157 lg 1 järgi jõustunud kohtuotsusega

tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude

aegumistähtaeg 10 aastat. Vastavalt TsÜS § 147 lg 1 sätetele möödus aegumistähtaeg hageja

nõuetes täitemenetluste nr XXX/XXXX/XXX ja nr XXX/XXXX/XXX raames vastavalt

8. veebruaril 2021 ja 16. veebruaril 2009. Nõudeõigus hageja nõuetes täitemenetluse

nr XXX/XXXX/XXX raames lõppes 23. märtsil 2021. Hageja nõuete aegumistähtajad mööduvad

tsiviilmenetluste raames 5. aprillil 2021. Aegumistähtaegade lõppemise tõttu lõpetatakse

täitemenetlused ja tühistatakse ka hageja nõuded.

Kostja II esitas kohtule tõendid selle kohta, et vaidlusalune korter soetati tema rahaliste vahendite

eest. Korter soetati pärast täitemenetluste algatamist. Korter tuleb lugeda kostja II lahusvaraks.

Maakohus on ebaõigesti jaotanud menetluskulud. Kostja II ei ole seotud kostja I võlgadega.

Menetluskulude kostja II kanda jätmine on ebaõiglane.

6. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Hageja palub

menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Hageja lisas apellatsioonkaebuse vastuse juurde

uued tõendid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 8. märtsi

2021 otsus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1).

Kuna Viru Maakohtu 8. märtsi 2021 otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese

astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid

kõiki oma otsuses korrata.

8. Eelkõige võtab ringkonnakohus seisukoha kostjate ja hageja poolt ringkonnakohtule esitatud

täiendavate tõendite kohta.

8.1. Kostjad on esitanud täiendavate tõenditena ringkonnakohtule kohtutäituritele täiteasjades

nr XXX/XXXX/XXX, nr XXX/XXXX/XXX ja nr XXX/XXXX/XXX esitatud avaldused

täitemenetluse lõpetamiseks jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude täitmise aegumise tõttu.

Hageja on esitanud täiendavate tõenditena ringkonnakohtule kohtutäitur Risto Küti 22.04.2021

täitemenetluse jätkamise teated ning OÜ Julianus Inkasso 10.02.2020 hoiatused kostjatele.

8.2. Kostjad leiavad, et seoses seaduse muudatustega on täiteasjades nr XXX/XXXX/XXX,

nr XXX/XXXX/XXX ja nr XXX/XXXX/XXX täitmisel olevad nõuded aegunud ning seetõttu

puudub vajadus müüa kostjate vara.

Alates 01.04.2021 on jõustunud järgmised täitemenetluse seadustiku muudatused.

TMS § 481 lg 1 (jõustunud 01.04.2021) kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse nõude täitmise

aegumise tõttu, kui: 1) võlgnik on esitanud kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks

nõude täitmise aegumise tõttu; 2) jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva

nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud TsÜS §-s 157 sätestatud tähtaeg

ja 3) sissenõudja ei vaidle täitemenetluse lõpetamisele vastu.

TMS § 501 lg 1 alusel edastab kohtutäitur täitemenetluse seadustiku § 481 lõike 1

punktis 1 nimetatud võlgniku avalduse sissenõudjale enda valitud viisil, kui on täidetud sama lõike

punktis 2 sätestatud tingimus, ja annab tähtaja kirjaliku seisukoha esitamiseks. Võlgniku avalduse

edastamise korral selgitab kohtutäitur sissenõudjale käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud

võlgniku õigust esitada kohtule avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise

tõttu. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt kui kohtutäitur ei lõpeta täitemenetlust täitemenetluse

seadustiku § 481 lõike 1 alusel, teavitab kohtutäitur võlgnikku tema õigusest esitada kohtule

avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse käesoleva

seadustiku § 2231 alusel.

TMS § 2231 lg 1 järgi võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude

täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude

esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud TsÜS §-s 157 sätestatud tähtaeg. Kohus vaatab

võlgniku avalduse läbi hagita menetluses.

Antud juhul on kostja I esitanud kohtutäituritele avaldused täitemenetluse lõpetamiseks nõude

täitmise aegumise tõttu. Kohtutäituri täitemenetluse jätkamise teate kohaselt ei ole täiteasjades

nr XXX/XXXX/XXX ja nr XXX/XXXX/XXX saabunud TMS § 481 lg 1 p-s 2 nimetatud nõude

täitmise aegumise tähtaeg ja seetõttu kohtutäitur ei saa lõpetada täitemenetlust. Kohtutäitur on

selgitanud võlgnikule, et tal on õigus esitada kohtule TMS § 2231 alusel avaldus täitemenetluse

lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu.

Täiteasjas nr XXX/XXXX/XXX kostja I ei ole kohtutäituri seisukohta esitanud.

Tulenevalt eelviidatud TMS sätetest (sh TMS § 2231 lg 1) peaks kostja I esitama soovi korral

kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, mis vaadatakse läbi

hagita menetluses. Ringkonnakohus ei saa hinnata käesoleva menetluse raames seda, kas

täitemenetluses olevate nõuete täitmine on aegunud või mitte.

Eeltoodu alusel rahuldab ringkonnakohus küll TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel kostjate taotluse võtta

täiendavate tõenditena asja materjalide juurde kohtutäituritele täiteasjades nr XXX/XXXX/XXX,

nr XXX/XXXX/XXX ja nr XXX/XXXX/XXX esitatud avaldused täitemenetluse lõpetamiseks

nõude täitmise aegumise tõttu, kuid ringkonnakohus ei võta antud menetluses seisukohta selles,

ka nimetatud nõuete täitmine on aegunud või mitte.

8.3. Hageja taotluse rahuldab ringkonnakohus osaliselt ja võtab TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel asja

materjalide juurde kohtutäituri täitemenetluse jätkamise teated ning jätab võtmata asja materjalide

juurde OÜ Julianus Inkasso 10.02.2020 hoiatuse kostjatele.

9. Asja materjalide kohaselt esitas hageja nõude tunnistada kehtetuks kostjate vahel 27.09.2018

sõlmitud ühisvara jagamise kokkulepe ja lõpetada abikaasade ühisomandi kinnisasjale, asukohaga

X, selle müümisega avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kostjad esitasid vastuhagi, milles taotlesid ühisomandi lõpetamist ja abielu kestel soetatud vara,

asukohaga X, kostja II lahusvaraks tunnistamist.

10. Täitemenetluses tagasivõitmise nõude esitamise üldisi eeldusi reguleerib TMS § 187 lg 2, mis

annab sissenõudjale võimaluse tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument, tema nõue on

muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema

nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude

rahuldamiseni.

TMS § 190

reguleerib

täitemenetluses

abieluvaralepingu

tagasivõitmise

erikoosseisu ning võimaldab abieluvaralepingu tagasi võita eeldusel, et täidetud on ka TMS

§-s 190 sätestatud eeldused. TMS § 187 lg-s 2 sätestatud tagasivõitmise üldised eeldused

kohalduvad ka ühisvara jagamise lepingu või abieluvaralepingu tagasivõitmise nõude korral.

11. Maakohus on vaidlustatud otsuses õigustatult asunud seisukohale, et antud juhul on täidetud

nii TMS § 187 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tagasivõitmise üldised eeldused kui ka TMS § 190 p-s 1

sätestatud abieluvaralepingu tagasivõtmise erikoosseis.

11.1. Hageja on esitanud kohtutäituritele täitedokumendid, mis on sissenõutavad ja mille alusel on

algatatud täitemenetlused kohtutäiturite Kristel Maalman ja Risto Kütt poolt. Kohtutäituri Kristel

Maalman 20.04.2020 esitatud tõendiga täiteasjas XXX/XXXX/XXX (I kd tl 15-16) ning

kohtutäituri Risto Kütt 07.04.2020 esitatud tõendiga täiteasjades XXX/XXXX/XXX ja

XXX/XXXX/XXX (I kd tl 23) on hageja tõendanud, et sissenõude pööramine võlgniku lahusvara

arvelt ei ole viinud nõude rahuldamiseni, ning täitmine on võimatu, s.o kostja I lahusvara arvelt

on nõude rahuldamine täitemenetlustes ebaõnnestunud.

11.2. Pärast täitemenetluste alustamist jagasid kostjad (abikaasad) ühisvara jagamise

kokkuleppega korteriomandi ja sõidukid ning jagamise tulemusel jäi korteriomand ja sõidukid

kostja II lahusvaraks. Kostja II ei ole ühisvara jagamise lepingu kohaselt kostjale I hüvitist saadud

vara eest maksnud. Seetõttu saab asuda seisukohale, et kostja I on loobunud olulisel määral oma

varast. TMS § 190 kohaselt eeldatakse tagasivõidetava tehinguga võlausaldajate huvide

kahjustamist. TMS § 190 järgne võlausaldaja huvide kahjustamise eeldus tuleneb sellest, et

võlausaldajal on ebaõnnestunud täitemenetlus võlgniku lahusvara arvel. Kostjad ei ole TMS §-s

190 eeldust ümber lükanud.

Lähtudes käeoleva otsuse p-des 11.1 ja 11.2 märgitust on maakohus põhjendatult tunnistanud

kehtetuks kostjate vahel 27.09.2018 sõlmitud abikaasade ühisvara jagamise lepingu.

12. Täitemenetluses abikaasade ühisvarale sissenõude pööramist reguleerib TMS § 14. Sissenõude

pööramine abikaasade ühisvarale on TMS § 14 lg 1 kohaselt lubatav siis, kui võlgnikuks mitteolev

abikaasa on sellega nõus, või siis, kui täitedokument kohustab kohustust täitma mõlemat abikaasat.

Kui võlgnikuks mitteolev abikaasa ei ole ühisvarale sissenõude pööramisega nõus ning

täitedokumendist ei tulene nõuet mõlema abikaasa vastu, peab sissenõudja nõudma võlgniku ja

tema abikaasa ühisvara jagamist, et pöörata sissenõue võlgniku osale ühisomandist (TMS § 14

lg 2).

Antud juhul on hageja sissenõudjana nõudnud kostjate ühisvara jagamist.

13. PKS § 25 kohaselt lähevad varaühisuse puhul abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel

omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. PKS § 27 lg 6 alusel varaese loetakse

abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks seni, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa

lahusvara hulka. Vastavalt PKS § 37 lg-le 3 jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi

lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

Lähtudes eelviidatud sätetest on alusetu kostja II seisukoht, et vaidlusalune korter soetati tema

rahaliste vahendite eest pärast täitemenetluste algatamist ning seetõttu tuleb korter lugeda kostja

II lahusvaraks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendusega, et korteri ostu eest kostja II

pangaarvelt makse tegemine ning, et sel ajal kostja II töötas ja sai töötasu, ei tähenda, et

korteriomandi ost oleks toimunud kostja II lahusvara arvelt ning, et seetõttu muutus korteriomand

kostja II lahusvaraks. Siinkohal on maakohus õigustatult viidanud Riigikohtu seisukohale, et

varaühisuse puhul lähevad PKS § 25 järgi abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel

omandatud esemed ning abikaasade muud ühisvarasse kuuluvad varalised õigused, mh varalised

nõuded töötasule (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-16, p 39). Korteriomandi

ühisvarasse omandamisel olid kostja II rahalised vahendid kostjate ühisvara, mistõttu ei oma

tähtsust, kumb kostjatest tasus korteriomandi eest. Kostja II raha kostjad jaganud ei ole. Asjaolu,

et kostja I väidetavalt ei omanud korteriomandi ostu ajal sissetulekut, ei muuda kostja II raha

lahusvaraks. Seega on õige maakohtu seisukoht, et kostjad ei ole tõendanud korteriomandi

kuulumist kostjale II lahusvarana.

14. Kostjad ei ole esitanud hageja nõutud ühisvara jagamise viisist erinevat jagamise viisi ning

seetõttu on maakohus õigustatult otsustanud müüa korteriomandi avalikul enampakkumisel

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

15. Ringkonnakohus ei nõustu kostjate väitega, et maakohus on ebaõigesti jaotanud

menetluskulud, sest kostja II tuleks vabastada menetluskulude tasumisest. Maakohus on õigesti

kohaldanud menetluskulude jagamisel TsMS § 162 lg-t 1 ning jätnud kohaldamata TsMS § 162

lg 4. Kostjate väited, et 1) võlgnik on vaid kostja I; 2) kostja II kaotab osa oma varast ja

3) kohtuotsuse jõustumisel jäävad kostja II ja tema lapsed elukohata, ei ole aluseks menetluskulude

jaotamisele TsMS § 162 lg 4 kohaldamisele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate

põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata.

16. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud

TsMS § 171 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja 28. mai 2021 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud

ringkonnakohtus 300 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja on osutanud õigusabiteenust

2,5 tunni ulatuses (sh apellatsioonkaebusega tutvumine ja vastuse koostamine 2,25 h ja

menetluskulude nimekirja koostamine 0,25 h).

Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu 130 eurot (ilma käibemaksuta) on

mõistliku suurusega.

Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud. Hageja esindaja on

koostanud vastuse apellatsioonkaebusele ning menetluskulude nimekirja, millele kulus kokku

2,5 tundi, mis ei ole ringkonnakohtu hinnangul ülemäärane.

Hageja põhjendatud ja vajalikud kulud 28. mai 2021 menetluskulude nimekirja kohaselt on seega

300 eurot (ilma käibemaksuta). See summa tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista.

Vastavalt esitatud taotlusele tuleb määrata, et kostjatel tuleb tasuda väljamõistetud

menetluskuludelt ka viivist.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks

Üllar Roostoja

Viivi Tomson