3-20-852/41 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja

Monika Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.06.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-852

Haldusasi

XX kaebus tuvastada Tallinna üldplaneeringu osaline

tühisus või alternatiivselt, et Tallinna üldplaneeringus ei

ole Nugise tn 19 kinnistu määratletud puhkeotstarbelise

ja avalikus kasutuses oleva alana ega rohealana või

rohevõrgustiku tuumalana

Menetlusosalised

Kaebaja – XX

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindajad Eva

Vanamb ja Timo Päit

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 18.02.2021 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 18.02.2021

otsus muutmata.

2. Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.07.2021.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215

lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks

esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-20-852

2(9)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX on Tallinnas Nõmme linnaosas asuva Nugise tn 19 kinnistu (katastritunnus

78404:408:9091, sihtotstarve: 100% maatulundusmaa) 24376/93282 mõttelise osa omanik.

Kinnistu kaasomanikeks on AA, RR, MM, EE, HH ja OÜ TedreMaja.

2. Tallinna Linnavolikogu kehtestas 11.01.2001 määrusega nr 3 Tallinna üldplaneeringu.

3. XX esitas 13.02.2020 Tallinna Linnavalitsusele taotluse Nugise tn 19 kinnistu sihtotstarbe

muutmiseks (osaliselt transpordimaaks ja osaliselt mäetööstusmaaks, säilitades muus osas

maatulundusmaa sihtotstarbe) ning enamtasutud maamaksu tagastamiseks.

4. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) rahuldas 20.03.2020 kirjaga nr 3-2/189-7

taotluse osaliselt, lubades moodustada Mägra tänava alla jäävast kinnistu osast transpordimaa

krundi, ning jättis taotluse ülejäänud osas rahuldamata. TLPA viitas kirjas, et Tallinna

üldplaneeringu kohaselt on Nugise tn 19 kinnistu maakasutuse juhtotstarve „Metsad, pargid ja

looduslikud haljasalad“, mis on planeeringus defineeritud kui avalikuks kasutamiseks mõeldud

puhkeotstarbelised alad. Kuivõrd lageraiega majandatud metsaala kaotab puhkeotstarbelise

väärtuse aastakümneteks, on lageraie vastuolus Tallinna üldplaneeringus toodud juhtotstarbega

ning mõjub negatiivselt selles kirjeldatud arengusuundade saavutamisele ja ala kasutamisele

üldplaneeringus toodud põhifunktsioonis.

5. XX esitas TLPA 20.03.2020 kirja peale vaide, mille Tallinna Linnavalitsus jättis 27.04.2020

korraldusega nr 535-k rahuldamata.

6. XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mis pärast osalist kaebusest loobumist (TLPA

20.03.2020 kirja ja vaideotsuse tühistamise nõuded) jäi menetlusse järgmiste nõuetega:

tuvastada Tallinna üldplaneeringu ptk 4.2 „Maa-alade üldised kasutustingimused“, ptk 8.1

„Arengusuunad“ ja ptk 8.2 „Haljaskoridoride kujundamine“ ning üldplaneeringu

maakasutusplaanil kasutatud juhtfunktsiooni „Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“ tühisus

osas, millega Nugise tn 19 kinnistu on määratletud puhkeotstarbelise ja avalikus kasutuses

oleva alana ja/või rohealana ja/või rohevõrgustiku tuumalana, või alternatiivselt tuvastada, et

Tallinna üldplaneeringus ei ole Nugise tn 19 kinnistu määratletud puhkeotstarbelise ja avalikus

kasutuses oleva alana ega rohealana või rohevõrgustiku tuumalana.

1)

Tallinna üldplaneeringu kehtestamisel ei järgitud tolleaegse planeerimis- ja ehitusseaduse

(PES) § 30 lg-s 1 sätestatud kohustust teavitada kinnisasja omanikke, kelle senist maakasutust

või krundi ehitusõigust üldplaneeringu kehtestamisega kitsendatakse. Asjaolust, et Nugise tn

19 kinnistul on puhkeotstarbeline ja avalik kasutus, teavitati kaebajat alles TLPA 20.03.2020

kirjas ja Tallinna Linnavalitsuse 27.04.2020 korralduses. Nugise tn 19 kinnistu piirangute, s.o.

puhkeotstarbelise ja avaliku kasutuse puudumist kuni 20.03.2020 kinnitab mh see, et Nugise tn

19 kinnistu sihtotstarve on 100% maatulundusmaa ning Keskkonnaameti 04.03.2019 otsustega

lubati Nugise tn 19 kinnistu eraldistel 1, 2 ja 3 teostada häilraiet.

2)

Tallinna üldplaneeringut ei kooskõlastatud PES § 17 lg 2 p 3 alusel Pääsküla turbamaardla

valitsejaga ning nimetatud maardlat Tallinna üldplaneering ei käsitle. Seetõttu on üldplaneering

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p 3 alusel tühine. Vastustaja esitatud Maa-ameti

20.02.2020 kiri nr 2-5/20/2644-2 ning Keskkonnaministeeriumi Harjumaa keskkonnateenistuse

28.03.2000 kiri nr 130 ei tõenda üldplaneeringu kooskõlastamist pädeva isikuga.

3)

Tallinna

üldplaneeringu

peatükkidest

4.2,

8.1

ja

8.2

ning

üldplaneeringu

maakasutusplaanil kasutatud juhtfunktsioonist „Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“ ei

selgu üheselt Nugise tn 19 kinnistu maakasutuse juhtotstarve ehk kaebaja õigused ja kohustused

kinnistu kasutamisel, mistõttu on üldplaneering selles osas HMS § 63 lg 2 p 5 alusel tühine.

3-20-852

3(9)

4)

Tallinna

üldplaneeringu

peatükkidest

4.2,

8.1

ja

8.2

ning

üldplaneeringu

maakasutusplaanil juhtfunktsioonist „Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“ tulenevad

kohustused on vastukäivad, kuna vastustaja leiab, et Nugise tn 19 kinnistu on puhkeotstarbelise

ja avaliku kasutusega, samas kui Rännaku pst 30, millest Nugise tn 19 kinnistu on

detailplaneeringu alusel moodustatud, ei olnud puhkeotstarbelise ja avaliku kasutusega. See

asjaolu toob kaasa üldplaneeringu tühisuse HMS § 63 lg 2 p 5 järgi.

5)

Tallinna üldplaneeringu maakasutusplaanil toodud juhtfunktsioon „Metsad, pargid,

looduslikud haljasalad“ ei olnud kuni 31.12.2002 kehtinud PES § 8 lg 4 p 5 kohaseks

maakasutus- ja ehitustingimuseks ega PES § 8 lg 4 p 9 kohaseks puhkeala määranguks, vaid

PES § 8 lg 4 p-st 6 tulenevalt üldplaneeringu eesmärgiks territooriumi funktsionaalsel

tsoneerimisel, mis määras territooriumi või selle osa kasutamise juhtfunktsiooni, milleks

Nugise tn 19 kinnistu puhul oli ja on metsad. Seda seisukohta kinnitavad Tallinna

Ringkonnakohtu 25.02.2019 otsus haldusasjas nr 3-17-2721 (p 17) ja 19.06.2018 otsus

haldusasjas nr 3-18-835 (p-d 11–14), kus on tuvastatud, et Tallinna üldplaneeringuga ei ole

maakasutamis- ja ehitustingimusi määratud ning maakasutuse juhtfunktsioon ei ole samastatav

maakasutamis- ja ehitustingimustega.

6)

Nugise tn 19 kinnistu ei kuulu Pääsküla raba kaitsealasse. Tulenevalt maapõueseaduse

(MaaPS) § 14 lg 1 p-dest 1 ja 2 lasub kohalikul omavalitsusel kohustus tagada Nugise tn 19

kinnistul asuva maavara (turvas) kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavarale, kuna

Pääsküla turbamaardla on kantud riigi maardlate registrisse 04.12.1997.

7)

Tallinna planeeringute registri andmetel on Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA)

menetluses veel Saagi tn 6a, Külvi tn 27, Kraavi tn 38 ja Kraavi tn 82 detailplaneeringud, milles

kavandatakse metsamaa asemel elamumaa sihtotstarbe kehtestamist.

8)

Tallinna üldplaneeringu kehtestamise ajal puudusid planeerimis- ja ehitusseaduses

mõisted „roheala“ ja „rohevõrgustik“, mistõttu ei saanud vastustaja Tallinna üldplaneeringuga

seada ka tingimusi roheala ega rohevõrgustiku toimimise tagamiseks.

7. Tallinna linn vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

1) Kõigis enne Tallinna üldplaneeringut koostatud lähtedokumentides on Nugise tn 19

kinnistu ala näidatud metsana ning mingit ehitusõigust kinnistu alale pole kunagi määratud.

Seega ei kitsendatud Tallinna üldplaneeringuga kinnistu senist maakasutust või krundi

ehitusõigust ning PES § 30 lg 1 ei kuulunud kohaldamisele.

2) Kohtupraktika kohaselt saab haldusakti tühisuse tingida vaid ilmselge puudus. Kaebus on

esitatud 19 aastat pärast Tallinna üldplaneeringu kehtestamist, mistõttu pole põhjust rääkida

ilmselgetest puudustest. Kaebuse väidetest ei nähtu, et üldplaneeringule laieneks mõni HMS §

63 lg-s 2 sätestatud haldusakti tühisuse alus. PES § 24 lg 2 kohaselt kehtestas üldplaneeringu

kohaliku omavalitsus. Tallinna üldplaneering on kehtestatud Tallinna Linnavolikogu

määrusega. Seega on haldusakti andnud pädev haldusorgan. Kaebaja osundatud PES § 17 lg 2

p 3 reguleerib üldplaneeringu kooskõlastamist asjaomaste ametiasutustega, mitte kehtestamise

pädevust.

Üldplaneering

tuli

kooskõlastada

Keskkonnaministeeriumiga.

Keskkonnaministeeriumi Harjumaa keskkonnateenistus andis üldplaneeringule kooskõlastuse

28.03.2000 kirjaga nr 130. Tallinna üldplaneering ei ole tühine ka HMS § 63 lg 2 p 5 järgi.

Üldplaneeringu ülesandeks oli PES § 8 lg 4 kohaselt mitte määratleda isiku õigusi ja kohustusi,

vaid ruumilise arengu põhisuunad.

3) PES § 9 lg 6 sätestas, et detailplaneeringuga võib teha ettepaneku kehtiva üldplaneeringu

muutmiseks. Rännaku pst ja Auto tn vahelise maa-ala detailplaneeringu kehtestamisel 2002. a-

l asuti seisukohale, et üldplaneeringu muutmine on põhjendatud. Teisi kinnistuid puudutavad

üldplaneeringut muutvad detailplaneeringud ei saa tekitada isikule õigustatud ootust, et ka tema

3-20-852

4(9)

kinnistu jaoks muudetakse üldplaneeringut. Tallinna linnale on esitatud detailplaneeringu

algatamise taotlus Nugise tn 19 kinnistu hoonestamiseks elamutega. Vastustaja on koostanud

detailplaneeringu algatamata jätmise korralduse eelnõu ja edastanud selle arvamuse

avaldamiseks ning vastuväidete esitamiseks kaebajale. Kaebajale on korduvalt põhjendatud,

millistel kaalutlustel ei saa kinnistut hoonestada või mis põhjustel ei saa kinnistu sihtotstarvet

muuta vastavalt kaebaja soovile.

4) Tallinna üldplaneeringu ptk-st 4.2 ja üldplaneeringu maakasutusplaanist lähtudes on

juhtotstarve „Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“ defineeritud kui puhkeotstarbelised

alad, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks. Üldplaneeringu ptk-s 8.1 on täpsemalt

kirjeldatud puhkeotstarbeliste rohealade arengusuundi – linna maastikud ja haljasalad tuleb liita

haljasühendustega kogu linna hõlmavaks süsteemiks. See looks ühtlasi alternatiivsed

liikumisvõimalused linnas ning eeldused puhkamiseks ja rahvaspordiga tegelemiseks.

Ökoloogilised koridorid aitavad tagada ka bioloogilist mitmekesisust. Kuigi juhtotstarbega

„Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“ määratud alad on mõeldud üldjuhul avalikuks

kasutuseks, saab eraomandis kinnistuid avalikult kasutada vaid juhul, kui omanik sellega

nõustub. Linn ei määra üldplaneeringuga eraomandis olevat kinnisasja avalikuks kasutamiseks.

Nugise tn 19 on metsaga kaetud 100% maatulundusmaa, kus omanikel on võimalik tulu teenida

metsa säästliku majandamise kaudu. Asjaolu, et Tallinna üldplaneeringu kehtestamisel ei olnud

määratletud mõisteid nagu roheala, rohevõrgustik või rohevõrgustiku tuumala, ei oma

haldusakti tühisuse tuvastamisel tähtsust. Kaebuses välja toodud mõisteid pole Tallinna

üldplaneeringu seletuskirjas kasutatudki.

5) Praegusel juhul on täidetud ka MaaPS § 14 lg-st 1 tulenev kohustus tagada maavara

kaevandamisväärsena säilimine ning juurdepääs sellele. Üldplaneeringu kohane maakasutuse

juhtotstarve „Metsad, pargid, looduslikud haljasalad“ maardla alal ei ole kuidagi maapõue

seisundit ja kasutamist mõjutav tegevus, kuna maavara säilib kaevandamisväärsena ning

juurdepääsu maavarale ei halvendata.

6) Nugise tn 19 kinnistut ei ole arvatud kaitstavate parkide nimistusse ning see ei kuulu

Pääsküla raba kaitsealasse, kuid kinnistul asuv puistu on looduslikult orgaaniline osa suuremast

Pääsküla raba tervikkeskkonnast. Pääsküla raba keskkonna maksimaalne säilitamine on väga

suure kaaluga avalik huvi. Pääsküla raba näol on tegemist linnakeskkonnas hästi säilinud

tervikliku ja kõrge loodusväärtusega rohevõrgustiku tuumikalaga, mille kahjustamist ja pindala

vähendamist tuleb vältida ning kuhu pole linnaruumi ja keskkonna seisukohalt mõistlik

hoonestust lubada. Piirkonna rohealana säilitamine vastab pikaajalise ruumilise arengu ja

säästva arengu põhimõtetele. Kaebajale on juba varasemalt selgitatud, et kinnistul asuvas

metsas on peetud sobilikuks hooldus- ja valik- või turberaietega majandamist, mille käigus tuleb

(ja saab) tagada metsa säilimine. Metsa on võimalik tulunduslikel eesmärkidel majandada ka

ilma lageraieta.

8. Tallinna Halduskohus jättis 18.02.2021 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

poolte endi kanda.

1)

Kohtupraktika kohaselt saab kohus rahuldada tühisuse tuvastamise kaebuse vaid juhul,

kui haldusaktil on HMS § 63 lg-s 2 sätestatud puudused ning need puudused on ilmselged

(Riigikohtu 07.03.2003 määrus asjas nr 3-3-1-21-03, p 13). Vastustaja on asjakohaselt välja

toonud, et mida pikem aeg on möödunud haldusakti teatavakstegemisest, seda enam on põhjust

kahelda haldusakti puudulikkuse ilmselguses ja seda rohkem väärib kaitset õiguskindlus (V.

Saarmets. Haldusakti tühisus. Õiguskeel 4/2017, lk 5).

2)

Tallinna üldplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud PES § 24 lg 2 sätestas, et

üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestab kohalik omavalitsus. Tallinna üldplaneeringu

3-20-852

5(9)

on kehtestanud Tallinna Linnavolikogu ehk pädev haldusorgan. Kaebaja osutatud PES § 17 lg

2 p 3 puudutab üldplaneeringu kooskõlastamist ametiasutustega, mitte üldplaneeringu

kehtestamise pädevust. Võimalikud rikkumised Tallinna üldplaneeringu menetluses selle

kooskõlastamisel võinuks olla asjakohased tühistamiskaebuse esitamisel. Kuigi HKMS § 41 lg

4 näeb ette võimaluse, et halduskohus võib haldusakti tühistada ka tühisuse tuvastamise

kaebuse alusel, saab kohus seda teha üksnes juhul, kui kaebus vastab tühistamiskaebusele

esitatud nõuetele. Praegusel juhul on tühistamiskaebuse esitamise tähtaeg möödunud ning juba

üksnes sellest tulenevalt ei vasta kaebus tühistamiskaebuse nõuetele. Tühisuse tuvastamise

nõude menetlemisel ei oma kaebaja poolt välja toodud võimalikud puudused üldplaneeringu

kooskõlastamisel tähtsust ega saa kaasa tuua Tallinna üldplaneeringu tühisust. Seega puudub

alus Tallinna üldplaneeringu tühisuse tuvastamiseks HMS § 63 lg 2 p 3 alusel.

3)

Üldplaneeringu ülesandeks ei ole seadusest tulenevalt täpselt määratleda isiku õigusi ja

kohustusi, vaid määratleda ruumilise arengu põhisuunad. Üldplaneering määrab sellega

hõlmatud alade peamise maakasutuse. Tallinna üldplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud PES

määratles ruumilise arengu põhisuuna, mis ei välista samal maa-alal vähesel määral teiste

maakasutusfunktsioonide esinemist. Üldplaneering on aluseks täpsematele maakasutuse

tingimustele, mis tiheasutusalal määratakse detailplaneeringuga. Ka kaebuses osundatud

Tallinna Ringkonnakohtu lahendid kinnitavad seisukohta, et Tallinna üldplaneeringus ei

määratleta maakasutus- ja ehitustingimusi. Nugise tn 19 kinnistu ruumilise arengu põhisuunana

on ette nähtud, et see säilib metsamaana. Nimetatud kinnistu maa sihtotstarbeks on

kinnistusraamatu kohaselt maatulundusmaa ning kinnistul asub mets. Asjaolu, et

maakasutusplaanil on rohelise tingmärgiga tähistatud üheskoos metsad, pargid ja looduslikud

haljasalad – puhkeotstarbelised alad, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks –, ei tähenda

seda, et kaebaja kinnistu on määratud Tallinna üldplaneeringuga avalikku kasutusse. Metsamaa

avalik kasutamine on reguleeritud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) §-s 32. Varem

reguleeris sama küsimust asjaõigusseadus (AÕS). Seaduses sätestatud nõudeid järgides on igal

isikul võimalik kasutada kaebajale kuuluvat metsamaad, kuni kaebaja ei ole maatükki piiranud

või tähistanud viisil, millest ilmneb tahe piirata võõraste viibimist maatükil.

4)

Asjaolu, et Tallinna üldplaneeringut on korduvalt detailplaneeringutega muudetud, ei

tähenda seda, et üldplaneeringus oleks sätestatud vastukäivad või ebaselged õigused ja

kohustused. Üldplaneeringu muutmine detailplaneeringuga on seaduses sätestatud üks

võimalusi, mis oli olemas nii PES kehtivuse ajal kui on ka praegusel ajal (vt PES § 9 lg 6 ja

§ 24 lg 4 ning planeerimisseaduse (PlanS) § 142). Kaebaja on esitanud vastustajale

üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise taotluse ning selle menetlemisest keelduv

vastustaja otsus on vaidlustatud halduskohtus (haldusasi nr 3-21-60).

5)

Alternatiivne

tuvastusnõue

ei

ole

lubatav.

Kaebajal

oli

olemas

tõhusam

õiguskaitsevahend – tühistamiskaebus. Kaebaja ei esitanud kaebetähtaja jooksul kaebust

Tallinna üldplaneeringu tühistamiseks. Kaebaja esitatud tuvastusnõue ei vasta HKMS § 37 lg

2 p-s 6 sätestatud tingimustele. Praegusel juhul ei ole tegemist juriidilise fakti tuvastamise

nõudega, vaid kaebaja soovib sisuliselt, et halduskohus annaks Tallinna üldplaneeringu

maakasutuskaardile koosmõjus peatükkidega 4.2, 8.1 ja 8.2 tõlgenduse Nugise tn 19 kinnistu

kohta. Selle asjaolu kohta saaks kohus võtta seisukoha konkreetse haldusakti peale esitatud

kaebust lahendades, sh haldusasjas nr 3-21-60 esitatud kaebuse menetlemisel. Ka juhul kui

alternatiivne tuvastusnõue oleks lubatav, tuleks see jätta rahuldamata. Sisuliselt soovib kaebaja

välistada Nugise tn 19 kinnistu peamise funktsiooni (metsamaa) kaasfunktsioonid. Metsamaa,

kui see on ka eraomandis, omab seni, kuni metsaomanik ei ole maakasutust teistele isikutele

piiranud, igal juhul seadusest tulenevalt teatavat puhke- ja avaliku kasutuse funktsiooni. Kohtul

ei ole võimalik tuvastada, et Tallinna üldplaneeringust ei tulene Nugise tn 19 kinnistule

puhkeotstarbelist ja avalikku kasutust. Kui kaebaja soovib olemasolevaid maakasutuse

3-20-852

6(9)

tingimusi täpsustada või muuta, siis on võimalik seda teha üksnes detailplaneeringu kaudu.

Kaebaja väited sellest, et vastustaja ei saanud enne planeerimisseaduse kehtestamist määratleda

Nugise tn 19 kinnistut kui rohevõrgustikku või selle tuumala, on arusaamatud, kuivõrd Tallinna

üldplaneeringus ei ole sääraseid mõisteid kasutatud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

9. XX palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega

tema kaebus rahuldada.

1)

Halduskohus on rikkunud tõendite hindamise ja kohtuotsuse põhjendamise kohustust

ning uurimispõhimõtet. Kohus ei ole sisuliselt hinnanud Tallinna üldplaneeringu õiguspärasust,

vaid on üksnes otsinud põhjendusi selle kehtima jäämiseks. Halduskohus on kohaldanud

HMS-i ja KeÜS-i, mis jõustusid alles pärast üldplaneeringu kehtestamist. Sellega rikkus kohus

HKMS § 158 lg 2 teises lauses sätestatut. Tallinna üldplaneeringu kehtestamise ajal puudus

seadusandluses viide haldusakti tühisuse ilmselgusele. Seega pole Riigikohtu 07.03.2003

määruse nr 3-3-1-21-03 p-s 13 toodud seisukohad praeguses asjas kohaldatavad.

2)

Kohus jättis tähelepanuta asjaolu, et halduskohus keeldus 10.07.2020 määrusega

haldusasjas nr 3-20-1259 Tallinna üldplaneeringu tühisuse tuvastamise nõuet menetlusse

võtmast, kuna praeguses haldusasjas juba oli sama nõue menetlusse võetud. Samuti ei

arvestanud kohus haldusasjas nr 3-20-1259 esitatud kaebaja väitega, et kaebajal on Tallinna

üldplaneeringu tühisuse tuvastamisel või alternatiivse nõude rahuldamisel õigus nõuda

Keskkonnaameti kohustamist registreerima kaebaja esitatud metsateatised ilma asjaolude

täiendava kaalumiseta. Kohtuotsusest ei nähtu, et kohus oleks hinnanud kaebaja väidet, et

Tallinna üldplaneering takistab kaebajal MaaPS § 95 lg-test 1 ja 2 tuleneva turba väljutamise

õiguse teostamist, kuivõrd selleks on vaja Nugise tn 19 kinnistult eemaldada mets. Seega

mõjutab praeguse asja lahendus menetluse tulemusi haldusasjas nr 3-20-1259. Kui

üldplaneeringust ei tulene piiranguid metsa majandamisele, tuleb kaebused haldusasjades 3-20-

1259 ja 3-20-245 rahuldada.

3)

Kohus pole hinnanud kaebaja väidet, et vastustaja pidi üldplaneeringu kehtestamisel

järgima põhiseadusest tulenevaid pädevus-, menetlus- ja vorminõudeid ning õigusselguse

põhimõtet ja formaalse põhiseaduspärasuse eeldusi. Riik ei ole kohalikule omavalitsusele

andnud pädevust otsustada maavara kasutamise ja kaitse küsimusi. Tallinna üldplaneeringu

kehtestamise ajal ei olnud kohalikul omavalitsusel ka õigust sekkuda metsamajandamise

küsimustesse, nagu näeb ette 01.09.2020 jõustunud metsaseaduse (MS) § 42 lg 3. Planeeringu

maardla valitseja kooskõlastuse küsimise nõude eesmärk on vältida kohaliku omavalitsuse

poolt maavarale juurdepääsu ja kasutamise seadusvastast piiramist mh planeeringute

kehtestamise kaudu.

4)

Vastustaja pole tõendanud oma väidet, et Harju maavanem andis üldplaneeringule

kooskõlastuse. Asja lahendamisel tuleb kontrollida, kas maavanem ületas kooskõlastust andes

PES §-s 22 sätestatud pädevust. Ilma maardlate valitseja nõusolekuta ei saanud maavanem

üldplaneeringut

õiguspäraselt

heaks

kiita.

Keskkonnaministeeriumi

Harju

Keskkonnateenistusel ei olnud pädevust kooskõlastada planeeringulahendust maardlate ja

allmaaehitiste osas. Keskkonnaministeeriumi Harju Keskkonnateenistuse 28.03.2000 kiri nr

130 ei tõenda maardlate valitseja kooskõlastuse olemasolu.

5)

Tallinna üldplaneeringu vastuvõtmisel ja kehtestamisel kehtinud AÕS § 167 lg-st 3 ei

tulenenud Nugise tn 19 kinnistul asuva puistu avalikku kasutust või rekreatsioonilisi kaitse-

eesmärke. Tulenevalt PES § 30 lg 2 p-st 2 ei saanud vastustaja üldplaneeringuga seada Nugise

3-20-852

7(9)

tn 19 kinnistule kitsendusi, kuivõrd tegemist on tiheasustusalaga. PES § 8 lg 4 p 6 järgi oli

üldplaneeringu eesmärgiks territooriumi funktsionaalne tsoneerimine, mis määras territooriumi

või selle osa kasutamise juhtfunktsiooni. Nugise tn 19 kinnistu puhul oli juhtfunktsiooniks

metsad.

6)

Halduskohus leidis ebaõigesti, et tühisuse tuvastamise asemel ei ole praeguses asjas

võimalik vaidlustatud haldusakti tühistada. Puuduvad tõendid selle kohta, et kaebaja on kaebuse

esitamisega ebamõistlikult viivitanud.

7)

Kui halduskohus leidis, et Tallinna üldplaneeringuga ei kitsendatud Nugise tn 19 kinnistul

asuva metsa majandamist, sh raadamist turba väljutamise eesmärgil, oleks kohus pidanud

alternatiivse tuvastusnõude rahuldama. Üldplaneeringust ei tulene üheselt selget keeldu metsa

lageraieks või raadamiseks. Halduskohus on jätnud tähelepanuta kaebaja väite, et Nugise tn 19

kinnistu on suuremas ulatuses riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78

kehtestatud Harju maakonnaplaneeringus 2030+ joonisega 1 „Asustuse suunamine“ määratud

turbamaardla alaks, mitte rohevõrgustiku tuumalaks või rohekoridoriks. Halduskohus pidi

otsuse tegemisel lähtuma maakonnaplaneeringust kui kõrgemalseisvast planeeringust.

10. Tallinna linn vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja

halduskohtu otsus muutmata.

1)

Halduskohus jõudis Tallinna üldplaneeringu tühisuse tuvastamise nõude osas õigele

järeldusele. Kaebaja leiab ekslikult, et sarnaselt õiguspärasuse hindamisele tuleks ka tühisuse

tuvastamisel lähtuda Tallinna üldplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud õigusnormidest.

Haldusakti tühisuse tuvastamise nõude lahendamisel lähtutakse kehtivast HMS-st.

2)

Praeguse kaebuse nõuetel puudub seos metsa raadamise lubatavuse ja metsateatistega.

3)

Halduskohus on õigesti leidnud, et alternatiivne tuvastamisnõue ei ole lubatav.

Tuvastamiskaebuse lahendamisel saab kohus anda hinnangu vaid selliste halduse tegevuste

kohta, millest tekivad isikule õigused ja kohustused või millest tekib õigussuhe, ning kohtuliku

hinnangu saamiseks peab kaebajal esinema põhjendatud huvi. Kaebajal puudub

tuvastamisnõude esitamiseks kaebeõigus, sest tema subjektiivseid õigusi ei rikuta ning kaebaja

ei ole välja toonud, millise subjektiivse õiguse kaitseks on tuvastamisnõue esitatud. Lisaks ei

ole tegemist juriidilise fakti tuvastamise nõudega.

11. Tallinna Ringkonnakohus kõrvaldas 01.03.2021 määrusega halduskohtu poolt menetlusse

kolmandate isikutena kaasatud Nugise tn 19 kinnistu kaasomanikud AA, RR, MM, EE, HH ja

OÜ TedreMaja.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18.02.2021 otsus muutmata.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks kõiki halduskohtu

põhjendusi oma otsuses korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele selgitab

ringkonnakohus järgmist.

13. Kaebaja leiab ekslikult, et haldusakti tühisust tuleb hinnata haldusakti andmise ajal kehtinud

normide järgi, nagu õiguspärasust tulenevalt HKMS § 158 lg 2 teisest lausest. Haldusasjas nr

3-3-1-21-03, kus oli esitatud kaebus 04.10.1996 tehtud otsuse tühisuse tuvastamiseks, kohaldas

Riigikohus 01.01.2002 jõustunud HMS §-i 63. Ka praeguses asjas kuulub tühisuse tuvastamise

nõude lahendamisel kohaldamisele HMS § 63. Nii HMS eelnõu (456 SE, Riigikogu IX

koosseis) seletuskirjast (lk 59) kui ka viidatud Riigikohtu lahendist (p 13) tuleneb, et haldusakti

3-20-852

8(9)

tühisuse tuvastamise eelduseks on HMS § 63 lg-s 2 sätestatud puuduste esinemine ning need

puudused peavad olema ilmselged. Ringkonnakohtule ei nähtu, et Tallinna üldplaneeringus

esineks mõni selline puudus. Juba üldplaneeringu kehtestamisest möödunud aega arvestades on

tühisuse aluseks oleva puuduse esinemine äärmiselt ebatõenäoline. Isegi kui asuda seisukohale,

et vaidlustatud üldplaneering on kaebaja esitatud põhjustel õigusvastane, ei tooks see kaasa

üldplaneeringu tühisust. Ka õigusvastane haldusakt kehtib ja on täitmiseks kohustuslik.

Tühisuse tuvastamise asemel ei saaks kohus praegusel juhul vaidlustatud haldusakti tühistada

(HKMS § 41 lg 4 teine lause), kuna kaebetähtaeg tuleb igal juhul möödunuks lugeda. Kaebaja

sai tema kinnistul kehtivast üldplaneeringu juhtfunktsioonist teada hiljemalt TLPA 08.06.2015

vastusest tema 11.05.2015 pöördumisele (vastustaja 03.07.2020 seisukoha lisad 10 ja 11).

14. Eelnevast tulenevalt ei pidanud halduskohus praeguse kaebuse lahendamisel hindama, kas

esineb üldplaneeringu õigusvastasust tingivaid asjaolusid, ega võtma seisukohta sellekohastele

kaebaja väidete kohta, sh maardla valitseja kooskõlastuse puudumine ning Harju maavanema

poolt üldplaneeringut kooskõlastades oma pädevuse ületamine. Halduskohus on esitanud

seisukohad vaidluse eset arvestades olulistele väidetele ning ei ole rikkunud kohtuotsuse

põhjendamise kohustust. Samuti ei ole halduskohus rikkunud uurimispõhimõtet ega tõendite

hindamise kohustust.

15. Kaebaja viited haldusasjade nr 3-20-1259 ja nr 3-20-245 menetluses esitatud väidetele ja

tehtud lahenditele ei puuduta praegust vaidlust ning on asjakohatud. Praeguses asjas ei ole

vaidluse all metsa raadamisest keeldumine. Üldplaneeringust tulenevad võimalikud piirangud

kaebaja soovitud tegevustele – olgu selleks metsa raadamine, turba väljutamine, elamuarendus

või muu – ei mõjuta üldplaneeringu kehtivust.

16. Kaebaja esitatud alternatiivne tuvastusnõue ei ole lubatav, kuivõrd sellega ei ole võimalik

saavutada kaebaja eesmärki välistada haldusotsustuste tegemisel tuginemine üldplaneeringule

osas, milles see näeb kaebaja arvates ette Nugise tn 19 kinnistu puhkeotstarbelise ja avaliku

kasutuse ning kinnistu paiknemise rohealal või rohevõrgustiku tuumalal. Tuvastusnõude

rahuldamine ei kõrvaldaks üldplaneeringu kehtivust ning vastustajal ja teistel haldusorganitel

tuleks sellega kaebaja taotluste menetlemisel jätkuvalt arvestada. Seega ei aitaks alternatiivse

tuvastusnõude rahuldamine kaasa metsateatiste registreerimiseks esitatud kohustamisnõude

rahuldamisele teises haldusasjas. Ringkonnakohus märgib, et selline nõue ei ole ka sisuliselt

põhjendatud. Tallinna üldplaneeringu kohaselt jääb Nugise tn 19 juhtfunktsiooniga (kehtiva

PlanS mõistes maakasutuse juhtotstarbega) „Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“ alale, s.o

üldjuhul avalikuks kasutamiseks mõeldud puhkeotstarbelisele alale, kuhu võib ehitada üksikuid

väiksemaid spordi- või puhkeehitisi. Halduskohus on õigesti selgitanud, et üldplaneeringuga ei

ole Nugise tn 19 kinnistut määratud avalikku kasutusse ning selle avalik ja puhkeotstarbeline

kasutus on praegusel ajal võimalik KeÜS §-s 32 sätestatud tingimustel. Nugise tn 19 kinnistu

peamiseks funktsiooniks on mets; ala kõrvalfunktsioonide olemasolu üldplaneeringus ei riiva

otseselt kaebaja õigusi. Üldplaneeringuga ei seatud Nugise tn 19 kinnistule kitsendusi PES § 30

lg 2 p 2 mõttes. Nimetatud kinnistu omanikel on võimalik kinnistut kasutada sihtotstarbeliselt

maatulundusmaana õigusaktidest, sh kehtivatest planeeringutest tulenevatel tingimustel.

Asjaolust, et Nugise tn 19 kinnistule ulatub turbamaardla, nagu on tähistatud ka Harju

maakonnaplaneeringus 2030+, ei tulene kinnistu omanikele õigust seal metsa raiuda ja turvast

väljutada ning ei välista kinnistu säilimist metsaalana (rohealana). See, et metsamajandamise

küsimuste üle otsustab Keskkonnaamet, ei piira kohaliku omavalitsuse pädevust määratleda

planeeringute kaudu oma territooriumi ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused. Kaebaja

käsitus MS § 42 lg 3 tagasiulatuvast kohaldamisest enne selle sätte jõustumist (01.09.2020)

kehtestatud üldplaneeringutele on praeguse vaidluse kontekstis asjassepuutumatu.

3-20-852

9(9)

17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kaebaja apellatsioonkaebust ei rahuldata, jääb kaebaja apellatsiooniastme menetluskulu tema

enda kanda. Vastustaja pole ringkonnakohtule esitanud menetluskulude nimekirja ega

kuludokumente, mistõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS

§ 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)