2-19-17383/60 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Määruse tegemise aeg ja koht

18.06.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-17383

Tsiviilasi

PAO Bank Sankt-Peterburg hagi Kohtutäiturite ja

Pankrotihaldurite Koja ning Eesti Vabariigi

(Justiitsministeeriumi kaudu) vastu kahju nõudes

Tsiviilasja hind

Kostja 1 vastu esitatud nõuded 226 169,53 eurot

Kostja 2 vastu esitatud nõuded 226 169,53 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja PAO Bank Sankt-Peterburg (1027800000140

(Vene

Föderatsioon)),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Indrek Leppik

Kostja 1 Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda

(74002523), volitatud esindajad Kristi Hunt ja Jaan

Lõõnik

Kostja 2 Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi kaudu)

(70000898), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anna

Liiv

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 09.04.2021

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja taotlus tunnistada

kohtutäituriseaduse (KTS) § 9 lg 6 põhiseadusega vastuolus olevaks.

2. Rahuldada

PAO

Bank

Sankt-Peterburg

hagi

Kohtutäiturite

ja

Pankrotihaldurite Koja vastu osaliselt.

3. Mõista Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojalt PAO Bank Sankt-Peterburg

kasuks välja põhinõue 149 415,65 eurot ja kohtueelsed õigusabikulud 1288,70

eurot, kokku 150 704,35 eurot.

4. Mõista Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojalt PAO Bank Sankt-Peterburg

kasuks välja viivis õigusabikulude hüvitiselt 1288,70 eurot alates 07.11.2019 kuni

kohase täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

5. Jätta PAO Bank Sankt-Peterburg hagi Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite

Koja vastu rahuldamata osaliselt põhinõude 31 412,97 euro, sissenõutavaks

muutunud viivise 30 834,99 euro, viivise arvestatuna põhinõudelt alates

hagiavalduse esitamisest kuni kohase täitmiseni ja kohtueelsete õigusabikulude

hüvitise 552,30 euro osas.

2(14)

6. Jätta PAO Bank Sankt-Peterburg hagi Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite

Koja vastu rahuldamata alternatiivnõude p 1.1 osas põhinõude osalt 31 412,95

eurot sissenõutavaks muutunud viivise 5428,71 euro, saamata jäänud tulu

10 443,40 euro, alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni hüvitise põhinõude

osalt 149 415,65 euro intressiga 3,45%, viivise arvestatuna põhinõude osalt 31

412,95 euro nõudes alates hagiavalduse esitamisest kuni kohase täitmiseni VÕS

§ 113 lg-s 1 sätestatud määras.

7. Rahuldada PAO Bank Sankt-Peterburg hagi Eesti Vabariigi vastu osaliselt.

8. Mõista Eesti Vabariigilt PAO Bank Sankt-Peterburg kasuks välja põhinõue

149 415,65 eurot ja kohtueelsed õigusabikulud 1288,70 eurot, kokku 150 704,35

eurot.

9. Mõista Eesti Vabariigilt PAO Bank Sankt-Peterburg kasuks välja viivis

õigusabikulude hüvitiselt 1288,70 alates 07.11.2019 kuni kohase täitmiseni VÕS

§ 113 lg-s 1 sätestatud määras.

10. Jätta PAO Bank Sankt-Peterburg hagi Eesti Vabariigi vastu rahuldamata

osaliselt põhinõude 31 412,97 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 30 834,99

euro, viivise arvestatuna põhinõudelt alates hagiavalduse esitamisest kuni

kohase täitmiseni ja kohtueelsete õigusabikulude hüvitise 552,30 euro osas.

11. Jätta PAO Bank Sankt-Peterburg hagi Eesti Vabariigi vastu rahuldamata

alternatiivnõude p 1.1 osas põhinõude osalt 31 412,95 eurot sissenõutavaks

muutunud viivise 5428,71 euro, saamata jäänud tulu 10 443,40 euro, alates hagi

esitamisest kuni nõude täitmiseni hüvitise põhinõude osalt 149 415,65 euro

intressiga 3,45%, viivise arvestatuna põhinõude osalt 31 412,95 euro nõudes

alates hagiavalduse esitamisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1

sätestatud määras.

12. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord.

13. Kohtuotsus tuleb täita esmalt Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja

puudutavas osas. Juhul, kui kohtuotsust ei õnnestu Kohtutäiturite ja

Pankrotihaldurite Koja suhtes täita kahe kuu jooksul pärast kohtuotsuse

jõustumist, tuleb kohtuotsust täita Eesti Vabariigi suhtes osas, milles

kohtuotsust ei õnnestunud täita Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja

suhtes.

Menetluskulude jaotus

14. Jätta menetluskulud 30% ulatuses PAO Bank Sankt-Peterburg ning 70%

ulatuses solidaarselt Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja ning Eesti

Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu) kanda.

15. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrusega pärast käesoleva

kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

3(14)

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt rikkus kohtutäitur Urmas Tärno oma ametikohustusi, mistõttu

mõisteti temalt tsiviilasjas 2-12-40785 PAO Bank Sankt-Peterburg (hageja) kasuks välja

131 465,76 eurot ja menetluskulud 14 568,73 eurot. Tsiviilasjas 2-13-50257 mõisteti

kohtutäitur U. Tärnolt hageja kasuks välja 80 921,92 eurot ja menetluskulud summas

14 622,24 eurot ning tsiviilasjas 2-16-18474 menetluskulud 2222,00 eurot. Kõikidelt

menetluskuludelt mõisteti välja ka viivis. Kohtutäitur U. Tärno kindlustusandja hüvitas

hagejale 62 972,00 eurot tsiviilasjas 2-12-40785 välja mõistetud põhinõudest.

2. Hageja leiab, et saab esitada nõude Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja (kostja 1) ja

Eesti Vabariigi (kostja 2) vastu kohtutäiturite seaduse (KTS) § 9 lg 6 järgi, mis näeb ette, et

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda ja Eesti Vabariik vastutavad kohtutäituri tekitatud

kahju eest juhul, kui kahju ei õnnestu hüvitada kohtutäituri vara arvelt. Hageja algatas

kohtutäitur U. Tärno vastu täitemenetluse 2016. aastal, kuid seal pole õnnestunud nõuet täita.

Kohtutäitur U. Tärno on ametist tagandatud ning 2017. aastal algatas ta võlgade

ümberkujundamise menetluse. Kohtutäitur kinnitas võlgade ümberkujundamise menetluses,

et tal puudub vara, mille arvelt kohustusi täita. Sellest saab järeldada, et ta on püsivalt

maksejõuetu alates hiljemalt 25.05.2017. Seetõttu saab hageja esitada nõude kostja 1 vastu.

3. Hageja esitas kostjale 1 kohtuvälise nõude 19.09.2017 summas 180 828,62 eurot.

02.04.2018 keeldus kostja 1 tema vastu esitatud nõude rahuldamisest. Hageja on seisukohal,

et kostja 1 ei ole võimeline tasuma hageja nõuet. Kohtutäituri poolt tekitatud kahju peab

kostja 1 hüvitama oma ametikogu eelarveosast. 2019. aastal oli ametikogu eelarves

61 714,00 eurot. Sellest ei piisaks nõude rahuldamiseks isegi siis, kui kostjal 1 muid kulusid

ei oleks. Planeeritavate reformide lõikes peaks eelarve vähenema veelgi. Tsiviilasjas 2-17-

18744 on selgunud, et kostja 1 kindlustusandja kohustust kostja 1 eest ei täida. Seetõttu ei

pea hageja usutavaks, et nõuet on võimalik kostja 1 vara arvelt täita ja hageja saab esitada

nõude ka kostja 2 vastu. Kui kohus leiab, et nõue kostja 2 vastu ei ole sissenõutavaks

muutunud, siis palub hageja nõuded rahuldada TsMS § 369 alusel.

4. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt 1 välja põhinõude 180 828,62 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 30 834,99 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks

muutumata viivise ning kahjuna kohtueelse menetlusega kaasnenud kulud 1841,00 eurot.

Teise alternatiivina taotleb hageja, et kohus mõistaks kostjalt 1 hageja kasuks välja

põhinõude 180 828,62 eurot, põhinõude osalt 31 412,95 eurot sissenõutavaks muutunud

viivise 5428,71 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise seadusjärgses määras,

saamata jäänud tulu 10 443,40 eurot, alates hagi esitamisest saamata jäänud tulu hüvitise

arvestatuna summalt 149 415,65 eurot intressimääraga 3,45% ning kahjuna kohtueelse

menetlusega kaasnenud kulud 1841,00 eurot. Kolmanda alternatiivina taotleb hageja, et

kohus mõistaks kostjalt 1 välja põhinõude 180 828,62 eurot, põhinõude osalt 31 412,95 eurot

sissenõutavaks muutunud viivise 5428,71 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise

ning kahjuna kohtueelse menetlusega kaasnenud kulu 1841,00 eurot koos sellelt arvestatud

viivisega. Hageja esitab samad nõuded samas järjekorras ka kostja 2 vastu ja palub kindlaks

määrata kohtuotsuse täitmise korra selliselt, et kohtuotsust täidetakse kõigepealt kostja 1

suhtes ja kui kohtuotsust ei õnnestu kostja 1 suhtes täita kahe kuu jooksul või muu kohtu

poolt mõistlikuks peetud tähtaja jooksul, siis tuleb kohtuotsust täita kostja 2 suhtes.

5. Juhul kui kohus jätab eelmises punktis nimetatud nõuded rahuldamata, palus hageja, et

kohus mõistaks kostjalt 2 hageja kasuks välja põhinõude 180 828,62 eurot, põhinõude osalt

31 412,95 eurot sissenõutavaks muutunud viivise 5428,71 eurot ja tulevikus sissenõutavaks

muutuva viivise seadusjärgses määras, saamata jäänud tulu 10 443,40 eurot, alates hagi

esitamisest saamata jäänud tulu hüvitise arvestatuna summalt 149 415,65 eurot

intressimääraga 3,45% ning kahjuna kohtueelse menetlusega kaasnenud kulud 1841,00 eurot

ning alternatiivselt, et kohus mõistaks kostjalt 2 välja põhinõude 180 828,62 eurot, põhinõude

4(14)

osalt 31 412,95 eurot sissenõutavaks muutunud viivise 5428,71 eurot ja tulevikus

sissenõutavaks muutuva viivise ning kahjuna kohtueelse menetlusega kaasnenud kulud

1841,00 eurot ja sellelt arvestatud viivise.

6. Vastusena kostjate vastuväidetele leidis hageja, et nõue allub maakohtule. Kuna

kohtutäituri vastu esitatavad nõuded alluvad KTS § 9 lg 8 alusel maakohtule ja nõue ei muutu,

kui see tuleb esitada Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja või riigi vastu.

7. Hageja saab esitada viivisenõude, kuigi see on arvestatud viiviselt, sest KTS § 9 lg 6 alusel

tekib iseseisev kohustus. Viivise väljamõistmine täidaks normi eesmärki, suunata

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda võimalikult kiiresti kohustust täitma. Samuti tagab

viivis minimaalse kahju hüvitamist. Alternatiivselt tuleks VÕS § 113 lg-st 6 tulenev piirang

viiviselt viivise arvutamise keelu kohta jätta kohaldamata hea usu põhimõttest tulenevalt.

Hageja nõue koosneb viivisest, sest kohtutäitur U. Tärno ei täitnud oma kohustust ligi kolm

aastat. Hagejal on tekkinud kohustuse täitmist oodates kahju juba tulenevalt inflatsioonist.

Alternatiivselt, kui kohus ei rahulda viivisenõuet, saab hageja esitada saamata jäänud tulu

nõude, sest kohustuse õigeaegsel täitmisel oleks hagejal olnud võimalik krediidiasutusena

teenida raha kasutamise eest tasu. Saamata jäänud tulu koosneb vaidlusalusel perioodi kohta

arvestatud turu tavapärastest intressidest, mida hageja oleks teeninud laenates kostjate vastu

esitatud kohustuse suurusele vastava raha välja. Hageja arvutas saamata jäänud tulu summalt

149 415,65 eurot perioodil 20.09.2017-31.12.2017 intressimääraga 3,74%, perioodil

01.01.2018-31.12.2018 intressimääraga 2,97% ja perioodil 01.01.2019-06.11.2019

intressimääraga 3,49%, kokku summas 10 443,40 eurot. Samuti taotles hageja tulevikus

sissenõutavaks muutuva kahju hüvitamist saamata jäänud tuluna arvestusega keskmise

intressimääraga 3,45%.

8. Hageja kahjunõue tuleneb kostjale 1 kohtuvälise nõude esitamisest ja läbirääkimistega

seotud õigusabikuludest. Hageja kandis õigusabikulusid summas 1841,00 eurot.

9. Kostja 1 vastu nõude rahuldamise eeldus ei ole kohtutäitur U. Tärno maksejõuetuse

tuvastamine pankrotimenetluses. KTS § 9 lg 6 eesmärk on kaitsta kahjustatud isikut mitte

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda. Kahju tekitanud kohtutäituri maksejõuetus tuleb

tuvastada faktiliselt. Seadus ei näe ette kohustust kostjate vastu kahjunõude esitamiseks

eelnevalt algatada pankrotimenetlus. Seega on kostjate vastu nõude esitamise eeldus täidetud.

Hagejal ei olnud hagi esitamise seisuga võimalik pankrotimenetlust algatada, kuna

saneerimismenetluses ja võlgade ümberkujundamise ei olnud jõustunud kohtulahendit.

Pankrotimenetluse algatamine on võimatu ka käesoleva menetluse ajal. Tagasivõitmise

kaudu vara tagasi saamine võib võtta aastaid. Seni pole kohtutäitur U. Tärno esitanud

varasemates menetlustes andmeid, mis on vajalikud, et tagasivõitmisnõuet üldse esitada.

Sellise nõude esitamine eeldab täiendavalt kohtu luba, sest täitemenetlused on peatatud.

Hageja on juba 7 aastat teinud läbi erinevaid menetlusi, et oma nõuet sisse nõuda. Hageja ei

saa esitada nõuet kohtutäitur Kaire Põltsi vastu, sest hagejale teadaolevalt puudus

kohtutäituritel kokkuleppe, mille kohaselt oleks kohtutäitur K. Põlts kohustatud hüvitama

kohtutäitur U. Tärnole täitekulusid. Kuigi kohus märkis tsiviilasjas 2-13-50257, et

kohtutäitur U. Tärno poolt tekitatud kahju on erinevate kindlustusjuhtumite olukord, siis

kindlustusandja luges tekkinud kahju üheks kindlustusjuhtumiks ega ole hüvitanud

teistkordselt hageja nõudeid.

KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE

10. Kostja 1 vaidleb hagile vastu.

11. Hageja esitas kostjale 1 nõude 19.09.2017. Kostja 1 lahendas nõude 02.04.2018. Kostja

1 esimehe seisukohad on käsitletavad haldusaktidena. Kuna kostja 1 lahendas nõude

5(14)

02.04.2018 haldusaktiga ja hageja ei ole seda vaidlustanud, siis on hageja nõue aegunud ja

alternatiivselt ei ole põhjendatud viiviste nõue.

12. Täiendavalt leidis kostja 1, et tema vastu esitatud nõude eeldused on täitmata. Kostjal 1

tekib nõude täitmise kohustus juhul, kui kohtutäituri vastu pole võimalik nõuet rahuldada ehk

juhul, kui kohtutäituri suhtes on läbi viidud pankrotimenetlus. Hageja ei ole tõendanud, et

kohtutäitur U. Tärno vastu ei ole võimalik nõuet esitada.

13. Kohtutäitur U. Tärno täiteasjad anti üle kohtutäitur K. Põltsile. Üle anti enam kui 41 000

täiteasja. Seetõttu on tõendatud vara olemasolu. Hageja ei ole esitanud nõudeid selle vara

arvelt kohustuste täitmiseks. Kohtutäitur U. Tärno ei ole kohtumenetlustes esitanud oma

pangakontoväljavõtteid. Seetõttu ei ole tema varaline seis teada ning hageja ei ole teinud

ühtegi sammu, et kohtutäitur U. Tärno poolt ametikontodelt välja kantud raha tagasi võita.

Kohtutäitur U. Tärno võlgade ümberkujundamise avaldus jäeti läbi vaatamata ehk tema

varatust ei ole kindlaks tehtud. Täiteasjad, mis on kohtutäitur U. Tärno vastu esitatud, on

peatatud. Kui täitemenetluses ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks, on see aluseks

pankrotiavalduse esitamiseks.

14. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-13-50257 lähtunud eeldusest, et 63 910,00

eurot tasub kohtutäitur U. Tärno kindlustusandja. Kostjale 1 pole teada, et kindlustusandja

oleks väljamakse teinud, miks ei ole väljamakset tehtud või miks hageja pole seda nõudnud.

15. Tsiviilasjas 2-16-18474 tekkinud menetluskulud ei ole seotud kohtutäitur U. Tärno

ametitegevusega, vaid on tema eraeluliste huvidega seotud kulu.

16. Kui kostja 1 peaks kohtutäituri kohustuse täitma, siis saab kohtutäitur esitada kostja 1

tagasinõudele vastuväite, et väljamakse oli alusetu, sest kohtutäituri varatust ei olnud

kindlaks tehtud. Samas tekib kostjal 1 tulumaksu maksmise kohustus.

17. Samuti leidis kostja 1, et ei saa tekkinud kahju eest vastutada, sest hagejale kahju

tekkimise aluseks olev täitemenetlus algatati 19.08.2009, kuid kostja 1 loodi alles

01.01.2010. Kostja 1 ei saa vastutada enne tema loomist alanud täitemenetluse eest ning

vastutada saaks üksnes kostja 2. Kohtutäitur U. Tärnole polnud tehtud järelevalvemenetluste

raames märkuseid ning teda ei ole distsiplinaarkorras karistatud. Kostja 2 vastu nõude

esitamise eelduseks ei ole nõude täitmise võimatus kostja 1 vastu.

18. Kostja 1 hinnangul on KTS § 9 lg 6, mis näeb ette Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite

Koja vastutuse, põhiseadusega vastuolus.

19. Kostja 2 vaidles hagiavaldusele vastu.

20. Kostja 2 leidis, et vaidlus ei ole maakohtu pädevuses. Maakohus saab KTS § 9 lg 8 järgi

läbi vaadata üksnes kohtutäituri vastu esitatud nõuded ja mitte riigi vastu esitatud nõudeid.

21. Hagi esitamisel ei ole nõue kostja 2 vastu sissenõutavaks muutunud, sest ei ole teada

kostja 2 vastu esitatava kahjunõude suurus. Hagi rahuldamise korral tekitaks kohus

täitedokumendi, mis oleks algusest peale osaliselt täitmiseks lubamatu. KTS § 9 lg 6 järgi

tuleb nõue kõigepealt esitada kohtutäituri vastu, seejärel Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite

Koja vastu ning kui kummagi nende vara arvelt ei ole võimalik nõuet rahuldada, siis alles

riigi vastu. Selleks, et nõue muutuks kostja 2 suhtes sissenõutavaks, peaks eelnevalt olema

selge, missuguses ulatuses on nõue rahuldatud kohtutäituri ja Kohtutäiturite ja Pankroti-

haldurite Koja vara arvelt ning tuvastatud, et suuremas ulatuses ei ole nõudeid nende vara

arvelt võimalik täita. Vastasel juhul hageja rikastuks. Ainuke võimalus tuvastada, et kahju

hüvitamine kohtutäituri vara arvelt on võimatu, oleks pankrotimenetluse läbi viimine. Hageja

ei ole kohtutäitur U. Tärno vastu pankrotimenetlust algatanud. Samuti ei saa hageja esitada

kostja 2 vastu tulevikus sissenõutavaks muutuvat nõuet TsMS § 369 järgi, sest hageja pole

6(14)

näidanud, et esineks alust arvata, et kostja 2 tulevikus kohustust ei täida, ning esitatud kujul

poleks kohtuotsuse resolutsioon täidetav.

22. Alternatiivselt leidis kostja 2, et hageja nõue on aegunud. RVastS § 18 lg 2 järgi tuleb

juhul, kui haldusorgan jätab nõude rahuldamata, pöörduda kohtusse 30 päeva jooksul.

Kostja 1 jättis hageja kohtuväliselt esitatud nõude rahuldamata 2018. aasta aprillis. Hageja

pöördus kohtusse 2019. aasta novembris ehk enam kui aasta pärast kahju hüvitamise nõude

kohtuvälise rahuldamata jätmise otsustuse tegemist.

23. Hageja ei saa nõuda viiviselt täiendavat viivis. Hageja nõudest 149 415,65 eurot

moodustab kohtutäitur U. Tärnolt välja mõistetud viivisenõue. Seadus ei näe ette, et see

viivisenõue muutuks kuidagi uueks või eraldi nõudeks, kui see esitatakse kostja 1 või 2 vastu.

VÕS § 113 lg 6 keelab viiviselt viivise nõudmise. Seetõttu ei saa hageja nõuda viivist. Hageja

ei saa ka nõuda saamata jäänud tulu, sest see on rajatud Saksamaa kohtupraktikale, kuid

vaidlus lahendatakse Eesti õiguse alusel.

24. Hageja ei saa nõuda menetluskulude hüvitamist KTS § 9 lg 6 alusel. Hageja nõudest

31 412,97 eurot moodustavad menetluskulud. KTS § 9 lg 6 alusel saab nõude esitada

kohtutäituri ametitoiminguga tekitatud kahju eest, mitte igasuguse kohtutäituri poolt

tekitatud kahju eest. Menetluskulud ei ole olemuslikult kahju ning kindlasti ei ole tegemist

kohtutäituri ametitoimingust tuleneva kahjuga.

25. Kui kohus peab nõudeid siiski põhjendatuks, tuleb kahjunõuet vähendada. Hageja jätis

kohtutäitur U. Tärno suhtes pankrotimenetluse algatamata, mistõttu ei ole teada, missuguses

ulatuses oleks võinud nõuded saada täidetud kohtutäituri vara arvelt. Pankrotimenetluse

algatamata jätmise kaudu välistas hageja võimaluse hüvitada kahju kohtutäituri poolt oma

arvelduskontodelt välja kantud 90 000,00 euro tagasi võitmise kaudu. Lisaks jättis hageja

nõude esitamata kohtutäitur K. Põltsi poolt ülevõetud täitemenetluste ja nendelt laekuvate

täitetasude arvelt. Seetõttu kuulub kahju hüvitamise nõue vähendamisele nullini.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

26. Kohus lahendab esmalt kostja 1 taotluse tunnistada KTS § 9 lg 6 põhiseadusega vastuolus

olevaks. Taotluse põhjenduste kohaselt kontrollib kostja 1 kohtutäiturite tegevust vaid sellel

määral, mis puudutab kindlustuslepingu olemasolu. Kostja 1 ei saa kontrollida kohtutäiturite

ametitegevust ning seeläbi hoida ära kahju tekkimist. Eeltoodu tõttu ei saa kostja 1 asuda

vastutama tegevuste eest, mille ärahoidmisele ta ei saa kuidagi kaasa aidata. Seesugust võimu

omab vaid Justiitsministeerium, kelle kohustus on teostada kontrolli kohtutäiturite

ametitegevuse üle. Hageja seisukohta kostja 1 väidetele KTS § 9 lg 6 põhiseaduspärasuse

kohta ei esitanud.

27. Kohus jätab kohtuasja lahendamisel kohaldamata mis tahes seaduse või muu õigusakti,

kui see on vastuolus põhiseadusega. Riigikohus tunnistab kehtetuks mis tahes seaduse või

muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseaduse sätte ja mõttega (PS § 152). Õigusakti

kohaldamata jätmise ja konkreetse normikontrolli algatamise eelduseks on kohtu veendumus

kohtuasja lahendamisel, et asjasse puutuv õigusnorm on põhiseadusvastane.

28. Kohus jätab rahuldamata kostja 1 taotluse tunnistada KTS § 9 lg 6 põhiseadusega

vastuolus olevaks. Kostja 1 hinnangul on kõnealune norm vastuolus PS §-ga 25. PS § 25

kohaselt on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja

materiaalse kahju hüvitamisele. Kohtu hinnangul ei ole viidatud norm vastuolus

põhiseadusega. Kohus ei tuvastanud kõnealuse normi ja põhiseaduse vahel juriidilist

vastuolu. Kostja 1 kontrollib kohtutäiturite kindlustuslepingute olemasolu. Vabakutseliste

kohtutäiturite tegevuse üle teostab riikliku järelevalvet justiitsminister riiklikku järelevalvet

7(14)

Kindlustuslepingute olemasolu on otseselt seotud kohtutäiturite ametitegevusega. Samuti on

riigi ülesanne kontrollida kohtutäiturite ametitegevust, hoides seeläbi ära kahju tekkimist.

29. Kohus rahuldab hagi osaliselt.

Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjatelt välja kohtutäitur Urmas Tärno poolt

ametitoiminguga tekitatud kahju. Tallinna Ringkonnakohus nõustus 27.11.2020 määruses

maakohtuga, et kõik vaidlused, mis on seotud kohtutäituri poolt tekitatud kahju

hüvitamisega, kuuluvad lahendamisele maakohtus. Seega on maakohus pädev lahendama

käesolevat asja.

30. Kohus tuvastab asja lahendamiseks järgmised asjaolud. Tallinna Ringkonnakohtu

14.10.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-40785 mõisteti Urmas Tärnolt OAO Bank Sankt-

Peterbugi (hageja) kasuks välja 131 465,76 eurot (I kd, tl 12-17). Otsus jõustus 15.11.2016.

11.02.2017 jõustus tsiviilasjas 2-12-40758 kohtumäärus, millega mõisteti Urmas Tärnolt

hageja kasuks välja 14 568,73 eurot menetluskuludena ja viivised menetluskuludelt (I kd, tl

18-20). Urmas Tärno esitas 25.05.2017 Harju Maakohtule avalduse võlgade

ümberkujundamiseks ja saneerimismenetluse algatamiseks (I kd, tl 21-25), mille kohus võttis

15.08.2017 kohtumäärusega menetlusse (I kd, tl 26-29). Urmas Tärno kindlustusandja

hüvitas hagejale 22.06.2017 62 972 eurot (I kd, tl 30). Tsiviilasjas nr 2-12-40785 välja

mõistetud nõudest jäi pärast seda Urmas Tärnol tasuda veel 68 493,73 eurot. Hageja esitas

19.09.2017 nõude Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja (kostja 1) vastu (I kd, tl 31-32).

Kostja 1 palus hagejalt täiendavat aega selgitamaks, kas kostja 1 kindlustusandja hüvitaks

nõutud summa. Hageja oli tähtaja pikendamisega nõus (I kd, tl 32). 15.01.2018 jõustus

kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-13-50257, millega Tallinna Ringkonnakohus mõistis Urmas

Tärnolt hageja kasuks välja 80 921,92 eurot (I kd, tl 33). Justiitsminister tagandas

01.03.2018 käskkirjaga Urmas Tärno kohtutäituri ametist (I kd, tl 38-41). 07.03.2018 jõustus

kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-16-18474, millega mõisteti Urmas Tärnolt välja 2222 eurot

menetluskuludena ja viivised menetluskuludelt (tl 42-43). 09.03.2018 jõustus kohtumäärus

tsiviilasjas nr 2-13-50257, millega mõisteti Urmas Tärnolt hageja kasuks välja 14 622,24

eurot menetluskuludena ja viivised menetluskuludelt (I kd, tl 47). Kostja 1 keeldus

02.04.2018 täitmast hageja 19.09.2017 esitatud nõuet. Kostja 1 otsustas 29.05.2018 mitte

omandada hageja nõuet Urmas Tärno vastu (I kd, tl 48-49). Halduskohus jättis 31.08.2018

rahuldamata Urmas Tärno kaebuse tagandamise tühistamiseks (I kd, tl 51-58). Pärnu

Maakohus jättis 15.04.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-8207 Urmas Tärno avalduse

võlgade ümberkujundamiseks ja ettevõtte saneerimiseks läbi vaatamata (I kd, tl 60-68).

Tallinna Ringkonnakohus tühistas 20.12.2019 määrusega osaliselt Pärnu Maakohtu määruse

ja tegi tühistatud osas uue määruse, millega lõpetas saneerimismenetluse ja saatis tsiviilasja

tagasi esimese astme kohtule Urmas Tärno võlgade ümberkujundamise menetluse

jätkamiseks. 22.04.2019 jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 19.02.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-

17-18744, millega jäeti rahuldamata kostja 1 hagi ERGO Insurance SE vastu (I kd, tl 69-72).

Nimetatud tsiviilasjas palus kostja 1 tuvastada ERGO Insurance SE kohustus hüvitada

kindlustuslepingu alusel kostjale 1 kahju, mis seisneb Peterburi panga nõudes KTS § 9 lg 6

alusel.

31. Hageja nõue kostjate vastu on esitatud ja võiks kuuluda rahuldamisele KTS § 9 lg 6

alusel. Kui kohtutäituri ametitoiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ei ole võimalik

rahuldada kohtutäituri või muu kahju eest vastutava isiku vara arvel või seda ei ole võimalik

teha täies ulatuses, vastutab tekkinud kahju eest koda, seejärel riik. Kojal ja riigil on

tagasinõude õigus hüvitatud kahju ulatuses kohtutäituri või muu kahju eest vastutava isiku

vastu. Riik võib tagasinõude esitada ka koja vastu (KTS § 9 lg 6).

32. Kostja 2 palub kohaldada aegumist ja jätta hagi rahuldamata. Kostja 2 väitel on hageja

mööda lasknud RVastS § 18 lg 2 sätestatud tähtaja. Riigikohus on selgitanud, et RVastS §

18 lg 2 sätestatud tähtaja näol on tegemist kaebetähtajaga (RKHKo 3-3-1-60-16, p 12). Seega

8(14)

ei saa RVastS § 18 lg 2 tuginedes asuda seisukohale, et hageja nõue oleks aegunud. Vastavalt

jätab kohus rahuldamata kostja 2 taotluse aegumise kohaldamise osas.

Kostja 1 vastutus hageja ees.

33. Tõendamist on leidnud, et Urmas Tärno on kohtutäituri ametist tagandatud (I kd, tl 38-

41). Kohus nõustub hageja seisukohaga, et Urmas Tärno on maksejõuetu hiljemalt alates

25.05.2017, millal Urmas Tärno esitas avalduse võlgade ümberkujundamiseks. Kostja 1

vastutuse tekkimise eelduseks ei saa olla kohtutäituri pankrotimenetluse lõpuleviimine

Kostja 1 ei välista 02.04.2018 vastuses hagejale kahjunõude tekkimist kostja 1 vastu, kuid

leiab, et kostja 1 ei vastuta enne kui ei ole selge, et kohtutäitur ei ole suuteline oma kohustusi

täitma (I kd, tl 48-49). Pärnu Maakohus jättis 15.04.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-

8207 Urmas Tärno avalduse võlgade ümberkujundamiseks ja ettevõtte saneerimiseks läbi

vaatamata (I kd, tl 60-68). Tallinna Ringkonnakohus tühistas 20.12.2019 määrusega osaliselt

Pärnu Maakohtu määruse ja tegi tühistatud osas uue määruse, millega lõpetas

saneerimismenetluse ja saatis tsiviilasja tagasi esimese astme kohtule Urmas Tärno võlgade

ümberkujundamise menetluse jätkamiseks. 22.04.2019 jõustus Tallinna Ringkonnakohtu

19.02.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-18744, millega jäeti rahuldamata kostja 1 hagi ERGO

Insurance SE vastu (I kd, tl 69-72). Kostja 1 esitas kindlustusandja vastu hagi kahju

hüvitamise kohustuse tuvastamiseks 15.12.2017, s.o enne, kui esitas 02.04.2018 vastuse

hagejale, milles väitis, et kostja 1 kahjuhüvitamise kohustus ei teki enne, kui on läbi viidud

kohtutäituri pankrotimenetlus. ERGO Insurance SE vastu hagi esitamisega on kostja 1

aktsepteerinud, et tal on kohustus hüvitada hagejale tekkinud kahju KTS § 9 lg 6 alusel.

34. Tuvastamist on leidnud, et nõude täitmine kohtutäituri poolt on võimatu, kuna

kohtutäituri varast ei piisa hageja nõude rahuldamiseks. Hageja on esile toonud, et

kohtutäituri vara täielik koosseis on teadmata ning võlgnik on nõude rahuldamise vältimiseks

võõrandanud vara kolmandatele isikutele. Hageja algatas kohtutäituri vastu täitemenetluse

28.11.2016. Kohtutäitur esitas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 221

alusel. Seejärel esitas kohtutäitur võlgade ümberkujundamise avalduse (I kd, tl 21-25).

Nimetatud avalduse p-de 4 ja 20.7 kohaselt on kohtutäitur maksejõuetu ning maksejõuetuse

peamine põhjus on hageja nõue tema vastu (I kd, tl 21-25). Maksejõuetuse avalduse

esitamisel ei olnud jõustunud kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-13-50257, millega kohustati

kohtutäiturit tasuma hagejale veel 80 921,92 eurot. Avalduse p-s 18.1.2 märkis kohtutäitur,

et tal puudub isiklik vara, millele pöörata sissenõue. Urmas Tärno ei saa töötada enam

kohtutäiturina kuna ta tagandati 01.03.2018 justiitsministri käskkirjaga kohtutäituri ametist

(I kd, tl 38-41). Tallinna Halduskohus ei rahuldanud kohtutäituri kaebust justiitsministri

käskkirja tühistamise nõudes (I kd, tl 51-59). Tagandamine on jõustunud.

35. Maksejõuetuse avalduses on kohtutäitur märkinud, et ta saab tasuda viie aasta jooksul

üksnes 20% hageja nõudest (I kd, tl 21-25). Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kui isik

ei suuda täita juba aastaid rahalist kohustust ja kinnitab, et ei suuda seda teha ka viie aasta

jooksul ning ainus võimalus on täita 20% nõudest viie aasta jooksul, siis on tegemist püsiva

maksejõuetusega. Kohtutäitur on maksejõuetuse avalduse p-s 9 kinnitanud, et kui võlgade

ümberkujundamist läbi ei viida, siis lõpeks tema pankrotimenetlus raugemisega, kuna tal

puudub vara nõuete katmiseks (I kd, tl 21-25). Nimetatu viitab püsivale maksejõuetusele.

Hageja esitas kohtule tõendina tsiviilasjas nr 2-17-8207 menetlusdokumendi, millest

nähtuvalt tegi kohtutäitur perioodil 25.05.2016-25.05.2017 ülekandeid enda teisele kontole

ca 95 000 euro ulatuses (I kd, tl 74-102). Justiitsministri 01.03.2018 käskkirja nr 9 kohaselt

on kohtutäitur ise sedastanud oma võimetust tasuda hageja nõuet juba oma 25.05.2017

võlgade ümberkujundamise avalduses Pärnu Maakohtule (I kd, tl 38-41). Nõude

rahuldamine kohtutäituri vara arvelt ei ole õnnestunud enam kui seitsme aasta jooksul.

36. Hageja on esile toonud, et Urmas Tärnol ei ole õigust saada kohtutäiturilt Kaire Põlts

hüvitist. Urmas Tärno täiteasjad anti üle kohtutäitur Kaire Põltsile. Justiitsministri

9(14)

15.12.2009 määruse nr 42 „Kohtutäiturimäärustik“ § 31 lg 4 kohaselt hüvitatakse lahkuva

kohtutäituri poolt „Täitemenetluse seadustiku” alusel koostatud täitekulu väljamõistmise

otsuse kohaselt sissenõudmisele kuuluv summa hüvitatakse lahkuvale kohtutäiturile

kohtutäiturite omavahelise kokkuleppe alusel. Hagejale teadaolevalt sellist kokkulepet

sõlmitud ei ole. Urmas Tärno ei ole seda kokkulepet märkinud ka enda

saneerimismenetluses. Kostja 1 ei ole tõendanud enda väidet, et Urmas Tärnol on alus nõuda

Kaire Põltsilt hüvitist. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et nõude täitmine

kohtutäituri poolt on ilmselgelt perspektiivitu.

37. Kohtu hinnangul ei ole KTS § 9 lg 6 kohaldamise eelduseks kohtutäituri püsiva

maksejõuetuse tuvastamine pankrotimenetluses. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et sätte

sõnastusest ei tulene, et kostja 1 peaks kahjustatud isikule hüvitama vaid selle osa nõudest,

mida ei õnnestu rahuldada kohtutäituri pankrotivara arvelt. Normi eesmärk on anda

kahjustatud isikule nõudeõigus ka olukorras, kus kohtutäituri püsiv maksejõuetus on

faktiliselt olemas, kuigi pankrotimenetlus on läbi viimata. KTS § 9 lg 6 kohaselt on kojal ja

riigil tagasinõude õigus hüvitatud kahju ulatuses kohtutäituri või muu kahju eest vastutava

isiku vastu.

38. Kostja 1 vastutuse eeldus on täidetud siis, kui kohtutäitur ei ole suutnud tasuda mõistliku

aja jooksul oma nõuet ning on ilmne, et nõude täitmine kohtutäituri poolt on perspektiivitu.

Kohus nõustub hageja käsitlusega, et KTS § 9 lg 6 regulatsiooni eesmärk ei ole asetada

kahjustatud isikut olukorda, kus tal võlgade ümberkujundamise või saneerimise tõttu puudub

pika aja jooksul igasugune võimalus oma võlgnevuse tagasisaamiseks ning samal ajal

minetab ta võimaluse tehingute tagasivõitmiseks täitemenetluses või pankrotimenetluses.

Hagejal ei olnud hagi esitamise seisuga võimalik pankrotimenetlust algatada, kuna

saneerimismenetluses ja võlgade ümberkujundamise asjas ei olnud jõustunud kohtulahendit.

Pankrotimenetluse algatamine on võimatu ka käesoleva menetluse ajal. Pankrotimenetluse

algatamise võimalikkuse aeg ja menetluse kulg ja kestus ei ole prognoositavad.

Tagasivõitmise kaudu vara tagasi saamine võib võtta aastaid. Samuti võib ka tagasivõitmist

rahuldava kohtuotsuse täitmine kesta aastaid. Seega tekkiks ebaõiglane olukord, et kahju

kannatanud isik peaks ootama aastakümneid, et saada kahjuhüvitis. Eeltoodust tulenevalt on

kohus seisukohal et kostja 1 vastutuse eelduseks KTS § 9 lg 6 alusel ei ole kohtutäituri

pankroti väljakuulutamine ega pankrotimenetluse lõpuleviimine.

39. Seega tuleb edasi analüüsida hageja nõude suuruse põhjendatust. Hageja arvutuste

kohaselt on põhivõla suurus 186 257,33 eurot. Kohus mõistis kohtutäiturilt tsiviilasjas nr 2-

12-40785 välja kokku 131 465,76 eurot. Nimetatud summalt on hageja maha arvestanud

kindlustuse poolt tasutud 62 972 eurot, seega on tasumata 68 493,73 eurot. Kohus mõistis

11.02.2017 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-12-40785 menetluskulude hüvitise katteks 14

568,73 eurot, nimetatud summalt on hageja arvestanud seisuga 12.02.2017 viivist 3186,76

eurot. 15.01.2018 jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-13-50257 mõisteti kohtutäiturilt

välja 80 921,92 eurot. 09.03.2018 jõustunud kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-13-50257

(menetluskulude hüvitis) mõisteti kohtutäiturilt hageja kasuks 14 622,24 eurot. Seisuga

10.03.2018 on väljamõistetud menetluskuludelt sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks

1945,36 eurot. 07.03.2018 jõustunud kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16-18474

(menetluskulude hüvitis) mõisteti täiturilt välja 2222 eurot ning seisuga 08.03.2018 on

sissenõutavaks muutunud viivis 296,59 eurot. Kokku on sissenõutavaks muutnud viivise

suuruseks 5428,71 eurot. Eeltoodust tulenevalt koosneb hageja nõue kostja 1 vastu

kohtutäiturilt väljamõistetud põhinõuetest, menetluskuludest ning viivistest (06.11.2019

seisuga) kokku summas 186 257,33 eurot.

40. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulude hüvitamise nõue ei kuulu rahuldamisele.

Hageja nõudest 31 412,97 eurot moodustavad menetluskulud. KTS § 9 lg 6 alusel saab nõude

esitada kohtutäituri ametitoiminguga tekitatud kahju eest, mitte igasuguse kohtutäituri poolt

10(14)

tekitatud kahju eest. Kohus nõustab kostja 2 seisukohaga, et menetluskulude näol ei ole

tegemist kahjuga mille kohtutäitur oleks tekitanud ametitoiminguga. Kohtu hinnangul on

kostjate vastutus erandlik. Seega tuleks nimetatud normi (KTS § 9 lg 6) tõlgendada kitsalt.

Normi kitsalt tõlgendades ei ole menetluskulud otseselt ametitoimingust tulenevad. Seega ei

ole menetluskulude näol tegemist kohtutäituri ametitoimingust tuleneva kahjuga. Vastavalt

jätab kohus menetluskulude nõude rahuldamata. Seega ei kuulu rahuldamisele

menetluskulude nõudelt ka viivisenõue.

41. Hageja hinnangul on tal õigus nõuda kostjalt viivist ka põhinõudelt, sõltumata sellest, et

hageja nõue kostja 1 vastu põhineb kohtutäiturilt välja mõistetud viivisenõuetel. KTS § 9 lg

6 alusel tekib kostjal 1 iseseisev kohustus hüvitada kohtutäituri poolt tekitatud kahju. Hageja

leiab, et kui kostjal 1 tekib KTS § 9 lg 6 alusel kohustus hüvitada kohtutäituri poolt tekitatud

kahju, tuleks kahjuhüvitise nõude sissenõutavaks muutumise päevast arvestada kogunõudelt

viivist. Kohus nimetatuga ei nõustu. Hageja hinnangul tuleks alternatiivselt jätta VÕS § 113

lg 6 kohaldamata hea usu põhimõtte alusel. VÕS § 113 lg 6 keelab viivise nõudmist viiviselt.

VÕS § 6 lg 2 võimaldab jätta seadusest tuleneva kohaldamata, kui see oleks hea usu

põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Kohus leiab, et ei saa jätta VÕS § 113 lg 6 kohaldamata,

kuna nimetatud säte ei ole hea usu põhimõttega vastuolus. Hageja ei saa enam nõuda viiviselt

täiendavat viivis. Hageja nõudest 149 415,65 eurot moodustab kohtutäitur Urmas Tärnolt

välja mõistetud viivisenõue. Kohus nõustub kostja 2 seisukohaga, et seadus ei näe ette, et see

viivisenõue muutuks kuidagi uueks või eraldi nõudeks, kui see esitatakse kostja 1 või 2 vastu.

Seetõttu ei saa hageja nõuda viivist.

42. Seega on hageja põhinõue põhjendatud osaliselt, so 149 415,65 euro osas (tsiviilasjas nr

2-12-40785 68 493,73 eurot ja tsiviilasjas nr 2-13-50257 80 921,92 eurot). Kahjusumma

149 415,65 euro vähendamise aluseks olevad asjaolud puuduvad.

43. Alternatiivselt, kui kohus ei nõustu hagejaga, et KTS § 9 lg 6 alusel tekib iseseisev nõue

kostja 1 vastu, millelt võib arvestada ka viiviseid, ega nõustu, et VÕS § 113 lg 6 tuleks jätta

VÕS § 6 lg 2 alusel kohaldamata, siis on hageja arvates õigus nõuda viivise maksmisega

viivitamisel tekkinud kahju hüvitamist VÕS § 113 lg 7 alusel. Hageja on seisukohal, et temal

kui pangal tekib saamata jäänud tulu nõue, kuivõrd ta saanuks kasutada seniajani maksmata

raha oma tavapärases majandustegevuses. Riigikohus on seisukohal, et pangal tulnuks

saamata jäänud tulu eest kahjuhüvitise saamiseks tõendada, et tal jäid laenulepingud

sõlmimata seetõttu, et tal polnud (kostjalt I saamata jäänud) raha puudumise tõttu võimalusi

laenude väljaandmiseks klientidele, kes selleks soovi avaldasid, ning kui hageja suutis

eeltoodust hoolimata teenindada kõiki oma laenukliente, ei ole saamata jäänud tulu

hüvitamise nõudel alust (vt RKTKo otsus nr 2-15-4981, p 16 ja RKTKo nr 3-2-1-157-15, p

13).

44. Kohus on seisukohal, et alternatiivne saamata jäänud tulu nõue rahuldamisele ei kuulu.

Hageja ei ole tõendanud, et tal jäid laenulepingud sõlmimata seetõttu, et tal polnud (kostjalt

1 saamata jäänud) raha puudumise tõttu võimalusi laenude väljaandmiseks klientidele, kes

selleks soovi avaldasid. Viidatud Riigikohtu lahendis on neli riigikohtunikku asunud

eriarvamustes seisukohale, et pank ei peaks saamata jäänud intressi nõudmise hagi

rahuldamiseks tõendama, et tal jäid laenulepingud sõlmimata seetõttu, et tal polnud saamata

jäänud raha puudumise tõttu võimalusi laenude väljaandmiseks klientidele, kes selleks soovi

avaldasid. Kohus ei nõustu eriarvamustega. Seega ei ole vaja analüüsida saamata jäänud tulu

suurust.

45. Kuna kohus jättis saamata jäänud tulu osas hagi rahuldamata, ei kuulu rahuldamisele ka

tulevikku suunatud saamata jäänud tulu väljamõistmise nõue.

46. Hageja esitas kostjate vastu kahjunõude 1841 eurot, mis seisneb kulutuses kohtueelsele

õigusabiteenusele. Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on

11(14)

VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad (RKTKo nr 3-

2-1-138-10). Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumisega

tekitatud kahju (VÕS § 115 lg 1). Kahju hüvitamise suuruse määramisel arvestab kohus, et

kahju oleks kahju tekitanud teoga põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg 4). Kahju hüvitatakse

ühekordse summana, v.a kui kahju iseloomust tulenevalt on mõistlik kahju hüvitamine

perioodiliste maksetena (VÕS § 136 lg 1). Riigikohus on leidnud, et advokaadi kaasamine

kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli

valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt

mõistlikke kohtuväliseid toiminguid (RKTKo nr 3-2-1-138-10, p 29).

47. Kohus on seisukohal, et hageja varaline kahjunõue 1841 eurot on põhjendatud.

Riigikohus on jaatanud kohtueelselt kantud õigusabikulude kahjuna hüvitatavust. Kohus

tuvastab, et hageja on kandnud kulusid õigusabile enne hagi esitamist 1841 eurot (II kd, tl

48-52). Hageja selgitas 09.04.2021 toimunud istungil arvete sisu ning esitas suuliselt arvete

tõlked (III kd, tl 1-5). Kohtueelsed õigusabikulud koosnevad alljärgnevatest toimingutest.

48. Arve nr 37300738 summas 708 eurot, millest 600 eurot õigusteenused ja 108 eurot

käibemaks. 28.06.2017 on tehtud toiminguid 4 tundi tunnitasuga 120 eurot, kokku 480 eurot

ning see sisaldab kirja koostamist kostjale 1 kohtutäitur Urmas Tärno maksejõuetuse kohta

ja kostja 1 vastutust. Teine osa sellest summast on 29.08.2017 müügitulu, 1 tund õigusabi

hinnaga 120 eurot, nõudekirja koostamine kostjale 1 (II kd, tl 48-48 pöördel).

Arve nr 37300843, summa 453,12 eurot 13.09.2017 1 tund hinnaga 120 eurot, toiming on

kostja 1 subsidiaarse vastutuse analüüs ja kostja 1 vastuväidete mõju. 18.09.2017 on osutatud

teenust 2 tunni ulatuses ja see on kostjale 1 koostatud nõudekiri. 19.09.2017 on osutatud

teenust 0,2 tundi, nõudekirja lisade koostamine (II kd, tl 49 ja 49 pöördel).

Arve nr 38300200 koos käibemaksuga 127,44 eurot. Nimetatud arve alusel on osutatud

27.10.2017 teenust 0,7 tundi. Toimingu sisu on suhtlus kliendiga, teabe andmine

läbirääkimiste kulu kohta ja loa küsimine selleks, et anda kostjale 1 täiendavat aega

vastamiseks. 31.10.2017 0,2 tundi suhtlus kliendiga (läbirääkimised kostjaga 1 lisaaja

küsimus) (II kd, tl 50-50 pöördel).

Arve nr 38300541, arve summa koos käibemaksuga on 699,74 eurot. Nimetatud arve alusel

osutati 02.04.2018 õigusabi 1,7 tundi, mis koosnes kostja 1 vastuse läbivaatamisest, sisuga

tutvumisest, edasiste sammude analüüsimisest ja suhtlusest kliendiga. 22.04.2019 osutati

hagejale õigusabi 0,4 tundi, mis koosnes suhtlusest kliendiga, järgmiste sammude

lühianalüüsist. 23.04.2018 osutati õigusabi 0,8 tundi, mis koosnes nõude kostja 1 vastu

pööramise võimalike tagajärgede analüüsist ning kostja 1 vastusega tutvumisest, järgmiste

sammude analüüsist (II kd, tl 51-51 pöördel).

Arve nr 38300627 summas koos käibemaksuga 184,08 eurot. Nimetatud arve alusel osutati

hagejale õigusabi 0,8 tundi, mis seisnes suhtluses kostjaga 1 ja hagejaga seoses nõuete

üleandmise või pööramisega kostja 1 vastu ning 17.05.2018, kulus 0,5 tundi taotluse

koostamisele kohtule (II kd, tl 52-52 pöördel). Arvetest nähtuvalt osutas esindaja hagejale

teenust tunnihinnaga 120 eurot.

49. Kostjad ei ole kohtueelsetele õigusabikuludele sisulisi vastuväiteid esitanud. Kohus peab

käesoleval juhul mõistlikuks ja põhjendatuks osutatud õigusabi kohtueelsete toimingute eest

kogu ulatuses. Õigusteadmistega esindaja kaasamine juba kohtueelselt aitab valmistuda

kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke

kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on

vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise

nõudmisel ka hüvitatavad. Õigusteenuse osutamine advokaadi poolt oli mõistlikult võttes

vajalik. Kohus peab mõistlikuks tunnihinnaks 120 eurot.

12(14)

50. Kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale ettenähtav. Rikkumise ja tekkinud

kahju vahel on põhjuslik seos. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk asetada

kahjustatud isik olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui

kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg-s 1

sätestatud diferentsihüpoteesi kohaselt tuleb hageja asetada olukorda, mis oleks võimalikult

lähedane sellele, kui kahju ei oleks tekkinud ega hageja ei oleks pidanud seetõttu kandma

otsest varalist kahju nõudekirja esitamise näol. Kostjal 1 tekkis seaduse alusel kohustus

hüvitada kohtutäituri poolt tekitatud kahju. Kostjale 1 oli ettenähtav, et hageja asub oma

nõuet maksma panema ning võib kanda seoses sellega õigusabikulusid. Kuna kohus rahuldas

kostja 1 vastu hagi 70% ulatuses, tuleb kostjalt välja mõista ka kohtueelsed õigusabikulud

70% ulatuses. Seega on põhjendatud kohtueelsed õigusabikulud summas 1288,70 eurot.

51. Hageja esitas kohtueelsetelt õigusabikuludelt kostja 1 vastu viivisenõude alates hagi

esitamisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

Kooskõlas VÕS § 94 lg 1, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda

intressi,

on

intressimääraks

poolaasta

kaupa

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 2

kohaselt, muu hulgas alusetu rikastumise väljaandmise nõude puhul, arvestatakse

võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või

esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise,

mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte

kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Tulenevalt asjaolust, et kohus

rahuldas hageja põhinõude õigusabikulude osas osaliselt, on põhjendatud ka viivisenõue

osaliselt. Kohus mõistab kostjatelt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise

põhinõudelt (1288,70 eurot) VÕS § 113 sätestatud määras alates hagi esitamisest, so alates

07.11.2019 kuni põhinõude täitmiseni.

52. Eeltoodust tulenevalt kuulub põhinõudest rahuldamisele 149 415,65 eurot (tsiviilasjas nr

2-12-40785 68 493,73 eurot ja tsiviilasjas nr 2-13-50257 80 921,92 eurot). Samuti mõistab

kohus kostjalt 1 välja õigusabikulude hüvitise 1288,70 eurot ja viivise õigusabikulude

hüvitiselt 1288,70 eurot alates 07.11.2019 kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud

määras. Kohus jätab hagi kostja 1 vastu rahuldamata osaliselt põhinõude 31 412,97 euro,

sissenõutavaks muutunud viivise 30 834,99 euro, viivise arvestatuna põhinõudelt alates

hagiavalduse esitamisest kuni kohase täitmiseni. Samuti jätab kohus hagi rahuldamata

alternatiivnõude p 1.1 osas põhinõude osalt 31 412,95 eurot sissenõutavaks muutunud viivise

5428,71 euro osas, saamata jäänud tulu 10 443,40 euro nõudes, alates hagi esitamisest kuni

nõude täitmiseni hüvitise põhinõude osalt 149 415,65 eurot intressiga 3,45%, viivise

arvestatuna põhinõude osalt 31 412,95 eurot alates hagiavalduse esitamisest kuni kohase

täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras väljamõistmiseks ning kohtueelsete

õigusabikulude hüvitise 552,30 euro osas. Kohus ei analüüsi eraldi hageja hagiavalduse

resolutsiooni p-is 1.2 esitatud alternatiivnõudeid, kuna resolutsiooni p 1.1 ja 1.2

alternatiivnõuded osaliselt kattuvad.

Hageja tingimuslik nõue kostja 2 vastu

53. TsMS § 369 kohaselt võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust

eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Hageja esitas nõude kostja 2 vastu TsMS §

13(14)

369 alusel, st enne nõude sissenõutavaks muutumist. Vastavalt sellele sättele võib tulevase

nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida.

TsMS § 370 lg 2 lubab hagis esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et

hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. Riigikohus

on leidnud, et on võimalik jaatanud esitada ühes hagiavalduses alternatiivsed nõuded kahe

erineva kostja vastu (vt RKTKo nr nr 3-2-1-20-12, p-s 23¹³). TsMS § 369 alusel on võimalik

esitada tulevase nõude täitmise hagi siis, kui hageja muudab usutavaks selle, et võlgnik oma

kohustust õigel ajal ei täida.

54. Kohus tuvastas, et hagejal on sissenõutavaks muutunud nõue kostja 1 vastu, mida hageja

saab nõuda tavapärase hagimenetluse korras. Tulenevalt KTS § 9 lg-st 6 muutub hageja nõue

sissenõutavaks Eesti Vabariigi (kostja 2) vastu siis, kui kostja 1 varast ei piisa kohtutäituri

tekitatud kahju hüvitamiseks. Hageja on põhistanud, et kostja 1 ei ole võimeline kahju

hüvitama. Kostja 1 2019. aasta eelarves on ametikogu prognoositav jääk 2019. aastal

tulevaste perioodide katteks 61 724 eurot (I kd, tl 121-125). Sellest ei piisa hageja nõude

rahuldamiseks isegi juhul, kui kostja 1 ei pea 2019. aastal prognoositava jäägi arvelt katma

muid kulusid. Seega on hageja nõude rahuldamine kostja 1 vara arvelt mõistliku aja jooksul

äärmiselt ebatõenäoline. Puuduvad vahendid laekuksid kostja 1 eelarvesse parimal juhul

vähemalt kolme järgmise aasta vältel. Nõude tasumine mitme aasta jooksul ei ole kooskõlas

KTS § 9 lg 6 eesmärgiga. Seega on põhjendatud nõude esitamine ühes hagis kostjaga 1 kostja

2 vastu. Juhul, kui kostja 1 osutub vahendite puudumise tõttu samamoodi maksejõuetuks

nagu endine kohtutäitur, peaks hageja esitama uue hagi Eesti Vabariigi (kostja 2) vastu.

Selline täiendav koormus on ebaõiglane ning ei ole kohtu hinnangul kooskõlas KTS § 9 lg 6

mõtte ja eesmärgiga. Sisuliselt tähendaks see seda, et hageja peab pöörduma kolmandat

korda sama nõude rahuldamiseks kohtusse.

55. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi kostja 2 osas põhinõude 149 415,65 euro osas.

Samuti mõistab kohus kostjalt 1 välja õigusabikulude hüvitise 1288,70 eurot ja viivise

õigusabikulude hüvitiselt 1288,70 eurot alates 07.11.2019 kuni kohase täitmiseni VÕS § 113

lg-s 1 sätestatud määras. Kohus jätab hagi kostja 1 vastu rahuldamata osaliselt põhinõude

31 412,97 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 30 834,99 euro, viivise arvestatuna

põhinõudelt alates hagiavalduse esitamisest kuni kohase täitmiseni nõudes. Samuti jätab

kohus hagi rahuldamata alternatiivnõude p 1.1 osas põhinõude osalt 31 412,95 eurot

sissenõutavaks muutunud viivise 5428,71 euro osas, saamata jäänud tulu 10 443,40 euro

nõudes, alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni hüvitise põhinõude osalt 149 415,65

eurot intressiga 3,45%, viivise arvestatuna põhinõude osalt 31 412,95 eurot alates

hagiavalduse esitamisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras

väljamõistmiseks ning kohtueelsete õigusabikulude hüvitise 552,30 euro osas.

Kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramine

56. Kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning

täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine

tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu

tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab,

tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas (TsMS § 445 lg 1).

57. Hageja palub kindlaks määrata kohtuotsuse täitmise kord selliselt, et kohtuotsust

täidetakse kõigepealt kostja 1 suhtes ja kui kohtuotsust ei õnnestu kostja 1 suhtes täita kahe

kuu jooksul või muu kohtu poolt mõistlikuks peetud tähtaja jooksul, siis tuleb kohtuotsust

täita kostja 2 suhtes. Kohus nõustub hagejaga, et kostjale 1 tuleb anda kohtuotsuse täitmiseks

kaks kuud arvates käesolevas asjas tehtava kohtuotsuse jõustumise kuupäevast.

14(14)

MENETLUSKULUD

58. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui

kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Tulenevalt

asjaolust, et kohus rahuldas hagi umbes 70% ulatuses, tuleb menetluskulud jätta 30% ulatuses

hageja kanda ja 70% ulatuses solidaarselt kostjate kanda.

59. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS §

177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik

Osaliselt tühistatud TRK lahendiga.