4-21-23/37 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.05.2021.a. Tallinn (Tallinna kohtumaja) Väärteoasja number 4-21-23 Kohtukoosseis Kohtunik Merle Parts Kohtuistungi sekretär Kadri Vlassov Kohtuasi

G.L (isikukood: XXX) väärteokaebus nr 4-21-23 Vaidlustatud lahend

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 07.12.2020.a otsus 2302,20,019425. väärteoasjas nr.

Asja läbivaatamise kuupäev 05.04; 11.05.2021.a.

Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja G.L

kohtuvälise menetleja esindaja, PPA Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse esindaja Jaak Paju

RESOLUTSIOON

Rahuldada kaebus Politsei- G.L ’i ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 07.12.2020.a otsusele väärteoasjas nr. 2302,20,019425 osaliselt.

Tühistada kohtuvälise menetleja ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Politsei-

liiklusjärelevalvekeskuse väärteoasjas nr. 2302,20,019425 osaliselt, karistuse 07.12.2020.a otsus täitmise tähtaja osas.

Teha uus otsus, millega:

KarS § 66 lg 2, 3 alusel määrata, et kohaldatud rahatrahv kogusummas 840 (kaheksasada nelikümmend) eurot kuulub kandmisele ositi jooksul, tasudes iga kuu 12 (kaheteistkümne) kuu

15. kuupäevaks (alates 15.07.2021.a kuni 15.06.2022.a.) vähemalt seitsekümmend 70 eurot ( eurot).

Väärteoasi nr. 4-21-23

2 Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Asitõendid ja salvestised: -R-plaat salvestisega CD – jätta väärteoasja materjalide juurde.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja

vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirj

alikult

kassatsiooni esitamise soovist Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul,

alates päevast, mil kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks hiljemalt 18.06.2021.a.

Asjaolud ja menetluskäik

Politsei- ja piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse

väärteomenetleja I. Pärnoja koostas 19.11.2020.a. AB 1604403 G.L väärteoprotokolli ’ile selle eest, et tema, 13.11.2020.a. kella 07:00-14:10 ajal Harjumaal, Tallinnas,

Paldiski mnt 4 parklas, Xxxx reg. nr xxxx ei olnud piisavalt hoolas ja juhtis mootorsõidukit , tähelepanelik ning ei hoidunud oma käitumises kõigest, mis võiks kahjustada teiste vara, tagurdas otsa pargitud sõidukile . Oma tegevusega põhjustas varalise kahju AS SEB XXXX reg. nr xxxx Liising’ule ja Luminor Bank AS’ile, mis on fikseeritud liiklusõnnetuse akti ja fotodega. Lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest

teavitamata kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Nimetatud tegevusega rikkus G.L väärteoprotokolli kohaselt LS § 16 lg 1; § 49 lg 1; § 169 lg 4 p 4, 5; § 169 lg 5 nõudeid

, pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad LS § 223 lg 1; § 236 lg 1 järgi. Politsei

- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi

juhtivspetsialist Margus Pihl karistas

2302,20,019425 G.L ’i väärteoasjas nr. 07.12.2020.a. koostatud otsusega, juhindudes KarS § 56 lg st 1 ja § 63 lg st 3, LS § 223 lg 1 alusel - - rahatrahviga 90 360 eurot, rahatrahviga 120 trahviühiku ulatuses summas LS § 236 lg 1 alusel trahviühiku ulatuses summas 480 eurot.

Harju Maakohtule esitatud kaebuses palub kaebuse esitaja tühistada kohtuvälise menetleja otsuse. Kaebuses on märgitud, et kaebuse esitaja tunnistab enda poolt LS § 223 lg s 1 sätestatud väärteo - toimepanemist, kuid taotleb kohtul nimetatud süüteo osas väärteomenetlus lõpetada VTMS § 30

lg 1 p 1 alusel. Samas palutakse kaebuses otsusega määratud rahatrahvi summas 360 eurot tühistada või vähendada rahatrahvi summat. Seonduvalt LS § 236 lg 1 rikkumisega märgitakse, et

kaebuse esitaja pole nimetatud süütegu toime pannud ning taotletakse määratud rahatrahvi summas 480 euro tühistamist või rahatrahvi vähendamist.

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde. Ta selgitas, et tunnistab ennast süüdi varalise kahju tekitamises, kuigi sündmuskohal seda ei märganud. a ei märganud mingisugust T

kokkupõrget. ja ta palus tühistada Kaebuse esitaja hinnangul on tegemist mittetahtliku teoga määratud rahatrahvi või alternatiivina rahatrahvi vähendada. Kaebuse esitaja selgitas, et kuivõrd ta ei märganud varalise kahju tekitamist enda poolt, siis ta palub sündmuskohakohalt lahkumise

eest määratud rahatrahvi tühistada.

Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Kohtuvälise menetleja hinnangul on väärteoasjas tõendamist leidnud, et kaebuse esitaja oli ettevaatamatu ning põhjustas teisele mootorsõidukile varalise kahju ning selle eest määratud

karistus on õiglane ja põhjendatud. Seonduvalt teatamisnõude rikkumise osas märkis kohtuvälise

menetleja esindaja, et iga juht kes tagurdab ja sõidab kellelegi otsa, peab tegema endast kõik

3 oleneva, et välja selgitada, kas midagi on juhtunud või mitte ning käesoleval hetkel kaebuse esitaja

tegi auto ukse lahti, vaatas teist autot, toimus suhtlus lähedal viibivate isikutega, kuid sellest

hoolimata sõitis sündmuskohalt minema. Antud süüteo eest määratud karistus on kohtuvälise menetleja hinnangul samuti põhjendatud.

Kohus kohtuistungil uuris järgmisi tõendeid:

Kohtuistungil kuulati üle kaebuse esitaja G.L, kelle seiskohad on leidnud kajastamist eelpool. Samuti kuulati kohtuistungil tunnistaja I K ja K R. tena üle

-d 1-3 ka kohtuasjas nr 3-1-1-22-10, 26.05.2010.a.).

Kirjalikest tõenditest ja iseloomustavast materjalist uuriti:

- kohtutoimik 2-6/; väärteokaebust / tl - ise menetleja 07.12.2020 2302,20,019425 /kohtutoimik 13-14 kohtuväl .a. otsust väärteoasjas tl ; väärteotoimik lk 31 /; - kaebuse esitaja poolt kaebusele lisatud fotot /kohtutoimik tl 15/; - 2 sündmuskoha vaatlusprotokolli, skeemi /väärteotoimik lk 1, /; - 3-11 fototabelid /väärteotoimik lk /; - -14/; fotosid (ekraanitõmmised) /väärteotoimik lk 13 - 15 asitõendi vaatlusprotokolli /väärteotoimik lk /; - Xxxx reg. nr xxxx -19/; sõiduki vaatlusprotokolli, fototabeleid /väärteotoimik lk 16 -

õiguste, kohustuste allkirjalehte /väärteotoimik lk 20/; -

22 väärteoprotokolli /väärteotoimik lk /; - / 32/. karistusregistri väljavõtet väärteotoimik lk

Kõigi nimetatud tõendite avaldamist pidasid pooled lubatavaks.

Kohtuistungil vaadeldi vahetult väärteoasjas kogutud tõendina asitõendi vaatlusprotokolli lisaks olevat videosalvestist.

Kohtu järeldused:

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud materjalidega, samuti kohtuistungil poolte kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et kaebuse esitaja seisukohtade põhjal puudub alus

väärteootsusega ettenähtud karistuse täies ulatuses tühistamiseks.

Kohus märgib esmalt, et väärteokaebuse lahendamisel peab kohus lähtuma VTMS §-st 133 ning vastavalt VTMS § 123 lg-le 2 peab maakohus arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kaebuse esitaja seda ka ise ei eita ning kinnitas kohtus, et tunnistab

ennast varalise kahju tekitamises süüdi, kuid sündmuskohal ei märganud varalise kahju ta

4

tekitamist. G.L’i poolt LS § 223 lg 1 järgi väärtegu on lisaks süü kvalifitseeritav

ülestunnistamisele tõendamist leidnud ka sündmuskoha vaatlusprotokolli, skeemi, fototabelitega

(lk 1-11), millest nähtuvad avariis osalenud sõidukite ja sündmuskoha andmed. Sündmuskoha

vaatlusprotokollile lisatud fototabelitest (lk 3- reg. nr xxxx 11) nähtuvalt on sõiduki XXXX vasakpoolne esistange kahjustatud. Sõiduki vaatlusprotokollist ja selle lisatud fototabelist (lk 16-

19) nähtuvalt on sõiduki Xxxx reg. nr xxxx parempoolne tagumine nurk kahjustatud. Lisaks tõendavad kaebuse esitaja süüd kohtuistungil vahetult vaadeldud asitõendi vaatlusprotokolli (lk

15) lisaks olev videosalvestis, millest nähtub, et kaebuse esitaja kasutuses olnud sõiduautoga riivati parklas seisnud teist sõidukit. Samuti kinnitavad kaebuse esitaja süüd LS § 223 lg 1 järgi ka kohtus üle kuulatud tunnistaja ütlustega, kes kinnitas, et ta seisis parklas ja rääkis kolleegiga juttu ja I K üks sõiduk, mille marki ta ei mäleta, hakkas tagurdama, ta kuulis mingit heli ja hakkas muretsema ja pööras pead. a sõiduki juht avas ukse, ütles vene keeles kõik on korras ja sõitis Tagurdav , et

edasi. Tunnistaja läks turvamehe juurde ja rääkis juhtunust. Kohtus üle kuulatud tunnistajana turvamees K R kinnitas, et eelnimetatud tunnistaja tuli tema juurde ja rääkis, et üks auto tagurdas

parkivale autole otsa ning turvamees selgitas välja avariis kannatanud auto omaniku ja

kontakteeruti politseiga. Isiku süü on eelnimetatuga tõendamist leidnud, tõendid on omavahel

riimuvad ja puudub alus kahelda nende usaldusväärsuses ning on tõendatud, et G.L

põhjustas liiklusõnnetuse, tekitas tõendab varalise kahju. Varalise kahju saamist ka kindlustusandja teatis, see nähtub ka väärteoprotokollist.

LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo osas leiab kohus samuti, et G.L-i süü on

tõendamist leidnud. Isik ise väitis, et ta teadnud, et ta on toime pannud avarii. Objektiivseks

tõendiks, milline näitab vahetult toimunut on vaieldamatult asitõendi vaatlusprotokolli (lk 15) lisaks olev videosalvestis, mida kohtuistungil vahetult vaadeldi ning sealt nähtus, et G.L

tagurdades sooritas täiesti arusaamatu ja mittevajaliku manöövri, ulatusliku sealjuures tagurdas otsa teisele sõidukile, mille käigus teine sõiduk vappus. Ei ole eluliselt usutav, et G.L

seda ei tundnud ja ei saanud aru, et kokkupõrge toimus. Teatavasti on Riigikohtu seisukohast oluline arvestada ka ütluste elulist usutavust nende usaldusväärsuse hindamisel (nt RKKKo 3-1- 1-74-05, p 15; 3-1-1-61-08, p 16.6; 3-1-1-3-10, p 13). Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud I K kinnitas, et ta viibis parklas, mingit kuulis tuhmi lööki, heli, mille järel ta pöördus ja ta oli enne märganud, kuidas üks sõiduk asus tagurdama ja kuna ta oma sõnade kohaselt ise armastab autosid, hakkas ta muretsema ja videosalvestiselt nähtub, et ta läks vaatama sõidukit, millele otsa tagurdati

ning seda nägi ka G.L, kuna ta seisis oma sõidukiga seal kõrval, avas hetkeks sõiduki ukse ning suheldes tunnistajaga ütles talle ,,kõik on korras“ ja lahkus. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja ütlustes, kuna need riimuvad nii videosalvestisega, kui ka hiljem üle kuulatud tunnistaja K R

ütlustega ning tunnistaja ei tunne G.L-i ning tal puudub põhjus olla ebaobjektiivne. Seega, esiteks on tõendamist leidnud, et avarii tekitas heli, seega pidi olema see suhteliselt vali, teiseks nägi juht, et parklas olev nais on lähenenud teisele sõidukile ja osundab sellele, terahvas

millisest pidi juht r jä eldama, et midagi on juhtunud, kuid kõigele sellele vaatamata G.L

lahk

us väljumata sõidukist, uurimata toimunu tagajärgi ning teavitamata politseid. Isikul lasus

kohustus sellistel tuvastatud tehioludel väljuda sõidukist ja teavitada politseid, kuna kohtus on tõendamist leidnud, et isik pidi aru saama, et on toimunud kokkupõrge ja ei ole välistatud kahjude teke.

G.L-i väide, et ta suhtles politseiga paari tunni pärast, ei oma tähtsust, kuna talle helistati politseist, seda kaebuse esitaja ka ei eita (tl 67). Seega kaebuse esitaja enda initsiatiiv see ei olnud. Kohus

-de 1-5 kohaselt ei ole vaja politseile peab vajalikuks märkida, et LS § 169 lg 4 p

liiklusõnnetusest teatada, inimesed liiklusõnnetuses

vigastada ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli;

liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates

varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel; hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on loetletud kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed; nimetatud on

varalise kahju tekitamise eest vastutav isik; liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2 4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud. –

5

Kuivõrd käesoleval juhul ei olnud täidetud eelnimetatud liiklusseaduse tingimused, oli vajalik

politseid liiklusõnnetusest teavitada. Samuti kinnitavad isiku süüd eelnevalt

refereeritud

tunnistaja I. K, K. R ( te ütlused ning kõik eelnimetatud tõendid sündmuskoha vaatlusprotokoll

lisadega, fototabelid, videosalvesits). Ka on kaebuse esitaja tegevus sõiduki vaatlusprotokoll, fikseeritud väärteoprotokollis.

Kaebuse esitaja väited selle kohta, et tegemist oli suure sõidukiga ja ta kokkupõrget ei tundnud, ei

ole eluliselt usutavad, ega riimu videosalvestisel nähtuvaga. Videosalvestiselt nähtus, et mootorsõiduk vappus kokkupõrkel ja see pidi olema tuntav ka kaebuse esitajale. Samuti XXXX tunnistaja I. Kondrašina käitumine pidi tekitama mõistmise avarii toimumisest. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga selle kohta, et iga korrektne juht, kes tagurdab ja saab aru, et midagi on juhtunud, peab tegema kõik endast oleneva, et selgitada välja tagajärg. G.L’il oli kohustus autost väljuda, sõidukid üle vaadata ja üritada välja selgitada kahju saanud sõiduki omanik ning selline lahkumine oli pahatahtlik ja ilmselt isik lootis, et tal õnnestub tehtut varjata.

kohus uuris, kinnitust leidnud koh

toimepanemine poolt.

Kohus on seisukohal, et tõendamist G.L ’i poolt väärteootsuses märgitud on leidnud

liiklusseaduse nõuete rikkumised, rikutud on LS § 16 lg 1; § 49 lg 1; § 169 lg 4 p 4, 5; § 169 lg 5

kohustusi. LS § 16 lg 1 kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda LS § 49 lg 1 kohustab juhti . tagurdades mitte ohustama ega takistama teist liiklejat,

vajaduse korral tuleb kasutada teise isiku abi. Käesoleval juhul ei olnud menetlusalune isik

piisavalt hoolikas, et tagurdamisel ahjustada vara (teist hoiduda sõidukiga kõigest, mis võiks k sõidukit). Samuti on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik ei täitnud LS § 169 lg 5 kohustust, s.o kui varalise kahju saaja ei ole teada, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Sellega seonduvalt ei olnud täidetud ka LS § 169 lg 4 p 4, 5 nõuded, mis on liiklusõnnetusest mitteteatamise lubatavuse eelduseks.

Kohus juba eelnevalt tuvastas, et kaebuse esitaja tagurdas oma sõidukiga vastu teist sõidukit, mille tagajärjel põhjustati vigastused teisele sõidukile ja varaline kahju selle sõiduki omanikule. Kohus leiab, et antud juhul esineb põhjuslik seos menetlusaluse isiku poolt liiklusõnnetuse põhjustamise ja sellest teatamata jätmise kohustuse rikkumise vahel.

Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et liiklusõnnetus toimus kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõenditest nähtuval ja väärteoprotokollis ning Kuivõrd isikule - otsuses sedastatud viisil. on väljastatud kehtiv juhiluba, pidanuks ta liiklusteooria kohustusliku õppeprogrammi läbinuna olema teadlik ka sellest, kuidas liiklusõnnetuse korral käituda, sh sellest, et olukorras, kus kahju saaja ei olnud talle teada, tuleb koheselt teavitada politseid.

Liiklusseaduse rikkumised on kohtu hinnangul väärteoprotokollis õigesti märgitud ning

kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 LS § 236 lg 1 järgi, s.o vastavalt mootorsõidukijuhi poolt ,

liiklusnõuete rikkumisena, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju liiklusõnnetuses ;

osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumisena, kui teatamine oli kohustuslik. Kohus asub seisukohale, et G.L’i poolt LS § 223 lg 1, LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemine on väärteootsuses õigesti tuvastatud, tema

tegevus õigesti kajastatud ning isiku süü tuvastamist leidnud. Kohtus ei leidnud tõendamist rikkumised väärteoasja menetlemisel. Kohtul puudub ka igasugune alus kahelda selles, et esineks

6 menetluslikke rikkumisi. Samuti ei leidnud kohtuliku menetluse käigus tuvastamist see, et asjas esineks õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid.

Kohus leiab, et menetlusalune isik on LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toime pannud

ettevaatamatusest hooletuse vormis. Sel viisil tagurdades , kus on ja tehes arusamatu manöövri

teised sõidukid, oleks isik tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral kokkupõrget ette pidanud on toime pandud otsese tahtlusega, nägema. LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu sest ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis või vähemalt möönis seda. LS

§ 16 lg 1, § 49 lg 1; § 169 lg 4 p 4, 5, § 169 lg 5 rikkumised on väärteootsuses õigesti

kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 LS § 236 lg 1 järgi. ;

Seoses lg 1 osas kaebuses esitatud taotlusega lõpetada väärteoasjas väärteomenetlus LS § 223

VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel märgib kohus esmalt järgmist – leiab, et väärteomenetluses kohus kogutud tõenditega on väärteokoosseisude olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 223 lg-s 1, 36 -s 1 LS § 2 lg ettenähtud väärtegudena. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust

välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et kaebuse esitajale süüks arvatavad teod on aset leidnud (§ 133 p 2) ning need on toime pannud kaebuse esitaja (§ 133 p 3). Kuna kaebuse esitaja rikkus LS § 16 lg 1; § 49 lg 1; § 169 lg 4 p 4, 5; § 169 lg 5 sätestatud nõudeid, siis on tegemist väärtegudega vastavalt LS § 223 lg 1; § 236 lg 1 mõttes ja need süüteod on õigesti

kvalifitseeritud (§ 133 p 4) Riigikohtu praktika kohaselt väärteomenetluses võib menetluse .

lõpetamise otstarbekuse kriteeriume tuletada KrMS § st 202, mis on VTMS § 2 kohaselt - kohaldatav ka väärteomenetluses. Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist (RKKKo 3

-1-1-9-07, p 9.1). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei saa pidada isiku süüd väikeseks ning seda põhjusel, et käesoleva

väärteootsuse kohas ättis kahju kandja elt pani kaebuse esitaja toime 2 liiklusrikkumist, ta j

olukorda, kus kahju tekitaja oleks jäänud tuvastamata teiste isikute mittesekkumisel. Eelpool

nimetatud põhjustel puudub kohtul igasugune põhjendus väärteomenetluse lõpetamiseks ka otstarbekuse kaalutlusel.

Karistamisel on lähtutud KarS § 56 sätetest. Karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid

ei ole tuvastatud. Karistusmäärasid puudutavalt märgib kohus, et õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt on kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega (RKKKo 3-1-1-77-11). Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsusega G.L’ile määratud karistus, ra trahviühiku

hatrahvid 90 ja 120 ulatuses, vastavalt summas 360 eurot ja 480 trahviühiku eurot, on põhjendatud. LS § 223 lg 1 näeb sanktsioonina ette põhikaristusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Seega tuleb järeldada, et põhikaristusena kohaldatud

rahatrahv on menetlusaluse isiku tegevusvabadust kõige vähem riivav karistuse liik ja seda on

kohaldatud sanktsiooni keskmisest madalamas määras. LS § 236 lg 1 näeb sanktsioonina ette karistamise rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Ka antud karistus, rahatrahv, on menetlusaluse isiku tegevusvabadust kõige vähem riivav karistuse liik ja seda on kohaldatud sanktsiooni keskmisest madalamas määras. Isik on varem karistamata.

Praegusel juhul, kuigi karistust kergendavaid asjaolusid ei esine, on isikule määratud karistused

keskmisest madalamas määras, , et isikule mõistetud leiab kohus rahatrahvide suurus on põhjendatud, kohtus ei ilmnenud ühtegi täiendavat asjaolu, mis tingiksid karistuse kergendamise.

Küll aga peab kohus võimalikuks võim

aldada isikul tasuda rahatrahvi ositi, tagamaks rahalise

kohustuse täitmise ja isiku vähesema koormamise, ja määrab, et kohaldatud rahatrahv kogusummas 840 eurot kuulub kandmisele ositi 12 kuu jooksul, tasudes iga kuu 15. kuupäevaks (alates 17.03.2021.a kuni 15.06.2022 70 eurot. .a.) vähemalt

7

Väärteoasja ne asitõend KrMS § materjalide juures olev CD-R plaat salvestisega on dokumentaal

126 lg 3 p 1 mõttes ning tuleb jätta väärteoasja see materjalide juurde. Kohus juhindub VTMS § § 109 111, § 132 p , § 133 135, § 155 156; KrMS § 2, - 2 - - 126.

Merle Parts Kohtunik