2-21-4883/4 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 18.06.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-4883

Kohtuasi

XX avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13.04.2021 pankrotiavalduse menetlusse

võtmisest keeldumise määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja/võlgnik XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 13.04.2021 määrus tühistada ja saata tsiviilasi tagasi samale

maakohtule XX pankrotiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX (avaldaja, võlgnik) esitas 29.03.2021 Harju Maakohtule avalduse tema pankroti

väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamiseks.

2. Pankrotiavalduse kohaselt kuulutas Harju Maakohus 12.09.2016 määrusega välja võlgniku

pankroti. 02.12.2020 määrusega lõpetas Harju Maakohus võlgniku pankrotimenetluse

raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Võlgnikul puudub vara kohustuste täitmiseks.

Võlgniku töötasu moodustab 550 eurot kuus (bruto), muud sissetuleku allikad ja vara puuduvad.

Võlgnik ei suuda rahuldada sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku

2-21-4883

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul puudub likviidne vara, muuhulgas

sularaha ja raha pangakontol, kinnisvara, väärtpaberid, varalised nõuded jne ning kohustusi on

vähemalt 34 711,33 eurot. Võlgnik palub nimetada ajutine pankrotihaldur, kuulutada välja

võlgniku pankrot, algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning vabastada võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

Maakohtu määrus

3. Harju Maakohus keeldus 13.04.2021 määrusega võlgniku pankrotiavalduse menetlusse

võtmisest pankrotiseaduse (PankrS) § 14 lg 1 p 3 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 371 lg 2 p 2 alusel. Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda.

4. Kuivõrd pankrotiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt puudub võlgnikul vara, mille arvelt

oleks võimalik võlausaldajate nõudeid kasvõi osaliselt rahuldada ja ühtlasi ei saa pidada

tõenäoliseks, et võlgniku töötasu võimaldaks asuda võlausaldajate nõudeid arvestatavas

ulatuses tasuma, siis puudub kohtu hinnangul võimalus PankrS §-s 2 sätestatud

pankrotimenetluse eesmärgi täitmiseks - võlausaldajate nõuete rahuldamiseks võlgniku vara

arvel. Eeltoodust tulenevalt asus maakohus seisukohale, et pankrotiavaldus on perspektiivitu.

5. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda.

Võlgnik on selgelt väljendanud, et tal puudub igasugune vara ning, et tema sissetulekuks on

üksnes 550 euro suurune töötasu (bruto), mis tähendab, et võlgnikul puuduvad vahendid ka

pankrotimenetluse kulude katteks. Seega on kohtu hinnangul tegemist pankrotimenetluse

raugemise olukorraga.

6. PankrS § 171 lg 11 kohaselt, kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse

raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus

pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud aluseid, mistõttu saab pankroti

väljakuulutamise eelduseks olla antud juhul võlgniku poolt kohustustest vabastamise avaldus

ja selle avalduse perspektiivikus. Käesoleval juhul on võlgnik vastava avalduse esitanud, kuid

kohtu hinnangul puuduks kohustustest vabastamise menetlusel perspektiiv.

7. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitas avaldaja enda pankrotiavalduse ja kohustustest

vabastamise avalduse kohtule ka 15.04.2016. Harju Maakohtu 12.09.2016 määrusega kuulutati

välja avaldaja pankrot ning 02.12.2020 määrusega lõpetas kohus avaldaja pankrotimenetluse

raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, kuid jättis avaldaja kohustustest vabastamise

menetluse algatamata. Nimetatud määruse kohaselt võisid avaldaja pankrotihalduri hinnangul

esineda PankrS § 171 lg 2 p-des 4 (võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri

nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete

rahuldamist, võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist) või 5

(võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke

andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud

tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi) nimetatud

alused võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Nimelt oli võlgnik

pankrotimenetluse jooksul algselt oma sissetulekuid Saksamaal halduri eest varjanud ning

kasutanud mittearestitavat sissetulekut ületanud tulu enda huvides. Kohtu hinnangul oli

tõendatud, et võlgnik takistas võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlgniku poolt Saksamaalt

saadetud palgalehtedest oli selgunud, et avaldaja sai palka rohkem, kui igakuine mittearestitav

summa. Samas ei olnud ta enamsaadud rahalisi vahendeid üle andnud pankrotivara hulka. Seega

2-21-4883

leidis kohus, et võlgnik oli vähemalt raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete

rahuldamist.

8. PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik

on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega

võlausaldajate huve. Kohus leidis, et olukorras, kus on juba ette teada, et kohustustest

vabastamise menetlus ei saa lõppeda kohustustest vabastamisega, ei ole õigustatud kohustustest

vabastamise menetluse algatamine.

9. Eeltoodu alusel leidis kohus, et võlgniku pankrotiavalduse menetlusse võtmisest tuleb

keelduda.

Määruskaebus

10. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata tsiviilasi

tagasi maakohtule pankrotiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.

11. Võlgnik ei ole nõus maakohtu seisukohaga, et võlgniku pankrotiavaldus on perspektiivitu.

Avaldust tuleb menetleda, kuna võlgnik on maksejõuetu ja PankrS § 31 lg 1 annab talle õiguse

nõuda pankroti väljakuulutamist. Kohtul tuli võtta võlgniku pankrotiavaldus menetlusse ja teha

üks PankrS § 27 lg-s 5 loetletud lahenditest.

12. Seadusest ei tulene, et võlgnik ei saa taotleda kohustustest vabastamise menetluse algatamist

korduvalt. PankrS § 171 lg 2 p-s 4 loetletud asjaolud omavad õiguslikku tähendust üksnes

piiratud aja jooksul (viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda).

Eelnevas pankrotimenetluses temale etteheidetav tegevus toimus 2018. aastal.

13. Põhjendamatud on viited PankrS § 171 lg 2 p-le 5 ja § 175 lg 2 p-le 2.

Menetluse edasine käik

14. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

15. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja tsiviilasi tuleb saata tagasi

samale

maakohtule

avaldaja

pankrotiavalduse

menetlusse

võtmise

otsustamiseks.

Määruskaebus kuulub rahuldamisele.

16. Maakohus tuvastas pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel, et võlgnikul

puudub vara pankrotimenetluse läbiviimisega seotud võimalike kulude katteks, mis võib

PankrS § 29 lg 1 järgi olla aluseks pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu. Maakohus keeldus võlgniku avalduse menetlusse võtmisest

TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, leides, et pankrotiavaldus on perspektiivitu, kuna võlgnik oli

eelmises pankrotimenetluses tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate

nõuete rahuldamist ning esitanud ebaõigeid andmeid.

17. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et vaidlustatud määruses toodud põhjendustel

esines alus pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks.

2-21-4883

18. PankrS § 1 kohaselt on pankrot võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus.

PankrS § 2 teise lause järgi antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu

võimalus vabaneda oma kohustustest seaduses ettenähtud korras. PankrS § 9 lg 1 sätestab, et

pankrotiavalduse võib esitada võlgnik või võlausaldaja. PankrS 13 lg 1 ja 2 kohaselt peab

võlgnik pankrotiavalduses põhistama oma maksejõuetuse ning lisama maksejõuetuse

põhistamiseks pankrotiavaldusele seletuse maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekirja.

Eeltoodust ei tulene, et füüsiline isik, kelle varem esitatud pankrotiavaldust on kohtud

menetlenud, ei saa korduvalt olla pankrotivõlgnik ega uut pankrotiavaldust esitada.

19. Maakohus viitas õigesti PankrS § 171 lg-le 11, millega on kehtestatud PankrS § 29 lg 1

suhtes erikord, mis võimaldab kohtul raugemisele määratud menetluse puhul siiski pankrot

välja kuulutada, kui füüsilisest isikust võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise

menetluse läbiviimiseks. Praegusel juhul esitas avaldaja koos pankrotiavaldusega maakohtule

taotluse kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks. Seega sai maakohus jätta pankroti

välja kuulutamata üksnes juhul, kui esines mõni PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud alus.

20. Kohtul on PankrS § 171 lg 2 alusel kaalutlusõigus, kas kohustustest vabastamise menetlus

algatada või mitte. Kaalutlusõiguse teostamiseks peab kohus kontrollima, kas esinevad

menetluse algatamata jätmise eeldused, s.t kas võlgniku isik või tema käitumine vastab PankrS

§ 171 lg 2 p-des 1–5 sätestatud asjaoludele. Samuti saab kohus hinnata seda, kas vaatamata

viidatud sätetes ettenähtud aluste olemasolule esinevad asjaolud, mis õigustaksid kohustustest

vabastamise menetluse algatamist.

21. PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud kaalutlusõiguse teostamiseks peab maakohus sättes loetletud

tingimusi kontrollima. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt leidis maakohus, et esineb PankrS

§ 171 lg 11 mõttes alus võlgniku pankroti väljakuulutamisest ja võlgadest vabastamise

menetluse algatamisest keeldumiseks, kuna võlgnik oli eelmises pankrotimenetluses tahtlikult

või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist (PankrS § 171 lg 2 p 4).

Seda, kas selline rikkumine aset leidis ja millal see aset leidis, sai maakohus kontrollida üksnes

eelmisest pankrotimenetlusest, kuna praeguses pankrotiavalduses ei ole võlgnik ise sellele

asjaolule tuginenud. Maakohus ei pööranud aga tähelepanu PankrS § 171 lg 2 p-s 4 nimetatud

ajalisele perioodile. Kuna viidatud sättes on tähtaeg, siis tuli maakohtul kontrollida, kas selline

võlgniku rikkumine võis olla toimunud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa PankrS § 171 lg 2 p 4 kohaldada selliselt, et pärast ühekordset

rikkumist ei ole võlgnikul hiljem enam võimalust kohustustest vabastamist taotleda.

Pankrotiavaldusele lisatud 02.12.2020 määruses, millega kohus lõpetas võlgniku

pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, ei ole täpsustatud

kuupäevi, millal väidetav võlgniku rikkumine aset leidis. 02.12.2020 määruse põhjendustest

nähtuvalt oli võlgnik pankrotimenetluse jooksul algselt oma sissetulekuid Saksamaal halduri

eest varjanud ning kasutanud mittearestitavat sissetulekut ületanud tulu enda huvides. Seega ei

tule 02.12.2020 määrusest selgelt välja, millal võlgniku rikkumine aset leidis.

22. Lisaks viitas maakohus, et võlgnik oli eelmises pankrotimenetluses tahtlikult või raske

hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja

sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske

hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi (PankrS § 171 lg 2 p 5).

Kolleegium leiab, et PankrS § 171 lg 11 alusel pankroti väljakuulutamisest ega võlgadest

vabastamise menetluse algatamisest keeldumist ei saa põhjendada asjaoluga, et võlgniku on

varem eksinud andmete esitamisel. Eeltoodu ei tähenda, et võlgnik esitab ebaõigeid andmeid

käesolevas menetluses. Sellised järeldused võlgniku käitumise kohta uues menetluses on

2-21-4883

ennatlikud. Vaidlustatud määruses esitatud sellekohased kaalutlused ei ole ringkonnakohtu

hinnangul asjakohased.

23. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et maakohus ei ole seadusest tulenevat

kaalutlusõigust kohaselt teostanud ning on ületanud pankrotiavalduse menetluse võtmisest

keeldumisel diskretsiooni piire. Maakohus on PankrS § 171 lg 2 p-des 1–5 sätestatud aluste

hindamisel ebaõigesti järeldanud, et esineb alus pankroti välja kuulutamata jätmiseks.

Eelmärgitut arvestades tuleb maakohtu määrus tühistada ning saata tsiviilasi tagasi samale

maakohtule võlgniku pankroti väljakuulutamise uueks otsustamiseks. Maakohtul tuleb uuesti

kontrollida, kas esinevad võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise

alused, s.t kas võlgniku isik või tema käitumine vastab PankrS § 171 lg 2 p-des 1–5 sätestatud

asjaoludele. Samuti tuleb maakohtul vajadusel hinnata seda, kas vaatamata viidatud sätetes

ettenähtud aluste olemasolule esinevad asjaolud, mis siiski õigustaksid kohustustest

vabastamise menetluse algatamist. Kohtu kaalutlused peavad nähtuma määruse põhjendustest

(TsMS § 465 lg 2 p 8).

24. Kolleegium juhib tähelepanu, et PankrS § 171 lg 2 p-des 1–5 sätestatud asjaolusid tuleb

hinnata konkreetses menetluses. Kui võlgniku käitumises ei ole raskelt süülise käitumise

tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust

algatamata jätta (Riigikohtu 14.11.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12). Füüsilisest

isikust võlgniku poolt võlanimekirjas (PankrS § 13 lg 2) ebaõigete või ebatäielike andmete

esitamine võiks PankrS § 171 lg 11 ja lg 2 p 5 järgi olla aluseks pankroti välja kuulutamata

jätmisele juhul, kui võlgnik on selliseid andmeid esitanud tahtlikult või raskest hooletusest

(võlaõigusseaduse § 104 lg-d 4 ja 5).

25. Kuna ringkonnakohus saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, siis tuleb

määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi

jätta maakohtu otsustada.

26. Kuivõrd käesoleva määrusega ei lahenda ringkonnakohus ise pankrotiavaldust, vaid saadab

asja võlgniku pankroti väljakuulutamise otsustamiseks tagasi maakohtule, ei saa määruse peale

määruskaebust esitada (PankrS § 5 lg-d 1 ja 2).

(allkirjastatud digitaalselt)