2-19-19255/33 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

18. juuni 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-19255

Tsiviilasi

XX avaldus Tallinn, Xxxxxxxx tn xx korteriomanike

2. detsembri 2019 üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 26. veebruari 2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Tallinn, Xxxxxxxx tn xx korteriühistu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (vastustaja määruskaebemenetluses): XX

Puudutatud isik I (määruskaebuse esitaja): Tallinn, Xxxxxxxx

tn xx korteriühistu, seaduslikud esindajad AA, VV ja PP

(kahekesi ühine esindusõigus, kellest üks on AA) või RR, VV

ja PP (kahekesi ühine esindusõigus), lepinguline esindaja

Marina Suhnjova

Puudutatud isikud II ja III: AA ja RR

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata avaldaja XX ja puudutatud isiku Tallinn, Xxxxxxxx tn xx

korteriühistu 12. aprilli 2021 taotlused käesoleva ja tsiviilasja nr x-xx-xxxx

liitmiseks.

2. Harju Maakohtu 26. veebruari 2021 määrus jätta muutmata.

3. Määruskaebus jätta rahuldamata.

4. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta Tallinn, Xxxxxxxx tn xx

korteriühistu kanda.

5. Jätta määruskaebusega seonduvad menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

2 (4)

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. XX (avaldaja) esitas 9. detsembri 2019 Harju maakohtule avalduse Tallinn, Xxxxxxxx tn

xx korteriühistu (kohtumenetluses puudutatud isik I, edaspidi: korteriühistu) vastu

korteriomanike 2. detsembri 2019 üldkoosoleku (edaspidi: vaidlusalune koosolek) otsuste

tühisuse tuvastamise nõudes.

Avaldaja on korteri nr xxx omanik ja korteriühistu liige. Vaidlusaluse üldkoosoleku kokku-

kutsumise korda on oluliselt rikutud, sest kutseid ei saadetud vastavalt seadusele ja põhikirjale.

Kutset ei pandud trepikotta nagu näeb ette põhikiri, samuti ei saanud avaldaja kutset oma

postkasti. Protokollis on märgitud, et koosolek toimus aadressil Xxxxxxxxxx x, kuid seal on

ainult üks ruum, kuhu mahuks 20 inimest, kuigi korteriühistu hallatavas elamus on 180 korterit.

Koosolekul osales üksnes 9 inimest. Vaidlusalune koosolek ei olnud korduskoosolek, sest

eelmist 21. novembri 2019 üldkoosolekut ei kutsunud kokku juhatus.

Avaldaja sai hiljem teada, et vaidlusalusel koosolekul võeti vastu otsused, millega kutsuti

juhatusest tagasi AA ja valiti tema asemel juhatuse liikmeks RR. Lisaks muudeti

revisjonikomisjoni koosseisu.

2. Korteriühistu nimel esitas avaldusele vastuse juhatuse liige VV. Selle vastuse kohaselt

vaidles korteriühistu avaldusele vastu. Tõendamata on avaldaja väide, et ta sai vaidlusalusest

koosolekust teada alles hiljem. V. V tegi temast oleneva, et koosolekust tähtaegselt ette teatada.

Tal ei olnud võimalik panna kutset teadetetahvlile, sest selle võti on jätkuvalt A. Ail. Siiski pani

ta kutse teadetetahvli kõrvale ja postkastidesse, mida tõendavad videosalvestusest tehtud fotod.

Vaidlusaluse koosoleku pidamiseks kasutatud ruumi suurus pole oluline, sest ka juba

21. novembri 2019 koosolekul osales ainult 16 korteriomanikku. Vaidlusalune koosolek ole

eelviidatud koosoleku kordus.

3. Samuti korteriühistu nimel esitas vastuse lepinguline esindaja Marina Suhnjova. Selles

vastuses paluti avaldus rahuldada.

4. Maakohus kaasas 10. veebruari 2021 määrusega menetlusse A. Ai ja R. R (vastavalt

puudutatud isik II ja III). Neist A. A toetas korteriühistu nimel esitatud M. Suhnjova vastust ja

R. R toetas V. V vastust.

MAAKOHTU MÄÄRUS

5. Maakohus rahuldas avalduse 26. veebruari 2021 määrusega (vaidlustatud määrus).

Menetluskulud jättis maakohus korteriühistu kanda ja määras need kindlaks rahaliselt.

5.1. Maakohus tuvastas, et puudutatud isik I on korteriühistu, mis asutati Tallinnas aadressil

Xxxxxxxx tn xx asuva elamu ja selle juurde kuuluva maa ühiseks majandamiseks ning liikmete

ühiste huvide esindamiseks. Avaldaja on korteriühistu liige, talle kuulub korter nr xxx.

5.2. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 29 lg 1 sätestab, et kui korteriomanike

üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või

põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, v.a juhul, kui koosolekul

osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised,

kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida.

Korteriühistu põhikirja p 6.4 järgi tuleb üldkoosoleku kokkukutsumisest teavitada liikmeid

vähemalt seitse päeva ette, pannes teate välja trepikodades.

5.3. Vaidlusalune koosolek toimus 2. detsembril 2019. Kohtule on esitatud koosoleku kutse,

aga tõendamata on kutse õigeaegne edastamine. Korteriühistu esitatud fotodelt ei nähtu, kuhu

kutse kleebiti või millise sisuga dokument pandi postkasti. Samuti ei nähtu fotodelt kutse

3 (4)

avaldamise või postkastidesse jätmise aeg. Fotod on tehtud kahest erinevast videost (videote

kestuse järgi), mistõttu ei võimalda need tuvastada, kas fotodelt nähtuvad tegevused toimusid

samal ajal. Kohtule on esitatud 36 korteriomaniku allkirjastatud kinnitus, mille kohaselt nad ei

näinud kutset elamu trepikojas ega saanud seda oma postkasti. Nähtuvalt 4. veebruari 2020

korteriomanike üldkoosoleku protokollist küsis koosoleku juhataja, kes 82 osalenud

korteriomanikust nägi vaidlusaluse koosoleku kutset, mille peale tõstsid kuus inimest oma

hääletussedelid, ülejäänud aga kinnitasid, et kutseid ei olnud. Nende tõendite põhjal tuvastas

maakohus, et vaidlusaluse koosoleku kutset trepikodadesse välja ei pandud.

5.4. Järelikult ei kutsutud vaidlusalust koosolekut kokku põhikirjas ette nähtud korras ja sellel

vastu võetud otsused on kokkukutsumise korra olulise rikkumise tõttu KrtS § 29 lg 1 alusel

tühised. Avaldus tuleb rahuldada.

5.5. Menetluskulud jaotas maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1

alusel. Avaldaja kulud jäid korteriühistu kanda ja kõigi teiste menetlusosaliste kulud nende endi

kanda. Avaldaja menetluskulu oli riigilõiv 50 eurot, mille maakohus mõistis korteriühistult

avaldaja kasuks välja.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

6. Korteriühistu nimel esitasid V. V ja R. R 15. märtsil 2021 määruskaebuse, milles paluti

vaidlustatud määrus tühistada. Kaebuse põhjenduste kohaselt oli kaebusega järgitav esmane

eesmärk uue määruse saavutamine, millega avaldus jääb rahuldamata. Teise võimalusena paluti

asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmist. Menetluskulud paluti panna avaldaja kanda.

Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

6.1. Vaidlustatud määrus pole piisavalt põhjendatud (TsMS § 436 ja § 465 lg 2 rikkumine).

Kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta korteriühistu esitatud vastuväiteid, asjaolud ja

dokumendid. Eelkõige on vaidlustatud määruses käsitlemata fotod ja videosalvestis, millelt

nähtub, et juhatuse liige paneb üles korduskoosoleku kutse ja kutsed postkasti.

6.2. Maakohus ei täitnud selgitamiskohustust (TsMS § 392 rikkumine). Korteriühistule jäi

arusaamatuks, miks on fotod ja videosalvestis nõrgem tõend kui avaldaja paljasõnaline väide.

6.3. Menetluse läbiviimisel käsitles maakohus ekslikult Marina Suhnjovat korteriühistu

esindajana. Lisaks jättis maakohus V. V vaidlustatud määrusest teavitamata.

7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja määras tähtaja sellele vastamiseks. Avaldaja

vaidles kaebusele vastu ja korteriühist lepinguline esindaja teatas, et ei toeta kaebust. Mõlemas

vastuses sisaldus taotlus liita käesolev asi tsiviilasjaga nr x-xx-xxxx, mis sel ajal oli Tallinna

Ringkonnakohtu menetluses.

8. Maakohus märkis 3. mai 2021 määruses, et tema hinnangul on määruskaebuse esitanud

eraldi V. V ja R. R. Ühtlasi jättis maakohus V. V määruskaebuse menetlusse võtmata.

Menetluskulude jaotust maakohus 3. mai 2021 määruses ei otsustanud ja seda määrust ei

vaidlustatud. Ülejäänud osas maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle

lahendamiseks ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 19. mail 2021.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1).

Määruskaebus jääb rahuldamata ja korteriühistu kannab sellega seonduvad menetluskulud.

10. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu arusaamaga kaebuse esitajast. Kaebus esitati

korteriühistu nimel ja sellisena tuleb see ka lahendada.

10.1. Kaebusest nähtub selgelt, et see esitati korteriühistu nimel. Kui vaidlusaluse üldkoosoleku

otsused on kehtivad, siis oleks V. Vl ja R. Rl ilmselt õigus korteriühistut kahekesi esindada.

Isegi kui R. R valimine on vaidlustatud ja teda ei ole juhatuse liikmena registrisse kantud, saab

4 (4)

allakirjutanuid TsMS § 218 lg 3 teise lause ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 34 lg 1

kohaselt lugeda käesolevas menetluses korteriühistu seaduslikeks esindajateks. TsÜS § 38 lg 2

teise lause järgi saab huvitatud isik juriidilise isiku organi otsuse tühisusele tugineda, kui kohus

on otsuse tühisuse tuvastanud. Juhatuse liikme tagasikutsumise ja valimise otsuse tühisus ei ole

praegu jõustunud kohtulahendiga kindlaks tehtud (vt Riigikohtu 7. juuni 2017 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-42-17, p 19 teine lõik).

10.2. Eelnev ei tähenda, et samas menetluses ei saaks ühistut esindada registrikaardilt nähtuvad

juhatuse liikmed, võttes arvesse nende osas samuti kehtivat ühise esinduse tingimust. Ühistu

nimel erinevate seisukohtade esitamine ei takista kohtul hinnangu andmist, kas vaidlusalused

otsused on tühised.

11. Menetlusosalised on palunud liita käesoleva asja tsiviilasjaga nr x-xx-xxxx. Viidatud asi ei

ole alates 12. maist 2021 enam ringkonnakohtu menetluses, sest selles tehti menetlust lõpetav

lahend (TsMS § 435 lg 2 koostoimes § 463 lg-ga 2). TsMS § 374 võimaldab liita tsiviilasju,

mis on sama kohtu menetluses. Seetõttu jääb liitmise taotlus rahuldamata.

12. Kaebuse väited ei anna alust maakohtu vaidlustatud määrust muuta. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu põhjendustega ja vastab kaebusele järgmiselt.

12.1. Vaidlustatud määrus on asjaolude tuvastamise ja õiguse kohaldamise osas piisavalt

põhjendatud. Maakohus alustas avalduse lahendamist asjakohaselt küsimusest, kas

korteriühistu tõendas vaidlusaluse koosoleku kutse õigeaegse ja korrakohase avaldamise

korteriomanikele. Siinjuures jaotas maakohus õigesti tõendamiskoormise. Korteriühistu pidi

tõendama koosoleku teate avaldamise ja avaldajal pole vaja tõendada koosolekust

mitteteadmist. Maakohus hindas korteriühistu esitatud tõendeid kutse avaldamise kohta ja

põhjendas piisavalt oma siseveendumuse kujundamist. Ainetu on kaebuse etteheide nagu oleks

korteriühistu asjakohased tõendid jäänud käsitlemata. Kui kohus tuvastab vaidlustatud otsuste

tühisuse ühe aluse, siis ei ole enam vaja käsitleda menetlusosaliste muid väiteid ega tõendeid.

12.2. Maakohus ei rikkunud avalduse läbivaatamisel oluliselt menetlusõigust. Avaldaja ja

korteriühistu menetlusdokumentidest nähtub, et neile olid vaidluse põhiküsimused selged ja

arusaadavad. Seega ei olnud vajadust vaidlusaluse koosoleku kokkukutsumise ja eelkõige teate

avaldamisega seonduvat rohkem selgitada. Eespool p 10 alapunktides märgitud kaalutlustel

lubas maakohus õigesti korteriühistut esindada nii V. Vl kui ka M. Suhnjoval. Hagita menetluse

põhimõtteid järgides ei olnud maakohus seotud menetlusosaliste seisukohtadega ja kontrollis

avaldust olenemata vastuväidetest. Määruskaebusest nähtuvalt ei takistanud vaidlustatud

määrusest hiljem teadasaamine V. Vl kaebuse esitamist.

13. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel korteriühistu kanda.

Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis

kõigi seniste menetluskulude jaotuse. Menetluskulude nimekirju ringkonnakohtule ei esitatud,

mistõttu jäävad kulud rahaliselt kindlaks määramata.

14. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse

peale saab korteriühistu kaevata TsMS § 660 lg 3 esimese lause ja § 696 lg 1 teise lause alusel.

Teistel menetlusosalistel TsMS § 660 lg-te 1 ja 4 järgi kaebeõigus puudub, sest määrusega

nende õigusi ei kitsendata.

(allkirjastatud digitaalselt)