2-21-4692/29 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 18. juuni 2021

Tsiviilasja number

2-21-4692

Tsiviilasi

Nutikas Kool OÜ (pankrotis) pankrotiavaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 15. aprilli 2021. a ja 6. mai 2021. a

määrused

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Nutikas Kool OÜ (pankrotis) määruskaebus 15. aprilli

2021. a määruse peale, Mart Mängeli määruskaebus

6. mai 2021. a määruse peale ja UÜ Tikerber ja

UÜ EcoBee määruskaebus 6. mai 2021. a määruse peale

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Nutikas Kool OÜ (võlgnik) (registrikood 12869789),

juhatuse liikmed Siret Ollino ja Kauni Sillat

Pankrotihaldur Andrus Õnnik

Võlausaldajad:

1. Mart Mängel (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Karin Antsov

2. Siret Ollino (isikukood XXX)

3. UÜ Tikerber (registrikood 14472613)

4. UÜ EcoBee (registrikood 14095027)

Võlausaldajate

III

ja

IV

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Arsi Pavelts

5. Living Space Systems UÜ (registrikood 14625057)

6. Advokaadibüroo WALLESS OÜ (registrikood

14024560)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Kauni Sillati poolt Nutikas Kool OÜ

(pankrotis) nimel esitatud määruskaebus Tartu

Maakohtu 15. aprilli 2021. a määruse peale

rahuldamata ning Tartu Maakohtu 15. aprilli

2021. a määrus muutmata.

2. Rahuldada Mart Mängeli määruskaebus 6. mai

2021. a määruse peale osaliselt.

3. Rahuldada UÜ Tikerber ja UÜ EcoBee

määruskaebus 6. mai 2021. a määruse peale osaliselt.

4. Tühistada Tartu Maakohtu 6. mai 2021. a määrus.

5. Pankrotihalduril tuleb uuesti otsustada Mart

Mängelile, UÜ-le Tikerber ja UÜ-le EcoBee häälte

määramine järgmisel Nutikas Kool OÜ (pankrotis)

võlausaldajate

üldkoosolekul

PankrS

§-s

sätestatud korras.

6. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi

kanda.

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule (PankrS § 32,

§ 82 lg 4, § 5 lg 2)

ASJAOLUD

1. Nutikas Kool OÜ (võlgnik) juhatuse liige Siret Ollino esitas võlgniku nimel 24. märtsil 2021

võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on võlgnikul kohustusi umbes 79 000 eurot,

võlgniku vara ei kata kohustusi ja võlgnik ei suuda oma majanduslikust olukorrast tulenevalt

neid kohustusi täita. Võlgnikul puudub pikemaajaliselt aktiivne majandustegevus. Võlgnik on

laenanud ühingu osanikult S. Ollinolt ja erinevatelt ettevõtjatelt raha kohtukulude tasumiseks,

mida ei ole suudetud tagasi maksta. Võlgniku vara on laos, mille eest võlgnik ei suuda tasuda,

ning igakuine lisanduv kulutus on 150 eurot. Omakapital on miinuses, äriühingu juhatuse

liikmete ja osanike vahel on juba pikemat aega ületamatud erimeelsused ning puudub üksmeel

majandustegevuse jätkamise osas.

2. Tartu Maakohus nimetas 25. märtsi 2021. a määrusega võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks

Andrus Õnniku ja keelas võlgnikul ajutise halduri nõusolekuta vara käsutada.

MAAKOHTU 15. APRILLI 2021. A MÄÄRUS

3. Tartu Maakohus rahuldas 15. aprilli 2021. a määrusega võlgniku avalduse pankroti

väljakuulutamiseks, kuulutas välja võlgniku pankroti ja nimetas pankrotihalduriks A. Õnniku.

Võlgniku alaline maksejõuetus on tõendamist leidnud ajutise pankrotihalduri aruandega ja

sellele lisatud dokumentaalse materjaliga. Võlgnik on asutatud Kauni Sillati (osa 1250 eurot)

ja Siret Ollino (osa 1250 eurot) poolt sissemakset tegemata. Juhatuse liikmeteks on alates

25. juunist 2015 K. Sillat ja S. Ollino, kellel on ühine esindusõigus Pärnu Maakohtu 22. märtsi

2021. a kohtumääruse alusel ajutise iseseisva esindusõigusega juhatuse liikmeks määratud

Margus Lentsiusega.

Võlgniku põhitegevuseks on olnud Saksa mööblitootja VS Vereinigte pakutava kooli- ja

kontorimööbli maaletoomine ning edasimüük Eestis. Ettevõttel ei ole kunagi olnud

kontoriruume, juhatuse liikmed tegutsesid kodukontoris. Põhilised ostjad olid Inest Market AS,

Saloni Büroomööbli AS ja teised kohalikud mööblitootjad ja turustajad ning koolid. Probleemid

ühingu juhtimises tekkisidki seoses 2018. aastal toimunud suurema hankega, kus Saloni

Büroomööbli AS tellis Tartu Raatuse kooli hanke võitjana võlgnikult 548 tooli. Võlgnik tellis

VS Vereinigtelt toolid, mille tasumiseks tuli teha 40 000 euro suurune ettemaks. Kuna ühingul

endal sellist raha, teostas juhatuse liige S. Ollino ettemakse Mart Mängelilt saadud laenu arvelt.

Vahetult enne kaupade tarnet loobus Saloni Büroomööbli AS tellimusest, kuna väidetavalt

leidis teise tootja/hankija. Saloni Büroomööbli AS hinnangul ei olnud tal võlgnikuga toolide

tarne lepingut sõlmitud.

Kuna kohalejõudnud toolidele sel hetkel ostjat ei olnud, sõlmis võlgnik toolide ladustamiseks

Reldor AS-iga laopinna üürilepingu. Võlgnik esitas novembris 2018 hagi Saloni Büroomööbli

AS vastu põhivõla 68 889 eurot 60 sendi, viiviste ja kahjuhüvitise 2022 euro 21 sendi

väljamõistmiseks. Juhatuse liikmed asusid kõnealuse tehingu ning sellele järgnenud toimingute

osas erinevatele seisukohtadele: S. Ollino hinnangul oli leping Saloni Büroomööbli AS-iga

sõlmitud ning hagiavalduse esitamine oli hädavajalik; K. Sillati hinnangul oleks tulnud

ebaõnnestunud tehingu tulemusena lattu ostetud toolid lihtsalt ära müüa, kuna tahtjaid leidus.

Saadud rahast oleks tulnud tasuda võlg M. Mängelile ning jätkata ühingu tavapärast tegevust.

Bilansiliselt on võlgnik juba 31. detsembri 2020. a seisuga selgelt maksejõuetu, müügitegevus

puudub, kohustused ületavad oluliselt varasid, aasta lõppes märkimisväärse kahjumiga ning

omakapital ei vasta seaduses ettenähtule.

Võlgniku vara väärtus on kuni 4600 eurot 34 senti. Vara hulka ei ole loetud võlgnikule varudena

kuulunud 354 tooli, kuna ajutisele haldurile esitatud teabe kohaselt on toolid läinud välja

võlgniku omandist ja valdusest. 17. veebruari 2021. a tagatisloovutamise lepingu kohaselt

loovutati laos asuvad toolid M. Mängelile laenulepingust tulenevate kohustuste tagamiseks.

Lepingu sõlmimise hetkel oli M. Mängeli nõude suuruseks 55 606 eurot. Esitatud andmetel

oleks 354 tooli maksumuseks 26 603 eurot 10 senti. Toolide turuväärtus on teadmata.

Võlgnik on 3. novembril 2020 esitanud Pärnu Maakohtule hagi S. Ollino vastu 68 143 euro 32

sendi ja viiviste väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on S. Ollino võlgniku kontolt

kandnud tema teise firma Living Space Systems UÜ kontole ligi 60 000 eurot. Hetkel ei ole

nimetatud nõuet võlgniku vara hulka loetud, kuna tsiviilvaidlus on pooleli.

Võlgniku kohustused on 83 397 eurot 54 senti. Nõuetest 19 632 eurot 84 senti ehk 23,54%, on

võlgnevus S. Ollinole ja temaga seotud äriühingutele (EcoBee UÜ, Tikerber UÜ ja Living

Space Systems UÜ). Nõuetest 58 419 eurot ehk 70,05%, on võlgnevus M. Mängelile (S. Ollino

endine abikaasa). Nõuetest 5345 eurot 70 senti ehk 6,41%, on võlgnevus kolmandate isikute

ees (advokaadibürood ja EMTA).

Võlgnik on PankrS § 1 lg 2 tähenduses püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada

võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Võlgnikul on kohustusi 83 397 euro 54 sendi ulatuses ja võimaliku vara väärtus 4600

eurot 34 senti. Võlgniku sisuline majandustegevus on lõppenud 2019. aastal ja selle

taaskäivitamine on väheperspektiivikas. Juhatuse liikmed on kulutanud 2020. aastal hagide

esitamisega seotud menetluskuludeks 18 000 eurot osaühingu raha, mis on suuremalt osalt

laenatud ühinguga seotud isikutelt. Võlgniku maksejõuetuse seisund on tekkinud hiljemalt

2020. aastal. Maksejõuetuse põhjuseks on ühingu omanike ja juhatuse liikmete vahelised

vastuolud ja erimeelsused ühingu juhtimisel.

Võlgniku on 17. veebruari 2021. a lepingu puhul esinevad PankrS § 110 sätestatud

tagasivõidetava tehingu tunnused. Kui tuvastatakse, et tehing kuulub tagasivõitmisele, tuleb

nimetatud 354 tooli nõuda tagasi võlgniku vara hulka.

MÄÄRUSKAEBUS

4. Võlgniku juhatuse liige K. Sillat esitas võlgniku nimel maakohtu määruse peale

määruskaebuse, milles palub tühistada 15. aprilli 2021. a määrus ning teha uus määrus, millega

jätta võlgniku avaldus pankroti väljakuulutamiseks rahuldamata või alternatiivselt saata

tsiviilasi tagasi maakohtule.

Määruskaebuse kohaselt puudus S. Ollinol iseseisev pankrotiavalduse esitamise õigus.

S. Ollino esitas pankrotiavalduse 24. märtsil 2021 võlgniku nimel ainuisikuliselt, kuigi tema

esindusõigus oli piiratud alates 23. märtsist 2021. PankrS § 13 lg 4 praegusel juhul ei kohaldu.

PankrS § 13 lg 4 eesmärgiks on kaitsta nii äriühingut kui võlausaldajaid olukorra eest, kus

ühingu sisesuhtest tulenevalt puuduks juhatuse liikmel võimalus osaühingu nimel tegutseda.

Käesoleval juhul on S. Ollinole seatud esindusõiguse piirang aga kohtumäärusega. S. Ollino

oleks pankrotiavalduse esitamise soovi korral pidanud pöörduma M. Lentsiuse poole, et

erapooletu ja kohtu määratud ajutine juhatuse liige oleks saanud kontrollida pankrotiavalduse

esitamise aluse esinemist või puudumist. Maakohus oleks pidanud tuvastama, et S. Ollino poolt

ilma M. Lentsiuse teadmiseta esitatud pankrotiavaldus on puudusega ning oleks pidanud andma

pankrotiavalduse puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja, et avaldada, kas M. Lentsius

toetab pankrotiavaldust või mitte.

Võlgniku püsivat maksejõuetust ei esine. Kohus on võlgniku sissenõutavaks muutunud

kohustuste ja vara kindlaks määramisel tuginenud ainuüksi S. Ollino poolt võlgniku

pankrotiavalduses ja S. Ollino poolt ajutisele haldurile avaldatud andmetele. K. Sillati käest ei

ole andmeid nõuete ja kohustuste ning vara väärtuse kohta küsitud. Ajutise halduri aruanne ega

määrus ei kajasta võlgniku varade ja kohustuste seisu korrektselt. Ükski väidetav võlgniku

võlausaldaja, isegi mitte M. Mängel, ei ole nõudnud võlgnikult ühegi sissenõutavaks muutunud

nõude rahuldamist. S. Ollino poolt pankrotiavalduses esitatud info erineb sellest, mida S. Ollino

on võlgniku vara ja kohustuste kohta avaldanud kohtule asja nr 2-20-16125 raames.

S. Ollino on pankrotiavalduses näidanud võlgniku laenukohustusi tegelikkusest enam kui viis

korda suuremana. 93,59% nõuetest on S. Ollino kui osaniku ja juhatuse liikme endaga seotud

nõuded. Võlgniku arvelduskonto väljavõttest 2019. a kohta nähtub, et tegelikkuses võiks

võlgniku väidetav võlgnevus ulatuda S. Ollino või temaga seotud äriühingute UÜ EcoBee, UÜ

Tikerber või Living Space Systems UÜ ees maksimaalselt 827 euroni. S. Ollino ja tema

ühingutega tehingute tegemise kohta pole osanikud kunagi äriseadustiku (ÄS) § 168 lg 1 p-st

10 tulenevat otsust teinud.

Väidetavalt on M. Mängel laenanud võlgnikule laenulepingu alusel 40 000 eurot

intressimääraga 24% aastas ja viivisemääraga 0,02% päevas. Allkirjastatud laenuleping,

millega võlgnik oleks aktsepteerinud tavalistest turutingimustest niivõrd suure intressi- ja

viivisemäära kohaldumist, puudub. Puudub ka osanike otsus tehingu tegemiseks. Vaidlustatud

määrus on seega ebaõige vähemasti M. Mängeli kõrvalnõuete osas, s.o. suurusjärgus 18 419

eurot. Isegi kui eeldada võlgniku kohustuse olemasolu M. Mängeli ees, siis on võlgnik

võlgnevust jooksvalt tasunud, mis nähtub võlgniku arvelduskonto väljavõttest. Võlgnik on

9. septembril 2019 teinud M. Mängelile ülekande 10 000 eurot makseselgitusega „Laenu

tagastamine“. Laenu tagastamist tõendavad ka võlgniku majandusaasta aruanded. Ka ajutine

haldur on pidanud ebatõenäoliseks, et võlgniku kohustus M. Mängeli ees on 58 419 eurot.

Toolide väärtust ei ole arvestatud. S. Ollino on vahetult enne pankrotiavalduse esitamist andnud

oma endisele abikaasale M. Mängelile üle võlgniku olulisima vara hinnanguliselt 20 000 euro

võrra suuremas väärtuses, kui on M. Mängeli nõue. Maakohus on sama kohustust arvestanud

nii võlgniku kohustuste kui ka vara poolel nii, et M. Mängeli nõue oleks justkui mitmekordselt

rahuldatud. Maakohus on jätnud võlgniku varalise seisu hindamisel arvestamata laoseisu.

Võlgniku vara koosseisus oleks pidanud arvestama ka võlgniku poolt S. Ollino vastu esitatud

kahju hüvitamise nõuet. Kohus ei ole seda aga teinud. Ajutisele haldurile esitatud arved nr 1012

ja nr 1008 on vormistatud tagantjärele, et varjata võlgniku vara S. Ollino poolt ühingust välja

viimist ning kunstlikult vähendada võlgniku vara (s.o. nõuete) väärtust.

Kui kohus oleks õigesti arvestanud kohustusi kolmandate isikute ees väärtuses 5345 eurot 70

senti ning arvestanud võlgniku varade hulka ka nõude S. Ollino ja/või M. Mängeli vastu (s.o

nii asjas nr 2-20-16125 menetluses olev kahjunõue kui ka tagasivõidetav vara või nõue toolide

tagastamiseks või väärtuse hüvitamiseks), siis oleks kohus pidanud jätma võlgniku

pankrotiavalduse rahuldamata. Isegi kui hetkel oleks võlgnikul likviidsusprobleemid, siis hagi

rahuldamisel S. Ollino vastu see laheneks, mistõttu ei ole maksejõuetus püsiv.

PankrS § 31 lg-s 4 sätestatud eeldus ei kehti. Võlgniku juhatuse liikmed ja osanikud on läinud

omavahel tülli ning nende vahel on käimas mitu kohtumenetlust, mistõttu võib S. Ollinol olla

huvi luua mulje võlgniku püsivast maksejõuetusest kohtuasjade lõpetamise eesmärgil. Kohus

oleks pidanud võimaldama enda seisukoha avaldamist varade ja kohustuste kohta ka võlgniku

teisele juhatuse liikmele ja osanikule K. Sillatile. Võlgniku teise juhatuse liikme nägemust

võlgniku varalisest seisust ja kohustustest ei teinud kindlaks ka ajutine haldur.

Pankrotiavalduse läbivaatamiseks oleks pidanud korraldama istungi ning hindama võlgniku

majandustegevuse taaskäivitamise perspektiivi.

Maakohus oleks pidanud lähtuma PankrS § 28 lg-st 2, mille kohaselt kui pankrotiavalduses

ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda

lahendis. Kui võlgnik on püsivalt maksejõuetu, siis on selle põhjuseks olnud raske juhtimisviga

S. Ollino poolt aastatel 2018 – 2020. Kohus oleks pidanud seda vaidlustatud määruses märkima.

5. Pankrotihaldur vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata.

Vastuse kohaselt on küsitav, kas K. Sillatil oli õigus ainuisikuliselt esitada kaebust, kuna alates

23. märtsist 2021 oli tema kui võlgniku juhatuse liikme esindusõigus piiratud. Kaebuse

sõnastusest saab järeldada, et K. Sillat on sõlminud võlgniku pankrotimenetluse ajal võlgniku

esindamiseks rahalisi kohustusi tekitava lepingu ning kohustused tuleb tasuda pankrotivara

arvelt. PankrS § 35 lg 1 p-dest 1–3 ning § 36 lg-test 1 ja 2 tulenevalt on ilma halduri nõusolekuta

võlgniku nimel lepingulise esindaja palkamise tehing tühine. Seega juhul, kui K. Sillat ei

sõlminud advokaadibürooga lepingut mitte isiklikult enda, vaid võlgniku nimel, ei ole

lepingulise esindaja kasutamine õiguspärane.

Halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Praeguses asjas oli aruande koostamisel

aluseks umbes 100 erinevat dokumenti ja on mõeldamatu nende kõigi aruandele lisamine. Mis

aga ei tähenda, et vastavaid dokumente, käesoleval juhul siis arveid, ei ole haldurile esitatud.

S. Ollinol iseseisva pankrotiavalduse esitamise õigus ei ole K. Sillati määruskaebusega

lahendatav, vaidlustada oleks tulnud Tartu Maakohtu 25. märtsi 2021. a määrus.

Pooleliolevate hagimenetluste jätkamise üle otsustamine toimub pankrotiseaduses sätestatud

viisil, mitte halduri ainuisikulise otsuse alusel. Halduri sõltumatust näitab ka see, et 4. mail

2021 toimunud võlausaldajate esimesel üldkoosolekul haldur ühelegi S. Ollinoga seotud isikule

PankrS § 82 lg 8 alusel hääli ei andnud ja kohus nõustus halduri ettepanekuga.

Ajutine haldur esitas päringud kõigile võlgniku juhatuse liikmetele, sh 30. märtsil 2021

K. Sillatile, kes vastas päringule 5. aprillil 2021. Hilisemalt esitas ajutine haldur K. Sillatile veel

jooksvalt küsimusi võlgniku tegevuse, K. Sillati seisukohad on esitatud ajutise halduri

aruandes. Nii haldur kui ka kohus on tuginenud erinevate registrite, pankade, avalike portaalide,

ning juhatuse liikmete Margus Lentsius, Kauni Sillati ja Siret Ollino poolt esitatud andmetele.

Ajutine haldur on võlgniku laenude osas kokkuvõtte tegemisel tutvunud võlgniku kontode

väljavõtetega perioodi 1. jaanuar 2017 – 29. märts 2021 kohta. Ajutise halduri aruandes ja

kohtumääruses kajastatud laenud on tekkinud ajavahemikul 19. juulist 2018 – 1. märtsini 2021

ning arvesse on võetud vaid selliseid kandeid, millel on märked „Laen“ või „Laenu

tagastamine“. Kohustuste suuruse hindamisel on aluseks võetud ajutisele haldurile esitatud

lepingud ning võlgniku ja võlausaldajate selgitused. Välja on toodud ka ebakõlad. Esitatud on

kohustused võimalikus maksimaalmääras, et mitte tekitada ekslikku arusaama maksejõulisusest

ja et pankroti väljakuulutamisega viivitamisel ei kahjustataks võlausaldajate huve.

Pankrotimenetlust on võimalik lõpetada ja ettevõtte tegvust jätkata ka juhul, kui

pankrotimenetluses nõuete kaitsmise käigus peaks nõudeid tunnustatama oluliselt väiksemas

ulatuses ja pankrotivarast piisaks kõigi kohustuste tasumiseks. Käesolevas asjas ei ole võlgnikul

põhivara ega tegevuse jätkamiseks vajalikku käibevara, mistõttu pole ka ohtu, et

pankrotimenetluse käigus võõrandatakse tegevuse jätkamiseks vajalikud vahendid.

Ajutisele haldurile esitatud teabe ja dokumentide kohaselt on toolid läinud välja võlgniku

omandist ja valdusest. Teadmata on nende väljanõudmise / tagasivõitmise perspektiivikus ja

sellega seotud võimalikud kulud. Toolide pankrotivarasse tagasisaamisel on ebaselge nende

praegune väärtus. K. Sillati poolt esitatud andmetel on toolid ladustatud virnadesse tolmuses

laos. Toolid on soetatud 2018. a ja nende soetusmaksumus oli 26 603 eurot 10 senti. Kaebaja

ei ole tõendanud, et kolm aastat laonurgas seisnud toolide väärtuseks on tänasel päeval nende

kahekordne soetusmaksumus.

Võlgniku poolt S. Ollino vastu esitatud kahju hüvitamise nõuet 68 143 eurot 32 senti ei ole

võlgniku vara hulka loetud, kuna pooleli on tsiviilvaidlus, mille osas seisukoha võtmiseks

puuduvad halduril andmed. Ajutisele haldurile on kõnealuste summade ülekandmise kohta

esitatud Living Space Systems UÜ poolt 17. juunil 2019 koostatud arve nr 1008 summas 59 053

eurot 32 senti ja 1. augustil 2019 koostatud arve nr 1012 summas 9090 eurot. Halduril puudub

pädevus dokumendi koostamise aja ekspertiisi tegemiseks. Määruskaebusele lisatud võlgniku

konto väljavõttest nähtub, et Living Space Systems OÜ-le 23., 25. ja 26. juunil 2019 tehtud

kannete selgituseks on „Arve nr 1008“ ja 10. augusti 2019. a kande selgituseks „Arve nr 1012“.

Kui pangaülekannete tegemisel 2019 aastal on selgitusse märgitud kande aluseks olevate arvete

numbrid, on pigem tõenäoline, et kõnealused arved olid reaalselt ka siis vormistatud, kuna

algdokumendi numbrid olid siis juba kandesse märgitud. Seega on formaalselt ülekanded

põhjendatud, kuid selle tegeliku sisu osas saab lahendi teha hagi menetlev kohus.

Kehtiva pankrotiseaduse kohaselt ei pea kohus korraldama pankrotiavalduse läbivaatamiseks

istungit, kui menetlusosalised ei ole seda taotlenud. Istungi korraldamise taotluse esitamise

võimalus oli ka võlgniku juhatuse liikmel K.Sillatil, kuid seda ta ei taotlenud. Puudub alus

ettevõtte tegevuse jätkusuutlikkuse prognoosimiseks.

6. Võlgniku juhatuse liige S. Ollino vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle

rahuldamata.

Võlgniku majandustegevus on lõppenud 2019. a, võlgnikul puudub müügitulu, võlgniku

kohustused ületavad umbes 18 korda võlgniku vara, võlgnik ei suuda täita oma jooksvaid

kohustusi, rääkimata pikaajalistest võlgnevustest. Ühingu osanikel ja juhatuse liikmetel on

ületamatud erimeelsused, ühise tegevuse jätkamine on perspektiivitu. Pankrotihalduri ettekande

järgi on võlgniku sisuline majandustegevus lõppenud juba 2019. aastal ning ühing muutus

püsivalt maksejõuetuks hiljemalt 2020. aastal.

Määruskaebuse väide, et S. Ollinol puudus õigus esitada ühingu nimel pankrotiavaldus, on

ebaõige. Olukorras, kus ühing on püsivalt maksejõuetu, on igal juhatuse liikmel nii õigus kui

kohustus esitada pankrotiavaldus.

Tegelikkusele ei vasta määruskaebuse väide, nagu oleks S. Ollino põhjustanud võlgnikule

kahju.

MAAKOHTU 6. MAI 2021. A MÄÄRUS

7. Tartu Maakohus jättis 6. mai 2021. a määrusega võlgniku pankrotimenetluses

võlausaldajatele Mart Mängelile, UÜ-le Tikerber ja UÜ-le EcoBee hääled määramata ning

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

4. mail 2021 toimus võlausaldajate esimene üldkoosolek, millel otsustati võlausaldajate

üldkoosoleku pädevusse kuuluvaid hääletamist vajavaid küsimusi.

Häälte arvu määramise menetluses ei saa lahendada vaidlusi, mis oma sisult kuuluvad nõuete

kaitsmise menetlusse. Õiguslik vaidlus nõude tunnustamiseks toimub PankrS § 1003 järgi

võlausaldajate nimekirja kinnitamisel. Nõuete sisuline kontroll toimub nõuete kaitsmisel, kus

võlausaldajate nõuetele on võimalik esitada kirjalikke põhistatud vastuväiteid.

Mart Mängel esitas võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse summas 49 094 eurot 26 senti,

millest põhivõlgnevus 36 367 eurot 67 senti, intress 12 195 eurot 62 senti, viivis 530 eurot 97

senti. M. Mängelile tuleb jätta hääled määramata PankrS § 82 lg 8 alusel, mille kohaselt kui

võlausaldaja on juriidilisest isikust võlgniku osanik või aktsionär, osaniku või aktsionäri

tütarettevõtja või on võlausaldaja saanud nõude loovutamise teel võlgniku osanikult või

aktsionärilt või osaniku või aktsionäri tütarettevõtjalt kolme aasta jooksul enne ajutise halduri

nimetamist, ei ole tal hääleõigust. Võlausaldaja M. Mängel oli 1. juunist 2001 kuni 9. jaanuarini

2017 abielus S. Ollinoga. Võlgnik asutati 25. juunil 2015 ning sellest ajast alates on

registrikaardile osanikuna katnud ka S. Ollino. M. Mängel ja S. Ollino valisid 8. detsembri 2016

abieluvaralepinguga varasuhteks varalahususe ning võlgniku osalus jäi pärast seda S. Ollino

lahusvaraks. Enne seda oli abikaasadel varaühisuse varasuhe. Seega omandas S. Ollino

võlgniku osa varaühisuse varasuhte kehtivuse ajal. Perekonnaseaduse (PKS) § 25 kohaselt

lähevad varaühisuse kestel omandatud abikaasade esemed ja muud varalised õigused

abikaasade ühisomandisse. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 4 kohaselt on ühisomand kahele

või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Seega

olid varaühisuse varasuhte kestel võlgniku osa ühisomanikeks S. Ollino ja M. Mängel, kes

teostasid osast tulenevaid õigusi ja kohustusi ühiselt ning kellel olid ka ühised ärilised ja

majanduslikud huvid. Endaga seotud osaühingule laenu andmine pärast ühisvara jagamist ja

abielu lõppemist võib viidata M. Mängeli jätkuvale ärilisele ja majanduslikule huvile võlgniku

vastu ning endiste abikaasade vahelised võlgniku osaga seonduvad ärilised suhted võisid mingil

määral jätkuda ka pärast osa jagamist.

UÜ Tikerber esitas võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse summas 353 eurot 75 senti,

millest põhinõue 315 eurot, intress 31 eurot 50 senti ning viivis 7 eurot 25 senti. UÜ EcoBee

esitas võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse summas 2745 eurot 17 senti. Pankrotihaldur

jättis UÜ-le Tikerber ja UÜ-le EcoBee hääled määramata põhjendusel, et S. Ollino on

UÜ Tikerber usaldusosanik ja UÜ EcoBee täisosanik. Maakohus nõustus pankrotihalduri

seisukohtadega. Ehkki UÜ EcoBee ja UÜ Tikerber ei ole võlgniku osanikeks, tuleb neile hääled

jätta PankrS § 82 lg 8 alusel määramata. Pankrotiseaduse eelnõu seletuskirja kohaselt on

PankrS § 82 lg 8 eesmärgiks piirata osanikest ja aktsionäridest võlausaldajate hääleõigusi

pankrotimenetluses. Arvestades seletuskirjast tulenevat seadusemuudatuse eesmärki, tuleb

kohtu hinnangul praegusel juhul võlausaldajate UÜ EcoBee ja UÜ Tikerber seotust

pankrotivõlgnikuga hinnatagi S. Ollino kui kõigi nimetatud ettevõtetega seotud isiku osaluste

kaudu. S. Ollino on võlgniku osanik ja juhatuse liige, UÜ Tikerber usaldusosanik ja UÜ EcoBee

teine täisosanik. S. Ollino on aktiivselt seotud kõigi nimetatud äriühingute igapäevase

majandustegevusega. UÜ EcoBee ja UÜ Tikerber nimel nõudeavaldused esitanud täisosanik

Marek Ollino on alates 19. aprillist 2017 S. Ollino abikaasa. Seega on UÜ Tikerber ja UÜ

Ecobee seotud võlgnikuga S. Ollino osaluste kaudu.

Osanikevahelisi konfliktseid suhteid ja erimeelsusi arvestades viitab S. Ollino ja tema

lähikondsete esitatud nõudeavalduste alusel võlausaldajate esimesel üldkoosolekul häälte

määramise taotlemine soovile haarata kontroll pankrotimenetluse üle. Maakohus nõustus

halduri seisukohaga, et UÜ Tikerber ja UÜ EcoBee nõudeavaldused ei ole nõuetekohaselt

vormistatud ning avaldustele ei ole lisatud nõuete olemasolu kinnitavaid tõendeid. UÜ Tikerber

ja UÜ EcoBee nõudeavaldused ei olnud allkirjastatud. Samuti ei nähtunud nendest piisavalt

selgelt nõude kujunemine ning UÜ EcoBee nõudeavaldusele ei olnud lisatud tõenditena

väidetava võlgnevuse aluseks olevaid arveid.

MÄÄRUSKAEBUSED

8. Võlausaldaja M. Mängel esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse

ning teha uus määrus, millega määrata M. Mängelile hääled vastavalt PankrS §-le 82.

Määruskaebuse kohaselt ei ole M. Mängel võlgniku osanik, mis nähtub äriregistri väljavõttest.

Alates 8. detsembrist 2016 on S. Ollino ja M. Mängeli varasuhteks varalahusus ning S. Ollino

on võlgniku ainuosanik. PankrS § 82 lg 8 ei võimalda laiendavat tõlgendamist ning antud sätte

alusel saab jätta võlausaldajate üldkoosolekul hääled määramata üksnes isikutele, kes on

nimetatud PankrS § 82 lg-s 8.

9. Pankrotihaldur vaidles M. Mängeli määruskaebusele vastu. M. Mängel on võlgniku osaniku

ja ka võlgnikuga seotud isik. M. Mängel on S. Ollino endine abikaasa, kes on pärast abielu

lahutamist andnud (väidetavalt seni tagastamata) laenu varasemalt ühisomandis olnud ühingule.

M. Mängelil oli ja on ka praegu S. Ollinoga ühised ärilised ja majandushuvid. Võlgniku

registriaadress ja M. Mängeli teadaolev elukoht kattuvad. UÜ EcoBee osa kuulub jätkuvalt

S. Ollino ja M. Mängeli ühisvarasse.

M. Mängeli nõude kohta esitatud dokumendid on vastuolulised ja on ebaselge, kas ja mis

ulatuses võib olla tegemist fiktiivsete tehingutega. Pankrotimenetluse eesmärkidega on

kooskõlas häälte arvu määramise menetluses välistada hääle andmine nõuetele, mille kohta

esitatud dokumendid on vastuolulised või ebausutavad.

10. Võlausaldajad UÜ EcoBee ja UÜ Tikerber esitasid maakohtu määruse määruskaebuse,

milles paluvad tühistada maakohtu määrus ning teha uus määrus, millega määrata

võlausaldajatele hääled võrdeliselt nõuete suurustega.

Määruskaebuse kohaselt on maakohtu määrus vastuolus seadusega. Võlausaldajad UÜ EcoBee

ja UÜ Tikerber ei ole pankrotivõlgniku osanikeks ega aktsionäriks. Seega ei ole PankrS § 82 lg

8 neile kohaldatav.

Pankrotihalduri ja kohtu väide, et võlausaldajatele tuleb jätta hääled määramata, kuna

võlausaldajate poolt 28. aprillil 2021 esitatud nõudeavaldused olid allkirjastamata, on otsitud.

3. mail 2021 esitasid võlausaldajate seaduslikud esindaja uued, s.o allkirjastatud

nõudeavaldused.

11. Pankrotihaldur vaidles võlausaldajate määruskaebusele vastu.

S. Ollino on samaaegselt nii võlgniku kui võlausaldajate osanik ja tegelik kasusaaja ning tema

elukoht on registreeritud võlausaldajate aadressina. Häälte mittemääramisel on haldur

tuginenud seaduse eesmärkidele ja varasemale kohtupraktikale.

Käesoleval juhul jäeti võlausaldajatele hääled määramata nii PankrS § 82 lg 8, kui

nõudeavalduste tingimustele mittevastavuse tõttu. Nõudeavaldused olid allkirjastamata ja

edastatud e-kirja tekstina. Need ei olnud saadetud vastavate äriühingute avalikelt

kontaktandmetelt. Ilma tõenditeta ei ole halduril võimalik häälte andmiseks nõudeid hinnata.

PankrS § 82 lg 3 kohaselt peab võlausaldaja tema häälte arvu määramise aluseks olevad

dokumendid esitama haldurile hiljemalt kolm tööpäeva enne üldkoosolekut. Taoline tähtaeg on

kehtestatud selleks, et halduril jääks piisav aeg esitatud nõudeavaldustega tutvumiseks ja häälte

andmiseks seisukoha võtmiseks. Nõuetele mittevastavate ja mittetäielike dokumentide puhul ei

saagi haldur enne puuduste kõrvaldamist nõuete sisuga tegeleda. Kui häälte määramise aluseks

olevad dokumendid esitatakse haldurile esimesele üldkoosolekule eelneval õhtul pärast

tööpäeva lõppu, ei ole halduril piisavalt aega nõuetega tutvumiseks.

Ajutise halduri aruandes ja halduri ettekandes kajastatakse üldpildi saamiseks kõik võlgnikul

olevad võimalikud nõuded. Nimetatud aruandes ja ettekandes kajastatakse muu hulgas ka nt

ebaselged, võlgniku omanike ja seotud isikute nõuded. Nõuete varasemates dokumentides

kajastamine ei eelda automaatselt nende alusel esimesel üldkoosolekul häälte andmist.

Halduri kasutuses olevate dokumentide alusel saab hääli anda vaid siis, kui tegemist on selgete

nõuetega. Käesolevas menetluses ei saanud haldur olla kindel, et tegemist on selgete nõuetega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Ringkonnakohus leiab, et võlgniku juhatuse liikme K. Sillati võlgniku nimel esitatud

määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu 15. aprilli 2021. a määrus muutmata

(TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu

määruse tühistamiseks.

Ringkonnakohus leiab, et võlausaldajate määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt ning maakohtu

6. mai 2021. a määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada. Osas,

milles võlausaldajad taotlevad määrata võlausaldajatele hääled võrdeliselt nõuete suurustega,

jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohus lahendab esmalt 15. aprilli 2021. a määruse peale esitatud määruskaebust,

seejärel annab hinnangu võlausaldajate määruskaebustele ning viimasena otsustab

ringkonnakohus menetluskulude jaotuse.

13. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud väitega, et S. Ollinol puudus iseseisev

pankrotiavalduse esitamise õigus.

PankrS § 13 lg 4 esimene lause sätestab, et juriidilisest isikust võlgniku nimel võib

pankrotiavalduse esitada juhatuse või seda asendava juhtorgani iga liige ka siis, kui tal ei ole

õigust juriidilist isikut üksinda esindada. Arvestades, et ÄS § 180 lg 51 sätestab koosmõjus

TsÜS §-ga 36 osaühingu juhatuse või seda asendava organi liikme pankrotiavalduse esitamise

kohustuse, kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, tuleneb ringkonnakohtu

hinnangul PankrS § 13 lg-st 4 õigus iseseisvalt võlgniku nimel esitada pankrotiavaldus

vaatamata esindusõiguse piirangule. Seejuures ei oma ringkonnakohtu hinnangul tähtsust, kas

esindusõiguse piirang tuleneb ühingu sisesuhtest või on määratud kohtulahendiga.

Samasugust normide tõlgendust tuleb ringkonnakohtu hinnangul kohaldada ka juhatuse liikme

õigusele vaidlustada pankrotiavalduse rahuldamist iga juhatuse liikme poolt, vaatamata

esindusõiguse piirangule. Seega oli kohtu hinnangul K. Sillatil õigus esitada määruskaebus

pankroti väljakuulutamise määruse peale.

PankrS § 32 kohaselt võivad pankrotimääruse peale võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud

võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.

Ringkonnakohus lahendab määruskaebuse põhjendatud määrusega. Haldur ei või võlgniku

nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Praegusel

juhul ei ole alust asuda seisukohale, et määruskaebuse esitamisel ei olnud lepingulise esindaja

kasutamine õiguspärane.

Ringkonnakohus märgib, et õige on halduri väide, et 25. märtsi 2021. a määrust ajutise halduri

nimetamise kohta ei ole vaidlustatud. See ei võta aga võlgnikult õigust vaidlustada pankroti

väljakuulutamist, s.o 15. aprilli 2021. a määrust.

14. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus välja võlgniku pankroti, kui võlgnik on

maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine (rahavooline maksejõuetus). Sama paragrahvi lõige 3 kohaselt on juriidilisest isikust

võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole

võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (bilansiline maksejõuetus või ülemäärane

võlgnevus). Tegemist on kahe maksejõuetuse liigiga, kuid sageli on juriidiline isik olukorras,

kus ta on nii maksejõuetu (ei suuda ära maksta vähemalt ühele võlausaldajale) kui ka

ülemäärases võlgnevuses. Pankrotiõiguslikku tähendust omab vaid püsiv maksejõuetus.

PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on

maksejõuetu.

Alalise (püsiva) maksejõuetuse tuvastamisel saab kohus mh lähtuda ajutise halduri aruandes

esitatud andmetest võlgniku vara, sh kohustuste osas. PankrS § 22 lg 2 sätestab ajutise halduri

kohustused, milleks on ka võlgniku vara, sh võlgniku kohustuste välja selgitamine ja

maksejõulisuse hindamine. Oma kohustuste täitmiseks on ajutisel halduril õigus saada

võlgnikult teavet ja dokumente, eelkõige võlgniku vara ja kohustuste kohta (PankrS § 22 lg 3 p

1). Sellisele ajutise halduri õigusele korrespondeerub võlgniku juhtorgani liikme kohustus

sellist teavet ajutisele haldurile anda. PankrS § 22 lg 4 kohaselt kui võlgnik on

raamatupidamiskohustuslane, on ta kohustatud ajutise halduri nõudmisel esitama talle eelmise

majandusaasta aruande koos ülevaatega võlgniku finantsseisundi, majandustulemuste ja

rahavoogude kohta ajutise halduri nimetamise päeva seisuga.

Ajutise halduri aruande kohaselt (I kd, tl 24–30) on ajutine haldur nii ise kogunud kui ka temale

on esitatud dokumente võlgniku kohta (aruande p 1). Tegelikkusele ei vasta määruskaebuse

väide, et ajutine haldur ei teinud K. Sillati nägemust võlgniku varalisest seisust ja kohustustest

kindlaks. K. Sillati seisukoht kajastub ajutise halduri aruandes. Ajutise halduri aruande kohaselt

on võlgnikul teadaolevaid kohustusi üle 80 000 eurot ning vara 4600 eurot, finantsandmetele

tuginedes on võlgnik maksejõuetu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebusega ümber

lükatud, et võlgnik on suuteline majandustegevust jätkama.

Kuigi võlausaldaja nõude olemasolu ning selle kuuluvus ja selgus ei ole pankroti

väljakuulutamise üle otsustamise staadiumis tähtsusetu, toimub siiski nõuete suuruse ja

põhjendatuse hindamine pankrotimenetluses, mitte pankroti väljakuulutamise staadiumis.

Määruskaebuses esitatud väidetele, mis puudutavad nõuete suurust ja põhjendatust, antakse

seega hinnang pankrotimenetluse käigus.

Ajutine haldur leidis, et maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku omanike ja juhatuse liikmete

omavahelised vastuolud. Samale seisukohale maksejõuetuse põhjuste kohta jõudis ka

maakohus vaidlustatud määruses. Kuivõrd maakohus leidis, et maksejõuetuse põhjuseks

võlgniku omanike ja juhatuse liikmete omavahelised vastuolud, ei pidanud maakohus viitama

määruses PankrS § 28 lg-le 2. Maakohus ei tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks

oleks olnud raske juhtimisviga. Vastupidised K. Sillati väited on tõendamata.

Asjakohane ei ole etteheide istungi läbiviimata jätmise kohta. Kehtiv seadus ei näe kohustust

istung läbi viia (PankrS § 13 lg 5).

Maakohus on põhjendatult asunud ajutise halduri aruannet ja selle lisasid hinnates seisukohale,

et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei ole ka koos määruskaebusega esitanud

maakohtu seda seisukohta kummutavaid tõendeid. Asjaolu, et kohtumenetluses on pooleli

võlgniku nõue juhatuse liikme S. Ollino vastu, ei ole maakohtu määruse tühistamise aluseks.

Ringkonnakohus nõustub ajutise halduri ja maakohtu hinnanguga võlgniku maksevõimele ja ei

pea vajalikuks kõiki maakohtu määruses toodud põhjendusi selles osas korrata (TsMS § 654 lg

6). Võlgnik on püsivalt maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 kui ka lg 3 tähenduses.

15. Võlausaldajad vaidlustavad oma määruskaebustes nendele häälte määramata jätmist.

Maakohus jättis võlausaldajatele hääled määramata põhjusel, et võlausaldajad on seotud

pankrotivõlgnikuga osaluste kaudu ja võlgnikuga seotud isikute läbi.

Võlausaldajatele häälte määramise kord üldkoosolekul (kui võlausaldajate nõuded ei ole veel

kaitstud) on sätestatud PankrS § 82 lg-tes 3 ja 4. PankrS § 82 lg 8 kohaselt ei ole juriidilisest

isikust pankrotivõlgniku võlausaldajal hääleõigust ühe järgmise eelduse esinemise korral:

võlausaldaja on juriidilisest isikust võlgniku osanik või aktsionär; võlausaldaja on juriidilisest

isikust võlgniku osaniku või aktsionäri tütarettevõtja; võlausaldaja on saanud nõude

loovutamise teel võlgniku osanikult või aktsionärilt või osaniku või aktsionäri tütarettevõtjalt

kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist.

Ringkonnakohus leiab, et PankrS § 82 lg-t 8 ei saa laiendavalt tõlgendada ja jätta hääled

andmata ka neile juriidilisest isikust pankrotivõlgnikuga seotud isikutele, kes ei kuulu

PankrS § 82 lg-s 8 selgelt nimetatud isikute hulka. Sellist tõlgendust ei toeta ka maakohtu

viidatud seaduseelnõu seletuskiri. Maakohus on küll õigesti tuvastanud piirangu eesmärgina

vältida praktikat, kus omanikud võtavad kontrolli pankrotimenetluse üle, kuid piirangu

eesmärgist ei saa tuletada haldurile ega kohtule diskretsiooni PankrS § 82 lg-e 8 laiendavaks

tõlgendamiseks. Vaidlust ei ole, et võlgniku osanikeks ja juhatuse liikmeteks on S. Ollino ja

K. Sillat. Määruskaebusi esitanud võlausaldajad ei ole PankrS § 82 lg-s 8 nimetatud isikuteks.

Seega tuleb maakohtu määrus võlausaldajatele häälte määramata jätmise kohta PankrS § 82

lg 8 alusel tühistada.

16. Ringkonnakohus ei rahuldada määruskaebuse esitajate taotlust määrata neile hääled

võlgniku pankrotimenetluses.

PankrS § 82 lg 3 kohaselt kuni nõuete kaitsmiseni määrab iga võlausaldaja häälte arvu haldur

tema käsutuses olevate dokumentide alusel. Käesoleval juhul jättis haldur võlausaldajatele

hääled määramata PankrS § 82 lg 8 alusel põhjusel, et võlausaldajad on võlgnikuga seotud

isikud, kuid ei haldur ega maakohus ei ole hinnanud võlausaldajate nõuete suurust ja

põhjendatust. Sellises menetluslikus olukorras ei saa ringkonnakohus määruskaebuse

lahendamisel asendada halduri otsust. Halduril tuleb järgmisel võlausaldajate üldkoosolekul

teha uus otsus võlausaldajatele häälte määramise või määramata jätmise kohta PankrS §-s 82

sätestatud korras.

Ringkonnakohus märgib, et haldur saab jätta hääled siiski uuel läbivaatamisel määramata, kui

leiab, et nõuete kohta esitatud dokumendid on vastuolulised ja / või nõuded on ebaselged. Seda

tuleb halduril otsuses põhjendada. Halduri otsusest peab seega nähtuma, milliste dokumentide

alusel on haldur jõudnud järelduseni nõuete vastuolulisuse ja / või ebaselguse kohta.

Ringkonnakohus märgib, et kui halduri otsus häälte arvu määramiseks on vaidlustatud, peab

haldur esitama häälte arvu määramiseks vajalikud nõudeavaldused koos asjakohaste

dokumentidega üldkoosolekul osalevale kohtunikule ja need tuleks üldjuhul võtta ka

kohtutoimikusse. Vastasel juhul võib olla raskendatud asjas esitatud määruskaebuste läbi

vaatamine. Maakohus peab vaidluse lahendamiseks vajalikud dokumendid (sh nõudeavalduse

koos lisadega) haldurilt välja nõudma hiljemalt maakohtu määruse peale esitatud

määruskaebuse saamisel.

17. TsMS § 172 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Parrest

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke