2-19-14226/24 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Villem Lapimaa ja Ele Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. juuni 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-14226

Kohtuasi

EstFin Renew OÜ hagi ECD Kiinteistöt Oy ja Est

Building Partner OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Eve

Selbergi vastu nõude tunnustamiseks Est Building

Partner OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 5. juuni 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

EstFin Renew OÜ apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja EstFin Renew OÜ (registrikood 12150093),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Pärn

Kostja ECD Kiinteistöt Oy (välismaine registrikood

2526353-6), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul

Talts

Kostja Est Building Partner OÜ (pankrotis, registrikood

12072045) pankrotihaldur Eve Selberg

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 5. juuni 2020. a otsus tühistada ja saata asi samale maakohtule

uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada.

3. Menetluskulude jaotus määratakse kindlaks asja uuel läbivaatamisel.

2-19-14226

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. EstFin Renew OÜ (hageja) esitas 16. septembril 2019 Harju Maakohtule hagi ECD

Kiinteistöt Oy (kostja I) ja Est Building Partner OÜ (pankrotis, võlgnik) pankrotihaldur Eve

Selbergi (kostja II) vastu nõude 254 210 eurot 34 senti tunnustamiseks II järgu nõudena Est

Building Partner OÜ pankrotimenetluses.

Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt kuulutati 20. märtsil 2019 tsiviilasjas nr 2-18-18018 välja Est

Building Partner OÜ pankrot ning määrati pankrotihalduriks Eve Selberg. CC (Est Trading

Partner OÜ (hageja õiguseelneja) seaduslik esindaja) esitas 3. aprillil 2019 nõudeavalduse

võlgniku pankrotimenetluses. 15. augustil 2019 võlgniku pankrotimenetluses toimunud nõuete

kaitsmise koosolekul hageja nõuet ei tunnustatud. Vastuväidete tõttu jäi hageja nõue alusetult

tunnustamata.

2.1. Est Trading Partner OÜ (võlausaldaja) ja võlgnik sõlmisid 22. detsembril 2016 lepingu,

mille kohaselt pidi võlgnik tasuma võlausaldajale viivist 0,4% päevas, kui võlgnik ei tasu talle

esitatud arveid tähtaegselt. Samuti oli võlausaldajal lepingu alusel õigus nõuda leppetrahvi 10%

arve summast, kui arvet ei tasuta tähtaegselt. Võlausaldaja müüs võlgnikule erinevaid kaupu ja

teenuseid, mille eest väljastati võlgnikule arved. Arvete kohaselt on võlgniku põhivõlg kokku

127 105 eurot 17 senti. Tasumata arvete kokkuvõte oli lisatud nõudeavaldusele. Võlausaldaja

loovutas nõudeõiguse võlgniku vastu 15. septembril 2018 hagejale. Seda tõendab

nõudeavaldusele lisatud teade. Arvestades, et teate on allkirjastanud võlausaldaja juhatuse liige

CC, kes oli samaaegselt ka võlgniku juhatuse liige, võib teadet pidada võlatunnistuseks.

2.2. Hageja esitas ka leppetrahvi ja viiviste nõude. Arve nr MA1800052 alusel on viivise nõue

3506 eurot 70 senti ja leppetrahvi nõue 277 eurot 43 senti. Arve nr MA1800056 alusel on viivise

nõue 23 964 eurot 1 sent ja leppetrahvi nõue 2102 eurot 11 senti. Arve nr MA1800061 alusel

on viivise nõue 4172 eurot 17 senti ja leppetrahvi nõue 409 eurot 4 senti. Arve nr MA1800034

alusel on viivise nõue 21 466 eurot 10 senti (vt lisa 1) ja leppetrahvi nõue 1551 eurot 2 senti.

Arve nr MA1800051 alusel on viivise nõue 50 535 eurot 42 senti (vt lisa 1) ja leppetrahvi nõue

3998 eurot 6 senti. Arve nr MA1800055 alusel on viivise nõue 34 384 eurot 6 senti ja

leppetrahvi nõue 3016 eurot 15 senti. Arve nr MA1800060 alusel on viivise nõue 11 831 eurot

32 senti ja leppetrahvi nõue 1159 eurot 93 senti. Arve nr MA1800062 alusel on viivise nõue

2-19-14226

766 eurot 83 senti (vt lisa 1) ja leppetrahvi nõue 85 eurot 58 senti. Arve nr MA1800064 alusel

on viivise nõue 858 eurot 53 senti ja leppetrahvi nõue 111 eurot 21 senti.

2.3. Pankroti väljakuulutamise seisuga võlgnes võlgnik hagejale viivistena 151 485 eurot 14

senti ja leppetrahvidena 12 710 eurot 53 senti. Lisaks põhinõudele 127 105 eurot 17 eurot esitas

hageja tunnustamiseks ka viiviste nõude 114 394 eurot 64 senti ja leppetrahvide nõude 12 710

eurot 53 senti. Seega on hageja põhinõue koos kõrvalnõuetega kokku 254 210 eurot 34 senti.

Nõue ei ole pandiga tagatud.

3. 20. jaanuaril 2020, 27. veebruaril 2020 ja 14. mail 2020 esitas hageja täiendavad seisukohad

seoses kostja I vastuväidetega. Hageja palus tunnistajana üle kuulata CC, kes saab anda ütlusi

müüdud kaupade ja osutatud teenuste kohta ning selgitada muid vaidluse asjaolusid. Samuti

palus hageja Maksu- ja Tolliametilt välja nõuda võlgniku ja Est Trading Partner OÜ

käibemaksudeklaratsioonid koos lisadega perioodi jaanuar 2018 – september 2018 kohta,

millega saab tõendada arvetel kajastatud kaupade tarnimist ja teenuste osutamist. 14. mai 2020.

a menetlusdokumendiga esitas hageja kohtule CC teate, milles CC kinnitab, et allkirjastas

22.12.2016 lepingu. Viidatud kirja saab käsitada dokumentaalse tõendina.

Kostjate vastuväited

4. Kostja I palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja I vastuväited on kokkuvõttes järgmised.

1) Hagi alus ei ole selge.

Hageja nõudeavaldus põhineb asjaolul, et Est Trading Partner OÜ on loovutanud

hagejale võlgnikule esitatud arvetest tulenevad nõuded. Arvest ei saa tuleneda

tsiviilõiguslikku nõuet. Nõude aluseks saab olla arvele eelnenud või arve aluseks olev

tehing. Ei ole selge, milliste kaupade ja teenuste eest on arved esitatud ning tõendamata

on kaupade üleandmine ja teenuse osutamine. Seega on nõude aluseks olevad asjaolud

ebaselged. Arvetelt müüdud kaupu ei nähtu. Arvetel on üldsõnaline selgitus

„Ehitusmaterjalid“. Teenuseid on kajastatud üksnes arvel nr MA1800064 ja arvest

nähtuvalt on arve esitatud nii „transpordi“ kui ka „transporditeenuse eest Soome“. Ei

ole selge, mida või keda transporditi ja miks on transpordi eest esitatud justkui topelt

tasu, sest nimetatud teenus kajastub kahel arvereal.

2) 22. detsembri 2016. a nõude loovutamise lepingu ehtsus on kaheldav.

22. detsembri 2016. a leping on esmakordselt esitatud nõudeavalduse lisana.

Pankrotihaldurile ei ole võlgnik seda dokumenti esitanud. Samuti on viidatud lepingu

tingimused vastuolus hilisemalt väljastatud arvetel kajastatud tingimustega. 22.

detsembri 2016. a lepingu kohaselt on viivisemäär 0,4% päevas tähtaegselt tasumata

summalt, kuid arvetel, mis loogiliselt võetuna pidanuks kajastama 22. detsembril 2016

sõlmitud lepingus sätestatud viivisemäära, on viivisemäär 0,2% päevas. See asjaolu on

oluline 22. detsembri 2016. a lepingu ehtsuse vaidlustamise kontekstis ning kostja

põhistab sellega dokumendi võltsitust. Kui 22. detsembri 2016. a leping oleks sõlmitud

enne arvete väljastamist, siis oleks arvetel kajastatud viivisemääraks 0,4% päevas. Kui

dokumendi suhtes on esitatud võltsimise vastuväide, tuleb dokumendi esitajal tõendada

dokumendi ehtsust. Ekspertiisi määramist peab taotlema pool, kes soovib vaidlustatud

dokumenti tõendina kasutada. Kostja I hinnangul on siinsel juhul küsimus selles, kas

dokument on koostatud selles märgitud ajal. Kostja I on seisukohal, et hagi lisana 1

esitatud 22. detsembri 2016. a leping on koostatud tagantjärele ehk sellist lepingut

2-19-14226

lepingus märgitud ajal ei sõlmitud. Nimetatud leping tuleb tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 277 lg 4 alusel jätta tõendina arvestamata, sest tegemist ei ole ehtsa

dokumendiga. Kuna 22. detsembri 2016. a leping ei ole ehtne, siis ei ole nõude

loovutamist toimunud, mistõttu hagejal puuduvad võlgniku vastu mistahes nõuded.

3) Hageja ei saa nõuda kohustuse täitmist (põhivõla tasumist).

Kohustuse täitmist ei või lisaks leppetrahvile nõuda, kui leppetrahv lepiti kokku mitte

kohustuse täitmisele sundimiseks, vaid kohustuse täitmise asendamiseks. 22. detsembri

2016. a lepingus kokkulepitud leppetrahv on ette nähtud kohustuse täitmise

asendamiseks, mitte kohustuse täitmisele sundimiseks. Kohustuse täitmisele

sundimiseks ette nähtud leppetrahvi iseloomustab see, et tegemist on ajas kasvava

summaga. 22. detsembri 2016. a lepingus on leppetrahv fikseeritud protsendina

põhinõudest, mis tuleks igal juhul maksta sõltumata sellest, kas tasumisega on hilinetud

üks päev või 100 päeva. Kuna täitmisnõude esitamine on võlaõigusseaduse (VÕS) §

159 lg 1 teise lause alusel välistatud, saab võlausaldaja esitada leppetrahvi nõude kõrval

üksnes kahjunõude osas, milles leppetrahv kahju ei korva. Kahjunõuet ei ole esitatud.

Seega ei saa hageja nõuet esitatud kujul õigusliku võimatuse tõttu rahuldada (vt

Riigikohtu 10.01.2012 lahend nr 3-2-1-144-11, p 14). Võlgnikku ei ole

leppetrahvinõuetest teavitatud.

4) Võlgnik on perioodil 03.04.2018–27.08.2018 teinud Est Trading Partner OÜ-le makseid

99 850 euro ulatuses. Seega peab hageja nõue olema 99 850 euro võrra väiksem kui

hageja on avaldanud, s.t põhinõue ei saa olla suurem kui 38 026 eurot 4 senti

(137 876,04 - 99 850). Seda asjaolu tõendab kostja I Luminor panga konto väljavõttega,

mis kajastab Est Trading Partner OÜ-le tehtud makseid perioodil 03.04.2018–

27.08.2018.

Kostja I palus jätta hageja tunnistaja ülekuulamise ja tõendite väljanõudmise taotlused

rahuldamata.

5. Kostja II palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Kostjal II puudub võimalus kontrollida nõude õigsust võlgniku (pankrotis)

raamatupidamises, sest kostjale II ei ole võlgniku raamatupidamisdokumente üle antud.

Kostjal

II

puudub

ülevaade

võlgniku

majandustehingutest,

võimalikest

lepingupartneritest

ja

muudest

asjaoludest.

Võlgniku

vastu

on

alustatud

kriminaalmenetlust (asja nr 19730000316) karistusseadustiku (KarS) § 3811 lg-s 2

(raamatupidamise kohustuse teadva rikkumisega seoses) sätestatud kuriteo tunnustel.

Hageja on hagiavaldusele tõenditena lisanud arved, millest ei nähtu, milliseid kaupu

täpselt müüdi ning milliseid teenuseid osutati, mistõttu ei ole kostjal II võimalik kaupade

saamist ja teenuste osutamist kontrollida. Kostja II hinnangul ei ole hageja tõendanud

kaupade müüki ja teenuste osutamist.

6. Maakohus jättis 27. veebruari 2020. a määrusega hageja tunnistaja ülekuulamise ning

Maksu- ja Tolliametilt tõendite väljanõudmise taotlused rahuldamata.

Maakohtu otsus ja põhjendused

7. Harju Maakohus jättis 5. juuni 2020. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda ning määras kindlaks kostjale I hüvitatavate menetluskulude suuruse. Maakohus mõistis

hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulud 1155 eurot ning viivise menetluskuludelt

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2-19-14226

Maakohus tuvastas järgmised asjaolud:

-

20. märtsil 2019 kuulutas Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-18-18018 välja võlgniku

pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Eve Selbergi;

-

hageja esitas 3. aprillil 2019. a haldurile nõudeavalduse võlgniku vastu suunatud

rahalise nõude 254 210 eurot 34 senti tunnustamiseks tema pankrotimenetluses.

Nõudeavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue Est Trading Partner OÜ ja võlgniku vahel

22. detsembril 2016 sõlmitud lepingust ning hageja kinnitusest nõude temale

loovutamise kohta 15. septembril 2018;

-

15. augusti 2019. a võlgniku nõuete kaitsmise koosolekul ei tunnustatud hageja nõuet

võlgniku vastu.

8. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei tõenda Est Trading Partner OÜ kinnituskiri, et tal

oli tegelikkuses 15. septembri 2018. a seisuga nõudeid, mida hagejale loovutada. Maakohtule

on esitatud tõendid selle kohta, et CC oli võlgniku juhatuse liige ja osanik perioodil 10.03.2011–

24.09.2018 ning Est Trading Partner OÜ juhatuse liige perioodil 14.12.2009–14.12.2018. Est

Trading Partner OÜ muutus 2018. aastal maksejõuetuks ning Harju Maakohtu 21. veebruari

2019. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-257 kuulutati välja Est Trading Partner OÜ pankrot.

Võlgnik muutus maksejõuetuks 2018. aastal ja kohus kuulutas tsiviilasjas nr 2-18-18018

võlgniku pankroti välja 20. märtsil 2019. Kostjale II ei ole ühtegi raamatupidamise dokumenti

üle antud. Äriregistri väljavõttest nähtub, et võlgniku viimane majandusaasta aruanne on

esitatud registripidajale 2016. aasta kohta. Ainuüksi juhatuse liikme CC kinnitus selle kohta, et

arvete mittetasumisel on õigus nõuda viivist ja leppetrahvi, ei tõenda tegelikkuses täitmata

lepinguliste kohustuste olemasolu Est Trading Partner OÜ ja võlgniku vahel.

Võlasuhe ei teki arvete esitamisega. Kuna Est Trading Partner OÜ (pankrotis) ja võlgniku

halduritele ei ole esitatud tõendeid väidetava teenuse osutamise ja kaupade müügi kohta, peaks

hageja esitama dokumentaalsed tõendid selle kohta, miks ja millistel tingimustel Est Trading

Partner OÜ (pankrotis) ja võlgnik omavahel kaupu vahetasid ja teenuseid osutasid. Hageja ei

ole kohtule selliseid tõendeid esitanud. Mõlema vaidlusaluse äriühingu arvete väljastamine ja

tasumine oli täielikult CC kontrolli all. Est Trading Partner OÜ (pankrotis) ja võlgniku vaheline

kokkulepe 0,4% viivise tasumiseks ja 10% leppetrahvi tasumiseks arve tähtaegselt tasumata

jätmise puhul on CC poolt sisuliselt iseenda kohustamine. Menetluses ei ole tõendatud, et

hageja või Est Trading Partner OÜ (pankrotis) oleks kohustuse täitmist võlgnikult nõudnud või

esitanud leppetrahvi nõude enne pankrotimenetluses nõudeavalduse esitamist.

Hageja ei ole kohtule põhistanud ega tõendanud 22. detsembri 2016. a lepingu tegelikku

majanduslikku sisu. 22. detsembri 2016. a leping ei ole ehtne, see ei ole koostatud 22. detsembri

2016. a, vastasel juhul oleks Est Trading Partner OÜ (pankrotis) saanud nõuda viivise ja

leppetrahvi tasumist võlgnikult kohe pärast arve tasumata jätmist. Praeguses menetluses ei ole

tõendatud, et Est Trading Partner OÜ (pankrotis) oleks võlgnikule selliseid nõudeid esitanud.

22. detsembri 2016. a lepingu ainus eesmärk oli saada eeliseid pankrotimenetlustes.

9. Arvetel kajastatud summa suurust arvestades pidi tegemist olema suuremas koguses

ehitusmaterjali müügi ja vahendamisega. Ühtegi tõendit ehitusmaterjalide tegelikkuses

üleandmise kohta ei ole esitatud. Puudub ka selgitus, miks pidi Est Trading Partner OÜ

(pankrotis) juhatuse liige CC vahetult enne äriühingu pankrotiavalduse esitamist maksejõuetu

äriühingu väärtusliku nõude loovutama. Arvete väljastamise eesmärgiks 2018. aastal sai olla

üksnes pankrotimenetluses eeliste (sh hääled) saamine ning tegelikku majanduslikku sisu

nendel arvetel ei olnud. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hageja kanda.

2-19-14226

Kostja I menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud 1155 eurot. Kostja II

menetluskulude nimekirja ei esitanud. Maakohus leidis, et kostja I menetluskulud on tervikuna

põhjendatud ja vajalikud ning tsiviilasja sisuga kooskõlas. Maakohus leidis, et kostja I

lepingulise esindaja õigusabiteenuse tunnihind 140 eurot on põhjendatud. Maakohus mõistis

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kostja I menetluskuludelt välja ka viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Apellatsioonkaebus

10. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue

otsuse, millega hagi tervikuna rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda.

Alternatiivselt palub hageja maakohtu otsuse tühistada ning saata asja uueks läbivaatamiseks

maakohtule.

Hageja hinnangul jättis maakohus põhjendamatult tunnistaja ülekuulamise taotluse

rahuldamata. See võis kaasa tuua ebaõige otsuse tegemise. Muus osas jäi hageja oma

varasemate seisukohtade ja tõendite juurde.

Kuna CC oli nii Est Trading Partner OÜ kui ka võlgniku seaduslik esindaja, ei saanud oodata,

et äriühingud vormistavad arvetel kajastatud kaupade ja teenuste üleandmise ja kättesaamise

kohta mingeid täiendavaid akte vms. Äriühingute vahel puudus vaidlus kaupade ja teenuste

kättesaamise kohta ning vastupidist ei ole tõendatud. Maakohus ei selgitanud hagejale, et ta

peab esitama dokumentaalsed tõendid selle kohta, miks ja millistel tingimustel äriühingud

omavahel kaupu müüsid ning teenuseid vahetasid. Seetõttu on maakohtu seisukoht hagejale

üllatuslik. 14. mai 2020. a menetlusdokumendis selgitas hageja, et võlgnik on oma

pankrotimenetluses võlga suurusega 127 105 eurot 17 senti tunnistanud, mistõttu kostjad

peavad tõendama võla puudumist. Maakohus ei ole seda hageja väidet hinnanud. Maakohtu

otsuse p-des 20–22 esitatud maakohtu põhjendused on hagejale üllatuslikud.

Vastustajate seisukohad

11. Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tervikuna tühistada menetlusõiguse normi

olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata läbivaatamiseks esimese astme kohtule TsMS § 657

lg 1 p 3 alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus

rahuldatakse.

13. Hageja on esitanud hagi nõude tunnustamiseks Est Building Partner OÜ (pankrotis)

pankrotimenetluses. Vaidlust ei ole selles, et 20. märtsil 2019 kuulutas Harju Maakohus

tsiviilasjas 2-18-18018 välja Est Building Partner OÜ (pankrotis) pankroti ja nimetas

pankrotihalduriks Eve Selbergi. EstFin Renew OÜ esitas 3. aprillil 2019. a haldurile

nõudeavalduse võlgniku vastu suunatud rahalise nõude 254 210 eurot 34 senti tunnustamiseks

(tl 7). Nõudeavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue Est Trading Partner OÜ (pankrotis) ja Est

Building Partner OÜ (pankrotis) vahel 22. detsembril 2016 sõlmitud lepingust viiviste ja

leppetrahvi kohta (tl 9) ning 15. septembri 2018. a Est Trading Partner OÜ (pankrotis)

kinnitusest selle kohta, et Est Trading Partner OÜ (pankrotis) on loovutanud nõuded suurusega

127 105 eurot 17 senti (koos kõigi võimalike kõrvalnõuetega) EstFin Renew OÜ-le (tl 29). 15.

augusti 2019. a nõuete kaitsmise koosolekul jäi hageja nõue tervikuna tunnustamata, kuna

2-19-14226

sellele vaidles vastu Est Building Partner OÜ (pankrotis) pankrotihaldur ning ECD Kiinteistöt

OY (tl 37-38).

14. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled selle üle, kas hageja on tõendanud hagi aluseks

olevaid asjaolusid, muu hulgas on vaidlus selle üle, kas maakohus jättis põhjendatult

rahuldamata hageja taotluse tunnistaja üle kuulamiseks.

15. Kolleegium leiab, et maakohtul ei olnud alust jätta hageja taotlust tunnistaja CC

ülekuulamiseks rahuldamata põhjendusega, et tõend ei ole usaldusväärne. Maakohus refereeris

27. veebruari 2020. a määruses kostja I esile toodud asjaolusid, mis viitasid, et CC ei pruugi

anda tõeseid ütlusi ning asus seisukohale, et CC ütlused ei saa olla usaldusväärsed.

16. Kohus ei saa tunnistajat, kellel on tugev motiiv anda mittetõeseid ütlusi, jätta üle kuulamata

TsMS § 238 lg 1 järgi põhjendusega, et tõend ei ole usaldusväärne või asjakohane. TsMS § 238

lg 1 tähenduses asjakohatu on selline tõend, mis ei seondu kohaldatava õigusnormi eeldustega

või mille kogumine oleks selges vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega. Kuigi TsMS §

238 lg 1 järgi võib kohus keelduda sellise tõendi vastuvõtmisest, mis on nii kaudsest allikast, et

selle tõendi kogumine raiskaks menetlusressurssi, siis praegusel juhul ei olnud see eeldus

täidetud. CC oli isiklikult seotud arvete väljastamisega ning oli väidetava kaupade müügi ja

teenuste osutamisega kõige enam seotud isik.

17. TsMS § 238 lg 5 teise lause järgi võib kohus jätta tõendi arvestamata põhjusel, et tõend on

ilmselt ebausaldusväärne. Kohtupraktikas on selgitatud, et TsMS § 238 lg 5 võimaldab kohtul

jätta tõendi arvestamata ebausaldusväärsuse tõttu pärast seda, kui ta on tõendit hinnanud, mitte

enne hindamist (Riigikohtu 18. oktoobri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-61664, p 20).

18. Põhjendatud ei ole maakohtu seisukoht, et hageja saab arvete majandusliku sisu kohta

esitatud väiteid tõendada üksnes „usaldusväärsete“ kirjalike tõenditega. Kooskõlas TsMS § 5

lg 2 määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega

neid asjaolusid tõendab. Üksnes juhul, kui pooled on vastavalt TsMS § 230 lg 1 sõlminud

kokkuleppe selle kohta, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, on alus

esitatavate tõendite ringi piirata.

19. Seadusele vastav ei ole kostja I seisukoht, et kauba müügi või teenuse osutamise

tõendamiseks sätestab käibemaksuseaduse (KMS) § 37 lg 1 tõendi liigi nõude TsMS § 238 lg

2 mõttes. Asjaolu, et KMS § 37 lg 1 kohustab tehing osapoolt väljastama arve, ei tähenda, et

tehingu sisu ei saaks tõendada mistahes TsMS-s nimetatud tõenditega.

20. Kolleegium leiab, et maakohtu eksimust tunnistaja ülekuulamata jätmise osas ei ole

võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses, sest see eeldab uute asjaolude tuvastamist sellisel

määral, mis väljub apellatsioonimenetluse raamidest (vt nt Riigikohtu 19. detsembri 2018. a

otsus tsiviilasjas nr 2-14-58411, p 15.5).

21. Hageja palus 20. jaanuari 2020. a seisukohas tunnistaja CC üle kuulata järgmise

põhjendusega: „CC saab eelduslikult anda ütlusi selle kohta, milliseid kaupu ja teenuseid ning

kuidas Est Trading Partner OÜ võlgnikule müüs ning samuti saab ta selgitada muid käesoleva

vaidlusega seotud asjaolusid.“

22. Hageja taotlus ei ole piisavalt põhistatud TsMS § 238 lg 3 p 4 mõttes ja asja uuel

läbivaatamisel tuleb maakohtul anda hagejale võimalus taotluse täiendavaks põhistamiseks,

kuna taotlus ei vasta TsMS § 236 lg 3 nõuetele. Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 peab kumbki

pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited,

kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS § 236 lg-le 1 on tõendi esitamine menetlusosalise

poolt kohtule taotluse esitamine, et kohus hindaks menetlusosalise väidet taotluses nimetatud

tõendi vastuvõtmise ja uurimise alusel. Vastavalt TsMS § 236 lg-le 3 peab menetlusosaline

2-19-14226

tõendi esitamisel või tõendite kogumise taotlemisel põhjendama, millise asjas tähtsust omava

asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb.

23. Viidatud sätetest tuleneb, et menetlusosaline peab tõendi, sh tunnistaja ütluste, esitamisel

selgitama, millise tema väitega on tõend seotud. TsMS §-dest 230 jj tuleneb ka, et kuna tõendiga

tõendatakse faktilist asjaolu, mitte õiguslikku hinnangut, saab väide, mis on seotud tõendiga,

puudutada vaid faktilist asjaolu. See tähendab väite esitamist mingi faktilise asjaolu esinemise

või mitteesinemise kohta. Seejuures tuleb väide asjaolu esinemise kohta esitada piisavalt

konkreetselt, et teisel poolel oleks võimalus otsustada, kas asjaolu omaks võtta või mitte. TsMS

§ 262 kohaselt võib kohus tunnistaja ülekuulamisel piirduda ainult nende faktiliste asjaoludega,

mille tõendamiseks on menetlusosaline tunnistaja ülekuulamist taotlenud. Nii ei piisa taotluse

põhistamisel väitest, et tunnistaja saab selgitada, kuidas toimus mingi tegevus või missugused

olid kokkulepped, vaid taotluses tuleb esitada faktiväide tegevuse kohta ja esitada kokkuleppe

täpne sisu niivõrd, kuivõrd see peab menetlusosalisele enne tunnistaja küsitlemist teada olema.

Lisaks tuleb menetlusosalisel põhistada tõendatava faktiväite puutumust asjaga, v.a juhul, kui

puutumus on ilma igasuguse kahtluseta iseenesest mõistetav.

24. Menetlusosaline ei pea iga tunnistaja puhul täpselt teadma, mida viimane rääkima hakkab.

Samas peab menetlusosaline selgelt välja tooma, millist konkreetset asjaolu (või asjaolusid) ta

iga tunnistaja ütlusega tõendada soovib. Tunnistaja ülekuulamise taotluse lahendamine

olukorras, kus hageja väidete aluseks olevad asjaolud olid vajaliku detailsusega esitamata,

olnuks kolleegiumi arvates vastuolus hagimenetluse võistlevuse (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2) ja poolte

võrdõiguslikkuse (TsMS § 7) põhimõtetega. Tunnistajat saab üle kuulata asjaolude kohta, mida

pool on eelnevalt esitanud (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 13. juuni 2016. a otsus tsiviilasjas

nr 2-14-16293, p 33).

25. Hageja tõi nõude alusena esile, et „võlausaldaja müüs võlgnikule erinevaid kaupu ja

teenuseid, mille eest väljastati võlgnikule arved. Arvete kohaselt on võlgniku põhivõlg kokku

127 105 eurot 17 senti.“ Maakohtu menetluses ei toonud hageja esile, milliseid kaupu Est

Trading Partner OÜ müüs Est Building Partner OÜ-le ja milliseid teenuseid osutas. Maakohtul

puudus igasugune teave tehingute majandusliku sisu kohta.

26. Tehingute majanduslik sisu ei nähtu esitatud arvetelt ning ei maa- ega ringkonnakohus ei

peaks ka arvetelt ise andmeid otsima ja sellega hagi sisustama. Kohtupraktikas on selgitatud, et

pooled peavad esitama kohtule asja lahendamiseks olulised faktilised asjaolud üldjuhul

kirjalikult taasesitatavas vormis oma avaldusena (eelkõige hagis ja vastuses) ja kohus ei või

tugineda otsuses asjaolule, mida pool asja läbivaatamisel ei esitanud. Kohus ei pea ise esitatud

tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb,

ja kui vastaspool asjaolu vaidlustab, siis peab pool välja tooma, millistele tõenditele ta asjaolu

tõendamiseks tugineb (Riigikohtu 16. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p

18).

27. Kolleegiumi arvates ei ole võimalik sellises olukorras tõendeid esitada ega nende

vastuvõtmist otsustada ilma tehingute majanduslikku sisu esile toomata. Ilma selle teadmiseta

oli maakohtul raskendatud ka tehingute kohta esitatud muude tõendite, sh CC kinnituse (tl 9) ja

nõude loovutamise dokumendi sisuline hindamine. Tehingute majandusliku sisu ehk selle, mida

ja mis asjaoludel müüdi ja mis teenust osutati, esile toomine ja tõenditega seostamine on hagi

põhiline asjaolu. Haginõude peamiste asjaolude esile toomine ja tõenditega seostamine on

otstarbekas korraldada maakohtu eelmenetluses asja uuel läbivaatamisel.

28. Eeltoodust tulenevalt on poolte menetlusõigusi asja lahendamisel maakohtus oluliselt

rikutud. Need rikkumised võisid tuua kaasa ebaõige kohtulahendi ning neid ei saa mõistlikult

kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Selline rikkumiste kogum annab aluse maakohtu otsuse

tühistamiseks ja asja esimese astme kohtule uueks arutamiseks saatmiseks. TsMS § 656 lg 4

2-19-14226

järgi tuleb tühistada maakohtu otsus tervikuna. Kuna maakohtu minetused tuleb kõrvaldada

eelmenetluses, siis tuleb saata asi uuesti arutamiseks eelmenetluse staadiumis (vt nt Riigikohtu

12. oktoobri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-16, p 17).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

29. TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel

läbivaatamisel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv