2-20-10957/40 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 18. juuni 2021

Tsiviilasja number

2-20-10957

Tsiviilasi

Elva valla, Antsla valla, Kanepi valla, Rõuge valla,

Otepää valla ja Põlva valla hagi Mittetulundusühingu

Eesti Andmesidevõrk vastu juhatuse 30. aprilli

2020. a otsuse kehtetuks tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

0 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 22. veebruari 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

United Broadband Capital OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel):

United

Broadband

Capital

OÜ

(registrikood

14500829), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi

Kardo Karon

Vastustajad (hagejad):

1. Elva vald (registrikood 77000170)

2. Antsla vald (registrikood 75010418)

3. Kanepi vald (registrikood 75011754)

4. Rõuge vald (registrikood 75001885)

5. Otepää vald (registrikood 75001566)

6. Põlva vald (registrikood 75038581)

Vastustajate lepingulised esindajad vandeadvokaat

Margo Lemetti ja vandeadvokaadi abi Kevin Kõo

Kostja maakohtu menetluses: Mittetulundusühing

Eesti

Andmesidevõrk

(registrikood

80361841),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Karin Ploom

RESOLUTSIOON

1. Jätta

United

Broadband

Capital

OÜ

apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 22. veebruari 2021. a otsus

muutmata.

3. Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud

kulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Elva vald, Antsla vald, Kanepi vald, Rõuge vald, Otepää vald ja Põlva vald (hagejad) esitasid

29. juulil 2020 Tartu Maakohtule hagi Mittetulundusühingu Eesti Andmesidevõrk (kostja)

vastu kostja juhatuse 30. aprilli 2020. a otsuse, millega võeti kostja liikmeks United Broadband

Capital OÜ (iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel), kehtetuks tunnistamiseks.

Kolmas isik esitas 8. septembril 2020 taotluse enda menetlusse kaasamiseks. Tartu Maakohus

rahuldas 16. novembri 2020. a määrusega kolmanda isiku taotluse ning lubas tal astuda

menetlusse kolmanda isikuna kostja poolel.

Kostja ja kolmas isik vaidlesid hagile vastu.

MAAKOHTU LAHEND

2. Tartu Maakohus jättis 22. veebruari 2021. a otsusega hagi rahuldamata, kostja ja iseseisva

nõudeta kolmanda isiku kostja poolel menetluskulud solidaarselt hagejate kanda ning hagejate

menetluskulud nende endi kanda. Maakohus mõistis hagejatelt solidaarselt kostja kasuks välja

kostja menetluskulud 4318 eurot ning menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest

kuni selle täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Maakohus mõistis hagejatelt solidaarselt kolmanda isiku kasuks välja kolmanda isiku

menetluskulud 3048 eurot ning menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

selle täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Maakohus leidis, et juhatuse otsus ei ole vastuolus põhikirja ega hea usu põhimõttega ning jättis

hagi rahuldamata. Üksnes erakapitali (kolmanda isiku) kaasamine ei lähe vastuollu kostja

tegutsemisega avalikes huvides. Põhikirja p 6 võimaldab võtta liikmeks nii avalik-õiguslikke

kui ka eraõiguslikke juriidilisi isikuid. Põhikirjast ei tulene, et juhatus peab uute liikmete

vastuvõtmist hagejatega arutama. Asjaolu, et juhatus ei ole hagejatega kolmanda isiku liikmeks

vastuvõtmist arutanud, viitab küll olulistele kommunikatsiooniprobleemidele juhatuse ja

liikmete (hagejate) vahel, kuid ei tähenda, et juhatuse otsus on vastuolus hea usu põhimõttega

ning see tuleb kehtetuks tunnistada.

Maakohus jättis kostja ja kolmanda isiku menetluskulud TsMS § 162 lg 1, § 165 lg 1 ja § 167

lg 1 alusel solidaarselt hagejate kanda. Puuduvad TsMS § 162 lg-s 4 ja § 175 lg-s 2 sätestatud

alused kolmanda isiku kulude tema enda kanda jätmiseks. TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei

anna alust asjaolu, et kolmas isik esitas ise avalduse menetlusse kaasamiseks. Hagejad ei ole

kolmanda isiku taotlusele vastu vaielnud ega vaidlustanud kolmanda isiku menetlusse

kaasamist. Olukorras, kus kolmanda isiku argumendid on identsed kostja argumentidega, annab

see alust kolmanda isiku menetluskulude vähendamiseks, kuid mitte kolmanda isiku kulude

tema kanda jätmiseks.

TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei anna alust ka see, et kolmanda isiku juhatuse liikmel Keijo

Lindebergil on õigusalased teadmised, kuid kolmandat isikut on kohtuvaidluses esindanud

K. Lindebergile kuuluva advokaadibüroo töötajad. Hagejate viidatud TsMS § 175 lg 2 käsitleb

olukorda, kus menetlusosalist esindab tema enda töötaja. Praeguses vaidluses ei esindanud

kolmandat isikut tema töötaja. Ka siis, kui kolmandat isikut oleks esindanud K. Lindeberg, ei

saaks eeldada, et ta teeb seda tasu saamata.

Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulise esindaja kulud 4998 eurot (170

eurot x 29 t 24 min). Hagejad palusid vähendada kostja menetluskulusid ja mitte määrata kostja

kuludeks üle 3335 eurot. Asjaolu, et hagejatele on osutatud õigusabi tunnihinnaga 145 eurot

(ilma käibemaksuta), ei tähenda, et kostja lepinguline esindaja peaks osutama õigusabi sama

tunnitasuga. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu (170 eurot ilma käibemaksuta) ei ületa

keskmist samasuguse õigusteenuse eest makstavat tasu ning on seega mõistliku suurusega.

Maakohus pidas põhjendatud ja vajalikuks kostja menetluskuluks 4318 eurot (170 x 25 t 24

min), mis tuleb hagejatelt solidaarselt välja mõista.

Kolmanda isiku menetluskulude nimekirja kohaselt on kolmanda isiku lepingulise esindaja

kulud 7840 eurot (160 x 40 t 50 min). Hagejad palusid vähendada kolmanda isiku

menetluskulusid ja mitte määrata kolmanda isiku kuludeks üle 2900 euro. Kolmanda isiku

lepingulise esindaja tunnitasu 160 eurot ilma käibemaksuta on mõistliku suurusega. Kostja

lepinguline esindaja osutas kostjale õigusabi 29 t 24 min ulatuses, millest kohus pidas

põhjendatuks 25 t 24 min. Kolmanda isiku lepinguline esindaja on osutanud õigusabi 40 t 50

min ulatuses. Maakohus leidis, et kostja poolel menetluses osaleva iseseisva nõudeta kolmanda

isiku menetluskulud ei tohiks ületada kostja enda menetluskulusid.

Põhjendatud kuluks ei saa pidada kostja 14. mai 2020. a üldkoosoleku salvestise stenogrammi

koostamisele kulunud aega. Kolmas isik on ise olnud seisukohal, et üldkoosolekul toimunu ei

seondu praeguse vaidlusega. Isegi kui kohus oleks pidanud üldkoosolekul toimunut vaidluse

lahendamisel oluliseks, ei ole põhjendatud stenogrammi koostamine olukorras, kus kohtule

esitati ka üldkoosoleku helisalvestis. Stenogrammi koostamine ei vaja ka õigusteadmisi.

Kolmanda isiku vastuse koostamisele on kulunud 13 t 21 min. Selles dokumendis on kolmas

isik esitanud taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks, mis on sisult ja ka sõnastuselt sarnane

kostja varem esitatud taotlusega hagi läbi vaatamata jätmiseks, mille kohus jättis juba

16. novembri 2020. a määrusega rahuldamata. Kolmanda isiku sisuline vastus hagile on sisult

ja sõnastuselt sarnane kostja vastusega. Kolmanda isiku vastus sisaldab seda, mida kolmas isik

on enne kohtumenetlust esitanud. Lisaks sellele sisaldab kolmanda isiku vastus ka olulises osas

14. mai 2020. a üldkoosolekul esitatud sõnavõttude tsitaate. Arvestades eelnevat pidas

maakohus põhjendatud ajakuluks 8 tundi.

Kui kohtuistungi protokolliga tutvumisel tekib esindajal kahtlus, et protokoll ei ole mingis osas

õige, on tal võimalik kuulata konkreetset osa helisalvestisest, ning vajadusel esitada taotlus

protokolli parandamiseks. Seega ei ole kohtuistungi protokolli õigsuse kontrollimiseks

põhjendatud kogu helisalvestise kuulamine. Arvestades kohtuistungi protokolli pikkust ning

seda, et esindajal võis tekkida vajadus salvestise konkreetsete osade kuulamiseks, samuti seda,

et toiming sisaldas ka menetluskulude nimekirja koostamist, on kohtu hinnangul põhjendatud

ajakuluks 1 tund. Ka muudeks toiminguteks (eelkõige nõupidamisteks kliendi ja kostjaga ning

kohtuistungiks ettevalmistamiseks) kulunud aeg (9 t 19 min) ei ole täies ulatuses põhjendatud.

Maakohtu hinnangul on põhjendatud ajakuluks 7 tundi. Kohtuistungi ajakulu 3 t 3 min on

põhjendatud. Seega on kolmanda isiku põhjendatud ja vajalik kulu kokku 3048 eurot (160 x (8

t + 7 t + 3 t 3 min + 1 t), mis tuleb hagejatelt solidaarselt välja mõista. Kohus rahuldas taotluse

menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

3. Kolmas isik esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada

maakohtu otsuse resolutsiooni p-i 6, millega maakohus jättis hagejatelt välja mõistmata

kolmanda isiku menetluskulud 3048 eurot ületavas osas ning teha asjas uus lahend, millega

mõista hagejatelt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud kokku summas 8192 eurot.

Kolmas isik palub jätta apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei saa menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

lähtuda kostja menetluskulude suurusest. Kostja näol on tegemist majanduslikes raskustes

mittetulundusühinguga, mistõttu on kostja õigusteenuste eelarve äärmiselt piiratud. Käesoleva

tsiviilasja õigeks lahendamiseks on kohane võrrelda hagejate ja kolmanda isiku

menetluskulusid. Hagejate menetluskulu kokku oli 11 128 eurot 75 senti ilma käibemaksuta,

mis on oluliselt suurem kolmanda isiku menetluskuludest summas 8192 eurot koos

käibemaksuga. Olukorras, kus kolmanda isiku menetluskulud moodustavad kõigest 61%

hagejate menetluskuludest, on alust eeldada, et kolmanda isiku menetluskulud olid põhjendatud

ja vajalikud. Kolmas isik pidi kohtule seisukoha koostamisel analüüsima nii hagejate hagi ja

sellele lisatud tõendeid, kui ka kostja vastust ja sellele lisatud tõendeid. Seega oli kolmanda

isiku poolt hagi osas seisukoha koostamisel analüüsitavate dokumentide maht oluliselt suurem.

Hagejad on hagis tuginenud eelkõige asjaoludele, mis toimusid pärast kolmanda isiku kostja

liikmeks vastuvõtmist. Maakohus on sellise hagi menetlusse võtnud, seega tuli kolmandal isikul

esitada kohtule tõendid pärast kolmanda isiku kostja liikmeks vastuvõtmist toimunu kohta.

Hagejate poolt esitatud hagis on hagejad käsitlenud nii 14. mai üldkoosolekul toimunut kui ka

sellele järgnenut. Kohus ei saa ette heita kolmandale isikule, et ta on vaielnud vastu hagis

esitatud väidetele ja esitanud enda vastuväidete tõendamiseks ka tõendid.

Maakohtu seisukoht, et stenogrammi koostamine ei eelda õigusteadmisi, on ebaõige. Isegi kui

kolmas isik oleks võinud viidata üldkoosoleku salvestisele ja tuua välja minutid, millele soovib

tähelepanu pöörata, poleks see ajakulu oluliselt vähendanud.

Kohtuistungi protokolli osas on kohus õigesti välja toonud, et kohtuistungi protokoll pole

stenogramm, vaid kokkuvõte. Juba seetõttu on vajalik kuulata kohtuistungi salvestist, et

hinnata, kas kokkuvõte on koostatud õigesti või on selles jäänud mõni oluline detail märkimata.

Ei ole eluliselt usutav, et lepinguline esindaja mäletab mitu päeva hiljem 3 t 3 min kestnud

kohtuistungil toimunut, kus osales kolm poolt ja neli lepingulist esindajat nii hästi, et suudab

kohtuistungi protokolli õigsust hinnata ilma sealvestist kuulamata.

4. Hagejad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ning

menetluskulud kolmanda isiku kanda.

Vastuse kohaselt on lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu

kaalutlusotsus ning maakohus ei ole ületanud diskretsioonipiire. Maakohus on menetluskulude

põhjendatuse ning vajalikkuse hindamisel võtnud arvesse kolmanda isiku poolt esitatud

dokumentide sisu ning hinnanud nende koostamiseks kuluvat aega.

Apellatsioonkaebuses esitatud väide, nagu tuleks kolmanda isiku menetluskulude põhjendatuse

ja vajalikkuse hindamisel lähtuda hageja menetluskuludest, on väär. Hageja menetluskulude

arvestuse hulka kuulusid muuhulgas hagiavalduse koostamine, hagi tagamise menetlusega

seotud kulud ning sisuliselt kahe vastaspoole seisukohtadega tutvumine ja nendele vastuse

koostamine. Need on oluliselt mahukamad toimingud, kui kolmanda isiku poolt menetluses

tehtud toimingud.

Maakohus on kooskõlas Riigikohtu praktikaga pidanud põhjendamatuks menetluskuluks

õigusalaseid eriteadmisi mittenõudvate tegevustega seotud advokaadikulu.

Maakohus on õigustatult märkinud, et kohtuistungi protokoll ei ole stenogramm. Kohtuistungi

protokoll peab kajastama üksnes asja lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid. Lepingulise

esindajale peab olema kohtuistungi toimumise järgselt selge, millised asja lahendamisel tähtsust

omavad asjaolud peaks sisalduma kohtuistungi protokollis. Seega saab põhjendatuks ja

vajalikuks pidada ajakulu, mis lepingulisel esindajal kulub kohtuistungi protokollis asjas

tähtsust omavate asjaolude hindamiseks.

5. Kostja palus vastuses apellatsioonkaebusele vaadata läbi apellatsioonkaebus kolmanda isiku

ja hagejate menetluslike avalduste alusel, kuivõrd menetlus ringkonnakohtus jätkub nõude osas,

mida pole kostja esitanud ning mis ei ole suunatud kostja vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle

tühistamiseks või muutmiseks. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ning

apellatsioonkaebuse rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1).

Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes

vajalikuks neid kõiki korrata.

7. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja

põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kaebuses ei vaidlustata hagi

rahuldamata jätmist ega menetluskulude jaotust, s.o kostja ja kolmanda isiku menetluskulude

jätmist solidaarselt hagejate kanda. Maakohtu otsus on selles osas jõustunud (TsMS § 466 lg 3

esimene lause).

8. Apellatsioonkaebuses vaieldakse kolmanda isiku menetluskulude suuruse üle. Kolmas isik

vaidlustab maakohtu otsust osas, milleks maakohus jättis menetluskulud 3048 eurot ületavas

osas välja mõistmata. Kolmas isik palub apellatsioonkaebuses mõista hagejatelt solidaarselt

enda kasuks välja menetluskulu 8192 eurot.

Kolmas isik esitas maakohtule 1. veebruaril 2021 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on

kolmanda isiku menetluskuludeks lepingulise esindaja tasu 40 t 50 min eest 7840 eurot

(käibemaksuga). 5. veebruaril 2021 esitatud seisukohas vastaspoolte menetluskulude kohta

esitas kolmas isik dokumendi põhjenduste p-des 15–16 täiendava menetluskulude nimekirja

õigusteenuse osutamise eest 1 t 50 min ulatuses, märkides, et kolmanda isiku menetluskuludeks

on 8192 eurot. Samas 5. veebruari 2021. a menetlusdokumendis eraldi toodud taotluse juures

palus kolmas isik määrata põhjendatud ja vajalikuks enda lepingulise esindaja ajakuluks 40 t

50 min. Seega on 5. veebruari 2021 dokument vastuoluline, kuivõrd selles palutakse täiendava

menetluskulu 1 t 50 min esindaja töö eest väljamõistmist, jättes lõplikus taotluses nimetatud

ajakulu arvestamata.

9. Apellatsiooniastmes on vaidluse all kolmanda isiku lepingulise esindaja tasu suurus.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus

sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 18. mai 2010. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus

diskretsioonipiire ületanud. Maakohus on hinnanud kolmanda isiku poolt esitatud dokumentide

mahtu ja sisu ning võrrelnud selles esitatud seisukohti ja sellest tulenevalt vähendanud

hagejatelt väljamõistetavat menetluskulude suurust. Ringkonnakohtu hinnangul puudub

vajadus kolmanda isiku menetluskulude suuruse ümberhindamiseks.

Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule.

Menetluskulude kindlaksmääramisel ei pea kohus analüüsima minutilise täpsusega iga üksiku

õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi, vaid hindab asja tervikuna. Maakohus on

ringkonnakohtu hinnangul piisavalt põhjalikult analüüsinud kolmanda isiku lepingulise

esindaja toiminguid ning maakohtu seisukoht on nende toimingute põhjendatuse ja vajalikkuse

osas põhjendatud.

Ringkonnakohus leiab, et menetluskulu kolmanda isiku poolt taotletud ulatuses ei saa pidada

mõistlikuks ja vajalikuks. Maakohus on põhjendatult vähendanud osa toimingute ajakulu ning

puudub alus selles osas maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on ajakulu vähendamist

otsuses piisaval määral põhjendanud.

10. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei saa kohus ette heita kolmandale isikule, et ta on vaielnud vastu

hagis esitatud väidetele ja esitanud enda vastuväidete tõendamiseks ka tõendid.

Ringkonnakohus märgib, et maakohus jättis küll osa tõendeid asja sisulisel lahendamisel

tähelepanuta, kuid ei ole sellest tulenevalt kolmanda isiku menetluskulusid vähendanud.

Ringkonnakohus leiab, et üldjuhul ei ole menetlusosalise lepingulise esindaja ajakulu

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise kriteeriumiks vastaspoole lepingulise esindaja ajakulu

maht. Ringkonnakohus ei välista siiski, et olukorras, kus menetlusosaliste poolt esitatud

dokumentide hulk, maht ja keerukus on sarnane, võib ühe poole lepingulise esindaja ajakulu

põhjendatust hinnates võtta arvesse teise menetlusosalise esindaja ajakulu suurust. Igas

olukorras tuleb aga lepingulise esindaja poolt osutatud teenuse mahtu põhjendatust hinnata

konkreetse vaidluse asjaolusid arvestades. Maakohus ei ole käesolevas vaidluses vähendanud

kolmanda isiku menetluskulu mitte seetõttu, et kostja, kelle poolel kolmas isik oli menetlusse

kaasatud, menetluskulu oli väiksem, vaid hindas kolmanda isiku menetluskulude suurust eraldi.

Praegusel juhul ei saa ringkonnakohtu hinnangul võtta aluseks hagejate lepingulise esindaja

ajakulu, kuivõrd hagejate ja kolmanda isiku poolt esitatud dokumentide arv ja maht ei ole

võrreldavad, kolmas isik astus menetlusse alles menetluse keskel.

Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et tasu protokolli õigsuse

kontrollimiseks istungi salvestise kuulamisele kulunud aja eest on selline menetluskulu, mis

kuulub täies ulatuses vastaspoolelt väljamõistmisele. Maakohus vähendas põhjendatult

nimetatud ajakulu.

Ringkonnakohus leiab, et asja materjalide (praegusel juhul nt ka üldkoosoleku stenogrammi

kuulamise ajakulu) ja kohtudokumentide analüüs ning kliendiga nõupidamised peaksid

üldjuhul siiski olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate

toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Seega hõlmab tasu

menetlusdokumendi koostamise eest reeglina ka tasu eespoolnimetatud toimingute eest.

Maakohus on põhjendatult vähendanud kolmanda isiku menetluskulu.

11. TsMS § 178 lg 4 kohaselt jäävad apellatsioonkaebuse menetlemisega kaasnenud

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Parrest

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke