2-20-1804/30 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Indrek Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

17. juuni 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-1804

Tsiviilasi

OÜ Ojaotsa Metsavara avaldus juurdepääsu tee

määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 18. veebruari 2021. a määrus esialgse

õiguskaitse kohaldamise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

FIE Aare Reiljani Kirja talu ja Hille Reiljani

määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja:

OÜ

Ojaotsa

Metsavara

(registrikood

10680237), esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma

Puudutatud isikud (määruskaebuse esitajad): FIE Aare

Reiljani Kirja talu (registrikood 10151326) ja Helle

Reiljan

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

ühine

lepinguline esindaja Feliks Luiksaar

Puudutatud

isik:

Valeri

Tiks

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 18. veebruari 2021. a määrus osas, milles kohus

määras, et OÜ Ojaotsa Metsavara kohustub tasuma Aare Reiljanile ja Helle Reiljanile

juurdepääsutasu tee kasutamise eest tagasiulatuvalt alates esialgse õiguskaitse

kohaldamisest suuruses ja tingimustel, mis määratakse kindlaks asja põhimenetluses.

Teha tühistatud osas uus määrus, millega kohustada OÜ-d Ojaotsa Metsavara tasuma

FIE Aare Reiljani Kirja talule ja Hille Reiljanile Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

kinnistusraamatu registriossa nr X kantud X kinnistul asuva juurdepääsu tee kasutamise

eest tasu 20 eurot kalendriaastas, mis tuleb tasuda hiljemalt iga aasta viimaseks päevaks,

s.o 31. detsembriks.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Lugeda Tartu Maakohtu 18. veebruari 2021. a määruse resolutsiooni kehtivaks

terviklikuks sõnastuseks:

" 1. Rahuldada OÜ Ojaotsa Metsavara taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.

2. Esialgse õiguskaitse abinõuna kohustada Aare Reiljanit ja Helle Reiljanit kui Tartu

Maakohtu registriossa nr X kantud X kinnistu omanikke mitte tegema takistusi OÜ-l

Ojaotsa Metsavara (sh tema teenuse osutajatel ja lepingupartneritel kasutada) X

kinnistul asuva tee (tähistatud 16. veebruaril 2021 esitatud taotluse lisaks 4 oleval

plaanil punase värviga) kasutamiseks Tartu Maakohtu registriossa nr X kantud X

kinnistult metsa väljaveoks alljärgnevatel tingimustel:

1) metsa väljaveoks on lubatud kasutada sõidukeid, milliste kasutamine on lubatud

avalikel teedel (sh üle 5-tonnise massiga sõidukeid);

2) tee kasutamine on lubatud ajal, mil maapind on külmunud ning Rõuge valla teedel

ei ole kehtestatud sõidukitele hooajalisi massipiiranguid;

3) tee kasutamine on lubatud maksimaalselt 90 päeva jooksul ühes kalendriaastas;

4) OÜ Ojaotsa Metsavara kohustub X kinnistult metsaveo tõttu kahjustumise korral

tee seisundi viivituseta oma kulul taastama;

5) OÜ Ojaotsa Metsavara on kohustatud tasuma FIE Aare Reiljani Kirja talule ja Hille

Reiljanile Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa

nr X kantud X kinnistul asuva juurdepääsu tee kasutamise eest tasu 20 eurot

kalendriaastas, mis tuleb tasuda hiljemalt iga aasta viimaseks päevaks, s.o

31. detsembriks.

Lugeda käesoleva kohtumääruse lahutamatuks lisaks 16. veebruaril 2021 esitatud

esialgse õiguskaitse taotluse lisa 4 olev plaan.

3. Määrus saata täitmiseks FIE Aare Reiljani Kirja talule ja Helle Reiljanile ning

toimetada kätte menetlusosalistele.

4. Määrus on viivitamata täidetav."

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 4771 lg 4 teine lause).

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1. OÜ Ojaotsa Metsavara (avaldaja) esitas 3. veebruaril 2020 Tartu Maakohtule avalduse

(avaldus), milles palus määrata talle kuuluva X kinnistult asukohas X (registriosa nr X; X

kinnistu)) avalikult kasutavale teele juurdepääs X kinnistul (katastriüksuse nr X; registriosa nr

X; X kinnistu) asuvat teed mööda järgmiselt:

 määrata, et X kinnistu igakordsel omanikul ning temalt nõusoleku saanud isikul on

tähtajatu õigus kasutada igal ajal nii jalgsi kui ka igat liiki transpordivahendiga X

kinnistul asuvat juurdepääsuteed, mis on juurdepääsuteena punasega tähistatud avalduse

lisaks nr 4 oleval dokumendil;

 määrata, et X kinnistu igakordsel omanikul on kohustus tasuda eelnevas punktis

nimetatud juurdepääsu tee kasutamise X kinnistu igakordsele omanikule 20 eurot

kalendriaastas.

Samuti palus avaldaja kohustada FIE Aare Reiljani Kirja Talu ja Helle Reiljani (puudutatud

isikud I ja II) andma nõusolekut X kinnistu kolmandasse jakku märkuse kandmiseks järgmiselt

sõnastusega: X kinnistu igakordsel omanikul ning temalt nõusoleku saanud isikul on tähtajatu

õigus kasutada igal ajal nii jalgsi kui ka igat liiki transpordivahendiga X kinnistul asuvat

juurdepääsuteed, mis on juurdepääsuteena punasega tähistatud avalduse lisaks nr 4 oleval

dokumendil, ning asendada vastavad tahteavaldused kohtulahendiga.

Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isikute kanda.

2. Avaldaja esitas koos avaldusega taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, milles

palus kohustada X kinnistu igakordset omanikku võimaldama X kinnistu igakordsel omanikul

ning temalt nõusoleku saanud isikutel kasutada igal ajal nii jalgsi kui ka igat liiki

transpordivahendiga X kinnistul asuvat X maanteelt X kinnistule kulgevat teed, mis on

tähistatud punasega avalduse lisas nr 4, kohustades X kinnistu igakordset omanikku

vastusooritusena tasuma selle eest X kinnistu igakordsele omanikule 20 eurot kalendriaastas

ning tee kahjustamisel tegema selle korda. Samuti palus avaldaja kohustada X kinnistu

igakordset omanikku hoiduma mistahes tegevusest või tegevusetusest, millega piiratakse või

takistatakse eelnevas punktis viidatud tee kasutamist ning juurdepääsu X kinnistule.

3. Maakohus jättis 12. veebruari 2020. a määrusega avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks rahuldamata.

4. Avaldaja esitas 16. veebruaril 2021 uue taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks,

milles palus kohustada puudutatud isikuid I ja II kui X kinnistu omanikke mitte tegema takistusi

avaldajal (sh tema poolt valitud teenuse osutajatel ja lepingupartneritel) kasutada X kinnistul

asuva tee (tähistatud taotluse lisaks nr 4 oleval plaanil punase värviga) kasutamiseks X

kinnistult metsa väljaveoks järgnevatel tingimustel:

 metsa väljaveoks on lubatud kasutada kõiki selliseid sõidukeid, milliste kasutamine on

lubatud avalikel teedel (sh üle 5-tonnise massiga sõidukeid);

 tee kasutamine on lubatud ajal, mil maapind on külmunud ning Rõuge valla teedel ei

ole kehtestatud sõidukitele hooajalisi massipiiranguid;

 tee kasutamine on lubatud maksimaalselt 90 päeval ühe kalendriaasta sees;

 avaldaja kohustub X kinnistult metsaveo tõttu kahjustumise korral tee seisundi asjatu

viivituseta oma kulul taastama;

 avaldaja kohustub tasuma puudutatud isikutele I ja II tasu tee kasutamise eest

tagasiulatuvalt arvestatuna alates esialgse õiguskaitse kohaldamisest summas ja

tingimustel, millised määratakse kindlaks tsiviilasjas tehtava sisulise kohtulahendiga tee

kasutamise suhtes, kui avaldaja ja puudutatud isikud ei ole kokku leppinud teisiti.

Taotluse põhjenduste kohaselt ei ole avaldajal olnud võimalik X kinnistult metsa välja vedada,

kuna metsavedu alla viis tonni kaaluvate masinatega ei ole mõistlikult võimalik. Avaldajale

tekib varaline kahju, kuna ta ei saa realiseerida enda varalisi õigusi endale kuuluva metsa

majandamisega. Lisaks ei ole teada käesoleva tsiviilasja kestus.

Puudutatud isikud I ja II ei vaidlusta enam seda, et avaldaja võiks teostada metsavedu mööda

teed ajal, mil maapind on külmunud ja kuni 90 päeval aastas. Kuigi vaidluse esemeks on muud

tingimused, ei suuda menetlusosalised vaidlustamata tingimuste osas kokkulepet saavutada.

Kuna praegusel hetkel on maapind külmunud, ei saa metsavedu teed kahjustada. Seega oleksid

puudutatud isikute seatud eeldused tee kasutamise lubamiseks täidetud. Tee on ka ainus

ajalooline ning reaalne metsaveoks võimalik väljapääs X kinnistult. Eeltoodu tõttu on avaldaja

taotlenud X kinnistul asuva metsa raieload ning sõlminud lepingu X kinnistul asuva metsa

langetamiseks ja väljaveoks.

MAAKOHTU MÄÄRUS

5. Maakohus rahuldas 18. veebruari 2021. a määrusega avaldaja esialgse õiguskaitse

taotluse ning kohustas puudutatud isikuid I ja II kui X kinnistu omanikke mitte tegema takistusi

avaldajal (sh tema teenuse osutajatel ja lepingupartneritel) kasutada X kinnistul asuva tee

(tähistatud 16. veebruari 2021. a taotluse lisaks nr 4 oleval plaanil punase värviga) kasutamiseks

X kinnistult metsa väljaveoks järgnevatel tingimustel:

 metsa väljaveoks on lubatud kasutada sõidukeid, milliste kasutamine on lubatud avalikel

teedel (sh üle 5-tonnise massiga sõidukeid);

 tee kasutamine on lubatud ajal, mil maapind on külmunud ning Rõuge valla teedel ei

ole kehtestatud sõidukitele hooajalisi massipiiranguid;

 tee kasutamine on lubatud maksimaalselt 90 päeva jooksul ühes kalendriaastas;

 avaldaja kohustub X kinnistult metsaveo tõttu kahjustumise korral tee seisundi

viivituseta oma kulul taastama;

 avaldaja kohustub tasuma puudutatud isikutele I ja II juurdepääsutasu tee kasutamise

eest tagasiulatuvalt alates esialgse õiguskaitse kohaldamisest suuruses ja tingimustel,

millised määratakse kindlaks põhimenetluses.

Maakohus luges määruse lahutamatuks lisaks 16. veebruari 2021. a esialgse õiguskaitse taotluse

lisas nr 4 oleva plaani.

Määruse kohaselt on avaldaja esialgse õiguskaitse kohaldamine taotletud viisil põhjendatud.

Avaldajale peab olema tagatud juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt talle kuuluvale kinnistule

vajaliku metsaveotehnikaga tsiviilasja menetlemise ajaks, et vältida olulise kahju tekkimist.

Avaldaja on kinnitanud, et juurdepääs on võimalik üksnes üle X kinnistu. Puudutatud isikud ei

ole ka välistanud avaldajal tee kasutamist 90 päeval aastas üle viie tonni kaaluvate

metsaveosõidukitega perioodil, mil maapind on külmunud. Lisaks on avaldaja esitanud andmed

tee kandevõime kohta, mille järgi on raskeveokitele liiklemine sobiv täiendavaid

massipiiranguid kehtestamata. Tee ei ole avariiohtlik ning kandevõime on piisav. Esialgse

õiguskaitse korras määratav juurdepääs on proportsionaalne ega koorma liigselt puudutatuid

isikuid. Avaldaja kohustab metsaveo tõttu tee kahjustamise korral tee seisundi viivituseta omal

kulul taastama.

Kui kohus määrab esialgse õiguskaitse korras juurdepääsu, peab ta määrama ka

juurdepääsutasu. Kuna poolte vahel on vaidlus juurdepääsutasu suuruse osas, on avaldajal

kohustus tasuda puudutatud isikutele juurdepääsutasu tagasiulatuvalt alates esialgse õiguskaitse

kohaldamisest suuruses ja tingimustel, mis määratakse kindlaks põhimenetluses.

Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei lahenda põhivaidlust (sh tee kasutamise tasu, periood,

kasutamise aja määramine, kinnistusraamatusse kande tegemine). Need küsimused

lahendatakse põhimenetluses.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. Puudutatud isikud I ja II paluvad 4. märtsil 2021 esitatud määruskaebuses maakohtu

määruse tühistada ning teha uus määrus, millega jätta avaldaja esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamata.

Määruskaebuse kohaselt oleks maakohus pidanud enne korduvalt esitatud taotluse lahendamist

küsima seisukohta asjast puudutatud isikutelt. Võrreldes 3. veebruaril 2020 esitatud taotlusega

ei ole asjaolud märkimisväärselt muutunud, mistõttu ei ole taotluse rahuldamine põhjendatud.

Avaldajal on juurdepääs tema kinnistult avalikult kasutatavale teele mööda metsateed, mida on

avaldaja pidevalt kasutanud. Seega on ebaõige avaldaja väide, et tal ei ole võimalik X kinnistult

metsamaterjali välja vedada. Ilmselt saab ka mööda X kinnistu erateed vedada metsa

väiksemates kogustes korraga (kuni viis tonni), mida avaldaja on varem teinud.

Kohus on määruses tuginenud tõenditele, mille osas puudub seisukoht asja materjalide juurde

võtmise kohta ning mille on avaldaja saanud ebaseaduslikult.

Avaldajal puudus põhjus kiireks esialgse õiguskaitse kohaldamiseks olukorras, kus asja on

menetletud üle aasta. Avaldaja on kuus päeva enne taotluse esitamist võõrandanud talle kuuluva

X kinnistul asuva kasvava metsa raieõiguse Keskühistule Eramets (Eramets). Nendevahelise

lepingu kohaselt sõlmib kokkulepped kolmandate isikute kinnistute kasutamiseks ostja.

Avaldajal Erametsa vastavad volitused puuduvad. Ebaselge on ka ostja käitumine.

Puudutatud isikud I ja II ei nõustu, et metsa väljaveoks on lubatud kasutada sõidukeid, mille

kasutamine on lubatud avalikel teedel (sh üle 5-tonnise massiga sõidukeid). Nad on sellega

nõustunud üksnes kompromissi korras tingimusel, et avaldaja nõustub muude tingimustega.

Avaldaja poolt taotletud tingimustel juurdepääsu andmine ei ole kohaldav, kuna vaidlusalune

tee on õhukese kruusakihiga. Puudutatud isikute tellitud eriteadmistega isiku seisukoha järgi ei

vasta see kruusateedele esitatavatele nõuetele. Tee kahjustamisega kahjustatakse ka puudutatud

isiku III huve, kellele see tee on ainsaks juurdepääsuteeks sõiduautoga. Avaldaja ega kohus ei

ole tema huve arvesse võtnud.

Avaldaja soov määrata tasu tee kasutamise eest tulevikus tehtava sisulise kohtulahendiga on

põhjendamata. Isegi kui juurdepääsutee määramine esialgse õiguskaitse kohaldamise korras

oleks põhjendatud, oleks tulnud määrata ka tasu juurdepääsu kehtivuse ajaks.

7. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

määruskaebuse menetlemisega seotud kulud puudutatud isikute I ja II kanda.

Määruskaebuse põhjendused avaldaja ja kolmanda isiku vahelise lepingu kohta on asjakohatud

ja tuleb jätta tähelepanuta. Puudutatud isikud ei ole lepingu pooleks ning seetõttu ei puuduta

lepingu tingimused nende õigusi ja huve. Puudutatud isikute I ja II väited seoses teiste isikute

võimalike huvide ja õigustega on samuti asjakohatud, kuivõrd nad ei esinda ühtegi teist

menetlusosalist.

Puudutatud isikud I ja II ei ole esile toonud ega põhistanud, et maakohus oleks ületanud

diskretsioonipiire. Nad on sisuliselt rahulolematud maakohtu kaalutlustega.

Puudutatud isikute I ja II väide, et nad olid nõus üle viietonnise massiga sõidukite metsaveoga

kompromissina üksnes siis, kui avaldaja oleks nõustunud teiste tingimustega, on pahatahtlik.

Massipiirangul ei saa olla muid eesmärke kui tee seisundi tagamine. Avaldaja taotles esialgset

õiguskaitset piiratud tingimustel, mis seondusid tee seisundi väidetava tagamisega ja millega

puudutatud isikud olid kompromissiläbirääkimistel nõus.

Ebaõiged on määruskaebuses esitatud väited teise juurdepääsu kohta. Esialgse õiguskaitse

kohaldamisel kohus tõendeid ei hinda ega võta seisukohta asja sisulisel lahendamisel

tuvastamisele kuuluvate vaidlusaluste asjaolude kohta. Kohus peab esialgse õiguskaitse

kohaldamisel lähtuma taotleja (avaldaja), mitte puudutatud isikute väidete õigsuse eeldusest.

Seetõttu on etteheited väidetava tõendite ebaõige hindamise kohta määruse seaduslikkuse

kontrollimisel asjasse puutumatud. Avaldajal puudub ka teave ja võimalus kontrollida, kes,

millises asukohas ja millal on salvestanud puudutatud isikute poolt esitatud video. Seetõttu ei

nõustu avaldaja puudutatud isikute esitatud faktiväidetega selle video seoste kohta määruse

aluseks olevate asjaoludega.

Esialgse õiguskaitse teistkordse taotluse rahuldamise eelduseks ei ole asjaolude muutumine.

Lisaks on asjaolud võrreldes eelmise taotluse seisuga oluliselt muutunud, mida on avaldaja

taotluses põhjendanud. Seejuures ei ole avaldaja esitanud samasisulist taotlust. Praegune taotlus

on oluliselt kitsam ja puudutatud isikute õigusi vähem piirav.

Puudutatud isikud on maakohtule ette heitnud, et kohus ei küsinud enne määruse tegemist teiste

menetlusosaliste seisukohta, kuid nad ei ole viidanud ühelegi menetlusnormile. Seisukoha

küsimine on kohtu õigus ja kaalutlusotsus, mitte kohustus.

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu

määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles kohus määras, et avaldaja kohustub

tasuma puudutatud isikutele I ja II juurdepääsutasu tee kasutamise eest tagasiulatuvalt alates

esialgse õiguskaitse kohaldamisest suuruses ja tingimustel, mis määratakse kindlaks

põhimenetluses. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega määrab kindlaks

juurdepääsutasu 20 eurot esialgse õiguskaitse kohaldamise ajaks X kinnistul asuva juurdepääsu

tee kasutamise eest. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² ja §-st 659, esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures

kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

10. TsMS § 6183 järgi võib kohus juurdepääsuvaidluses esialgset õiguskaitset kohaldada nii

avalduse alusel kui ka omal algatusel. Asja materjalidest nähtuvalt on maakohus

18. veebruari 2021. a määrusega rahuldanud avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse. Samas ei

ole kohus eelnimetatud määrusega määranud kindlaks juurdepääsutasu, mida avaldaja peaksid

puudutatud isikutele I ja II maksma ajal, mil avaldajal on olemas juurdepääs esialgse

õiguskaitse korras, vaid märkinud, et juurdepääsutasu tee kasutamise eest määratakse kindlaks

asja sisulisel lahendamisel.

11. Esialgse õiguskaitse rakendamine on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus,

millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud

diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Ringkonnakohtu hinnangul

tuleb juurdepääsuasjas esialgse õigussuhte reguleerimise määramisel kohtul sätestada ka

tingimused, millega tuleb meetmeid taluda. Kui kohus määrab esialgse õiguskaitse korras

juurdepääsu, peab ta määrama ka selle juurdepääsu kehtivuse ajaks kindlaks juurdepääsutasu

(vt Riigikohtu 19. aprilli 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-27-17, p 18; 9. juuni 2017. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-17, p 18). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud

lahendus, kus esialgse õiguskaitse korras kohaldatud meetmete talumise eest saadav

juurdepääsutasu määratakse kindlaks alles asja sisulisel lahendamisel. Kohustatud isikutel on

õigus saada tasu juba esialgse õiguskaitse kehtivuse ajal. Seega ei ole maakohus seadusest

tulenevat kaalutlusõigust kohaselt teostanud, kui jättis esialgse õiguskaitse kohaldamise

määruses juurdepääsutasu kindlaks määramata. Ringkonnakohus tühistab kõnealuses osas

maakohtu määruse ning teeb ise uue määruse, määrates kindlaks juurdepääsutasu suuruse.

12. Juurdepääsutee talumise tasu peab hõlmama juurdepääsu taotleja kulutusi, mida ta on

asjaõigusseaduse § 156 kohaldamisega koormatud kinnisasja omaniku kulul saadud

kasutuseelise ulatuses säästnud, ehk saadavat kasutuseelist kui kasu tsiviilseadustiku üldosa

seaduse § 62 lg 1 mõttes (vt Riigikohtu 16. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15,

p 39). Kinnistu puhul saab kasutuseelise arvestamisel lähtuda näiteks eeldatavast keskmisest

rendihinnast, mida konkreetse kinnisasjaga võimalikult sarnaste maatükkide kasutamise eest

oleks võimalik nõuda, arvestades samas ka vajalikke kulutusi, mida rentides tuleks teha (vt

Riigikohtu 19. aprilli 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-27-17, p 15). Silmas tuleb seejuures

pidada mitte lihtsalt maa kasutusõiguse keskmist väärtust, vaid konkreetse kinnisasjaga

võimalikult sarnaste maatükkide kasutusõiguse väärtust (vt nt Riigikohtu 19. mai 2009. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-46-09, p 14; 13. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-05, p 16).

Samuti peab makstav tasu hüvitama puudutatud isikutele maamaksu, juurdepääsutee korrashoiu

kulud ja tee kasutamisest tuleneva omandiõiguse riive. Hüvitise suuruse määramisel tuleb

arvestada ka juurdepääsu taotleja huve, talle hüvitise maksmisega kaasnevat koormist ja

juurdepääsu taotlemise asjaolusid.

Seejuures tuleb juurdepääsu talumise eest koormatud kinnisasja omanikule maksta tasu mh

juhul, kui juurdepääs määratakse mööda olemasolevat erateed, ning samuti siis, kui koormatud

kinnisasja omanik hakkab juurdepääsuõiguse alusel rajatavat teed ka ise kasutama või kasutab

seda ka kolmas isik (vt Riigikohtu 16. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15, p 39).

Tasu suuruse määramisel tuleb mh arvestada seda, kui palju on isikuid, kes teed kasutavad ja

sellest kasutuseeliseid saavad.

13. Võttes arvesse, et Statistikaameti andmetel on Võrumaal asuva põllumaa keskmine

rendihind 54 eurot aastas (tl 18), juurdepääsu tee aluse maa-ala pindala 0,24 ha (tee laius on

4 m ja pikkus ca 600 m; tl 131), avaldaja saab juurdepääsu teed kasutada maksimaalselt

90 päeval aastas ajal, mil maapind on külmunud, ning vaidlusalust teed kasutab mh puudutatud

isik III, on ringkonnakohtu hinnangul praeguses asjas mõistlik ja piisav juurdepääsutee talumise

tasu 20 eurot aastas. Avaldaja on ka selle summa tasumisega nõustunud (tl 1 pöördel). Tasu

tuleb maksta hiljemalt iga aasta viimaseks päevaks, s.o 31. detsembriks. Lisaks tasu maksmisele

on avaldaja vaidlustatud määruse resolutsiooni p 2.4 järgi kohustutud X kinnistult metsaveo

tõttu kahjustumise korral tee seisundi viivituseta oma kulul taastama. Seega on puudutatud

isikutele juurdepääsutee korrashoiu kulude hüvitamine reguleeritud eraldi summaga.

Ringkonnakohus märgib, et esialgse õiguskaitse korras määratud juurdepääsutasu ei ole lõplik.

Lõplik juurdepääsutasu otsustatakse asja sisulisel läbivaatamisel.

14. Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendustega ning tulenevalt

TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Maakohtu seisukohad on nimetatud osas määruses

nõuetekohaselt (TsMS § 465 lg 2 p 8) põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust

maakohtu kaalutlusotsustusse sekkuda.

Vastusena määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

14.1. Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isikute I ja II seisukohaga, et maakohas kohaldas

esialgset õiguskaitset põhjendamatult. Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu asjades on

tulenevalt TsMS §-st 6183 esialgse õiguskaitse kohaldamine seadusest tulenevalt lubatud.

TsMS § 4771 lg-st 2 tuleneb, et kui esialgse õiguskaitse kohaldamine on seaduse järgi võimalik,

võib seda teha, kui on vaja olemasolevat olukorda või seisundit säilitada või ajutiselt

reguleerida, kui seadusest ei tulene teisiti. Esialgse õiguskaitse kohaldamist võib taotleda

menetluse igas staadiumis. Kui kohus on eelnevalt samas asjas jätnud taotluse rahuldamata, ei

välista see uue taotluse esitamist. Sellisel juhul hindab kohus uuesti, kas taotletud viisil esialgse

õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud.

14.2. Avaldaja on põhjendanud esialgse õiguskaitse kohaldamist vajadusega pääseda X

kinnistult avalikule teele üle X kinnistu, et viia palke ja metsamaterjali vastavate

transpordivahenditega ning seeläbi vältida olulise majandusliku kahju tekkimist. Avaldaja

väitel ei ole puudutatud isikud I ja II kuni 2019. a-ni mingeid takistusi X kinnistul asuva tee

kasutamiseks teinud. Puudutatud isikud ei ole seda asjaolu ka vaidlusanud, vaid selgitanud, et

metsaveosõidukid kahjustavad tee seisundit. Seetõttu ringkonnakohus leiab, et kuna olukorra

esialgse reguleerimise vajadus seisnes juurdepääsu olemasolu (ajaloolise tee) tagamises ehk

senise väljakujunenud tavaolukorra säilitamises, esines TsMS § 4771 lg-st 2 tulenev alus

esialgse õiguskaitse rakendamiseks.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus praegusel juhul põhjendatult leidnud, et ainus

mõistlik juurdepääs avaldaja kinnistult avalikult kasutatavale teele metsaveoks on üle X

kinnistu. Määruskaebuse väitede ning kaebusele lisatud uued tõendid ei anna alust teha

teistsugust järeldust, sh ei selgu määruskaebusele lisatud videost, millises asukohas ja millal on

see salvestatud. Lisaks on vaidlustatud määrusega tagatud, et avaldaja taastab viivitamatult

enda kuludega tee seisundi, kui metsavedu seda peaks kahjustama.

Määruskaebuse väited, mis seonduvad alternatiivsete juurdepääsudega ning tõendite asja

materjalide juurde võtmise otsustamisega, puudutavad avaldaja avalduse sisulist lahendamist

ning ei ole aluseks vaidlustatud määruse tühistamisele.

14.3. Maakohus ei pidanud enne esialgse õiguskaitse kohaldamist puudutatud isikuid ära

kuulama. Menetlusosaliste varasem teavitamine on nõutav üksnes siis, kui kohus peab nad

erisätete järgi enne esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamist ära kuulama. Enne esialgse

õiguskaitse rakendamist avalikult kasutatavale teele juurdepääsu talumise asjades ei ole

menetlusosaliste ärakuulamine tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi nõutav. Kohus otsustab

diskretsiooniõiguse alusel, kas puudutatud isikute ärakuulamine enne taotluse lahendamist on

mõistlik ja vajalik. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatud puudutatud

isikute väited alust arvata, et ära kuulamata jätmine oleks kaasa toonud põhjendamatu esialgse

õiguskaitse rakendamise. Puudutatud isikud said esitada oma seisukohad ja vastuväited

määruskaebuses.

14.4. Asjakohatud on määruskaebuses esitatud väited avaldaja ja Erametsa omavaheliste

kokkulepete ja Erametsa tegevuse kohta. Eramets ei ole X kinnistu omanik, mistõttu ei saa ta

puudutatud isikutelt TsMS § 6181 lg 1 alusel nõuda avalikule kasutatavale teele juurdepääsu.

Avalduse TsMS § 6181 lg 1 tähenduses saab esitada üldjuhul kinnistu omanik (avaldaja).

14.5. Puudutatud isikute määruskaebuses esitatud väidete kohaselt ei ole maakohus esialgse

õiguskaitse kohaldamisel arvestanud puudutatud isiku III huvidega. Ringkonnakohus selgitab,

et puudutatud isik III on käesolevas asjas menetlusosaline ning tal on soovi korral võimalus

esitada omapoolseid seisukohti. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on puudutatud isik III

maakohtu määruse 8. märtsil 2021 kätte saanud, kuid ei ole pidanud vajalikuks seda

vaidlustada. Asja materjalidest ka ei nähtu, et puudutatud isikutel I ja II oleks puudutatud isiku

III esindusõigus.

14.6. Eelmärgitust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt.

15. Kuivõrd esialgse õiguskaitse abinõude rakendamise kohta tehtav määrus ei ole

kohtuasja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes, ei ole

menetluskulude jaotuse märkimine sellises määruses vajalik.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Parrest