Legislator Case Law & Legislation
2-21-7343/9 AI generated

2-21-7343/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-21-7343/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S

Legislator headnote

AI generated

2-21-7343/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: K O H T U M Ä Ä R U S

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Määruse tegemise aeg ja koht 17.06.2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-7343 Tsiviilasi Evergreen Capital OÜ hagi Uue-Kubja OÜ, X, Y vastu võla nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine, riigilõivu tagastamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Evergreen Capital OÜ (registrikood 12568964, asukoht Kännu tn 39, 13418 Tallinn, e-post: info.evergreencapital@gmail.com); Hageja lepinguline esindaja: advokaat Henrik Kirsimäe (Advokaadibüroo Legalia, e-post: henrik@legalia.ee); Kostja I: Uue-Kubja OÜ (registrikood 14067640, asukoht Elamukvartali tee 6-9, 86201 Tihemetsa, Pärnu maakond, e-post: uuekubja@gmail.com); Kostja II: X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, xxxxx xxx, e-post: xxx); Kostja III: Y (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, xxxxx xxx, xxx maakond, e-post: xxx); Kostjate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kaire Aus (Advokaadibüroo Kaire Aus, e-post: kaire.aus@austalu.ee). Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Kinnitada Evergreen Capital OÜ (hageja) ja Uue-Kubja OÜ (kostja I), X (kostja II), Y (kostja III) (koos nimetatuna pooled) vaheline kompromiss alljärgnevas: 1.1 Uue-Kubja OÜ, X ja Y kohustuvad (solidaarselt) Evergreen Capital OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX tasuma põhinõude summas 7843,43 eurot, intressi summas 912,19 eurot ja viivise 306,57 eurot ning sissenõudmiskulud 90 eurot, kokku 9151,76 eurot (võlgnevus). 1.2 Võlgnevus kuulub tasumisele 20 (kahekümne) igakuise osamaksena. 1.3 Esimene maksetähtpäev saabub 15.07.2021. 1.4 Igakuine osamakse kuulub tasumisele iga jooksva kuu 15. kuupäevaks. 1.5 Osamakse suurus on 457.59 eurot kuus.

2

1.6 Mistahes osamaksega viivitamisel enam kui 20 (kakskümmend) päeva muutub kogu punktis 1.1 nimetatud summa tasumata ulatuses sissenõutavaks. 1.7 Maksega viivitamisel kohaldub viivitusintress 0,02 (null koma null kaks) % päevas tasumisele kuuluvalt summast. 1.8 Kostjatel on õigus tasuda võlgnevus ennetähtaegselt või teostada suuremaid igakuiseid osamakseid. 2. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasja nr 2-21-7343 menetlus. 3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. 4. Tagastada hagejale riigilõiv summas 350 eurot ning kanda nimetatud summa Evergreen Capital OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX. 5. Toimetada käesolev kohtumäärus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa määruskaebust esitada.

Menetluse käik ja asjaolud

Evergreen Capital OÜ (hageja) esitas 07.05.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse Uue-Kubja OÜ, X ja Y vastu võlgnevuse nõudes, tehes kostjatele ka ettepaneku kompromissi sõlmimiseks. Harju Maakohus jättis 20.05.2021 määrusega hagiavalduse käiguta ning andis hagejale tähtaja täiendava riigilõivu tasumiseks. Hageja tasus täiendava riigilõivu 20.05.2021. Harju Maakohus võttis hagi 20.05.2021 määrusega menetlusse. Kostjad esitasid 09.06.2021 vastuse hagiavaldusele, milles ühtlasi sisaldus kompromissi sõlmimise ettepanek hagejale. Harju Maakohus andis 09.06.2021 pöördumises pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks ja kohtule kompromissilepingu esitamiseks hiljemalt 17.06.2021. 16.06.2021 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromissilepingu. Pooled täpsustasid 17.06.2021 kohtule, et kompromissilepingu p-s 6 on ajaühikuna silmas peetud päeva.

Kohtu põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse.

Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks

3

tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kohus selgitab pooltele, et TsMS § 432 on sätestatud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kompromissilepingus, et antud menetlusega seoses kantud õigusabikulud jäävad kompromissilepingu kinnitamisel poolte endi kanda ja pooled ei esita teineteise vastu mistahes nõudeid nimetatud tsiviilasjas tekkinud ja kantud menetluskulude hüvitamiseks. Seega jätab kohus kompromissikokkuleppega hõlmamata menetluskulud poolte endi kanda.

TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu kokku 700 eurot ja esitanud taotluse poole hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada riigilõiv summas 350 eurot ning kanda see hageja taotlusel hageja Evergreen Capital OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX.

TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Käesoleval juhul on pooled kompromissilepinguga määruskaebuse esitamise õiguse välistanud.

/allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik