3-21-653/38 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHT U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Virgo Saarmets ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 18. juuni 2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-653 Haldusasi Eesti Metsahalduse OÜ, Eesti Metsamehed OÜ ja Võsatööde OÜ kaebus Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse 18. veebruari 2021. a kvalifitseerimisotsuse ning pakkuja edukaks tunnistamise otsuse tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 11. mai 2021. a otsus Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebajad Eesti Metsahalduse OÜ, Eesti Metsamehed OÜ ja Võsatööde OÜ, seaduslik esindaja ÜM ja volitatud esindaja Roger Uusmaa Vastustaja Põhja-Pärnumaa vald, esindaja Piret Müür Kolmas isik Vändra MP OÜ, lepinguline esindaja advokaat Kaisa Lumiste Menetluse alus ringkonnakohtus Eesti Metsahalduse OÜ, Eesti Metsamehed OÜ ja Võsatööde OÜ apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Lihtmenetluses kirjalikult

RESOLUTSIOON

1. Jätta Eesti Metsahalduse OÜ, Eesti Metsamehed OÜ ja Võsatööde OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 11. mai 2021. a otsus asjas nr 3-21-653 muutmata. 2. Mõista Eesti Metsahalduse OÜ-lt, Eesti Metsamehed OÜ-lt ja Võsatööde OÜ-lt solidaarselt Vändra MP OÜ kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulud 373 eurot 33 senti.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 28. juunil 2021 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lg 1).

Hankeasjas ei saa esitada vastukassatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3).

3-21-653 2(9) Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus (hankija) korraldas avatud hankemenetluse heakorrateenuse tellimiseks (viitenumber 229106). Hange oli jagatud kaheks osaks: 1) Pärnu-Jaagupi piirkond ja 2) Vändra piirkond.

2. Hankija jättis 18. veebruari 2021. a otsusega Eesti Metsahaldus OÜ, Eesti Metsamehed OÜ ja Võsatööde OÜ pakkumuse hanke osas 2 kvalifitseerimata. Hankija põhjendas oma otsust järgmiselt: 1) kvalifitseerimistingimuse kohaselt peab pakkuja olema täitnud viimase 60 kuu jooksul vähemalt ühe heakorratööde (hankes märgitud CPV kood 77314000-4 – maa-alade hooldusteenused) lepingu maksumusega 120 000 eurot ilma käibemaksuta; 2) pakkuja kinnitas, et ta vastab kvalifitseerimistingimustele, s.t, et ta on täitnud heakorratööde lepingu 120 000 euro ulatuses; 3) pakkujate viidatud hankeleping nr 3-2.5.3/181317332 ei kvalifitseeru heakorrateenuse tööde lepinguna. Pakkuja osales riigihankes, mille CPV koodid viitavad metsaraieteenustele ja muudele mitmesugustele metsandusega seotud teenustele. Viidatud raamleping sõlmiti võsasaetööde teostamiseks ja on alles täitmisel; 4) pakkujad viitasid OÜ Karukati alltöövõtjana teostatud töödele, mis on täidetud küll heakorratööna, kuid mille maksumus oli 13 351 eurot (ilma käibemaksuta).

3. Hankija tunnistas 18. veebruari 2021. a otsusega hanke osas 2 edukaks pakkujaks Osaühing Vändra MP pakkumuse.

4. Eesti Metsahaldus OÜ, Eesti Metsamehed OÜ ja Võsatööde OÜ esitasid riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse, milles taotlesid hankija 18. veebruari 2021 otsuse kehtetuks tunnistamist vaidlustuse esitajate õigusi puudutavas osas.

5. VAKO jättis 18. märtsi 2021. a otsusega nr 41-21/229106 vaidlustuse rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) hankija kasutas nn pöördmenetlust (riigihangete seadus (RHS) § 52 lg 3). Vaidlustajate pakkumus oli edukas, misjärel kontrollis hankija nende vastavust kvalifitseerimistingimustele; 2) RHS § 101 lg 1 p 2 annab hankijale õiguse pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks nõuda nimekirja hankija kindlaks määratud tunnustele vastavate teenuste osutamise lepingutest, mis on täidetud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul, koos teabega nende maksumuse, kuupäevade ja teise lepingupoole kohta; 3) kvalifitseerimistingimuse kohaselt pidi tegemist olema heakorratöö lepinguga, leping pidi olema täidetud 60 kuu jooksul (ajaperiood 21. detsember 2015 – 21. detsember 2020) ning lepingu maksumus pidi olema 120 000 eurot (ilma käibemaksuta); 4) hanke eesmärgiks on leida teenus osutaja, kes hooldaks haljasalasid, mille pindala on 542 138 m2, sh teostaks niitmistöid 403 528 m2. Hanke eseme kohaselt on heakorratööd niitmine, okste koristamine, puude ja põõsaste piiramine/kärpimine, tiigi puhastamine, kalmistu heakord, muinsuskaitsealuse pargi hooldamine, mänguväljaku ja selle ümbruse korrashoid jne. See tingimus on üheselt mõistetav. Põhja-Pärnumaa valla heakorraeeskirja kohaselt on

3-21-653 3(9) heakorratöö tolmu, liiva, peenkillustiku, prügi, okste, lume, jää jm koristamine, hekkide pügamine ning libedusetõrje teostamine, muru ja rohu niitmine ning maha langenud puulehtede, tuulemurru ja -heite koristamine. Heakord seondub eeskätt parkide, teede, väljakute, kinnistute, hoonete puhtana ja korras hoidmises. Kvalifikatsiooni kontrollimise eesmärgiks on kindlaks teha, kas pakkuja on eeldatavasti suuteline sõlmitavat hankelepingut nõuetekohaselt täitma. Tingimusele ei vasta seega mitte igasugused heakorratöödega sarnased tööd, vaid üksnes sellised tööd, mis oma olemuselt, esitatud nõuete, töömeetodite ja kasutatavate töövahendite poolest on samasugused tellitavate töödega; 5) Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) ja Eesti Metsamehed OÜ sõlmisid 28. detsembril 2017 raamlepingu nr 3-2.5.3/181317332, mille p 4.1 kohaselt tuleb ajavahemikul 1. jaanuar 2018 – 31. detsember 2021 teostada valgustusraiet, liinitrasside aluse võsa raiet ja metsauuenduse hooldamist kokku 2400 ha-l, mis vastab pakutud võsasaemeeste koguarvule 4. Samuti tuli teostada metsauuendustöid. Vaidlustajad esitasid RMK tõendi, millest nähtub, et Eesti Metsamehed OÜ on ajavahemikul 1. jaanuar 2018 – 31. detsember 2020 teostanud metsakasvatuspiirkonnas metsakasvanduslikke töid 323 242,59 euro ulatuses, mitte aga heakorratöid. Asjaolust, et tingimuses pole märgitud CPV koodi, ei järeldu, et kaebaja oleks teostanud heakorratöid. Metsaraietööd ja võsasaetööd pole heakorratööd. Trimmerdamine metsas ei ole sama, mis haljasaladel trimmerdamine; 6) raamleping nr 3-2.5.3/181317332 sõlmiti hankes, mille CPV koodid olid 77210000-5 (metsaraieteenus) ja 77230000-1 (mitmesugused metsandusega seotud teenused). Vaidlusaluses riigihankes on CPV koodiks 77314000-4 (maa-alade hooldusteenus). Raamlepingus ja praeguses riigihankes tellitavad teenused on erinevad. Ühel juhul raiutakse ja hooldatakse metsa. Teisel juhul tuleb hooldada haljasalasid; 7) vaidlustajad andsid oma pakkumuses teada, et alltöövõtjaid ei kasutata, kuid samas on Eesti Metsamehed OÜ hankepassis nimetanud alltöövõtja Karukati OÜ lepingut. Leping Audru haljasalade ja kalmistute hoolduseks on Audru Vallavalitsuse ja Karukati OÜ vahel sõlmitud riigihanke (viitenumber 172975) tulemusena ning riigihangete registri andmetel on selle tegelik maksumus 13 351 eurot, mis tähendab, et see leping ei vasta tingimuses toodud kogumaksumuse nõudele; 8) hankija ei pidanud pärast nende asjaolude kindlaks tegemist pöörduma vaidlustajate poole ja küsima dokumente. Esitatavad dokumendid ei saanud muuta RMK-ga sõlmitud lepingut heakorratööde lepinguks ega muuta teise lepingu kogumaksumust; 9) kvalifitseerimise tingimuste täitmist tõendav leping ei pea olema lõppenud. RHS § 101 lg 1 p-st 2 ei saa järeldada, et ainult lõppenud leping saab olla täidetud. Viimati märgitu ei järeldu ka tingimuse sõnastusest. See aga ei muuda vaidlustatud otsuseid õigusvastaseks.

6. Kaebajad esitas halduskohtule kaebuse, milles taotlesid VAKO otsuse ning hankija 18. veebruari 2021. a otsuse tühistamist. Kaebajad esitasid kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) hankija rikkus uurimisja selgituste küsimise kohustust; 2) pakkujad kinnitasid enda vastavust kvalifitseerimise tingimustele; 3) referentslepingu õiged andmed ei ole avalikust andmekogust kättesaadavad, mistõttu tuli küsida selgitusi. RHS § 104 lg-s 11 sätestatud aluseid ei esine. Kuna referentsleping pole lõppenud, ei ole tellija registrile kõiki andmeid esitanud; 4) heakorratöö defineerimisel tuleb lähtuda hankija tegelikust eesmärgist ja lepingu sisust. Referentslepingu kohaselt tuli metsauuendust hooldada. Tegemist on sisuliselt samuti muru ja võsa trimmerdamisega puude ümbert, et puud saaksid kasvada; 5) tingimuse mõtteks on välja selgitada see, kes on võimeline nõuetekohaselt lepingut täitma; 6) esitatud hankepassi andmed on õiged mh osas, et alltöövõtjaid ei kasutata. Kaebajad viitasid hankepassis lepingule „RMK Karukati OÜ alltöövõtuleping Audru haljasalade ja kalmistute hooldus 2016-2017“;

3-21-653 4(9) 7) kvalifitseerimistingimuse täitmiseks esitatud varasem leping ei pea olema tingimata lõppenud, vaid oluline on, et kõnealune leping oleks täidetud vastava perioodi jooksul hankija määratud ulatuses. Viidatud leping on sõlmitud raamlepinguna hanke (viitenumber 189339) tulemusel, mistõttu toimub tööde teostamine raamlepingu perioodil sõlmitud hankelepingute alusel. Hankelepingu tegeliku maksumuse esitab hankija registrile RHS § 83 lg 8 alusel 30 päeva jooksul pärast raamlepingu lõppemist või raamlepingu alusel sõlmitud viimase hankelepingu lõppemist, kui hankeleping lõpeb hiljem kui raamleping.

7. Kuna vastustaja sõlmis 28. aprillil 2021 kolmanda isikuga hankelepingu, taotlesid kaebajad 4. mail 2021 kaebuse nõude muutmist ning hankija otsuste õigusvastasuse tuvastamist ja 142 000 euro suuruse kahju hüvitamist. Tegemist on vaidlusaluses hankes pakkujate esitatud pakkumuse maksumusega ning oleks moodustanud kaebajate tulu, kui vastustaja oleks hankelepingu sõlminud kaebajatega.

8. Vastustaja taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) hankija nõudis kvalifitseerimistingimustes pakkujatelt heakorratööde varasemat teostamist. Hankija on VAKO-le 3. märtsi 2021. a vastuses nr 10/427-1 selgitanud, millisel põhjusel ei saa võsaja metsaraietöid samastada heakorratöödega. Vastustaja jääb nende seisukohtade juurde; 2) vastustajal ei lasunud kohustust küsida selgitusi. Kvalifitseerimistingimuste kohaselt pidi pakkujal olema heakorratööde kogemus. Kvalifitseerimistingimust ei ole laiendatud lauseosaga „või sellega sarnased tööd“. Hanke alusdokumentidele oli lisatud tööde kirjeldused, millest ilmnes üheselt, et silmas on peetud haljasalade hooldamise heakorratöid (niitmine, okste koristamine, puude ja põõsaste piiramine/kärpimine, tiigi puhastamine, kalmistu heakord, muinsuskaitsealuse pargi hooldamine, mänguväljaku ja selle ümbruse korrashoiud, jne). Tingimus ei ole mitmeti mõistetav. Nõuded võsasaetöödele ja metsaraietöödele erinevad heakorratöödele esitatud nõuetest. Hankepassis esitatud leping ei kvalifitseeru nõutud heakorrateenuse tööde lepinguna tingimustes ette nähtud rahalises mahus, mistõttu oli vastustaja hinnangul kaebajate kvalifitseerimata jätmine õiguspärane. Kaebajad pole kordagi väitnud, et pakkumise koosseisus esitatud referentsleping oleks tegelikkuses sõlmitud sellistele heakorratöödele, mida nõuti vastustaja poolt väljakuulutatud hankes; 3) kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud. Küsitav on ka nõutava kahju suurus, sest käesoleval juhul ei ole kindel, et kaebajatel oleks üldse võimekust nõutaval viisil ja määral töid teostada. Lepingu täitmisel tekiks kaebajatel teatud kulutusi, mistõttu kogu lepingu maksumust ei saa automaatselt arvestada võimaliku kasuna.

9. Kolmas isik taotleb vastuses kaebuse rahuldamata jätmis kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) RHS § 104 lg 11 annab hankijale võimaluse pakkuja kvalifikatsiooni kontrollida täiendavaid tõendeid küsimata, kui need dokumendid või andmed on talle andmekogus olevate andmete põhjal tasuta kättesaadavad. Riigihangete registris oli referentslepingu projekt, mille kohaselt oli lepingu esemeks võsasaetööd: 1) metsauuenduse hooldamine (eesmärgipuuliigi taimede vabastamine rohttaimedest ja võsast tulenevalt metsa iseloomust); 2) valgustusraie (puistu liigilise koosseisu kujundamine ja eesmärgipuuliigi kasvutingimuste parandamine puistu harvendamise teel võsavõi ketassaega); 3) liinitrasside aluse võra raie (liinitrasside aluse, teeja kraaviäärse võsa raiumine võsavõi ketassaega); 4) metsaistutus (raiesmikule avajuursetevõi potitaimede istutamine ettevalmistatud või ettevalmistamata pinnasele. Vajadusel toimub istutuseelselt taimede vedamine metsa ja ajutine maassekaevamine raiesmiku lähedusele); 5) külvamine (raiesmikul puuseemnete külvamine). Seega nähtus lepingu projektist üheselt see, milliste tööde tegemiseks oli riigihange läbi viidud ja leping sõlmitud. Lepingu sisu ei ole muutunud. Tegemist ei olnud heakorratööde lepinguga;

3-21-653 5(9) 2) kuna kvalifikatsiooni kontrollimise eesmärgiks on kindlaks teha, kas pakkuja on eeldatavasti suuteline sõlmitavat hankelepingut nõuetekohaselt täitma, ei vasta tingimusele igasugused heakorratöödega sarnased tööd, vaid üksnes sellised tööd, mis oma olemuselt, esitatud nõuete, töömeetodite ja kasutatavate töövahendite poolest on samasugused tellitavate töödega. Asjaolu, et kaebajad on suutnud täita lepingut, järgides mh mingisuguseid kvaliteedinõudeid, ei tähenda, et nad suudaksid täita käesolevas menetluses vaidluse all olevat henkelepingut, mille sisu oluliselt referentslepingust erineb; 3) hankija ei ole öelnud, et kaebajate viidatud referents peab olema täidetud hankes märgitud CPV koodiga kattuva referentsi osas. Hankija märkis, et CPV koodid viitavad sellele, et kaebajate referentsleping ei ole heakorratööde leping.

10. Tallinna Halduskohus lubas 11. mai 2021. a otsusega muuta hankija 18. veebruari 2021. a otsuse tühistamisnõude õigusvastasuse tuvastamise nõudeks ning esitada kahju hüvitamise nõude (resolutsiooni p 1). Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 2) ning mõistis kaebajatelt solidaarselt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulu 921,67 eurot. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kuna hankeleping on sõlmitud, ei saa vaidlustatud otsust tühistada. Kuigi RHS § 185 lg 5 kohaselt tuleks tuvastamisnõude osas läbida kohustuslik kohtueelne menetlus, on menetlusökonoomia kaalutlusest õige lubada nõuet muuta; 2) hankija kohaldas pöördmenetlust (RHS § 52 lg 3); 3) hankija leidis, et pakkujad ei olnud viimase 60 kuu jooksul täitnud vähemalt ühte heakorratööde lepingut kogumaksumusega 120 000 eurot (ilma käibemaksuta); 4) kvalifitseerimistingimuse kohaselt peab pakkuja „olema täitnud viimase 60 kuu jooksul vähemalt ühe heakorratööde lepingu kogumaksumusega 120 tuhat eurot ilma käibemaksuta.“ Kaebajad ei väida, et hankija oleks nende viidatud referentslepinguid valesti sisustanud. Vaidluse all on küsimus, kas viidatud lepingus kajastatud tegevus on käsitatav heakorratööna. Seetõttu ei lasunud hankijal kohustust küsida täiendavat selgitust. Kaebajad pole ka ise toonud välja seda, mis neil esitamata jäi; 5) kaebajate esitatud referentsleping nr 3-2.5.3/181317332 ei sisalda töid, mida saaks pidada kvalifitseerimise tingimustes viidatud heakorratöödeks; 6) kvalifitseerimise tingimustes pole heakorratööd defineeritud. Heakorratöö mõiste tuleb seega avada muu hulgas hanke alusdokumentides määratletud riigihanke objekti ja hankelepingu eseme abil. Hankija soovib tellida heakorrateenust, et hoida korras avalikuks kasutamiseks mõeldud haljasalasid (riigihanke alusdokument p 1.6). Tööd on täpsemalt nimetatud heakorratööde tehnilise kirjelduse p-s 3.4: muru niitmine/trimmerdamine, hekkide hooldus, põõsaste kärpimine, lehtede ja mahakukkunud okste koristus ning äravedu haljasaladelt, prügi koristus jne (vt ka hankelepingu p-d 1.1; 1.2 ja 2.3). Riigihanke objekt ja hankelepingu ese vastavad ka Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 31. augusti 2019. a määrusega nr 15 „Põhja- Pärnumaa valla heakorraeeskiri“ taotletavatele eesmärkidele. Heakorraeeskirja eesmärk on tagada vallas puhtus ja heakord (§ 1 lg 1). Heakorratööd on tolmu, liiva, peenkillustiku, prügi, okste, lume, jää jm koristamine, hekkide pügamine ning libedusetõrje teostamine, muru ja rohu niitmine ning maha langenud puulehtede, tuulemurru ja -heite koristamine (heakorraeeskirja § 1 lg 3 p 4). Hankelepingu ese ja määrus loetlevad avalike kohtade (sh haljasalade) korrashoidmiseks nõutavad tegevused, mida käsitatakse heakorratööna; 7) kaebajate viidatud referentsleping nr 3-2.5.3/181317332 sisaldab: 1) metsauuenduse hooldamist (eesmärgipuuliigi taimede vabastamine rohttaimedest ja võsast tulenevalt metsa iseloomust); 2) valgustusraiet (puistu liigilise koosseisu kujundamine ja eesmärgipuuliigi kasvutingimuste parandamine puistu harvendamise teel võsavõi ketassaega); 3) liinitrasside aluse võsa raiet (liinitrasside aluse, teeja kraaviäärse võsa raiumine võsavõi ketassaega); 4) metsaistutust (raiesmikule avajuursetevõi potitaimede istutamine ettevalmistatud või ettevalmistamata pinnasele. Vajadusel toimub istutuseelselt taimede vedamine metsa ja ajutine

3-21-653 6(9) maassekaevamine raiesmiku lähedusele); 5) külvamist (raiesmikul puuseemnete külvamine). Viidatud tööd ei ole võrreldavad avalike suurte haljasalade heakorra tagamisega, mille tarvis tehtavad tööd on täpsemalt kirjeldatud heakorratööde tehnilise kirjelduse p-s 3.4; 8) asjaolu, et kaebajate viidatud referentslepingu kohaselt tegi üks kaebajatest ka metsauuenduslikke töid, mille käigus ühe osana tuleb taimed vabastada rohttaimedest ja võsast ning sh trimmerdada, ei võrdsusta referentslepingus märgitud töid heakorratöödega. Heakorratööd hõlmavad laiemaid ülesandeid, kui üksnes niitmist ja trimmerdamist, sisaldades mh hekkide hooldust ja põõsaste kärpimist, lehtede, okste ja prügi koristust ja äravedu jms tegevusi avaliku haljasala korrashoidmiseks; 9) kuigi kvalifitseerimise tingimus ei teinud viidet CPV koodile 77314000-4 (maa-alade hooldusteenused), ei järeldu sellest, et hankijal ei olnud õigust sellele viidata, kui ta põhjendas metsauuendustööde ja heakorratööde erinevust. Hankija ei ole kaebajatele ette heitnud, et referentslepingus puudus viide vastavale CPV koodile, vaid üksnes selgitanud koodi abil tööde erinevat iseloomu; 10) Audru haljasalade ja kalmistute hoolduse leping on küll heakorratööde kohta, kuid ei vasta kvalifitseerimise tingimustes toodud maksumuse nõuetele. Selle maksumus oli 13 351 eurot ehk alla 120 000 euro.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

11. Kaebajad taotlevad apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ning kaebuse rahuldamist. Apellandid esitasid kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebajad lähtusid heakorratöö sisustamisel heakorratööde tehnilise kirjelduse p-st 3.4 ja heakorratööde lepingu p-st 1.2. Kaebajad esitasid oma kvalifikatsiooni tõendamiseks referentslepingu, mille p 2.2 kohaselt oli kaebajate kohustuseks hooldada metsauuendust: taimede vabastamine rohttaimedest ja võsast tulenevalt metsa iseloomust. Hooldamine viiakse läbi ülepinnaliselt, koridoridena või taimede ümber vähemalt 50 cm raadiuses. Metsauuenduse hooldamine seisneb muru ja võsa trimmerdamises nõutud puuliikide ümbrusest vastavalt kehtivale kvaliteedija keskkonnanõuetele, et tagada soodsad tingimused puude kasvuks. Halduskohus on ekslikult leidnud, et heakorratööd piirduvad haljasaladega. Töid teostatakse ka muudel aladel; 2) kui vastustaja tegelik huvi oleks olnud sõlmida heakorratööde leping vastavalt haljasalade hooldamiseks, oleks ta viidanud CPV koodile 77314000-4. Kaebajate viidatud referentsleping vastab hankelepingu eesmärgile ja seda oleks tulnud arvestada; 3) hankija ei ole hanke alusdokumentides määratlenud, et pakkuja tehniline ja kutsealane pädevus peaks vastama kõikidele hanke alusdokumentides viidatud töödele. Kaebajate referentslepingu arvestamata jätmine rikub seega võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtteid; 4) vastustaja jättis referentslepingu arvestamata põhjusel, et leping on täitmisel. Vastustaja on rikkunud seega kaalutlusõigust. Seda küsimust ei ole halduskohus käsitlenud; 5) kuna hankija ei küsinud selgitusi, rikkus ta kaalutlusõigust ja uurimiskohustust.

12. Hankija taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) vaidlustatud otsus on õiguspärane. Võsa trimmerdamised ei ole samastatavad heakorratöödega. Heakorratööd hõlmavad niitmist, okste koristamist, puude ja põõsaste piiramist, tiigi puhastamist, kalmistu heakorda, muinsuskaitsealuse pargi hooldamist, mänguväljakute ja selle ümbruse korrashoidu jne. Hankija peab olema kindel, et pakkuja on suuteline täitma heakorratööde lepingut nõuetekohaselt;

3-21-653 7(9) 2) kvalifitseerimistingimus nägi ette nõuded, et tegemist peab olema heakorratööde lepinguga, see pidi olema täidetud 21. detsembriks 2020 ja lepingu kogumaksumus pidi olema 120 000 eurot. Kõik need tingimused pidid koos esinema; 3) hankija ei saa laiendada kvalifikatsiooninõudeid kaebajale soodsamas suunas, kuna see rikuks võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtteid; 4) hankija ei ole selgituste küsimata jätmisega RHS-i rikkunud; 5) RMK tõendist tuleneb, et kaebajad on teostanud metsakasvanduslikke töid, mitte heakorratöid. Riigihangete registrist nähtub võsasaetööde töövõtuleping, mille p 4.1 kohaselt oli lepingu esemeks valgustusraie, liinitrasside aluse võsa raie ja metsauuenduse hooldamine.

13. Kolmas isik taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kolmas isik jääb varem esitatud seisukohtade juurde; 2) halduskohus pole kaebajate seisukohti käsitledes oluliselt menetlusnorme rikkunud; 3) VAKO otsust ei saa tühistada, kuna VAKO lahendas vaidlustuses otsuse kehtetuks tunnistamist. Kohtumenetluses muutus tühistamisnõue tuvastusnõudeks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Vaidluse all on küsimus, kas hankija on õiguspäraselt jätnud kaebajad kvalifitseerimata põhjusel, et tõendatud pole asjaolu, et kaebajad oleksid viimase 60 kuu jooksul täitnud vähemalt ühe heakorratööde lepingu kogumaksumusega 120 000 eurot (ilma käibemaksuta).

15. RHS § 98 lg 1 ning § 101 lg 1 p 2 ja lg 2 kohaselt võib hankija pakkujalt nõuda vastavalt hankelepingu alusel tellitava teenuse olemusele, kogusele ja kasutusviisile nimekirja hankija kindlaksmääratud tunnustele vastavate teenuste osutamise lepingutest, mis on täidetud riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul, koos teabega nende maksumuse, kuupäevade ja teiste lepingupoolte kohta. Hankija jätab pakkuja kvalifitseerimata, kui pakkuja ei esita hankija antud tähtajaks kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalikke dokumente.

16. Hankija oli kehtestanud kvalifitseerimise tingimuse järgmises sõnastuses: „Pakkuja peab olema täitnud viimase 60 kuu jooksul vähemalt ühe heakorratööde lepingu kogumaksumusega 120 tuhat eurot ilma käibemaksuta.“

17. Hankemenetluses esitati nõude täitmise kohta võsasaetööde töövõtuleping nr 3-2.5.3/181317332 (dtl 342–349) ja Audru haljasalade ja kalmistute hoolduse leping.

18. Hankija asus seisukohale, et võsasaetööde töövõtuleping ei olnud käsitatav heakorratööde lepinguna, kuna see puudutas metsaraieteenuseid ja muid mitmesuguseid metsandusega seotud teenuseid, ning see leping oli alles täitmisel. Haljasalade ja kalmistute hooldustööde lepingu alusel teostatavad tööd olid küll käsitatavad heakorratöödena, kuid lepingu maksumus (s.o 13 351 eurot) jäi alla nõutud maksumuse.

19. Vaidlust ei ole selle üle, et haljasalade ja kalmistute hooldustööde leping üksinda ei ole piisav tõendamaks kaebajate tehnilist ja kutsealast pädevust, kuna selle maksumus oli 13 351 eurot.

20. Menetlusosaliste vahel on vaidlus selle üle, kas võsasaetööde töövõtulepingut saab käsitada heakorratöö lepinguna hanke alusdokumentide mõttes. Kaebajad on kokkuvõtlikult

3-21-653 8(9) seisukohal, et heakorratöödena tuleb käsitada ka metsauuenduse hooldamist (s.o taimede vabastamist rohttaimedest ja võsast ning hooldamise läbi viimine ülepinnaliselt, koridoridena või taime ümbert vähemalt 50 cm raadiuses). Kaebajad märgivad, et metsauuenduse hooldamine on sisult muru ja võsa trimmerdamine puuliikide ümbert, et tagada puudele soodsad kasvutingimused.

21. Ringkonnakohus jääb 23. aprilli 2021. a määruse p-s 17 võetud seisukoha juurde, et hanke alusdokumentides pole heakorratööde mõistele definitsiooni antud, mistõttu tuleb see mõiste avada muu hulgas hanke alusdokumentides määratletud riigihanke objekti ja hankelepingu eseme abil. Hankija tahteks on tellida heakorrateenust, et hoida korras avalikuks kasutamiseks mõeldud haljasalasid (riigihanke alusdokument p 1.6). Heakorratööde tehnilise kirjelduse p 3.4 kohaselt hõlmavad haljasalade hooldustööd muru niitmist/trimmerdamist, hekkide hooldust ja põõsaste kärpimist, sügist/kevadist lehtede koristust ja maha kukkunud okste koristust ning äravedu haljasaladelt ning prügi koristust ja üldist heakorda niidetavatel aladel. Hankelepingu kohaselt on lepingu esemeks avalikuks kasutamiseks mõeldud haljasalade niitmine, trimmerdamine, lehtede ja okste koristamine ja äravedu, hekkide ja põõsaste piiramine ja pügamine jms tegevus, sh murdunud okste ja prahi regulaarne koristamine (hankelepingu p-d 1.1, 1.2 ja 2.3). Riigihanke objekt ja hankelepingu ese vastavad Põhja- Pärnumaa valla heakorraeeskirjaga taotletavatele eesmärkidele. Heakorraeeskirja eesmärk on tagada vallas puhtus ja heakord (§ 1 lg 1). Heakorratööd on tolmu, liiva, peenkillustiku, prügi, okste, lume, jää jm koristamine, hekkide pügamine ning libedusetõrje teostamine, muru ja rohu niitmine ning maha langenud puulehtede, tuulemurru ja -heite koristamine (heakorraeeskirja § 1 lg 3 p 4). Hankelepingu ese ja määrus loetlevad avalike kohtade (sh haljasalade) korrashoidmiseks nõutavad tegevused, mida käsitatakse heakorratööna.

22. Kaebajate viidatud võsasaetööde töövõtuleping ei ole käsitatav käesoleva otsuse p-s 20 nimetatud heakorratööde teostamise lepinguna, kuna selle lepingu esemeks olid: 1) metsauuenduse hooldamine (eesmärgipuuliigi taimede vabastamine rohttaimedest ja võsast tulenevalt metsa iseloomust); 2) valgustusraie (puistu liigilise koosseisu kujundamine ja eesmärgipuuliigi kasvutingimuste parandamine puistu harvendamise teel võsavõi ketassaega); 3) liinitrasside aluse võsa raie (liinitrasside aluse, teeja kraaviäärse võsa raiumine võsavõi ketassaega); 4) metsaistutus (raiesmikule avajuursetevõi potitaimede istutamine ettevalmistatud või ettevalmistamata pinnasele. Vajadusel toimub istutuseelselt taimede vedamine metsa ja ajutine maasse kaevamine raiesmiku lähedusele); 5) külvamine (raiesmikul puuseemnete külvamine). Kaebajate esitatud lepingu esemeks oli seega valgustusraie, liinitrasside aluse võsa raie ja metsauuenduse hooldamine.

23. Kuigi ka metsauuenduse hooldamiseks tehakse osaliselt sarnaseid töid, mida tehakse avalike haljasalade puhtuse ja heakorra tagamiseks (nt niitmine ja trimmerdamine), ei järeldu sellest, et metsauuenduse hooldus tuleks võrdsustada heakorratööga. Heakorratööd ei ole üksnes metsas taimede ümbert niitmine ja trimmerdamine, tagamaks nende kasv, vaid see hõlmab endas ka hekkide hooldust ja põõsaste kärpimist, lehtede, okste ja prügi koristust ja äravedu jms tegevusi avaliku haljasala korrashoidmiseks. Kaebaja seisukohast ei ole välja loetav, et metsauuenduse hoolduse raames oleks ta teostanud ka viimati nimetatud töid. Kõik need viimati nimetatud tegevused ei ole teostavad üksnes trimmeriga. Kuna kaebaja väidetud tööde iseloom ei kattu olulises osas hankelepinguga tellitava teenuse iseloomuga, pole õige kaebaja tehtavat metsauuenduse hooldust võrdsustada avaliku haljasala heakorratööga. Kaebaja viidatud võsasaetööde töövõtulepingu seos heakorratöödega jääb seega liiga kaugeks.

24. Hankija ei ole hanke alusdokumentides sõnastanud kvalifitseerimise tingimust selliselt, et heakorratöödega samaväärsed või sarnased tööd oleksid võrdsustatud

3-21-653 9(9) heakorratöödega. Tegemist on kehtiva tingimusega, millest tuli hankijal juhinduda, tagamaks riigihanke menetluse läbipaistvus ja pakkujate võrdne kohtlemine. Heakorratööde mõiste avarama tõlgendamise korral tekiks oht, et mõni pakkuja, kes omas heakorratöödega samaväärset või sarnaset lepingut, võis jätta hankemenetluses pakkumuse esitamata. Kui kaebaja hinnangul oli tegemist diskrimineeriva või ebaproportsionaalse tingimusega, tulnuks seda (heakorratööde) tingimust vaidlustada.

25. Ringkonnakohtu hinnangul on hankija tuginenud õigesti ka asjaolule, et vaidlusalune leping ei olnud täidetud. Vaidlusalune kvalifitseerimise tingimus ei sisaldanud mitte üksnes lepingu maksumuse nõuet, vaid ka nõuet selle kohta, et leping oleks täidetud. Tegemist oli kehtiva tingimusega, mida ei ole vaidlustatud. Viimati nimetatud tingimuse mõtteks on tagada kontrollimine selle üle, kas pakkuja on varem sõlmitud suuremahulist lepingut lepingu kehtivuse perioodil lõpuni täitnud. Pakkuja, kes on küll täitnud lepingu 120 000 euro ulatuses, aga on selle nt üles ütelnud või jätnud lõpuni täitmata, ei pruugi olla usaldusväärne teenuse pakkuja kogu lepingu kehtivuse perioodi jooksul. Kaebajate viidatud leping ei olnud tähtpäevaks täidetud, vaid seda tuli täita kuni 31. detsembrini 2021.

26. Halduskohus on õigesti märkinud, et hankijal ei lasunud kohustust küsida kaebajatelt selgitusi, kuna asjaolude üle vaidlust ei esinenud. Küsimus seisnes selles, kuidas tuli kaebajate võsasaetööde töövõtuleping õiguslikult kvalifitseerida, s.o, kas heakorratöö lepinguna või mitte.

27. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus õigesti järeldanud, et vaidlustatud otsus oli õiguspärane, ning jätnud kaebuse rahuldamata. Sellest tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.

28. Kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud 2780 eurot (riigilõiv 1280 eurot ja õigusabikulu 780 eurot) jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). Kolmas isik taotleb apellatsiooniastmes kaebajalt õigusabikulu 373,33 euro välja mõistmist. Kolmandale isikule osutati õigusabiteenust 2 tundi ja 40 minutit, tunnihinne 140 eurot. Kolmas isik taotleb õigusabikulude hüvitamist ilma käibemaksuta, kuna ta saab sisendkäibemaksu maha arvata. Ringkonnakohtu hinnangul on kolmanda isiku õigusabikulu põhjendatud ja vajalik HKMS § 109 lg 6 mõttes ning see tuleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)