Legislator Case Law & Legislation
2-17-111830/31 AI generated

2-17-111830/31 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-17-111830/31
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S

Legislator headnote

AI generated

2-17-111830/31 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: K O H T U O T S U S

Keywords

AI generated
metal waste metal pollution compliance with technical standards trade association compensation fund technical barriers collective agreement
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.06.2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-111830

Kohtuasi

Tehnokeskus OÜ hagi Elteks Metall OÜ vastu võla

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 03.03.2021 otsus

Kaebuse esitaja, liik ja hind

Elteks Metall OÜ apellatsioonkaebus, hind 1360 eurot 47

senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Tehnokeskus OÜ (registrikood 11159703),

esindaja vandeadvokaat Martin Kruus

Kostja Elteks Metall OÜ (registrikood 12241074), esindaja

Oliver Ennok

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 03.03.2021 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda.

3. Mõista Elteks Metall OÜ-lt Tehnokeskus OÜ kasuks välja menetluskulude hüvitis

apellatsioonimenetluses 650 eurot. Kohustada Elteks Metall OÜ-d tasuma

Tehnokeskus OÜ-le viivist hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

2

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Tehnokeskus OÜ (hageja/töövõtja) esitas 05.06.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Elteks Metall OÜ-lt (kostja/tellija) 1 751,27 euro saamiseks. Kohus tegi

kostjale makseettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. Seoses vastuväite esitamisega

lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetlus ja andis nõue üle Harju Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas hagi 26.09.2017.

2. Hageja nõudis kostjalt võlgnevust 1 307,64 eurot ja seadusjärgses määras viivist 52,83 eurot.

Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.

3. Hagiavalduse kohaselt teostas hageja kostja tellimusel 2017 märtsikuus metalldetailide

töötlemisega seonduvaid töid (valdavalt torude painutustööd). Tööd anti tellijale üle ja teostatud

tööde eest väljastas hageja tellijale arved nr 0104, 0105, 0106, 0109, ja 0110 (kokku summas

1 307,64 eurot). Arvete tasumise tähtaeg oli 29.03.2017. Kostja vastuväiteid hageja töödele ei

esitanud, kuid arveid ei tasunud.

Kostja vastuväited

4. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja jättis hagejale arved

tasumata. Töövõtjal puudus nõudeõigust, kuivõrd kostja teostas töövõtja nõude osas

tasaarvestuse. Kostja tarnis 07.03.2017 hagejale materjali 522 jaomeetrit (saateleht nr 349).

Hageja andis kostjale valmistoodangu üle 18.03.2017 ja 24.03.2017 saatelehtedega nr 170318A

ja nr 170324A kokku 371 jaomeetrit. Töövõtja jättis tellijale tagastamata 151 jaomeetrit

materjali. Sellest tulenevalt oli kostjal hageja vastu nõude 2 808,60 eurot.

Menetluse edasine käik

5. Maakohus jättis 18.12.2017 hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tallinna

Ringkonnakohus 26.02.2019 tühistas maakohtu otsuse ja tegi tasaarvestuse reservatsiooniga

osaotsuse, millega hagi rahuldas. Kostjal tuli hagejale tasuda võlg 1 307,64 eurot ja viivis

52,83 eurot. Tasaarvestuse vastuväite lahendamise ja menetluskulude jaotuse osas saatis asja

uueks läbivaatamiseks maakohtule.

Maakohtu otsus

6. Maakohus jättis rahuldamata kostja tasaarvestuse vastuväite ja jättis kõik menetluskulud

kostja kanda. Kohus määras kindlaks, et kostjal tuli hüvitada hagejale menetluskulude hüvitis

1 934 eurot ja tasuda menetluskuludelt viivist seadusjärgses määras alates kohtulahendi

jõustumisest kuni selle täitmiseni. Maakohus lahendas 03.03.2021 otsusega vaid kostja

tasaarvestuse vastuväidet võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 1 ja § 220 lg 4 alusel.

Pooled ei vaielnud, et nende vahel oli sõlmitud töövõtuleping. Kohus leidis, et kostja nõude

alus on VÕS § 626 lg 1, mille kohaselt peab käsundisaaja käsundiandjale välja andma selle,

mida ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks

sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. Seega võis kostja nõuda hagejalt töö tegemisest

üle jäänud materjali tagastamist kostjale. Selleks tuli välja selgitada, kui palju materjali tarnis

kostja hagejale töö tegemiseks ning kui mitu meetrit painutatud torusid hageja kostjale tagastas.

Vaidlus puudus töövõtja hinnapakkumiste ning 18.03.2019 ja 24.03.2019 saatelehtede sisu

õigsuse osas. Pooled vaidlesid kostja saatelehe nr 349 (tl 45) olemasolu ja asjassepuutuvuse

üle. Hageja 16.03.2017 (tl 64) ja 23.03.2017 (tl 66) hinnapakkumiste ning hageja 18.03.2017

3

saatelehe nr 170318A (tl 46) ja 24.03.2017 saatelehe nr 170324A (tl 47) sisud olid torude

koguse osas kattuvad, s.o hinnapakkumises ja saatelehtedes kajastatud teostatud töö maht, 371

jaomeetrit painutatud torusid D48,3x3,2R100N90P1, kattus. Poolte vahel sõlmitud lepingust,

mis sõlmiti e-kirjade vahetamise teel 06.03.2017-23.03.2017 (tl 62-67), ei nähtunud kokkulepet

tarnitavate torude koguse kohta ega töö teostamisest üle jääva materjali võimaliku edasise

käitlemise kohta.

Hageja ei saanud tõendada negatiivset asjaolu, s.t asjaolu, et ta ei saanud kostjalt väidetud

koguses torusid. Seega lasus tõendamiskoormis hagejale üle antud torude koguse kohta kostjal

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 alusel. Kostja ei esitanud täiendavaid

tõendeid hagejale väidetavalt üle antud torude koguse kohta, vaid tugines tasaarvestuse

materiaalse alusena saatelehele nr 349. Asjaolu, et saatekiri nr 349 ei olnud usaldusväärne,

tõendas tellija esindaja 06.03.2017 kiri töövõtjale (tl 63), milles esindaja ütles, et teine partii

torusid saabub homme, s.o 07.03.2017 ning sisaldab ka eelmise tellimuse materjale. Kostja

kirjast nähtus, et 07.03.2017 kostjapoolne materjalitarne peaks sisaldama ka 5 väravat. Kohtule

esitatud saateleht nr 349 väravate olemasolu väidetavas tarnes ei kajastanud. Samuti ei olnud

eluliselt usutav, et tellija majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuna, tarnis hagejale peaaegu

kolmandiku võrra rohkem materjali, kui oli vajalik töö tegemiseks. Kostja tellijana pidi teadma,

kui suure koguse ta tellib ning kui palju kulub selleks materjali (VÕS § 643 ja 644 lg 1).

Vaidluse all polnud, et tellija sai viimase partii valminud tööst kätte 24.03.2017. Esmakordselt

teavitas kostja hagejat väidetavalt tagastamata materjalist alles 19.05.2017 e-kirjaga (tl 34). Ei

olnud eluliselt usutav, et kostja ootas väidetavalt tagastamata materjali kohta nõude esitamisega

ligi kaks kuud. Majandus- ja kutsetegevuses tegutsev kostja pidi valminud töö viivitamatult üle

vaatama, veenduma kokkulepitud töö kvaliteedis ning jälgima, et muud võimalikud

lepingutingimused oleks hageja poolt nõuetekohaselt täidetud. Kui kostja väitis, et tarnis

hagejale 522 jaomeetrit torusid ja tagasi sai sellest 371 jaomeetrit, siis väidetavalt ülejäänud

torude kogus moodustab ligi kolmandiku väidetavalt tarnitud torude mahust. Tegemist oli nii

suure materjalikogusega, et tellija pidi majandus- ja kutsetegevuses tegutsejana märkama nende

puudumist saadud töö vastuvõtmisel ja reageerima sellele mõistliku aja jooksul. Kohtu

hinnangul polnud kostja nõue väidetavalt enamtarnitud torude tagastamiseks esitatud mõistliku

aja jooksul.

Kohtu hinnangul kinnitas töövõtjale töö teostamiseks vajaliku koguse torude tarnimist, mitte

suurema koguse tarnimist, hageja töötaja SLi 10.07.2019 kiri (tl 104), milles ta kirjeldas töö

teostamise protsessi ja tellimuse asjaolusid. See oli lubatav tõend. Kohtu jaoks oli usutav, et

hageja tegi kostjale hinnapakkumise lähtudes kostja tellimusest, sest hageja hinnapakkumine

sisaldas detailide täpseid mõõte. Seega pidi hagejal olema teada hinnapakkumise tegemiseks

kostja tellimuse sisu. Samuti pidi kostja hinnapakkumise küsimiseks teadma vajalike detailide

arvu ning selleks kuluva materjali kogust. Seetõttu ei olnud usutav kostja väide, et ta tarnis

töövõtjale töö teostamiseks igaks juhuks rohkem materjali. Tellija majandus- ja kutsetegevuses

tegutsejana pidi teadma kui palju materjali oli töö teostamiseks vajalik ning seda eriti olukorras,

kus ta esitas hagejale hinnapakkumise saamiseks detailse tellimuse. Eeltoodust tulenevalt oli

usutav seletuses toodud väide, et kostja tarnis hagejale töö teostamiseks sobivasse pikkusesse

lõigatud torud.

Kostja käitumine oli ka vastuoluline. Tellija võttis valminud töö vastu ilma märkusteta, kuid ei

tasunud töövõtja esitatud arvet. Kostja esitas vastuväited tehtud tööle alles peale hagejalt

tasumata arve kohta meeldetuletuse saamist. Tasaarvestuse teostas kostja 04.09.2017, kuigi

maksekäsu kiirmenetluses 26.06.2017 esitatud vastuväites (tl 13) väitis, et nõue oli juba

tasaarveldatud. Kohtu hinnangul oli kostja tegevus vastuolus hea usu põhimõttega ning

tasaarvestusavalduse esitamine oli tingitud tellija soovist vältida hageja esitatud arve tasumist.

4

Kuivõrd tellija ei tarninud hagejale torusid rohkem kui hageja peale töö teostamist kostjale

tagastas, siis puudus kostjal hageja vastu nõue, mida tasaarvestada. Kuna kostjal puudus

tasaarvestatav nõue, siis kuulus hagi rahuldamisele. VÕS § 113 lg 1 alusel kuulus rahuldamisele

ka töövõtja viivisenõue.

Apellatsioonkaebus

7. Kostja palus maakohtu otsus tühistada ja teha uus, millega rahuldada kostja

tasaarvestusavaldus või saata asi läbivaatamiseks uuesti maakohtule eelmenetluse staadiumis.

Kohus ei põhjendanud, miks ta ei lugenud usutavaks kostja esitatud tõendit (saateleht nr 349)

ning kuidas ja mille alusel kostja hagejale vaidlusalused torud üle andis. Kohus arvestas

ebaõigesti hageja töötaja kirjaliku selgitusega. Töövõtja ei taotlenud töötaja vande all üle

kuulamist või selle asendamist kirjalike ütlustega. Nimetatud tõendile rajatud kohtuotsus oli

ebaõige ja see tõi kaasa poolt ebavõrdse kohtlemise ja väära kohtulahendi.

Kostja saatis hagejale hinnapäringu 06.03.2017 ning tarnis torud 07.03.2017. Kuivõrd kostja ei

teadnud torude tarnimise ajahetkel seda, kui suurt kogust torusid täpsemalt on tööde

teostamiseks vaja, siis tarnitigi töövõtjale torusid 522 jaomeetrit ehk kostja tarnis teadlikult

hagejale suurema koguse torusid, et tööd saaksid kindlasti õigeaegselt tehtud ning et hagejal ei

tuleks materjalist puudust. Töövõtja saatis tellijale hinnapakkumise aga alles 16.03.2017 ja

23.03.2017 ning alles hinnapakkumistest selgus see, kui suur on valmistoodangu jooksva meetri

kogus. Tõenditest nähtus, et arvestades torude ja materjali mõõte, tarniski kostja enam materjali.

Samas ei olnud teada, kui ökonoomselt hageja allesjäänud torujuppe kasutas ja painutas.

Hagejal ja kohtul puudus alus kahelda torude vastuvõtja isikus. Hageja ei tõendanud väidet, et

töödest jäi alles maksimaalselt 40-50 kg materjali, mis tagastati kostjale koos teostatud töödega.

Vastustaja seisukoht

8. Hageja vaidles kostja apellatsioonkaebuse vastu, palus jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel. Kostja

apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

10. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuste läbivaatamisel ja

lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad

kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või

ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist

vajalikuks.

11. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme

õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Apellatsioonkaebuses kordab kostja suures osas

maakohtus esitatud taotlusi ja väiteid. Maakohus on nendele hinnangu andnud ja käsitlenud

neid piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse

põhjendustega ja neid ei korda (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebustele märgib

ringkonnakohus järgmist.

12. Maakohtu istungil kinnitasid pooled, et vaidlus puudus hageja hinnapakkumiste ning

18.03.2019 ja 24.03.2019 saatelehtede sisu ja õigsuse osas. Maakohus leidis õigesti, et tellija

kohustus oli tõendada materjali ja selle koguse üleandmist 07.03.2017 hagejale. Kuivõrd hageja

ei tunnistanud kostja tasaarvestuse vastuväidet, so et tal oli tagastamata kostjale ligi 1/3 saadud

materjalist maksumuses 2808,60 eurot, tuli kostjal oma väiteid tõendada. Kostja esitas oma

5

väite tõendamiseks vaid 07.03.2017 saatelehe nr 349. Hageja selgitusel esitati see tõend

esmakordselt maakohtus. Lisaks asus kostja hageja nõudele vastu väitma alles siis, kui hageja

oli kostjale 15.05.2017 meelde tuletanud märtsis tasumisele kuulunud arvete (tlk 31-33)

tasumist ja teatanud viivise nõudest. Maakohus analüüsis kostja esitatud tõendi väärtust ja

usaldusväärsust kohtuotsuses ning jõudis õigele ja põhjendatud järeldusele, et esitatud

dokument ei ole piisav tõendamaks, olukorras, kus hageja kostja nõuet ei tunnista, et kostja oli

hagis märgitud koguses materjali hagejale üle andnud. Samuti ei teki kostja poolt 04.09.2017

esitatud arvest M00090 ning avaldusest hagejale kohustust tasuda väidetavalt tagastamata

jäetud materjali eest. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud selgitused ei ole praegusel juhul

piisavalt veenvad maakohtu järelduste muutmiseks ja põhjenduste ümberlükkamiseks. Kostja

andis samu selgitusi ka maakohtus ja maakohus hindas neid asja lahendamisel. Tellija nõude

rahuldamata jätmise põhjus polnud seotud torude vastuvõtjaga isikuga. Nõude lahendamiseks

oli tellijal vaja tõendada, et ta andis hagejale üle 151 jaomeetrit rohkem materjali - hageja ei

pidanud tõendama, et sai täpse koguse materjali. Kostja oma väiteid ei tõendanud. Alles pärast

nimetatud asjaolu tuvastamist oleks kohus saanud asuma tuvastama, kas ja kui palju töövõtja

kostjale materjali tagastas. Kostja vastuväited hageja tõendamiskoormise täitmata jätmise kohta

ei ole praegusel juhul asjakohased.

Kostja vastuväited, mille kohaselt ei oleks kohus võinud arvestada hageja esitatud tõendiga

(hageja töötaja 10.07.2019 kirjalikud selgitused), ei ole õige. Tegemist on dokumentaalse

tõendiga (TsMS § 272 lg 2), mida tuli hinnata koos muude tõenditega. Maakohus viitas õigesti

kehtivale kohtupraktikale ega eksinud, kui võttis tõendi asja materjalide juurde.

TsMS § 232 lg 1 sätestab, et kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt,

täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise

esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise

kohta. Praegusel juhul ei olnud maakohus eksinud tõendite hindamisel. Kui võlausaldaja oma

väiteid nõude põhjendatuse kohta tõendada ei suuda, ei saa nõuet rahuldada. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagimenetlus on oma olemuselt võistlev

menetlus, milles lähtutakse poolte esitatust (vt Riigikohtu 20.02.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-

12587, p 10 ja 20.06.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 40). Pool määrab ise, mis asjaolud

ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5

lg 2 teine lause). Tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus,

dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus (TsMS § 229). Kohus selgitas

pooltele 10.06.2019 kohtuistungil tõendamiskoormist, et kostjal tuleb selgitada saatelehega nr

349 seonduvat ja määras pooltele tähtaja seni esitamata tõendite esitamiseks ja samuti

vastaspoole tõenditele ja väidetele vastamiseks aja (t lk 101). Hageja esitas oma endise

töödejuhataja S.Li kirjaliku selgituse, mille kohaselt kostja oli töötlemiseks kohaletoimetatud

torud eelevalt lõiganud sobivasse pikkusesse vastavalt hinnapakkumises näidatud mõõtudele.

Kinnitas, et kostja puhul olid jäägid minimaalsed ja need anti alati tellijale koos tööga üle,

soovides sellega vältida jäätmete käitlemisega seotud kulu. Kinnitas, et kui hageja hakkas paari

kuu möödudes tööde eest väljastatud arvete tasumist nõudma, asus kostja juhataja väitma, et

kostja toimetas töötlemiseks torumaterjali enam kui 160 jaomeetrit rohkem ja kuna seda talle

ei tagastatud, siis ta tasaarvestab materjali maksumuse ja peale tasaarvestust võlgneb hageja

veel kostjale 1448,13 eurot. Kuna kostja täiendavaid tõendeid oma väidete kinnitamiseks ja

hageja väidete ümberlükkamiseks ei esitanud, kuigi maakohus seda teha võimaldas, siis kannab

ta riski, et tema nõuet tasaarvestuseks ei olnud võimalik tõendamatuse tõttu rahuldata.

Ringkonnakohutu hinnangul põhjendas maakohus oma otsust nõuetekohaselt, maakohtu

järeldused on jälgitavad ja maakohus ei eksinud tõendite hindamisel. Apellatsioonkaebuse

6

väited ei anna alust hinnata tõendeid maakohtust erinevalt. Tulenevalt sellest puudub alus

apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis puudub alus maakohtu

menetluskulude jaotuse muutmiseks. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS

§ 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Kuivõrd maakohus määras

kindlaks menetluskulud rahaliselt, siis teeb seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 3).

Hageja menetluskulud apellatsiooniastmes olid õigusabikulud 650 eurot 5 tunni eest

tasumääraga 130 eurot (lisandub käibemaks) järgmiste toimingute eest: otsuse ja

apellatsioonkaebuse sisuline analüüs, vastuse koostamine ja esitamine (4,2 tundi) ning lõpliku

seisukoha, menetluskulude nimekirja koostamine, seisukoha esitamise vastaspoole

menetluskulude nimekirjale (0,8 tundi).

Ringkonnakohtu hinnangul olid hageja esindaja toimingud vajalikud ja põhjendatud TsMS

§ 175 lg 1 mõttes ja olid kooskõlas menetluse käiguga. Arvestades esindaja toimingute ajakulu,

toimingute sisu ja asja keerukust saab käesolevas vaidluses lugeda põhjendatuks ja vajalikuks

tunnitasu suuruseks 130 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 650 eurot

(5x130). Menetluskulud ei sisalda käibemaksu. Kohus rahuldab hageja taotluse

menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks TsMS § 177 lg 4 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)