2-21-7442/9 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-21-7442

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

15.06.2021. a, Jõgeva kohtumaja

Kohtunik

Ülle Raag

Tsiviilasja number

2-21-7442

Tsiviilasi

Makker Grupp OÜ täitemenetluse peatamiseks

täiteasjas nr 185/2021/258

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistungi aeg

Avaldaja:

Makker

Grupp

OÜ

(registrikood:

14628127; aadress: Kaare tee 40, Veibri küla, Luunja

vald, 62220 Tartu maakond; e-post: makker@mail.ee);

Avaldaja seaduslik esindaja: juhatuse liige Jxxxxxx

Kxxxx;

Avaldaja lepingulised esindajad: vandeadvokaat

Elmer Muna ja vandeadvokaadi abi Liis Venelaine

(Advokaadibüroo

WALLES

OÜ;

e-post:

elmer.muna@walless.com; liis.venelaine@walless.com);

Puudutatud isik: Vxxxxx Sxxxxxxx (isikukood:

xxxxxxxxxxx;

aadress:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

vald,

xxxxxxxxxxxx maakond; e-post:);

Puudutatud

isiku

lepinguline

esindaja:

Lea

Kurbel-Kalamees (e-post: lea@etta.ee).

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta Makker Grupp OÜ avaldus täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr

185/2021/258 rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta avaldaja Makker Grupp OÜ kanda.

3. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks TsMS § 177 lg 1 p 2

korras.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates.

ASJAOLUD

1. Makker Grupp OÜ esitas 10.05.2021. a Tartu Maakohtule avalduse (tl 3-5) täitemenetluse

peatamiseks täiteasjas nr 185/2021/258 TMS § 45 alusel. Alternatiivselt pikendada täiteasjas

kohustuse vabatahtliku täitmise kulgemise algustähtaega kuni tsiviilasjas nr 2-17-7339 on

jõustunud menetlust lõpetav lahend.

Avalduse kohaselt tegi Makker Grupp OÜ ainuosanik 20.04.2020. a otsuse, millega kutsus

äriühingu juhatuse liikme kohalt tagasi KxxxxxJxxxxxxx. 2020. a juulis sõlmisid avaldaja ja

puudutatud isik suulise töölepingu ning puudutatud isik asus avaldaja juurde veoautojuhina.

Ajavahemikul 27.07-09.10.2020. a omastas Vxxxxx Sxxxxxxxxkorduvalt avaldaja vara,

tankides kütust isiklikuks otstarbeks. Avaldaja ütles 11.12.2020. a puudutatud isikuga

sõlmitud töölepingu üles usalduse kaotuse tõttu. 11.01.2020. a esitas puudutatud isik

töövaidluskomisjonile avalduse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning hüvitise

nõuetes. Töövaidluskomisjon pidas töövaidlusasjas 18.02.2021. a istungi, kuid selle aega

avaldajaga ei kooskõlastatud. Avaldaja esindajal ei õnnestunud tervisliku seisundi tõttu

istungile ilmuda, millest ta 18.02.2021. a ka töövaidluskomisjoni teavitas. Avaldajal oli mõjuv

põhjus istungile ilmumata jätmiseks. 22.01.2021. a tegi töövaidluskomisjon otsuse, millega

rahuldas Vxxxxx Sxxxxxxxx avalduse osaliselt. 05.03.2021. a edastas töövaidluskomisjon

otsuse avaldaja e-posti aadressile ning palus kinnitada selle kättesaamist. Avaldaja seda ei

teinud, kuna viibis operatsioonil. 12.03.2021. a toimetati otsus tähitud kirjaga kätte Kxxxx

Jxxxxxxxxx, kes ei olnud aga enam äriühingu juhatuse liige. 23.04.2021. a edastas kohtutäitur

Jaanika Pajuste avaldajale täitmisteate otsuse sundtäitmiseks täiteasjas nr 185/2021/158.

Viimati nimetatud kuupäeval sai avaldaja teada, et töövaidluskomisjon on teinud

vastavasisulise otsuse. Avaldaja leiab, et otsuse ei ole talle nõuetekohaselt kättetoimetatud.

07.05.2021. a esitas avaldaja Tartu Maakohtule taotluse Vxxxxx Sxxxxxxxx avalduse

läbivaatamiseks hagimenetluses ning menetlustähtaja ennistamiseks tsiviilasjas nr 2-21-7339.

Avalduse esitamise seisuga ei ole kohus otsustanud taotluse menetlusse võtmist.

Täitemenetluses saabub kohustuse vabatahtliku täitmise tähtaeg 24.05.2021. a.

Avaldaja leiab, et täitemenetluse jätkamine avaldaja suhtes on ebaõiglane, kuna tsiviilasjas nr

2-21-7339 otsustab kohus, kas täitedokument on üldse kehtiv. Seega seni, kuni ei ole

nimetatud tsiviilasjas menetlust lõpetav lahend jõustunud, ei ole välistatud, et täitedokument

on kehtetu ning täitmisteade tuleb tühistada. Täitemenetluse jätkamine on ebaõiglane ka

arvestades avaldaja majanduslikku seisundit. Avaldaja on majanduslikult halvas seisus ja ei

saa lubada endale veel täiendava kahju tekkimist. Avaldajal on märkimisväärne maksuvõlg,

s.o summas 7712,32 eurot. 2021. a I kvartalis oli avaldaja käive kõigest 8907,45 eurot.

Avaldaja majanduslikku seisu õõnestas ka fakt, et puudutatud isik omastas korduvalt talle

tööülesannete täitmiseks

ettenähtud

kütusekaardiga kütust.

Avaldaja peab otsuse

kättetoimetamise vea tõttu tasuma puudutatud isikule 6641,46 eurot, mis on väga suur summa.

Avaldaja hinnangul ei riiva täitemenetluse peatamine puudutatud isiku õigusi. Kui kohus

tsiviilasjas nr 2-21-7339 avaldaja taotlust menetlusse ei võta, jääb otsus TvLS § 59 lg 1 p 2

kohaselt jõusse. Kui kohus leiab, et avaldaja taotlus ei ole põhjendatud ning puudutatud isiku

hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata, säilib puudutatud isikule täitedokument. Otsuse

sundtäitmise viibimise kompenseerib töötajale viivis. Olukorras, kus avaldaja ei oleks kohtule

hagiavaldust esitanud, oleks avaldajal olnud vältimatult vajalik sõlmida maksegraafik, mis ei

kahjusta sissenõudja huve. Puudutatud isikul tuleb igal juhul arvestada kohustuse täitmise

viibimisega, mille kompensatsiooniks on puudutatud isikule otsusega väljamõistetud viivis.

Avaldaja huvi täitedokumendi kehtivuse väljaselgitamiseks kaalub üles puudutatud isiku huvi

nõude rahuldamisele. Avaldaja hinnangul on käesolevalt täitedokumendi kehtivuse

väljaselgitamine äärmiselt oluline, sest vastasel juhul kohustub avaldaja tasuma puudutatud

isikule kahjuhüvitist, millel tegelikkuses puudub alus.

2. Kohus algatas 12.05.2021. a määrusega (tl 1) hagita menetluse Makker Grupp OÜ avalduse

alusel täitemenetluse peatamise otsustamiseks täiteasjas nr 185/2021/258. Alternatiivselt

pikendada täiteasjas kohustuse vabatahtliku täitmise kulgemise algustähtaega. Kohus kohustas

puudutatud isikut Vxxxxx Sxxxxxxxx esitatud avaldusele kirjalikult vastama 14 päeva

jooksul.

3. Makker Grupp OÜ esitas 20.05.2021. a kohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks

(tl 54-55). Avaldaja taotleb täiteasjas nr 185/2021/258 täitemenetluse peatamist.

Alternatiivselt lubada täiteasjas täitemenetluse jätkamine üksnes Vxxxxx Sxxxxxxxx poolt

tagatise andmise vastu. Määrata täiteasjas täitemenetluse jätkamise lubamiseks antava tagatise

suuruseks 7106,46 eurot. Alternatiivselt kohaldada muud kohtu poolt sobivamaks peetavat

esialgse õiguskaitse abinõud. Lahendada esialgse õiguskaitse taotlus viivitamatult, ilma

Vxxxxx Sxxxxxxxx eelnevalt ära kuulamata.

Esitatu kohaselt on esialgse õiguskaitse kohaldamine avaldaja õiguste kaitseks vältimatult

vajalik, sest esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel möödub täitedokumendist tuleneva

kohustuse vabatahtliku täitmise tähtaeg, s.o 24.05.2021. a. Kohus kohustas 14.05.2021. a

määrusega puudutatud isikut esitama seisukoht esitatud avaldusele 14 päeva jooksul arvates

menetlusdokumendi kättesaamisest. Avaldajal on põhjendatud alus eeldada, et puudutatud isik

ei esita enda seisukohta enne vabatahtliku tähtaja möödumist. Pärast vabatahtliku tähtaja

möödumist, s.o alates 25.05.2021. a on avaldaja kohustatud tasuma kohtutäituri tasu täies

ulatuses ning alates nimetatud ajast on kohtutäituril ka õigus teostada avaldaja suhtes

täitetoiminguid. Seetõttu on avaldaja õiguste kaitseks vajalik reageerida viivitamatult ning

peatada täitemenetlus. Täitemenetluse peatamine ei piira puudutatud isiku õigusi.

4. Kohus jättis 24.05.2021. a määrusega (tl 60-61) Makker Grupp OÜ taotluse esialgse

õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata.

5. Puudutatud isik esitas 24.05.2021. a kohtule kirjaliku seisukoha esitatud avaldusele (tl 63-

64). Puudutatud isik leiab, et avaldus tuleb TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

Puudutatud isik osundab Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-79-12 (p 11) ning Tallinna

Ringkonnakohtu 10.07.2019. a määrusele tsiviilasjas nr 2-18-14138 (p 42) ja leiab, et avaldaja

ei ole välja toonud asjaolusid, mis annaksid aluse väita, et tema raske majanduslik olukord

oleks ajutine ning millele tuginedes saaks väita, et avaldaja on tulevikus võimeline kohustusi

täitma. Lisaks viitab puudutatud isik Tallinna Ringkonnakohtu 26.09.2017. a määrusele

tsiviilasjas nr 2-17-9416 ja 06.05.2015. a määrusele tsiviilasjas nr 2-15-6193. Kohus saab

TMS § 45 kohaldamisel arvestada üksnes võlgniku isikust tulenevate erakordsete asjaoludega.

Avaldaja hinnangul annaksid aluse teha töövaidluskomisjonis puudutatud isiku kasuks

lahendatud töövaidluse hagimenetluses läbivaatamisel vastupidise otsuse. Seda asjaolu ei saa

lugeda TMS § 45 kohaldamise mõttes erandlikuks. Kohtupraktika kohaselt on sundtäitmisel

olevale nõudele materiaalõiguslikke vastuväiteid võimalik esitada TMS § 221 alusel

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagimenetluses.

Eeltoodust lähtudes ei ole avaldus esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi

kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Avaldaja eesmärgiks on

vabaneda sundtäitmisel oleva kohustuse täitmisest, millist eesmärki ei ole võimalik avalduse

rahuldamisega võimalik saavutada.

Lisaks ei ole avaldaja toonud esile asjaolusid, mis kaaluksid üles sissenõudja huvi

täitedokumendi täitmisele põhjendamatute viivitusteta. Puudutatud isik ei nõustu avaldaja

väitega, et täitemenetluse peatamine või vabatahtliku täitmise alguskuupäeva edasilükkamine

ei tekita kahju puudutatud isikule. Töövaidluskomisjoni otsusega on puudutatud isiku kasuks

muu hulgas välja mõistetud saamata jäänud töötasu ajavahemiku 01.10-11.12.2020. a eest

brutosummas 3244,47 eurot. Otsus jõustus 20.04.2021. a. Seega töötasu väljamakse oli otsuse

jõustumise ajaks viibinud juba ligikaudu 5 kuud. Kohane ei ole väita, et viivituse

kompenseeriks viivis 8% aastas.

Puudutatud isik on seisukohal, et avaldaja on tahtlikult esitanud perspektiivitu avalduse ja

taotluse töövaidluskomisjoni jõustunud otsuse hagimenetluses läbivaatamiseks eesmärgiga

täitemenetlust alusetult venitada. Kui kohus ei jäta avaldust TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi

vaatamata, jätta avaldus rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.

6. Avaldaja esitas 03.06.2021. a kohtule seisukoha puudutatud isiku 24.05.2021. a vastuse

osas (tl 66-67). Avaldaja hinnangul on täitemenetluse peatamine sobiv õiguskaitsevahend.

Avaldaja osundab, et ta ei taotle täitemenetluse lõpetamist nagu on oma seisukohas märkinud

puudutatud isik. Arvestades puudutatud isiku seisukoha ebaõiget lähtepunkti, on puudutatud

isik jõudnud ka ebaõigele järeldusele, et kohane õiguskaitsevahend on sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 221 järgi. Nimetatud sätte kohaldamise eelduseks on

kehtiva täitedokumendi olemasolu. Kuivõrd pooled alles vaidlevad tsiviilasjas nr 2-21-7339

täitedokumendi kehtivuse üle, siis ei ole võimalik TMS § 221 kohaldada. Avaldaja viitab

Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-134-10 ( p11). Täitedokumendi vaidlustamiseks esitas avaldaja

kohtule TvLS § 58 lg 4 kohase taotluse, mille menetlemisel kohustab kohus puudutatud isikut

esitama kohtule töövaidluskomisjonile esitatud avaldus hagi vormis. Sisuliselt on tegemist

tuvastushagiga, s.o eesmärk on tuvastada, kas töölepingu ülesütlemine on tühine. Seega on

avaldaja valinud õige õiguskaitsevahendi.

TMS § 221 kohaldamine on välistatud ka seetõttu, et säte reguleerib juhtumit, mil

täitedokumendist nähtuv nõue ei ole mingil põhjusel täidetav, näiteks on juba rahuldatud,

ajatatud või tasaarvestatud. Käesolevalt ei ole tegemist TMS § 221 kohaldamisalasse kuuluva

olukorraga, sest töövaidluskomisjoni otsusest tuleneva nõude täidetavus ei ole selge. Seni,

kuni pooled täitedokumendi kehtivuse üle vaidlevad, on otstarbekas täitemenetlus peatada,

mitte lõpetada. Avaldaja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-72-03 (p 31). Avaldaja eesmärk

täitemenetluse peatamise avalduse esitamisel on vältida hilisemate nõuete esitamist juhukus,

kui täitedokument osutub kehtetuks.

Täitemenetluse peatamiseks esineb erandlik asjaolu. Täitedokumendi ebaselgus on erandlik

asjaolu, mille alusel tuleb täitemenetlus peatada. Kui täitemenetlus jätkub ning tsiviilasjas nr

2-21-7339 jõustub menetlust lõpetav lahend, millega kohus tuvastab täitedokumendi

kehtetuse, siis on avaldajal sisuliselt võimatu enampakkumisel müüdud vara tagasi enda

omandisse saada. Täitemenetluse peatamisel ei ole raskeid tagajärgi. Täitemenetluse

peatamisel jäävad tehtud täitetoimingud jõusse (TMS § 47 lg 1) ning täitedokumendi

kehtivuse tuvastamisel on puudutatud isikul õigus nõuda viivist. Avaldaja rasket

majanduslikku seisundit tuleb TMS § 45 kohaldamisel hinnata koos faktiga, et pooled

vaidlevad täitedokumendi kehtivuse üle. Isegi kui eeldada, et täitedokumendi kehtivuse üle

puudub vaidlus, on halb majanduslik seisund eraldiseisvalt käsitletav erandliku asjaoluna

TMS § 45 mõistes. Avaldaja viitab lahendile tsiviilasjas nr 2-13-49381 (p 6). Täitemenetluse

jätkumisel ja täitedokumendi kehtetuse tuvastamisel tekib avaldajale kahju, mille ulatust ei

ole võimalik prognoosida, kuid mille tekkimist on võimalik täitemenetluse peatamisega

vältida.

Ringkonnakohus selgitas lahendis nr 2-17-9416, et võimalikule vastunõudele tuginemine ei

anna automaatselt alust täitemenetluse peatamiseks. Vastunõudega seonduvad väited ei ole

asjakohased, sest avaldaja ei ole esitanud puudutatud isiku suhtes vastunõuet ega tuginenud

sellele TMS § 45 sisustamisel.

Eelnevast tulenevalt esineb täitemenetluse peatamiseks erandlik asjaolu ning puudutatud isik

ei ole põhistanud vastupidist.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 476 lg 1 alusel algatab kohus hagita menetluse

omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. Vastavalt TsMS § 477 lg 1

vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta

sätestatud erisusi. Kohus, tutvunud esitatud avalduse ja puudutatud isiku seisukohtadega,

dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et

avalduse rahuldamiseks alused puuduvad.

8. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 sätestab, et kohus võib võlgniku avalduse alusel

täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on

võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid

asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.

Riigikohus selgitas tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12 (p 11), et TMS § 45 sätestab nn üldise

õiglusklauslina ja erandnormina, millal on võimalik täitemenetlus peatada, ajatada või

pikendada, kui selle jätkamine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane. Erandliku normina tuleb

TMS § 45 tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et

täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara.

Seega annavad TMS § 45 kohaldamiseks alust vaid erandlikud asjaolud. Samas ei saa

täitemenetluse peatamine või ajatamine TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades olla väga

pikaajaline. Üldjuhul on ajatamine võimalik kuude-, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks.

9. Avaldaja on erandliku asjaoluna välja toonud, et täitedokumendi, s.o töövaidluskomisjoni

05.03.2021. a otsus töövaidlusasjas nr 4-1/76/21 on ebaselge ning Makker Grupp OÜ on

07.05.2021. a esitanud kohtule taotluse vaadata puudutatud isiku töövaidluskomisjonile

esitatud avaldus tervikuna läbi hagimenetluse korras hagina. Makker Grupp OÜ hinnangul

võib kohus hagimenetluses tuvastada täitedokumendi kehtetuse.

Kohus märgib, et TMS § 45 eesmärgiks ei ole võlgniku huvide eelistamine sissenõudja

huvidele. TMS §-s 45 nimetatud täitemenetluse peatamist võimaldava normi eesmärgiks on

vältida olukorda, kus ettenägematute ebasoodsate asjaolude kokkusattumise tõttu viiakse

menetlust läbi võlgniku jaoks äärmiselt raskeid tagajärgi kaasa toovalt, mille talumist ei ole

võimalik õigustada täitedokumendi kohese täitmise kaudu saavutatava tulemusega. Seega ei

ole normi eesmärk täitedokumendiga tunnustatud nõude üle jätkuv vaidluse pidamine, vaid

asjaolude arvestamine, mis on lahutamatult seotud avaldaja isikuga. Avalduse esitamisega

kaasnev ootus, et kohus otsustaks vaidluse avaldaja kasuks, ei ole kohtu hinnangul

täitemenetluse peatamise aluseks. Kohtu hinnangul on oluline seegi, et Kohtute Infosüsteemi

andmetel on kohus 04.06.2021. a määrusega jätnud rahuldamata Makker Grupp OÜ taotluse

ennistada Vxxxxx Sxxxxxxxx poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluse

korras hagina läbivaatamise tähtaeg. Kohus jättis menetlusse võtmata ning luges tagastatuks

Makker Grupp OÜ taotluse puudutatud isiku poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse

hagimenetluse korras hagina läbivaatamiseks. Seega on kohus kujundanud oma seisukoha

avaldaja poolt esitatud hagiavalduse menetlemise osas- see jäeti menetlusse võtmata ja

tagastati, seega on ära langenud avaldaja väide, et täitedokumendi- töövaidluskomisjoni

22.02.2021 otsuse kui täitedokumendi osas on ebaselgus. Ebaselgust täitedokumendi

kehtivuse osas ei ole ja täitedokument on täidetav.

10. Lisaks on avaldaja tuginenud asjaolule, et täitemenetluse jätkamine on avaldaja suhtes

ebaõiglane ka avaldaja majanduslikult halva seisundi tõttu. Avaldajal on maksuvõlg summas

7712,32 eurot. 2021. a I kvartalis oli avaldaja käive kõigest 8907,45 eurot, mis viitab

väheaktiivsele majandustegevusele.

Kohus leiab, et avaldaja väited, mis puudutavad tema majanduslikku seisundit, on

tõendamata. Avaldaja ei ole selgitanud, kuidas on temal võlgnikuna võimalus

täitedokumendist tulenevat kohustust pärast taotletava täitemenetluse peatamise äralangemist

täita. Lisaks ei ole avaldaja kohtule tõendanud, et tal oleks ka muud vara, mille arvel

sundtäidetavat nõuet tasuda. Kohtu hinnangul ei saa esiletoodud asjaolude põhjal asuda

seisukohale, et avaldajal tekib lähitulevikus suure tõenäosusega raha, mille arvel sissenõudjale

võlgnevus tasuda (ja seda ootama jäädes tuleks täitemenetlus peatada). Seega ei nähtu

esitatust, et avaldaja viidatud majanduslikud raskused oleksid tekkinud ootamatult ning

sellega kaasnevad probleemid lahendatavad hüpoteetilise täitemenetluse peatamise aja

jooksul.

Kohus kontrollis äriregistrist, et ettevõtja Makker Grupp OÜ põhitegevusala on kaubavedu

maanteel, aastal 2019 oli tema käive 104 705 eurot ja kasum 16 931 eurot. Seega oli tegemist

jätkusuutlikult tegutseva ettevõttega. Puuduvad andmed, et käesoleval ajal oleks olukord

oluliselt muutunud. Kohus kontrollis ka avaldaja maksuvõla olukorda (TsMS § 477 lg.7,

lg.5). Avaldajal on maksuvõlg umbes 8000 eurot, millest tasumise graafikus umbes 6500

eurot ja võla tasumise lõppkuupäev saabub aastal 2023. Selline olukord viitab, et avaldaja

näol on tegemist tavapärase ja oma kohustustega üldiselt toimetuleva äriühinguga.

Maksukohustuse ajatamine viitab, et avaldaja tegutseb jätkuvalt ja tal on võimalik jätkuvalt

ka oma kohustusi täita, s.h. töövaidluskomisjoni otsuse alusel.

Avaldaja on oma 03.06.2021. a kirjalikus seisukohas märkinud, et olukorras, kus

täitemenetlus jätkub ning kohus tuvastab siiski täitedokumendi kehtivuse, on avaldaja

sunnitud enda vara tagasisaamiseks tegema kulutusi, kuid kulutuste ulatust ei ole võimalik

prognoosida. Kohtu hinnangul ei saa toodud asjaolu olla ülalviidatud kohtupraktikast tulenev

mõjuv põhjus täitemenetluse peatamiseks. Avaldaja ei ole põhistanud, kuidas läbiviidav

täitemenetlus on tema kui võlgniku jaoks äärmiselt raskeid tagajärgi kaasa toov.

11. Eeltoodust tulenevalt ei anna avaldaja esitatud asjaolud alust järelduseks, et täiteasjas nr

185/2021/258 täitmine oleks avaldaja suhtes ebaõiglane viisil või määral, mis kaaluks üles

sissenõudja huvi saavutada oma sundtäitmisele esitatud nõude täitmine mõistliku aja jooksul.

Ka sissenõudja ja võlgniku huvide kaalumisel ei saa järeldada, et võlgniku huvid võiksid üles

kaaluda sissenõudja õiguse nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.

Menetluskulud

Kohus jätab kaebuse rahuldamata, mistõttu jäetakse menetluskulud TsMS § 172 lg 7 lause 2

järgi avaldaja kanda. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas kohtumääruses.

Avaldaja on tasunud tsiviilasjas nr 2-21-7442 avalduse esitamisel 10.05.2021. a riigilõivu 50

eurot ning esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel 18.05.2021. a tasunud samuti riigilõivu 50

eurot. Kantud kulu jääb avaldajal kanda.

Kohus märgib, et puudutatud isiku menetluskulu jääb kindlaksmääramiseks TsMS § 174 lg 4

ja § 177 lg 1 p 2 korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik