3-20-2614/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

16. juuni 2021, Tartu

Haldusasja number

3-20-2614

Haldusasi

Vaidlustatud kohtulahend

Mikhail Simtsovi kaebus Viru Vangla 25. novembri

2020. a käskkirja nr 6-3/859-1 tühistamiseks

Tartu Halduskohtu 12. märtsi 2021. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Mikhail Simtsovi määruskaebus Tartu Halduskohtu

12. märtsi 2021. a määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Mikhail Simtsov

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Võtta haldusasja materjalide juurde Viru Vangla esitatud kaebaja 25. novembri

2020. a vaie nr 6-12/362-1, 15. detsembril 2020 registreeritud taotlus nr 6-12/362-2

võõrkeelse vaide tõlkimiseks saatmiseks ja kaebaja vabakasutuskonto väljavõte perioodi

25. november 2020 kuni 31. jaanuar 2021 kohta.

2. Rahuldada Mikhail Simtsovi määruskaebus osaliselt ja tühistada Tartu Halduskohtu

12. märtsi 2021. a määruse resolutsiooni p 1 ning saata asi tagasi Tartu Halduskohtule

ettevalmistava menetluse jätkamiseks.

3. Jätta Mikhail Simtsovi määruskaebus Tartu Halduskohtu 12. märtsi 2021. a määruse

resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas on määrus lõplik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla määras kinnipeetav Mikhail Simtsovile 25. novembri 2020. a käskkirjaga nr 6-

3/859-1 vangistusseaduse (VangS) § 67 p-s 1 sätestatud nõuete rikkumise eest

distsiplinaarkaristusena viieks ööpäevaks kartserisse paigutamise.

2. M. Simtsov esitas 25. novembril 2020. a Viru Vanglale võõrkeelse vaide, mis registreeriti

26. novembril 2020 numbriga 6-12/362-1. 7. detsembril 2020 esitas kinnipeetav taotluse enda

võõrkeelse vaide tõlkesse saatmiseks. Taotlus registreeriti 15. detsembril 2020 numbriga 6-

12/362-2. Taotluses kinnitas M. Simtsov allkirjaga, et ei ole nõus tõlketeenuse eest tasuma

vanglasiseselt isikuarvelt.

3. Viru Vangla jättis 21. detsembri 2020. a otsusega nr 6-12/362-3 M. Simtsovi võõrkeelse

vaide läbi vaatamata ja tagastas. Vangla selgitas, et vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS)

§ 20 lg-le 1 on haldusmenetluse keeleks eesti keel ja sellest tulenevalt tuleb esitada pöördumine

eesti keeles. Vangla kulul tõlgitakse dokumente ainult juhul, kui kinnipeetaval puuduvad

rahalised vahendid tõlketeenuse eest tasumiseks ja vangla on veendunud, et kinnipeetav ei valda

eesti keelt tasemel, mis võimaldaks tal oma õigusi kaitsta. Vanglale teadaolevalt oskab

kinnipeetav piisaval määral riigikeelt, et oma õigusi kaitsta. Seda kinnitavad tema poolt

varasemalt esitatud eestikeelsed kirjalikud pöördumised. Kinnipeetav kinnitas 7. detsembril

2020 allkirjaga, et ta ei ole nõus tõlketeenuse eest tasuma oma vanglasiseselt isikuarvelt.

Arvestades, et M. Simtsovi isikuarvel on käesolevalt piisavalt vabu vahendeid (vähemalt 38

eurot), ei ole põhjendatud võõrkeelse vaide tõlkesse edastamine vangla kulul.

4. M. Simtsov esitas 22. detsembril 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla

25. novembri 2020. a käskkirja nr 6-3/859-1 tühistamiseks.

Kaebaja palub kaebus läbi vaadata ja tühistada nimetatud käskkiri, kuna tema ei ole süüdi.

Kaebaja ei nõustu karistusega, kuna see määrati õigusvastaselt ja mitte millegi eest. Kaebaja

paigutati kambrisse S-117, kus oli lambi külge kleebitud kartong. Kaebaja teavitas sellest

korduvalt valvurit, kuid valvurid ei võtnud midagi ette ja lõpuks sai kaebaja karistada. Samuti

taotles kaebaja riigi õigusabi korras advokaadi määramist, kuna kaebajal puudub juriidiline

haridus ja ta ei valda eesti keelt ning ei saa õigesti dokumente koostada. Kaebaja palub

vabastada end ka riigilõivu tasumise kohustusest, kohtukuludest ja menetlusdokumentide

tõlkimise kuludest, kuna ta ei tööta ja viibib vanglas.

5. Tartu Halduskohus tagastas 12. märtsi 2021. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1), jättis

läbi vaatamata riigi õigusabi taotluse osas, milles kaebaja taotles riigi õigusabi määramist

halduskohtumenetluses esindamiseks (resolutsiooni p 2) ja jättis rahuldamata riigi õigusabi

taotluse osas, milles kaebaja taotles riigi õigusabi määramist esindamiseks haldusmenetluses ja

õigusdokumendi koostamiseks (resolutsiooni p 3).

5.1. Halduskohus leidis, et vangla keeldus põhjendatult kaebaja võõrkeelse vaide

menetlemisest, kuna kaebaja keeldus tõlketasu maksmisest. Kaebaja oskab eesti keelt piisavalt

selleks, et esitada vaie eesti keeles. Vaide esitamisel ei pea kasutama keeleliselt keerulisi

väljendeid, oluline on arusaadavalt esitada nõue ja vaide põhjused. Vaide esitamist lihtsustab

eeltäidetud blankett. Kaebaja suutlikkust end eesti keeles kirjalikult väljendada kinnitavad

vanglale esitatud eestikeelsed pöördumised, mille on kaebaja ise koostanud (identne käekiri).

Viru Vanglal esines vastavalt vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 491 lg-le 5 õiguslik alus jätta

kaebaja võõrkeelne vaie sisuliselt menetlemata. Eelnevat arvestades on kaebajal läbimata

nõuetekohane kohustuslik kohtueelne menetlus ja kaebus kuulub HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel

tagastamisele.

Seoses kaebuse tagastamisega, jättis kohus menetlusabi taotluse kaebuse esitamise eest

riigilõivu tasumise kohustusest ja kohtudokumentide tõlkimise kuludest vabastamiseks läbi

vaatamata.

5.2. Kaebaja taotles kohtult riigi õigusabi määramist tema esindamiseks haldusmenetluses,

halduskohtumenetluses ja õigusdokumendi koostamiseks.

Kuna kohus tagastas kaebuse, langes ära vajadus saada riigi õigusabi halduskohtumenetluses

seoses Viru Vangla 25. novembri 2020. a käskkirja nr 6-3/859-1 vaidlustamisega. Taotlus riigi

õigusabi saamiseks halduskohtumenetluses jääb läbi vaatamata.

Arvestades, et kaebaja kavatseb pöörduda vangla poole kahjunõudega, mida ta 2. märtsi 2021. a

seisuga veel teinud ei ole, esineb vajadus saada riigi õigusabi õigusdokumendi koostamiseks ja

haldusmenetluses esindamiseks, mistõttu on selles osas riigi õigusabi taotlus lubatav ja tuleb

sisuliselt läbi vaadata. Vähetõenäoline on see, et kartseris viibimine viie päeva jooksul oleks

tekitanud kaebajale varalist kahju. Seega lähtub kohus eeldusest, et kaebuses mainitud kavatsus

kahjunõude esitamise kohta hõlmab mittevaralist kahju seoses kartseris viibimisega 25.

novembri 2020. a käskkirja nr 6-3/859-1 alusel. Kaebaja ja vangla vahel tekkinud vaidluse

suhtes puudub avalik huvi. Seega esineb riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-s 6 sätestatud

riigi õigusabi andmisest keeldumise alus, kuna riigi õigusabi ei anta kui seda taotletakse

mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks.

6. M. Simtsov esitas Tartu Halduskohtu 12. märtsi 2021. a määruse tühistamiseks

määruskaebuse. Määruskaebuses leiab kaebaja, et Viru Vangla viib eesmärgipäraselt kohut

segadusse selles osas, et kaebaja arvel justkui olid olemas vajalikud vahendid vaide tõlkimiseks

ja ta justkui valdab eesti keelt vajalikul tasemel, et ise vaie kirjutada. Tegemist on haldusasjas

nr 3-21-181 vaidlustatud identse olukorraga. 15. detsembri 2020 a seisuga ei olnud kaebaja arvel

enam raha, kuna 14. detsembril 2020 sai ta poelehe ja ostis toiduaineid, raha summas 38,40

eurot oli reserveeritud. 15. detsembril 2020 tuli kontaktisik ja ütles, et kuna raha ei ole, s.t raha

on reserveeritud poe jaoks, siis tasub tõlke eest vangla ja näitas, kuhu alla kirjutada. Kontaktisik

näeb kaebaja vahendite liikumist K-Raha programmis ja ta oli kohustatud eelnevalt hoiatama

arvel oleva raha seisu kohta ning broneerima vajaliku summa. Kaebajal endal ei ole võimalust

pidevalt jälgida, kes ja kui palju raha tema arvele kannab.

Vangla väited kaebaja keeleoskuse kohta ei ole õiged. Kaebaja esitas eestikeelsed pöördumised

vanglale valvuri abil, mistõttu ei ole kohane viidata eestikeelsetele pöördumistele. Hästi on

teada, et kaebaja eesti keelt ei valda. Keeleline barjäär ei saa mõjutada kaebaja põhiõigusi ja

õiglast arutamist kohtus.

Vangla keeldus kohtueelses menetluses põhjendamatult vaide menetlemisest. Kõik kaebaja

nõudmised menetlusabi, juriidilise abi osas jäävad jõusse. Kaebuse seoses viis päeva kartseris

viibimisega esitab kaebaja hiljem. Kaebaja taotleb kohtus tunnistajatena üle kuulata kolm

valvurit.

7. Viru Vangla leiab vastuses määruskaebusele, et määruskaebus on põhjendamatu ja palub

selle rahuldamata jätta. VSkE § 491 lg 2 järgi tuleb esimeses järjekorras tasuda tõlke eest isikul

endal. Ainult äärmuslikul juhul, kui isikul tõesti vahendeid ja oskusi ei ole, võib vaide edastada

tõlkimiseks riigi kulul. Käesolevalt ei ole täidetud kumbki tingimus. Eluliselt ei ole usutav, et

inimene, kes on sündinud Eestis ja elanud siin kogu elu, ei oska üldse eesti keelt. Samuti olid

kaebajal rahalised vahendid enda esitatud vaide tõlkimiseks. Ühe lehekülje (1800 tähemärki)

tõlkimine maksab 16,68 eurot. Kaebaja vaide pikkus oli orienteeruvalt poolteist arvestuslikku

lehekülge.

Kaebaja vabakasutuskontol oli vaide esitamise perioodil raha olemas. Kui kinnipeetav saab

kaupluse tellimislehe, näidatakse ära summa, mille eest ta maksimaalselt kaupu osta saab. See

ei tähenda, et kogu raha tuleb kaupluses ära kasutada. Vangla eeldab, et kaebaja teeb ise

mõistlikke pingutusi enda menetluskulude kandmiseks. Kaebaja sai hiljemalt 7. detsembril 2020

teadis, et ta on esitanud võõrkeelse vaide, mis tuleb tõlkida. Kuna vanglas on kaebajale tagatud

eluks esmavajalik, s.h toit, ei ole kaupluse teenuse kasutamine vältimatu ja kaebaja oleks saanud

laekunud raha kasutada enda õiguste kaitseks, kui ta oleks seda soovinud. Kuni 21. detsembrini

2020, mil vangla kaebaja vaide tagastas, oli tal piisavalt vahendeid, et tõlke eest tasuda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Tartu Ringkonnakohus asub seisukohale, et M. Simtsovi määruskaebus tuleb rahuldada

osaliselt, halduskohtu poolt kaebuse tagastamise osas.

9. Halduskohus tagastas kaebuse, kuna kaebaja ei pidanud kinni nõude kohtueelseks

lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Halduskohus pidi hindama, kas Viru Vangla

21. detsembri 2020. a otsusega nr 6-12/362-3 kaebaja vaide tagastamine oli õiguspärane.

Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu järeldusega, et vangla põhjendatult keeldus kaebaja

võõrkeelse vaide menetlemisest, kuna kaebaja keeldus tõlketasu maksmisest. Kuigi

halduskohus ei ole viidatud aluse esinemist toetavat õigusakti sätet välja toonud, saab

ringkonnakohus aru, et halduskohus pidas õigusliku alusena silmas vangla sisekorraeeskirja

(VSkE) § 491 lg-t 3. Riigikohtu praktika kohaselt ei takista vaide õigusvastane läbi vaatamata

jätmine vaides vaidlustatud haldusakti kohtulikku kontrolli (Riigikohtu 3. detsembri 2013. a

otsuse p 18 asjas nr 3-3-1-63-13).

10. Vaidlust ei ole selle üle, et haldusmenetluse keel on eesti keel (HMS § 20 lg 1) ja et

võõrkeelse avalduse esitamisel on asutusel üldjuhul õigus nõuda dokumendi esitajalt selle tõlget

eesti keelde (keeleseaduse § 12 lg 1). Määruskaebemenetluses on vaidluse pooled eri meelt

selles, kas vaide tõlkimiseks saatmisest keeldumine ja kaebajale tagastamine oli õiguspärane.

Halduskohus hindas vaide tagastamise õiguspärasust üksnes vangla 21. detsembri 2020. a

otsuses esitatud põhjendustele tuginedes. Riigikohtu praktika kohaselt ei või kohus kohustusliku

kohtueelse menetluse läbimist kontrollides piirduda formaalse kontrolliga. Kohus peab HKMS

§ 121 lg 1 p 4 kohaldamisel veenduma, et ka tegelikult esinesid alused, millele viidates tagastati

isiku taotlus kohustuslikus kohtueelses menetluses (Riigikohtu 29. aprilli 2014. a määruse p 20

asjas nr 3-3-1-78-13). Ringkonnakohus kontrollib alljärgnevalt vaide tagastamise õiguspärasust

määruskaebemenetluses esitatud väiteid ja tõendeid arvestades.

11. Kinnipeetava poolt esitatud võõrkeelse vaide tõlkimist reguleerib VSkE § 491. Nimetatud

paragrahvi lg 2 näeb ette, et enne võõrkeelse dokumendi vastuvõtmist võtab vangla

kinnipeetavalt allkirja nõusoleku kohta, et võõrkeelse dokumendi tõlkimisele kulunud summa

arvestatakse tema vanglasiseselt isikuarvelt maha. Tasu makstakse tõlkija esitatud arve alusel.

Tõlketeenuste hinnakiri ja tasu arvutamise kord tehakse kinnipeetavale teatavaks enne allkirja

võtmist. VSkE § 491 lg-s 3 on sätestatud, et kui kinnipeetav keeldub nõusoleku andmisest, kuid

tal on vanglasisesel isikuarvel olemas vahendid teenuse eest tasumiseks, edastatakse võõrkeelne

dokument menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete

dokumentide menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi.

VSkE § 491 lg 4 näeb ette, et kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised

vahendid, edastab vangla kinnipeetava võõrkeelse dokumendi tõlkijale ning tõlketeenuse eest

tasub vangla.

12. Viru Vangla tagastas kaebaja võõrkeelse vaide põhiseaduse (PS) §-de 6 ja 52, keeleseaduse

§ 12, HMS § 20 lg 1 ja VSkE § 491 lg 3 alusel. Kaebaja 7. detsembri 2020. a taotlus võõrkeelse

vaide tõlkesse saatmiseks sisaldab inspektor-kontaktisiku märget, mille kohaselt oli kaebaja

vabakasutuskontol 38,40 eurot. Märkest nähtub, et tegemist oli vabade vahenditega. Viru

Vangla 1. juuni 2021. a vastuses ringkonnakohtule on märgitud, et kaebajal olid rahalised

vahendid, et enda esitatud vaiet tõlkida ning lisades, et kaebajal oli vaide esitamise perioodil

raha. Vangla ei ole selgitanud, kas arvel olev raha oli vabaks kasutamiseks või broneeritud

teatud summas. Vangla asus kohtule esitatud vastuses seisukohale, et kuna vaide esitajal oli

isikuarvel vabu vahendeid, siis ei ole vaide tõlkimine vangla kulul põhjendatud.

13. Viru Vangla ei ole määruskaebemenetluses ümber lükanud kaebaja väidet, et 15. detsembri

2020 seisuga tema kontol enam raha ei olnud, kuna 14. detsembril 2020 sai kaebaja poelehe ja

ostis toiduaineid ning seetõttu ei olnud tal tõlketeenuse eest tasumiseks raha. Vangla märgib

vastuses ringkonnakohtule, et kaebaja teadis, et esitas võõrkeelse vaide, mida on vaja tõlkida

ning kaebaja ei pidanud kogu vaba raha kasutama poest ostude tegemiseks, vaid pidi mõtlema

ka selle peale, et kanda menetluskulusid seoses vaidega. Vastusele lisatud isikukonto

väljavõttest ajavahemiku 25. november 2020 kuni 31. jaanuar 2021 kohta nähtub täpsemalt, et

28. detsembril 2020 arvestati kaebaja arvelt maha 38,17 eurot (kaupluses tasumine). Seega ei

arvestanud vangla kaebaja vaiet tagastades asjaoludega, et tõlkesse saatmise avalduse

koostamise ajal 7. detsembril 2020 oli kaebaja konto jääk 15,07 eurot ning 15. detsembril 2020

kui kaebaja taotlus registreeriti oli kaebaja konto jääk 38,40 eurot, kuid sellest summast oli

teatud osa juba broneeritud vangla kauplusest ostu tegemiseks.

14. Vangla selgitas ringkonnakohtule, et kaebaja kirjeldatud „kaupluse broneering“ tähendab,

et kui kinnipeetav saab kaupluse tellimislehe täitmiseks, näidatakse ära, millise summa eest ta

maksimaalselt kaupu osta saab. See aga ei tähenda, et kogu raha tuleb kaupluses ära kasutada.

Ka väljaspool vanglat eeldatakse, et menetlusabi taotleja teeb ise mõistlikke pingutusi enda

menetluskulude kandmiseks. Kaebaja teadis, et tal on esitatud võõrkeelne vaie, mis tuleb

tõlkida. Kaupluse teenuse kasutamine ei ole vältimatu ja kaebaja oleks saanud laekunud raha

kasutada enda õiguste kaitseks, kui ta oleks seda soovinud. Kaebajal oli kuni 21. detsembrini

2020, mil vangla vaide tagastas, piisavalt vahendeid, et tõlketeenuse eest tasuda.

Ringkonnakohtu hinnangul ei muuda need selgitused asjaolu, et kaebajal puudusid avalduse

registreerimise ajal 15. detsembril 2020 isikuarvel vabad vahendid. Vangla selgitusest ei nähtu,

et tasumisele kuuluv summa oleks olnud enne vaide tõlkesse saatmist teada. Kuivõrd VangS §

491 lg 2 ls 2 järgi makstakse tõlketeenuse eest tõlkija esitatud arve alusel, siis ei ole kohus

veendunud, et kinnipeetaval oleks olnud võimalik tõlketeenuse eest koheselt tasuda. Samuti ei

nähtu, et vangla oleks kauplusest tellitud kauba eest tasumiseks tehtud broneeringu tühistamise

võimalust kaebajale selgitanud.

15. Kuivõrd vastustaja väitis kaebajal vabade vahendite olemasolu olukorras, kus need

tegelikkuses puudusid, oli kaebaja vaide tagastamine VSkE § 491 lg 3 alusel õigusvastane.

16. Viru Vangla viitas vaide tagastamise põhjendamisel ka kaebaja piisavale eesti keele

oskusele, kuid ei nimetanud VSkE § 491 lg-t 5 vaide tagastamise õigusliku alusena. Vastuses

määruskaebusele leiab vastustaja, et usutav ei ole see, et kaebaja üldse eesti keelt ei oska.

Ringkonnakohtu hinnangul on eelnevast hoolimata vaide tagastamine õigusvastane.

Keeleseaduse § 12 lg 1 näeb ette, et kui asutusele esitatakse võõrkeelne avaldus või muu

dokument, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde, välja arvatud

sama seaduse §-s 9 sätestatud juhul (s.o vähemusrahvuse keele kasutamise õiguse korral). Tõlke

nõudmisest antakse avalduse või muu dokumendi esitajale viivitamata teada. VangS § 11 lg 1

järgi kohaldatakse vangistusseaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele

haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades vangistusseaduse erisusi. Tõlke nõudmisel

vangistusseadus erisusi ette ei näe ning seega tuleb lähtuda HMS-is sätestatust. HMS § 15 lg 2

näeb ette, et kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui

taotluses on muid puudusi, määrab haldusorgan taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib

haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. Seega olukorras, kus vangla on veendunud, et

kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, tuleb vanglal anda

vaide esitajale täiendav võimalus eestikeelse vaide esitamiseks. Võõrkeelse dokumendi

esitamisel puuduse kõrvaldamiseks täiendava tähtaja määramist on tunnustatud nii

õiguskirjanduses kui ka kohtupraktikas. Samuti on see kohtupraktikast nähtuvalt tavapärane

näiteks Tallinna Vangla praktikas (Tallinna Ringkonnakohtu 11. juuni 2020. a määruse p 3 asjas

nr 3-20-937 ja 18. detsembri 2015. a määruse p 3 asjas nr 3-15-2521).

Võõrkeelse dokumendi (sh vaide) esitamisel puuduse kõrvaldamiseks tähtaja andmata jätmist

on kohtupraktikas käsitatud menetlusveana (Tallinna Ringkonnakohtu 28. juuni 2019. a

määruse p 6 asjas nr 3-19-423). Viidatud asjas asus Tallinna Ringkonnakohus seisukohale, et

tõlke esitamata jätmine on menetlust takistav puudus ning selgitas, et vaide või taotluse

tagastamine puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu peab olema sisuliselt põhjendatud (määruse p

7). Kohtupraktika kohaselt on ka Viru Vangla oma varasemas praktikas käsitanud tõlke

esitamata jätmist kõrvaldatava puudusena (Tartu Ringkonnakohtu 4. detsembri 2012. a määruse

p 3 asjas nr 3-11-713). Viidatud asjas tagastas Viru Vangla vaided pärast seda, kui kinnipeetav

oli jätnud puudused määratud tähtajaks kõrvaldamata.

Seega ei saa VSkE § 491 sätted olla võõrkeelse vaide tagastamise vahetuks aluseks, vaid neid

tuleb kohaldada kooskõlas haldusmenetluse seaduse asjakohaste sätetega. Lisaks puuduste

kõrvaldamist ja vaide tagastamist puudutavatele sätetele tuleb vaide lubatavuse üle otsustamisel

silmas pidada ka haldusmenetluse eesmärki ja põhimõtteid. Riigikohtu praktikas on selgitatud,

et vaideorgani ülesandeks on tagada, et vaidemenetlus aitaks vaide esitaja õiguste kaitsele kaasa

ning vaide esitajal oleks menetluses võimalikult lihtne osaleda (HMS § 1 ja § 5 lg 2). Puuduste

kõrvaldamiseks tähtaja andmisel tuleb muu hulgas arvesse võtta vaide esitaja eeldatavaid

õigusteadmisi ja eesti keele oskuse taset. Ka selgitamiskohustust tuleb täita nii, et vaide esitaja

olukord puuduste kõrvaldamise asemel ei halveneks. Vaideorgan ei tohi oma tegevusega isikut

eksitada. Riigikohus rõhutas, et eeltoodu on eriti oluline vaidluste puhul, mille kohtulik

lahendamine

on

võimalik

pärast

kohustusliku

kohtueelse

menetluse

läbimist

(Riigikohtu 28. juuni 2019. a määruse p 17 asjas nr 3-18-253).

17. Viru Vangla 21. detsembri 2021. a otsusest ja kohtule esitatud selgitustest ei nähtu, et

vangla oleks enne vaide tagastamist andnud kaebajale täiendava tähtaja eestikeelse vaide

esitamiseks ja selgitanud puuduste kõrvaldamata jätmise tagajärgi. Kaebaja ei pidanud mõistma,

et inspektor-kontaktisiku juhiste järgi 7. detsembril 2020 koostatud avalduse esitamise

tulemuseks on vaide tagastamine.

18. Eelnevat kokku võttes on ringkonnakohus seisukohal, et Viru Vangla ei saanud ilma

kaebajale täiendava tähtaja andmiseta vaiet läbi vaatamata jätta ja seda tagastada ka VangS §

491 lg-le 5 tuginedes. Arvestades, et vaide tagastamine oli õigusvastane juba VangS § 491 lg 3

ebaõige kohaldamise tõttu ning ka piisava eesti keele oskuse korral oleks tulnud anda kaebajale

tähtaeg eestikeelse vaide esitamiseks, ei pea ringkonnakohus käesoleval juhul vajalikuks

sisuliselt hinnata seda, kas vangla väited kaebaja eesti keele oskuse kohta on põhjendatud.

19. HKMS § 210 lg 3 näeb ette, et kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud,

tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise uue määruse. Vajaduse korral

saadab ringkonnakohus asja uueks lahendamiseks tagasi tühistatud määruse teinud kohtule.

Kuivõrd praeguses asjas ei olnud kaebaja võõrkeelse vaide tagastamine õiguspärane, siis ei

olnud kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel põhjendatud. Seetõttu tuleb halduskohtu

määrus kaebuse tagastamist puudutavas osas tühistada ja asi tuleb saata menetlusse võtmise

otsustamiseks tagasi halduskohtule.

20. Kaebaja määruskaebust ei ole alust rahuldada talle riigi õigusabi korras advokaadi ja

õigusdokumendi koostamiseks esindaja määramata jätmise osas (halduskohtu määruse

resolutsiooni p-d 2 ja 3). Kaebaja esitatud põhjenduste kohaselt taotles ta advokaati juriidiliste

teadmiste puudumise ja keelebarjääri tõttu. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta,

kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Arvestades, et kohus tõlgib kaebaja esitatavad

menetlusdokumendid eesti keelde ning kaebajale on tagatud võimalus pöörduda kohtu poole

enda emakeeles, milleks on vene keel, puudus vajadus kaebajale riigi kulul esindaja

määramiseks. Kaebaja on asja materjalidest nähtuvalt halduskohtumenetluses suutnud esitada

ise kohtule kaebuse, omapoolsed põhjendused, taotlused ja tõendid, samuti on ta iseseisvalt

esitanud ringkonnakohtule määruskaebuse.

Vanglale kahju hüvitamise taotluse esitamiseks ei ole samuti alust kaebajale riigi õigusabi

korras esindajat määrata, kuna RÕS § 7 lg 1 p 6 välistab selle võimaluse.

Ringkonnakohus nõustub seega halduskohtu vaidlustatud määruse p-des 9-9.5. toodud

põhjendustega ning jätab kaebaja määruskaebuse riigi õigusabi saamata jätmise osas

rahuldamata.

21. Määruskaebuses esitatud kaebaja taotluse osas, kuulata kohtus tunnistajatena üle kolm

valvurit, saab seisukoha võtta halduskohus pärast kaebuse menetlusse võtmist.

22. Eeltoodut arvesse võttes rahuldab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse osaliselt,

tühistab halduskohtu 12. märtsi 2021. a määruse resolutsiooni p 1, millega halduskohus kaebuse

tagastas, ning saadab asja tagasi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)