2-21-7243/13 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
Legislator summary
AI generatedHageja nõue ja põhjendused 06.05.2021. a esitas hageja A. V Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagi kostja A. S vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt lõppesid poolte abielulised suhted 2021.a veebruaris seoses kostja vägivaldsusega hageja suhtes. Poolte faktiline kooselu on lõppenud ja ei ole alust arvata, et pooled abielulised suhted taastaksid. Kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude juurde. Hageja jäi selle juurde, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud.
Legislator headnote
AI generated2-21-7243/13 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus: Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et nende abielulised suhted on lõppenud käesoleva aasta veebruaris Ei ole alust arvata, et abikaasad kooselu taastavad, kuna üks abikaasa elab Läänemaal ja teine Valgamaal, mis raskendab suhtlust. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi.
Full text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht
16. juuni 2021. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-7243 Tsiviilasi A V hagi A S vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A V, isikukood XXX; elukoht XXX Hageja lepinguline esindaja Piia Roosileht Kostja A S, isikukood XXX; elukoht XXX Kohtuistungi toimumise aeg
08. juuni 2021. a RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi.
2. Lahutada A V (isikukood XXX) ja A S (isikukood XXX) abielu, mis on registreeritud xxx.a. XXX Vallavalitsuses ning mille kohta on koostatud abielukanne nr xxx.
3. Kohtuotsuse ärakiri saata hagejale ja kostjale.
4. Jõustunud kohtuotsus saata Haapsalu Linnavalitsusele perekonnaseisutoimingute tegemiseks. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
1. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
2. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja kandnud menetluskulu summas 100 eurot, s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv, mis jääb hageja kanda.
3. Rahuldada hageja taotlus ½ riigilõivu tagastamiseks ning tagastada hagejale 50 eurot, s.o ½ hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust arvelduskontole, millele riigilõiv tasuti. Edasikaebamise kord Kohtuotsus ei ole edasikaevatav.
1. Hageja nõue ja põhjendused 06.05.2021. a esitas hageja A. V Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagi kostja A. S vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt lõppesid poolte abielulised suhted 2021.a veebruaris seoses kostja vägivaldsusega hageja suhtes. Poolte faktiline kooselu on lõppenud ja ei ole alust arvata, et pooled abielulised suhted taastaksid. Kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude juurde. Hageja jäi selle juurde, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud.
2. Kostja seisukoht
08.06.2021.a kohtuistungil tunnistas kostja, et poolte abielu tuleb lahutada, kui üks pool ei soovi enam abielu jätkata. Õige on see, et elatakse lahus alates veebruarist 2021.a. Kostja sooviks küll abielu jätkata, kuid mõistab, et see ei ole võimalik vastu hageja tahtmist.
3. Kohtuotsuse põhjendused
Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja nõue poolte abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 3.1. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on poolte abielu sõlmitud xxx.a. XXX Vallavalitsuses, mille kohta on koostatud abielukanne nr xxx/18 /tl 11/. 3.2. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 65 lg 2 järgi abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. 3.3. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.
Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et nende abielulised suhted on lõppenud käesoleva aasta veebruaris Ei ole alust arvata, et abikaasad kooselu taastavad, kuna üks abikaasa elab Läänemaal ja teine Valgamaal, mis raskendab suhtlust. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi.
4. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Nimetatud sätte alusel jäävad kulud poolte endi kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks kohtuotsuses. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 100 eurot, mis jääb hageja kanda. Asja materjalide kohaselt kostjal menetluskulud puuduvad.
TsMS § 150 lg 2 p 3 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Mõlemad pooled on kohtule kohtuistungil kinnitanud, et loobuvad apellatsiooni esitamise õigusest kohtuotsusele /tl 37/. TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel ning hageja taotlusel tagastab kohus hagejale ½ abielu lahutamise hagi esitamisel tasutud riigilõivust arvelduskontole millelt riigilõiv tasuti.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik