3-21-460/4

3-21-460/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

2021-06-15

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

1 T A R T U H A L D U S K O H U S T a r t u k o h t u m a j a KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-460 Määruse kuupäev 15. juuni 2021 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Martin Villemsi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks eemaldada kaebajaga seotud intsidentide registrist sissekanne seoses „Loomingu Raamatukogu“ perioodikaväljaannetega (03.02.2020.a ettekanne nr 2-20- 865) Menetlusosalised Kaebaja – Martin Villem...

T A R T U H A L D U S K O H U S T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-21-460 Määruse kuupäev 15. juuni 2021 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Martin Villemsi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks eemaldada kaebajaga seotud intsidentide registrist sissekanne seoses „Loomingu Raamatukogu“ perioodikaväljaannetega (03.02.2020.a ettekanne nr 2-20- 865) Menetlusosalised Kaebaja – Martin Villems Vastustaja – Tartu Vangla RESOLUTSIOON Tagastada kaebus. Edasikaebamise kord ja muud selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kätte- toimetamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Asjaolud

Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialisti 03.02.2020.a ettekande nr 2-20-865 (tl 8, edaspidi ettekanne) kohaselt toimus järgmine sündmus. Tartu Vanglast vabaneva kinnipeetava R. Savisaare asjade hulgast avastati 38 Tartu vangla poolt märgistamata raamatut, mis ei olnud kantud tema isiklike asjade nimekirja. R. Savisaare sõnul palus need vabadusse toimetada kaaskinnipeetav Martin Villems (edaspidi kaebaja). Raamatud võeti R. Savisaare asjade hulgast ära.

Toimunud sündmuse kohta võeti R. Savisaarelt ja kaebajalt seletused (tl 10-11). Kaebaja seletuses on öeldud, et tal oli kahju vanu „Loomingu Raamatukogu“ ajakirju ära visata ja ta viis mõned pakid sektorisse lugemiseks. R. Savisaare seletuses on öeldud, et tal paluti ajakirjad vabaduses üle anda ja ta ei teadnud, kust need on pärit.

Kaebaja esitas Tartu Vanglale selgitustaotluse (registreeritud 17.06.2020 nr 2-3/2261-1, tl 21), milles ta soovis teada, miks on tema intsidentide registris juttu R. Savisaarest ja 38 raamatust. Kaebaja väitel on vangla tunnistanud, et tegemist oli ajakirjadega. Sel juhul ei olnud vanglal asja küsida, kust isik need sai või mida nendega teeb.

Vastustaja selgitas 23.07.2020.a vastuses nr 2-3/2261-2 (tl 19), et kuna kaebaja on sündmusega seotud isik, koostati sündmuse osas ettekanne.

3. Kaebaja esitas Tartu Vanglale taotluse (registreeritud 17.11.2020 nr 6-24/6813-1, tl 22), milles palus eemaldada tema intsidentide registrist R. Savisaare ja tema „LR“ perioodikaväljaannetega seotud intsident, kuna sellel pole seost kaebajaga ja seal esinevad faktivead. Kaebaja andmetel ei ole R. Savisaar väitnud, et kaebaja on palunud tal midagi vanglast välja toimetada. Tegemist oli perioodikaväljaannetega ja need ei kuulunud vangla raamatukogule.

Vastustaja jättis taotluse ettekande kustutamiseks 16.12.2020. a vastusega nr 6-24/6813-2 (tl 23) rahuldamata põhjendusel, et R. Savisaare ütluste alusel oli kaebaja sündmusega seotud isik. Vastustaja märkis, et kaebajale on sündmuse asjaolusid selgitatud ka 23.07.2020.a vastusega nr 2-3/2261-2 ja 07.08.2020.a vastusega nr 6-24/4591-2.

Kaebaja esitas määruse punktis 3 nimetatud vastusele vaide (registreeritud 29.12.2020 nr 1- 11/674-1, tl 26), milles taotles soovitud toimingu sooritamist. Vanglal ei ole dokumentaalseid tõendeid, et R. Savisaar on kaebaja kohta ütlusi andnud ja isik ise eitab seda. Esemed ei pidanud olema kinnipeetavate isiklike asjade nimekirjas.

Vastustaja jättis 03.02.2021.a vaideotsusega nr 1-11/674-2 vaide rahuldamata. Vaideotsuse põhjal R. Savisaar oma kirjalikus seletuses kaebajat ei nimetanud, vaid ütles teabe- ja uurimisosakonna spetsialistile suuliselt, et ajakirjad palus välja viia kaebaja. Vastustaja hinnangul on eluliselt usutav, et R. Savisaar võib kaebajale viitamist hiljem eitada.

Kaebaja esitas 03.03.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tartu Vangla kohustamist eemaldada kaebajaga seotud intsidentide registrist sissekanne seoses vanglast vabanenud kinnipeetava R. Savisaare ja „LR“ perioodikaväljaannetega, sest intsidendil puudub igasugune seos kaebajaga. Kaebuse kohaselt sisaldab ettekanne mitmed valesid. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

Kohtute infosüsteemi andmetel on kaebaja kaebuse asjaoludele tuginedes pöördunud halduskohtu poole ka varem: - haldusasjas nr 3-20-336 taotles kaebaja vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamist, millega võeti kaebaja 03.02.2020 täistööajaga töökohalt vangla raamatukogust, spordiringidest, eemaldati joogagrupi tööst, võeti võimalus kasutada vangla arvutiklassi. Ühtlasi viidi kaebaja lahtisest osakonnast üle poolkinnisesse ja rakendati edaspidi eluosakonna koristustöödel. Vangla tugines otsuste tegemisel muuhulgas määruse punktis 1 nimetatud ettekandele. Tartu Halduskohus jättis kaebuse 30.06.2020.a otsusega rahuldamata. Kaebaja apellatsioonkaebus tagastati põhjusel, et apellatsioonkaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Kohtute lahendid jõustusid 19.01.2021; - haldusasjas nr 3-20-2057 vaidlustas kaebaja seda, et vangla keeldus parandamast vaidlusaluse intsidendi kirjeldust, s.o asendamast sõna „raamatud“ sõnaga „ajakiri“. Kohus tagastas kaebuse 02.11.2020.a määrusega, kuna kaebaja õigusi ei riivata intensiivselt ja ei ole tõenäoline, et kohus kaebuse rahuldaks. Halduskohtu määrus jõustus 19.11.2020.

Kohtu seisukoht

Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

Vähese intensiivsusega riivega on tegemist siis, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus

oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22).

Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud, kuidas ja missuguseid kaebaja õigusi ettekande olemasolu registris riivab või missugused tagajärjed registrikandest tulenevad. Haldusasjast 3-20-336 nähtub, et vaidlusaluse ettekande alusel on muudetud kaebajale seni võimaldatud kinnipidamise tingimusi. See vaidlus on lõplikult lahendatud ning kohus luges vangla tegevuse õiguspäraseks. Asja materjalidest nähtuvalt on see ka ainus tagajärg, mis kaebajale ettekandest tulenenud on. Väärteomenetlust seoses raamatute/ajakirjadega ei alustatud (tl 12), samuti ei ole kaebaja viidanud distsiplinaarmenetluse algatamisele. Eelnevast tulenevalt ei riiva asjaolu, et 03.02.2020.a ettekanne on kajastatud vangiregistris, kaebaja õigusi intensiivselt.

Kohtu hinnangul on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi.

Vangistusseaduse (VangS) § 51 lg 1 näeb ette kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu (vangiregistri) pidamise. VangS § 53 lg 1 p 18 alusel kantakse vangiregistrisse muuhulgas teave vangistuse täideviimist või vangla julgeolekut ohustavate sündmuste kohta või nende toimumise ohule viitav teave. VangS § 133 kohaselt on vanglaametnik kohustatud vangla direktorile või kõrgemale kohal viibivale vanglaametnikule viivitamatult teatama kõikidest karistuse täideviimisel esile kerkivatest tähtsatest juhtudest, mis puudutavad vangla sisekorraeeskirjade täitmist ja vangla julgeolekut, samuti tähelepanekutest kinnipeetava kohta, mis aitavad kaasa karistuse täideviimise eesmärkide saavutamisele.

Vangistusseadus ei reguleeri vangiregistri andmete kustutamist põhjendusel, et andmed on isiku väitel valed. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 1 lg 1 p 2 kohaselt reguleerib see seadus füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel õiguskaitseasutuste poolt süütegude tõkestamisel, avastamisel ja menetlemisel ning karistuste täideviimisel.

IKS § 25 lg 3 sätestab, et andmesubjektil on õigus vastutavalt töötlejalt nõuda kogutud isikuandmete kustutamist, kui: 1) isikuandmete töötlemine ei ole seaduse alusel lubatud; 2) isikuandmete töötlemisel ei arvestatud isikuandmete töötlemise põhimõtteid või 3) vastutav töötleja on kohustatud andmed kustutama täitmaks seadusest, kohtuotsusest, välislepingust või muust siduvast kokkuleppest tulenevat kohustust.

IKS § 14 p 4 alusel on üheks isikuandmete töötlemise põhimõtteks, et isikuandmed peavad olema õiged.

10.

Kaebaja nõudis ettekande kustutamist, kuna tal puudub sellega seos ja ettekanne sisaldab valesid. Konkreetselt tõi kaebaja välja, et vaidlusalused väljaanded on ajakirjad, need ei pea olema fikseeritud kinnipeetava isiklike asjade nimekirjas, väljaanded ei kuulunud vangla raamatukogule, vabanenud kinnipeetav pole väitnud, et kaebaja palus tal esemed vanglast välja viia ning kaebaja ei ole omavoliliselt esemeid eluosakonda toonud.

Kohtu hinnangul ei ole tõenäoline, et kaebaja saavutab vaidlusaluse ettekande kustutamise tema isikuandmete hulgast. IKS § 25 lg 3 sätestatud aluseid kohtule teada olevatest asjaoludest ei nähtu. Sh ei saa ettekannet IKS § 14 p 4 tähenduses pidada valeks. Ettekande koostanud vanglaametnik kajastas asjaolusid, sh oma vestlust R. Savisaarega nii, nagu tema seda tajus ja mõistis. Isikuandmete kaitse seaduse eelnõu seletuskirjas (Riigikogu XIII koosseisu eelnõu 679

SE) on välja toodud, et kohtumenetluses antakse isikuandmeid sisaldavaid ütlusi, mis põhinevad füüsiliste isikute subjektiivsel ettekujutusel toimunust ning mida ei saa alati kontrollida. Seetõttu ei tohiks õigsuse nõue puudutada tunnistuse õigsust, vaid üksnes tõsiasja, et konkreetne tunnistus on antud. Sama kehtib kohtu hinnangul ka vanglaametniku ettekande puhul.

11.

Kohus selgitab kaebajale, et kui vastustaja tugineb ettekandes toodule kaebaja suhtes otsuste tegemisel, siis on kaebajal õigus esitada selles haldusmenetluses oma vastuväited, sh tugineda sellele, et tema hinnangul ei ole ettekanne tõendina usaldusväärne või kajastab toimunut valesti.

12.

Eeltoodud põhjustel tagastab kohus kaebuse. Sel juhul puudub vajadus menetlusabi taotluse lahendamiseks.

Kohus selgitab et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Jõks kohtunik