2-20-7085/42 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht

15. juuni 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-7085

Kohtuasi

Eesti Kirjanike Liidu hagi XX vastu kaasomandi

lõpetamiseks

ja

tahteavalduse

tegemisele

kohustamiseks

XX vastuhagi Eesti Kirjanike Liidu vastu kaasomandi

lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 5. veebruari 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XX apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) Eesti Kirjanike Liit (registrikood

80080786), lepingulised esindajad vandeadvokaat Maria

Mägi-Rohtmets ja advokaat Simo Soolo

Kostja (apellant) XX (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepingulised esindajad advokaat Teet Lehiste ja

vandeadvokaat Ahti Kuuseväli

Asja läbivaatamine

11. juuni 2021. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 5. veebruari 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-7085.

2. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-20-7085 menetlus ja kinnitada kompromiss, mille

tingimused on järgmised:

2.1. Pooled on kokku leppinud lõpetada kaasomand kinnisasjale registriosa

numbriga XXXXXXX selliselt, et kinnisasi jääb Eesti Kirjanike Liidule, kes

kohustub maksma XX-le hüvitise 11 000 eurot XX pangakontole

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX ühe nädala jooksul kompromissi kinnitava

kohtumääruse jõustumisest.

2.2. XX on kohustatud tegema tahteavalduse Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriosa nr XXXXXXX teise jakku tehtud omanikukande „XX (isikukood

XXXXXXXXXXX) ½ kaasomandist“ kustutamiseks ja uue omanikukande

„Eesti Kirjanike Liit (registrikood 80080786, Tallinn)“ tegemiseks, üksnes ja

eelnevalt talle Eesti Kirjanike Liidu poolt makstava hüvitise 11 000 euro

tasumise korral. Asendada XX tahteavaldus kohtulahendiga ja teha vajalikud

kinnistusraamatu kanded Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa

nr XXXXXXX teises jaos üksnes juhul, kui Eesti Kirjanike Liit on Tartu

Maakohtu kinnistusosakonnale tõendanud maksekorraldusega hüvitise

tasumist XX-le p-s 2.1 märgitud pangakontole.

2 (3)

2.3. XX on kohustatud kinnisasja XXX, Tallinn valduse üle andma Eesti

Kirjanike Liidule hiljemalt kahe kuu jooksul kompromissi kinnitava

kohtumääruse jõustumisest.

2.4. Sellest tsiviilasjast tulenevalt ei ole pooltel teineteise vastu rohkem nõudeid.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

4. Tagastada XX-le apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 150

eurot, ja kanda see XX pangakontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa edasi kaevata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Kirjanike Liit (hageja) esitas 14. mail 2020 Harju Maakohtule XX (kostja) vastu hagi,

milles palus: 1) kohustada kostjat tegema tahteavaldus kaasomandi lõpetamise kokkuleppe

sõlmimiseks kinnistu registriosa numbriga XXXXXXX (kinnistu) kohta selliselt, et kostja

annab temale kuuluva ½ osa kinnistu kaasomandist üle hagejale, mille tulemusel hakkab

kinnistu kuuluma täies osas hagejale ning hageja maksab kostjale hüvitist 6000 eurot; 2)

kohustada kostjat tegema tahteavaldus kinnistusraamatusse tehtud omanikukande „XX ½

kaasomandist“ kustutamiseks ja uue omanikukande „Eesti Kirjanike Liit“ tegemiseks hageja

makstava hüvitise 6000 eurot vastu.

Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt on hageja ½ osas ja kostja ½ osas kinnistu asukohaga

XXX, Tallinn kaasomanikud. Kinnistul asub garaažihoone, mis on algselt ehitatud

sihtotstarbeliseks kasutamiseks naaberkinnistul asukohaga XXX, Tallinn (naaberkinnistu)

asuva kortermaja ruumide valdajatele/omanikele sõiduauto jms hoidmiseks. Garaaž on

lagunenud, kinnistul puudub elektriühendus ja kinnistule on juurdepääs üksnes läbi

naaberkinnistu. Hageja on naaberkinnistu ainuomanik ja üürib sellel asuva kortermaja ruume

oma liikmetele välja.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi. Kostja palub vastuhagis

lõpetada kinnistu kaasomand järgmiselt: 1) müüa kinnistu kohtutäituri korraldataval avalikul

enampakkumisel ja saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende kaasomandi

mõttelise osa suurusele; 2) määrata kinnistu esimese avaliku enampakkumise alghinnaks

14 500 eurot ja enampakkumise sammuks 500 eurot; 3) jätta kõik avaliku enampakkumisega

seotud kulud võrdselt kaasomanike kanda.

Kostja vastuväidete kohaselt ei moodusta naaberkinnistul asuv kortermaja ja kinnistul asuv

garaaž ühtset sihtotstarbelise kasutusega kompleksi, sest garaaži on kasutanud isikud, kes ei ela

kortermajas. Kuivõrd juurdepääs garaažile kulgeb piki naaberkinnistu piiri, siis ei ole tee

kasutamine majarahvale häiriv ega segav. Kostjale on garaaž vajalik, sest kostja remondib ise

oma sõiduvahendeid. Kaasomandiosa üleandmine hagejale ei ole õiglane, sest hagejal puudub

huvi kinnistu suhtes ning ta ei kasuta ega hoolda seda. Kinnistu müümisel avalikul

enampakkumisel on hagejal võimalik soetada kinnistu endale turuhinna alusel.

3. Harju Maakohus rahuldas 5. veebruari 2021. a otsusega hagi, jättis vastuhagi rahuldamata

ning menetluskulud poolte endi kanda.

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata, rahuldada vastuhagi ja jätta menetluskulud hageja

kanda. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

5. Pooled esitasid ringkonnakohtule 11. juuni 2021. a kohtuistungil kinnitamiseks

kompromissi, milles paluvad kompromissi kinnitamist ja asjas menetluse lõpetamist.

3 (3)

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada. Seetõttu tühistab

kolleegium asjas tehtud maakohtu otsuse TsMS § 645 lg 1 alusel ja lõpetab tsiviilasja menetluse

TsMS § 428 lg 1 p 4 ja § 657 lg 1 p 4 alusel.

7. Kohtuistungil selgitati pooltele TsMS §-des 430 ja 432 sätestatud kompromissi sõlmimise

õiguslikke tagajärgi.

8. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kolleegiumi

arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning

ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kolleegiumil ei ole alust jätta

kompromissi TsMS § 430 lg 3 alusel kinnitamata.

9. Kostja taotlus kompromissi sõlmimise tõttu poole apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud

riigilõivu tagastamiseks kuulub TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel rahuldamisele. Kostja palus

riigilõivu tagastada pangakontole, milliselt riigilõiv tasuti.

10. Vastavalt kokkuleppele jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda

(TsMS § 168 lg 3).

11. Pooled on määruskaebuse esitamise õiguse välistanud (TsMS § 661 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)