2-21-1523/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Kohtujurist

Evelin Neltsas

Määruse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2021.a Tallinn Lubja 4

Tsiviilasja number

2-21-1523

Tsiviilasi

S V hagi Eldred OÜ vastu töösuhte tuvastamiseks ja

saamata jäänud puhkusehüvitise väljamõistmiseks

Menetlustoiming

menetluse lõpetamine hagist loobumise kinnitamisega

Tsiviilasja hind

289,80 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: S V (isikukood xxxx, elukoht xxxx) lepinguline

esindaja

Kunnar

Korsten

(e-post:

kunnar.korsten@gmail.com)

Kostja: Eldred OÜ (registrikood 11509356, asukoht

Roosipõõsa tee 16-2, Rae küla, Rae vald 75310 Harju

maakond)

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat

Anne

Värvimann

Resolutsioon ja

menetluskulude jaotus

1. Võtta vastu hagist loobumine ja lõpetada menetlus

tsiviilasjas nr 2-21-1523, S V hagis Eldred OÜ vastu

töösuhte

tuvastamiseks

ja

saamata

jäänud

puhkusehüvitise väljamõistmiseks

2. Jätta menetluskulud Eldred OÜ kanda

3. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline

suurus ja mõista Eldred OÜ-lt välja S V kasuks

põhjendatud menetluskuluna lepingulise esindaja kulud

682 (kuussada kaheksakümmend kaks) eurot. Eldred

OÜ-l tasuda väljamõistetud menetluskulud Filker OÜ

arveldusarvele

EE752200221062882443

selgitusega

„menetluskulu tsiviilasjas 2-21-1523“.

4. Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb

Eldred OÜ-l tasuda S Vle hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (682 eurot) viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses

Edasikaebamise kord ja

tähtaeg

Kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul

alates käesoleva kohtumääruse kättetoimetamisest.

Menetluse käik

Hageja esitas Harju Maakohtule 29.01.2021 hagiavalduse, mille kohus jättis käiguta.

02.03.2021 esitas hageja hagi täpsustuse, milles muuhulgas loobus töötasu nõudest, kuna

saamata jäänud töötasu oli 29.01.2021 üle kantud. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse

töösuhte tuvastamise ja puhkusehüvitise nõudes. Kostja on menetlusse võtmise määruse ja

hagimaterjalide kättesaamist kinnitanud 06.04.2021. Kostja esitas kohtule vastuse 05.05.2021,

milles võtab omaks asjaolu, et pooltevahelise lepingu näol oli tegemist töölepinguga ja ta on

puhkusetasu 05.05.2021 (so samal päeval kui esitati vastus hagile) üle kandnud ning palub jätta

hagi rahuldamata.

Hageja esitas 27.05.2021 vastuse kostja hagivastusele, hagist loobumise avalduse ja

menetluskulude taotluse. Hageja toob esile, et poolte töösuhe lõppes 15.01.2021 TLS § 84 lg 1

kohaselt muutuvad töölepingu lõppemisega kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks.

Seega pidi kostja tasuma hagejale töölepingu lõppemisel 15.01.2021 lõpparve koosseisus kõik

hagejal töösuhtest saada olevad rahasummad. Kostja ei maksnud töölepingu lõppemisel hagejale

välja isegi teenitud töötasu, rääkimata siis kasutamata puhkuse hüvitist. Kostja tasus siiski lõpuks

29.01.2021 hagejale saamata jaanuarikuu 2021 töötasu ning kasutamata puhkusehüvitise alles

05.05.2021 ehk tähtajast üle 3-kuu hiljem.

Määruse põhjendused

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg-le 1 võib hageja hagist loobuda

kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist

loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS §-s 432 sätestatud

menetluse lõpetamise tagajärgedest tuleneb, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti

pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotlus menetluse lõpetamiseks on

seaduslik, ei riku kellegi seaduslikke õigusi ja huve ega avalikku huvi ning kuulub

rahuldamisele. Kohus võtab hagist loobumise vastu ning lõpetab käesolevas tsiviilasjas

menetluse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita

menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või

asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle

tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja

menetluskulud.

Kostja on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda, kuivõrd hageja ei pöördunud

eelnevalt kostja poole kohtuväliselt ning hagiavalduse saamisel võttis kostja kohe hagi õigeks.

Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Kuivõrd töölepingu lõppemisega muutuvad kõik

töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks ja tööandja peab need välja maksma töölepingu

lõppemise päeval, siis ei pidanud hageja kohtuväliselt pöörduma enne hagi esitamist kostja

poole. Kostja on jätnud tähelepanuta, et hageja on hagi täpsustuses töötasu nõudest loobunud

ja seda nõuet ei ole kohus menetlusse võtnud. Kuivõrd hageja loobub hagist seetõttu, et kostja

on pärast hagi esitamist menetlusse võetud nõuded rahuldanud, siis tuleb menetluskulud jätta

kostja kanda.

TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud

menetlusosaliste esindajate kulud TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu

esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Hageja on kandnud menetluskulusid 6,2 tunni ulatuses tunnihinnaga 110 eurot. Kostja on

esile toonud, et vandeadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on kohtupraktikas loetud

140 eurot, millele lisandub käibemaks ning mitteadvokaadist esindaja tunnitasuks 60-90 eurot

ning kuna käesoleval juhul ei olnud tegemist keeruka ega mahuka õigusliku vaidlusega, juristi

kvalifikatsioon on oluliselt madalam vandeadvokaadi kvalifikatsioonist, ei ole põhjendatud

lugeda avaldaja esindaja tunnitasu mõistlikuks suuruseks enam kui 60 eurot tund. Arvestades,

et vandeadvokaadi põhjendatud tunnitasu on 140 eurot, siis leiab kohus, et 110 eurose

tunnitasu suuruse puhul ongi arvestatud kvalifikatsiooni ja esitatavate nõuete erinevusega.

Kostja vastuväide keskmisest 60-90 eurosest tunnihinnast on paljasõnaline. Kostja ei ole

kohtule põhistanud, et hageja oleks käesolevas vaidluses saanud asjakohast õigusteenust ka

madalama hinnaga. Kohus leiab, et tunnihinda 110 eurot ei ole alust pidada põhjendamatult

kõrgeks vaatamata sellele, et hageja lepinguliseks esindajaks ei ole advokaat. Tegemist on

siiski igapäevaselt õigusnõustamisega, so kutsetegevuses tegeleva juriidilise kõrgharidusega

isikuga ja käesoleva hagiavalduse puhul ei ole tegemist ka masshagiga.

Kuigi kostja esindaja viitab lihtsale vaidlusele, kostja esindaja kõrgemale kvalifikatsioonile,

hageja elementaarsetele nõuetele ja kostja kohesele omaksvõtule, siis võrreldes mõlema poole

esindaja toimingute ajakulu (hageja esindajal 6,2 tundi ja kostja esindajal 5 tundi) on need

üsna võrdsed. Võttes arvesse, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, et hageja esindaja pidi

hagiavaldust põhistama ja et täpsustatud avalduse esitamisel on vastavalt tasutud töötasule

koheselt korrigeeritud nõuet, leiab kohus, toimingutele kulunud aeg on esindatava huvide

kaitseks põhjendatud ja vajalik, mistõttu tuleb hageja menetluskulude kindlaksmääramise

avaldus rahuldada. Kohus selgitab, et kostja oleks saanud menetluskulusid vältida, kui ta

oleks tasunud kõik töösuhtest tulenevad nõuded õigeaegselt.

TsMS § 463 lg 2 sätestab, et määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui

seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 445 lõike 1 alusel võib kohus

otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või

tähtpäeva. Kostjal tuleb tasuda väljamõistetud menetluskulud vastavalt taotlusele hageja

esindaja arvelduskontole. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse

alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Rõuk

kohtunik