2-19-11142/77 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Lea Aavastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. juuni 2021, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1

Tsiviilasja number

2-19-11142

Tsiviilasi

AAA hagi TTK Kultuurikeskus OÜ vastu kahju

hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

18 208 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja AAA, isikukood XXX; lepinguline esindaja

vandeadv EEE;

kostja TTK Kultuurikeskus OÜ, registrikood 11107505;

lepingulised esindajad vandeadv FFF . ja adv GGG .

Kohtuistungi toimumise aeg

22. aprill 2021

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata AAA hagi TTK Kultuurikeskus OÜ vastu kahju

hüvitamiseks.

2. Menetluskulud jäävad AAA kanda.

3. Määrata TTK Kultuurikeskus OÜ-le hüvitatavate menetluskulude rahaliseks

suuruseks 8245 eurot.

4. Välja mõista AAA TTK Kultuurikeskus OÜ kasuks menetluskulude hüvitisena

8245 eurot.

5. Välja mõista AAA TTK Kultuurikeskus OÜ kasuks viivis menetluskulult alates

käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Otsus toimetada kätte poolte esindajatele

Edasikaebamise kord

Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hageja nõue ja põhjendused

1. AAA (hageja) on esitanud Tartu maakohtule hagi TTK Kultuurikeskus OÜ (kostja)

vastu kahju hüvitamiseks. Hageja palus mõista kostjalt välja otsese varalise kahju hüvitise

2 244.88 eurot, saamata jäänud tulu 15 963.43 eurot ja mittevaralise kahju hüvitise kohtu

äranägemisel määratud summas.

Hagiavalduse kohaselt haldab kostja XXX kaubanduskeskust. AAA kukkus 05.02.2019

ajavahemikus kell 19:05 kuni 19:15 XXX kaubanduskeskuse 0-korruse ja P1 korruse

vahelisel kaldtee tüüpi eskalaatoril (edaspidi kaldtee või eskalaator). Kukkudes jäid hageja

jalad ebaloomulikku asendisse keha alla ja hageja sai raske tervisekahjustuse - mõlema jala

reie nelipealihase rebendid (XXX). Selline vigastus on võimalik üksnes läbi põlvede

ülepainutuse. Vigastus vajas kirurgilist sekkumist, pikaajalist taastumist ja füsioteraapiat.

Vigastusega kaasnes puuduv XXX kuud ning täiendavalt osaline XXX. Kokku toimus

meditsiiniline ravi 13 kuud ja mittemeditsiiniline ravi tasulise füsioterapeudi toel on

kestnud siiani. Täielik taastumine ei ole võimalik ning mõningad tagajärjed jäävad kestma

elu lõpuni.

Kukkumise ja seeläbi vigastuse tekkimise põhjuseks oli hageja libisemine kaldteel. Kostja

on rikkunud kaldtee hooldamisel käibekohustust ning kaldtee oli libe. Kostja oleks

vastutusest vabanemiseks pidanud tõendama kas VÕS § 1045 lg 2 põhjal õigusvastasust

välistavate asjaolude esinemist, VÕS § 1050 lg 1 kohaselt välise hoolsuse ehk

käibekohustuse järgimist või VÕS § 1050 lg 2 ning VÕS § 1052 lg-te 1 ja 2 alusel vastutust

välistavate subjektiivsete asjaolude esinemist. Kostja esitatu ei tõenda seda, et kaldtee oleks

nõuetele vastanud. Kostja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit ei seda tüüpi eskalaatorite ega

konkreetselt selle eskalaatori libisemisvastaste omaduste kohta. Ka kostja tunnistajate

ütlustest nähtub, et kaldtee astmete libedust ei ole kontrollitud. Kaldtee ohutuse ning

libisemisvastaste omaduste kohta puuduvad Majandus- ja kommunikatsioonministri

määruse nr 23 kohased tõendid. Kaldtee astmete eluiga on 6 – 12 kuud ning ehkki enne

õnnetust oli kaldtee kasutusel juba ca 4 aastat, ei ole keegi selle aja jooksul kaldtee astmeid

vahetanud ega nende libedust kontrollinud. Kaldteel ei olnud ka kohustuslikke

ohutuskleebiseid, millest nähtuks kohustus käsipuust kinni hoida. Kleebiste olemasolul ei

oleks hageja kukkunud.

2. Kostja esitatud videost ei nähtu, et hageja oleks kasutanud kaldteed mingil ebaloomulikul

või keelatud moel või et hageja oleks põhjustanud kukkumise ise. Hageja kasutas kaldteed

täpselt samuti nagu teevad seda kõik teised iga päev XXX keskust külastavad inimesed.

Samuti on video ilmselgete võltsimistunnustega. Video autentsust kinnitav ekspertiisi

tuleks jätta tähelepanuta, kuna see on liiga pealiskaudne. Ekspertiisiks esitatud videol ei ole

peale resolutsiooni ühtegi tehniliselt kattuvat parameetrit teiste väidetavalt samast

kaamerast pärinevate videotega ning sellele ei ole autentsuskinnitust ehk vesimärki. Kostja

kui video tõendina esitanud pool peab selle autentust tõendama.

Kostja vastuväited

3. Kostja leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud

oma nõuete aluseks olevaid asjaolusid. Tõendamiskoormis selles osas, et kaldtee astmed

olid kukkumise hetkel valet tüüpi, kulunud ning et kaldtee astmed on pärast õnnetust

vahetatud või et kaldtee ei vasta tehnilistele nõuetele, on hagejal endal. Selle konkreetse

kaldteega oli alates keskuse avamisest kuni 01.10.2019 seisuga liikunud umbes 4 miljonit

inimest ning teadaolevalt ei ole ühtegi teist juhtumit, kus sellel kaldteel oleks inimene

kukkunud. Seetõttu ei saa pidada hageja paljasõnalist väidet kaldtee ohtlikkuse kohta

piisavaks, et pöörata ümber TsMS § 230 lg 1 sätestatud tõendamiskoormis.

Samuti lükkavad menetluses esitatud tõendid ümber hageja väited. Hageja ei libisenud

kaldteel, vaid komistas. Komistamine nähtub vigastuse põhjusena kiirabikaardilt. Ka

sündmuse videosalvestuselt nähtub, et hageja kõndis kaldteel tempokalt, kuni kaldtee

allosas komistas ning kukkus.

Õnnetuse põhjustas hageja enda tegevus. Hageja vande all antud ütlustest nähtub, et ta on

teadlik elementaarsetest eskalaatorite ning kaldteede ohutu kasutamise põhimõtetest, kuid

on videost nähtuvalt siiski eskalaatoril tempokalt liikunud. Seda hoolimata sellest, et tema

ütlustest nähtuvalt on talle tee varem tundunud ohtlik. Hageja on võtnud teadliku riski ning

nõude olemasolul tuleks seetõttu hüvitist vähendada VÕS § 139 ja 140 alusel nullini.

4. Kostja ei ole rikkunud käibekohustust. Kostja on paigaldanud libeduse vältimiseks

porimatid ning paigaldanud sissepääsude ette jääd sulatava soojendussüsteemi, et talvel ei

toodaks sisse libedust põhjustavat mustust ja vett. Kaldteed ja eskalaatorid on tippklassist

tootjalt KONE, astmetel on libisemist takistavad sälgud. Kaldteid hooldatakse

korrapäraselt ning viiakse läbi regulaarseid auditeid, et veenduda seadmete ohutuses.

Ametkonnad ei ole teinud etteheiteid seadme ohtlikkuse osas.

Hageja väited pärast õnnetust kaldtee astmete vahetamise osas on tõendamata. Kaldteede

astmete vahetamine on ette nähtud üksnes nende füüsilise purunemise korral, astmeid ei

vahetata perioodiliselt nende „libedaks kulumise“ tõttu. Kaldtee libisemisvastaseid

omadusi hinnatakse seadme vastavushindamise käigus enne toote turule pakkumist, mitte

perioodiliselt iga kaldtee puhul. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 23.03.2012

määrusest nr 23 ei nähtu nõudmist selle kohta, et käesolevas asjas tuleks kaldtee või selle

astmete ohutust tõendada hageja viidatud dokumentidega. Kostja on esitanud vajalikud

sertifikaadid, mis tõendavad eskalaatori ohutust ja nõuetele vastavust.

Ehitustööd, mida hageja pidas kaldtee astmete vahetamiseks, olid seotud läheduses asuva

prillipoe laiendusega. Eskalaatorile ohutuskleebiste paigaldamise kohustust ühestki

õiguslikust alusest ei tulene. Samuti puudub paigaldatavatel kleebistel ühtne standard ning

nende olemasolu ei kontrollita korraliste auditite läbiviimisel.

5. Hageja vande all antud ütlused ning tunnistaja BBB ütlused tuleb tervikuna TsMS § 238

lg 5 alusel jätta arvestamata nende ilmselge ebausaldusväärsuse tõttu. Need ütlused ei lange

kokku elulise usutavusega ega asjas esitatud ja kogutud tõenditega, muuhulgas sündmuse

videosalvestisega ning ka teiste tunnistajate ütlustega. Hageja etteheited, mille kohaselt ei

ole turvakaamera salvestis ehtne, on alusetud.

Kohtuistungid

6. Asjas toimusid kohtuistungid 08.01.2020, 30.01.2020, 11.06.2020, 24.08.2020,

16.09.2020 ja 22.04.2021.

30.01.2020 istungil kuulas kohus vande all üle hageja, 24. 08.2020 ja 16.09.2020 istungitel

kuulas kohus üle tunnistajad ning 22.04.2021 istungil küsitles kohus eksperti.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

7. Esmalt võtab kohus seisukoha asja lahendamisel lubatavate tõendite osas.

Tõendamaks hageja kukkumisega seonduvaid asjaolusid on kohtule 28.02.2020 esitatud

XXX turvakaamera videofail. Hageja on vaidlustanud videofaili autentsuse. 26.02.2020 (II

kd, tlk 110) määras kohus ekspertiisi video autentsuse kindlakstegemiseks. Ekspertiisiakti

(II kd, tlk 154-155) kohaselt ei tuvastanud ekspert asjaolusid, mis viitaksid videofaili sisu

töötlemisele. Kohus kuulas hageja taotlusel eksperdi täiendavalt ära 22.04.2020 istungil (II

kd, tlk 183-184). Eksperdi antud selgitused ja põhjendused veensid kohut ekspertiisiakti

usaldusväärsuses. Kohus nõustub eksperdi järeldustega videofaili autentsuse kohta ning

arvestab videofaili tõendina asja lahendamisel.

Ka teistest asjas esitatud tõenditest ei nähtu asjaolusid, mis annaksid alust kahelda

videofaili usaldusväärsuses. Tunnistaja CCC on kinnitanud, et videot ei ole töödeldud, et

see on samasugune nagu siis, kui tema seda nägi (II kd, tlk 62 pöördel). Ka tunnistaja

DDD ütlused 16.09.2020 kohtuistungil langevad kokku videosalvestisest nähtuvaga ning

videosalvestist näinuna kinnitas DDD, et sündmus toimus nii, nagu videolt on näha (II kd,

tlk 79).

8. Kohus leiab, et tunnistaja BBB 24.08.2020 kohtuistungil ütlused on ebausaldusväärsed

ning tuleb jätta asja lahendamisel arvestamata. TsMS § 238 lg 5 kohaselt kui kohus on

juba tõendi vastu võtnud või tõendeid kogunud, võib ta jätta asja lahendamisel käesoleva

paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud juhtudel tõendi arvestamata. Tõendi võib selle hindamise

järel jätta arvestamata ka siis, kui see on ilmselt ebausaldusväärne. BBB sõnul läks ta

kaldteed mööda alla, hageja oli temast eespool ning tunnistaja vahetult nägi, kuidas hageja

tema ees kukkus (II kd, tlk 57). BBB sõnul oli ta kukkumise hetkel hagejast umbes 10

meetri kaugusel ning oli esimene, kes hagejat abistas (II kd, tlk 57). Muudest tõenditest

nähtub, et tunnistaja BBB ei viibinud tegelikult hageja kukkumise hetkel sündmuskohal.

See nähtub nii 28.02.2020 kohtule esitatud turvakaamera videosalvestisest kui ka

tunnistaja E. Lehe antud ütlustest, mis langevad kokku videosalvestisega. Nende tõendite

kohaselt ei viibinud tunnistaja BBB kaldteel ega selle läheduses hetkel, mil hageja kaldteel

kukkus. Ka BBB ise kinnitas, et ta ei näe ennast turvakaamera videosalvestisel (II kd, tlk

58). Samuti ei olnud tunnistaja BBB esimene isik, kes hagejani pärast õnnetust jõudis,

ehkki ta seda ise väitis. Esimeseks hagejat abistanud isikuks oli tunnistaja DDD , kes kutsus

hagejale ka kiirabi.

Samuti jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata hageja enda vande all antud ütlused.

Hageja 30.01.2020 istungil antud ütlustest nähtub, et ta seisis eskalaatoril paigal, toetas

puusa õrnalt vastu käsipuud ning hoidis käsipuust kinni, umbes keskel libisesid mõlemad

jalad alt ette ära. Jalad libisesid u 30-40 cm, “siis võttis jälle kinni“ (I kd, tlk 136 ja pöördel).

Hageja ütlused ei ole aga kooskõlas teiste asjas esitatud tõenditega. XXX keskuse

turvakaamera videost nähtub, et hageja kõnnib mööda eskalaatorit allapoole eskalaatori

liikumise suunas ning eskalaatori alumisele poolele jõudes kukub. Ka tunnistaja ortopeed

HHH sõnul on hageja vigastused nende raskuse tõttu haruldased ning tekivad üldjuhul

spordivigastusena (II kd, tlk 56 pöördel), mistõttu ei ole kohtule ka eluliselt usutav, et

hagejale tekkisid vigastused kukkumisest sedavõrd stabiilsest asendis eskalaatoril

seismisest, nagu hageja on kohtule kirjeldanud.

Kostja on taotlenud, et kohus esitaks kuriteoteate hageja ja tunnistaja BBB osas seonduvalt

vande all valeütluste andmisega (II kd, tlk 176). Kohus ei pea põhjendatuks esitada

kuriteoteateid. Tegemist oli emotsionaalse, ebatavalise ja kiiret reageerimist nõudva

olukorraga, millest oli ütluste andmise ajaks möödunud suhteliselt pikk ajavahemik. Hageja

ise võis olla endaga juhtunud õnnetusest šokis ning ehmatuse ja tugeva valu tõttu mäletada

juhtunut teisiti kui nähtub turvakaamerast. Seetõttu ei pruukinud lahknevused hageja ning

tunnistaja ütluste ja tegeliku olukorra vahel olla tingitud nende pahatahtlikust käitumisest.

9. Järgmisena lahendab kohus asja sisuliselt. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Hageja on pöördunud kohtusse kostjalt kui XXX keskuse haldajalt temale tekkinud varalise

ja mittevaralise kahju väljamõistmiseks.

Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 7 alusel. Nimetatud

sätetest tuleneva deliktilise üldvastutuse koosseisu elementideks on: (1) tegu; (2) kahjulik

tagajärg ehk hagejal kahju tekkimine; (3) põhjuslik seos teo ja saabunud kahju vahel; (4)

õigusvastasus; (5) süü.

Asjas puudub vaidlus selle üle, et hageja kukkus eskalaatoril. Hageja on kahjuna välja

toonud tervisekahjustuse tekkimise, sellega kaasevad ravikulud, saamata jäänud töötasu ja

valu talumisega kaasneva mittevaralise kahju. Vaidlus puudub selles, et hageja kukkumise

ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. St, et kui hageja eskalaatoril kukkunud ei oleks,

ei oleks tal tekkinud tervisekahjustust ning sellega kaasnevat varalist ja mittevaralist kahju.

10. Hageja hinnangul kukkus ta seetõttu, et kostja oli rikkunud oma käibekohustust

eskalaatori korrashoiul, mistõttu eskalaator oli libe. Kostjal lasus käibekohustus hoida

kaldtee korras selliselt, et see on nõuetele vastav, kuid kostja on jätnud tegemata

eskalaatorile vajaliku hoolduse ning puuduvad sertifikaadid astmete libisemisvastaste

omaduste kohta. Kostja leiab, et ta on käibekohustust täitnud ning paigaldanud tunnustatud

tootja hea kvaliteediga ja nõuetele vastava eskalaatori

Hageja tugineb VÕS § 1045 lg 1 p-le 7, mille kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane

eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Kohus

märgib täiendavalt, et eelduslikult on kahju tekitamine VÕS § 1045 lg 1 p 2 alusel

õigusvastane juhul, kui kannatanule tekitati kehavigastus või tervisekahjustus.

Käibekohustuse rikkumine tähendab õiguskirjanduse kohaselt kohustust käituda viisil,

mida saab tavaliselt sarnases olukorras oodata käibes osalevalt isikult (Võlaõigusseadus

IV. Kommenteeritud vljn. 2020, lk 733, § 1043 kommentaar 3.1.3). Tuvastamaks kahju

tekitanud tegevuse õigusvastasust, peab väidetav kahju tekitaja olema rikkunud mingit

normi, mis kohustas teda tegutsema kahju ära hoidmiseks, või hea usu põhimõttest

tulenevat käibekohustust, mille kohaselt mingi kostjapoolse toimingu tegemisel ei oleks

hagejale kahju tekkinud või kahju oleks olnud väiksem (Võlaõigusseadus IV.

Kommenteeritud vljn. 2020, lk 750-752, § 1045 kommentaar 3.1.2 cc).

Kohus leiab, et kostjal kaubanduskeskuse haldajana lasus kohustus paigaldada

kaubanduskeskusesse kehtestatud nõuetele vastavad ja sertifikaatseeritud eskalaatorid ning

hoida eskalaatoreid sellises korras, et nende kasutamine oleks kaubanduskeskuse

külastajatele ohutu.

11. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja vigastus eskalaatoril kukkudes oli põhjustatud

kostjapoolsest käibekohustuse rikkumisest või hageja enda hooletusest.

Üldiselt teadaolevalt kaasneb liikuva eskalaatoriga koos allapoole liikumisega suurem

hoog kui tavapärasel kõndimisel, mistõttu võib õnnetusi juhtuda ka nõuetele vastaval

eskalaatoril. Seetõttu ei saa üksnes hageja eskalaatoril kukkumisest teha järeldust, et

eskalaator oli liiga libe ega vastanud nõuetele.

Perearsti esitatud tõendilt nähtub, et kiirabikaardi kohaselt oli hageja vigastuse ja

kukkumise põhjuseks eskalaatoril komistamine (I kd, lk 14). XXX keskuse turvakaamera

videost (esitatud kohtule 28.02.2020) nähtub, et hageja kõnnib mööda eskalaatorit

allapoole eskalaatori liikumise suunas, ei hoia käsipuust kinni ning eskalaatori alumisele

poolele jõudes kukub. Tunnistaja, ortopeed HHH 24.08.2020 kohtuistungil antud ütlustest

ei nähtu üheselt, et AAA vigastus oleks tekkinud just seetõttu, et eskalaator on libe ja AAA

libises. HHH ütlustest nähtub, et selline vigastus võib tekkida kukkumisel, kui jalad jäävad

keha alla, peab tekkima tugev painutus või lihase tõmme (II kd, tlk 56-57). Seega erinevalt

hageja väidetust, ei nähtu eelnimetatud tõenditest üheselt, et hageja oleks eskalaatoril

libisenud. Üksnes sellest, et jalad jäid kukkudes keha alla, ei saa kohtu arvates teha üheselt

järeldust, et hageja ilmtingimata libises eskalaatoril. Kohus nõustub kostjaga, et eskalaatori

liikumise tõttu võivad jalad jääda keha alla ka siis, kui kukkumine toimub komistamise

tagajärjel, mitte üksnes libisemisel.

12. Järgnevalt analüüsib kohus, kas kostja on rikkunud oma käibekohustust eskalaatori

käitajana.

Hageja hinnangul ei vastanud kaldtee tüüpi eskalaator ohutusstandardile. Asjas esitatud

tõenditest nähtub, et eskalaator on läbinud ohutusauditid 31.07.2018 ning 27.03.2019 (I kd,

tlk 25-35). Seega on kostja eskalaatori valdajana vähemalt minimaalsel tasemel järginud

üldist asja korrashoiu kohustust.

Asjakohane on hageja viide Majandus- ja kommunikatsiooniministri 23.03.2012 määrusele

nr 23 „Nõuded masinale ja osaliselt komplekteeritud masinale, ohutusseadisele ja masinaga

kaasnevale teabele ning masina ja osaliselt komplekteeritud masina vastavushindamise

kord“, mille § 1 lg 1 sätestab, et masinate nõuetele vastavus peab olema direktiivi nr XXX

kohaselt tõendatud. Kaldtee kohustuslikud nõuded, sh tõendamisnõuded selle

nõuetelevastavuse kohta, tulenevad standardist EVS-EN 115:1-2017 „Eskalaatorite ja

liikurteede ohutus“.

Õige on hageja väide, et sertifikaat XXX kehtis sertifikaadilt nähtuvalt vaid kuni

03.05.2016 (I kd, tlk 111-116, tõlge tlk II kd, tlk 19-23). Lisaks on aga esitatud 27.04.2016

välja antud sertifikaat XXX (I kd, tlk 117-118, tõlked II kd, tlk 24-25), mille kehtivuse

lõppkuupäev on 26.04.2021. Sertifikaadist nähtub, et „liikuv tee vastab selle sertifikaadi

lisa leheküljel nr 1 esitatud vastava rakendusala mahus sisalduva katse spetsifikatsioonis

toodud nõuetele, säilitades nimetatud tingimused.“ Sertifikaat kinnitab, et kaldtee on

vastanud masinadirektiivi nr XXX nõuetele ning standardi EN 115-1:2008+A1:2010

(Eskalaatorite ja liikuvata kaldteede ohutusstandard) nõuetele. Seega oli vaidlusalusel

eskalaatoril õnnetuse toimumise hetkel olemas kehtiv vastavussertifikaat, mis tõendas selle

vastavust EN 115 standardile. Kuna sertifikaat on välja antud aastal 2016, ei saanud selle

väljaandmise ajal kinnitada vastavust hageja viidatud EN 115 standardi 2017. aasta

versioonile, vaid standardi varasemale versioonile.

Kohtu hinnangul on kostja sertifikaadi esitamisega selles aspektis oma tõendamiskohustuse

täitnud. Kohus ei nõustu hageja järeldusega, et ei saa lugeda kostja väiteid sertifikaadi

nõuetekohasuse osas tõendatuks, kuna kostja pole esitanud sertifikaadi kohustuslikke

lisasid. Tõepoolest, sertifikaadi nr XXX p 3.4, sätestab, et vastavushindamise sertifikaati

võib kasutada ainult koos asjakohase lisaga, dokumentide loetelu nähtub punktidest 3.2 ja

3.3. Praegusel juhul ei ole nimetatud lisadokumendid kohtu hinnangul vaidluse

lahendamise seisukohalt asjakohased. Hageja ei ole toonud üheselt välja, milliseid

asjaolusid ta nimetatud dokumentidega täiendavalt tõendada soovib. Eskalaatori/kaldtee

ohutust tõendab eelkõige kehtiv vastavussertifikaat. Lisadokumendid sisaldavad

esmajoones tehnilisi spetsifikatsioone ning kui lisadokumentide osas oleks ilmnenud

probleeme, ei oleks kõnealusele eskalaatorile eelduslikult vastavussertifikaati välja antud.

Samuti, kuna kaldtee kohta on olemas selle ohutust ja nõuetelevastavust kinnitav

vastavussertifikaat, ei pea kohus põhjendatuks nõuda kostjalt täiendavalt kõigi standardis

nimetatud dokumentide esitamist. Kohtul ei ole eriteadmisi, et praeguse tsiviilvaidluse

raames kontrollida, kas nende dokumentide põhjal oleks saanud vastavussertifikaadi välja

anda või mitte.

13. Järgmise etteheitena leiab hageja, et kostja on rikkunud oma käibekohustust kaldtee

ohutuse tagamisel sellega, et on jätnud kaldtee astmed perioodiliselt vahetamata.

Hageja on oma väidete tõendamiseks esitanud analoogse kaldtee Schindler 9500AE

brošüüri (I kd, tlk 90-96) ning analoogsete kaldtee astmete müügikuulutused (I kd, tlk 179-

186). Hageja hinnangul nähtub nimetatud tõenditest, et kaldtee astmete eluiga on 6 – 12

kuud. Kohus hagejaga ei nõustu. Kaldtee astmete müügikuulutusest nähtub, et astmete

garantiiperioodi pikkuseks on 1 aasta (I kd, tlk 180-181; 183; 185). Garantiiperiood

tähendab perioodi, mille jooksul müüja kohustub ostja nõudmisel kõrvaldama eseme

võimalikud puudused või asendama ostetud eseme uuega, see ei tähenda aga automaatselt,

et astemete ohutu kasutusiga oleks sama lühike.

Tunnistaja III on kinnitanud, et konkreetsel kaldteel on kasutatud tehases paigaldatud

astmeid (II kd, tlk 58 pöördel - 59). Hageja esitatud tõenditest astmete garantiiaja kohta

ning eskalaatorite müügikuulutustest ei nähtu kohustust vahetada astmeid just kostja

kasutuses olnud eskalaatorimudelil. Kohus nõustub kostjaga, et hageja esitatud Schindleri

kaldtee astmete brošüürist ja müügikuulutusest (I kd, tlk 93 pöördel ja 186) ei saa teha

järeldust kõigi teiste tootjate eskalaatorite ja kaldteede astmete eluea kohta. Tegemist on

Schindleri toodet tutvustava ja reklaamival eesmärgil materjaliga ning sealt ei nähtu,

milliseid teisi tootjaid silmas peetakse või millistel uuringutel või katsetustel kuulutuses

esitatud andmed tuginevad.

14. Samuti ei nähtu vajadust astmete regulaarseks vahetamiseks tunnistajate ütlustest.

Kaldtee astmeid inspekteeris vahetult pärast õnnetust kaldtee tootja KONE Eesti esinduse

mehaanik III . 24.08.2020 kohtuistungil on III tunnistajana ütlusi andes kinnitanud, et ei

ole ettenähtud aega, mille jooksul tuleks astmed välja vahetada. Kõigi astmete ühe korraga

välja vahetamise vajadus võib ilmneda ainult renoveerimise käigus ehk tema aastakäik on

juba rohkem kui 15 aastat või kui klient soovib. Kogu astmestiku väljavahetamist ei ole III

i praktikas ette tulnud (II kd, tlk 58 pöördel - 59).

Samal istungil andis tunnistajana ütlusi ka kaldtee astmeid vahetult pärast õnnetust uurinud

XXX ekspert JJJ . JJJ ütluste kohaselt peetakse astmete puuduseks nende füüsilist

purunemist, mõrasid ning mehaanilist toimivust. Ka JJJ praktikas ei ole kaldtee kõigi

astmete vahetamist ette tulnud ning on kokku puututud üksnes ühe eskalaatori (st trepi)

üksikute astmete vahetamisega, millisel see vajadus tekkis kaldteele kukkunud tellingute

tõttu (II kd, tlk 60).

Ka tunnistaja CCC, kes on XXX keskuse haldusjuht, teadaolevalt ei ole

eskalaatorite/kaldteede astmete regulaarse väljavahetamise kohustust. Ka XXX

kaubanduskeskuses, mis on samuti tunnistaja haldusalas, on eskalaatori (st trepi)

remonttöid teostatud üksnes purunenud detailide tõttu (II kd, tlk 62).

Seega nähtub tunnistajate ütlustest, et puudub vajadus kaldtee astmete regulaarseks iga-

aastaseks väljavahetamiseks nende n.ö libedaks kulumise tõttu. Seega ei saanud kostja

käibekohustus eskalaatori korrasoiul hõlmata astmete väljavahetamist.

15. Asjas ei ole ka tõendatud, et astmed oleksid olnud muidu kulunud ja libedad ning

vajanuks erakorralist välja vahetamist.

Pooled vaidlevad selle üle, kas eskalaatori astmetel olid olemas libisemisvastased sälgud.

Ehkki tunnistajate ütlustest ja esitatud tõenditest ei nähtu astmete olukord täpselt õnnetuse

toimumise ajal (05.02.2019), on esitatud andmeid eskalaatori astmete olukorra kohta enne

ja pärast õnnetust. Hageja väidete kohaselt olid eskalaatori astmete libisemisvastased

sooned kulunud ega pakkunud enam piisavalt tuge. Kostja esitatud 16.06.2016

vaidlusalusest kaldteest tehtud fotolt ja selle suurenduselt (I kd, tlk 104-105) ja 23.08.2018

fotolt ja selle suurenduselt (I kd, tlk 108 ja 110) on elektroonilist fotofaili vaadeldes halvasti

nähtavad kaldtee astmetel olnud olemas libisemist takistavad sälgud. Ka XXX 2018

septembris tehtud video väljavõtte suurenduselt (I kd, tlk 131) nähtub sälkude olemasolu

astmel. Seega olid libisemist takistavad sälgud kaldteel olemas mõned kuud enne õnnetuse

toimumist. Sälgud on nähtavad ka pärast õnnetust tehtud 28.02.2019 fotode (I kt, tlk 10-

13) elektroonilise faili suurendamisel.

Tunnistaja III ütlustest nähtub, et vahetult pärast õnnetust telliti täiendav ülevaatus, mille

käigus uuriti kaldtee astmeid. Kaldtee astmed olid korras, kulumised minimaalsed ning

astmed ei vajanud väljavahetamist. (II kd, tlk 58 pöördel - 59). Tunnistaja JJJ ütlustest

nähtub, et astmete libisemisvastaseid omadusi hinnatakse masina CE märgise

väljastamisel. 27.03.2019 täiendava ülevaatuse ajal oli eskalaator korras. Kuigi ülevaatuse

käigus eraldi protseduuri libeduse kontrollimiseks ette nähtud pole, liigub JJJ katsetuste ja

ülevaatuse korral palju mööda eskalaatorit üles-alla ning kui eskalaator libe ei tundu, siis

probleemi ei näe (II kd, tlk 60). Seega tunnistajad III ja JJJ ei tajunud, et eskalaator oleks

olnud ebatavaliselt libe ja võinuks seeläbi kujutada ohtu kasutajatele.

Seega on tõendatud, et astmetel olid mõned kuud enne hagejaga toimunud õnnetust olemas

vajalikud sooned/sälgud ning astmed ei olnud ka veidi rohkem kui kuu pärast õnnetust

ebatavaliselt libedad. Seega on eluliselt äärmiselt tõenäoline, et eskalaatori astmed olid

tavapärases nõuetekohases seisukorras ka õnnetuse toimumise ajal.

16. Tõendamata on hageja väited, mille kohaselt on kostja nõuetele mittevastavad astmed

välja vahetanud pärast hagejaga õnnetuse juhtumist selleks, et varjata astmete puuduseid

õnnetuse toimumise ajal. Hageja viited erinevatel ajahetkedel tehtud fotode (I kd, tlk 10-

13; I kd, tlk 104-105; I kd, tlk 108 ja 110, I kd, tlk 125) ja video väljavõtte suurenduse (I

kd, tlk 131) erisustele ei veena kohut selles, et astmed on vahetatud. Võimalikud erisused

fotode vahel võivad olla tingitud ka erinevatest kaameramudelitest, erinevast valgusest või

hiljutisest põhjalikumast koristamisest. Samuti on fotod tehtud väga erineva võttenurgaga

ja erinevast kaugusest, mistõttu on need erineva detailsusega ega ole mõistlikult võttes

võrreldavad. Kohtul puuduvad piisavad eriteadmised, et üksnes esitatud materjali põhjal

järeldada, et astmeid oleks vahetatud.

XXX keskuse haldusjuht CCC on tunnistajana 24.08.2020 kohtuistungil kinnitanud, et

haldusjuhina oleks ta kindlasti teadlik kaldtee remonttöödest, kuid remonttöid (sh astmete

vahetamist) vaidlusalusel kaldteel tehtud ei ole. Märtsis 2019 toimusid eskalaatori kõrval

prillipoe laiendustööd (II kd, tlk 62). Samuti ei oleks olnud astmeid võimalik märkamatult

vahetada, kuna tunnistajate III ja JJJ kinnituste kohaselt võtab ühe astme väljavahetamine

aega poolest tunnist tunnini ning kõigi astmete väljavahetamine kuni kaks päeva (II kd, tlk

59 ja 61).

Eelnevast järeldab kohus, et kostja poolt kaldtee tüüpi eskalaatoril vastutusest

kõrvalehoidmise eesmärgil astmete vahetamine on tõendamata.

17. Kaudselt ja koosmõjus teiste tõenditega kinnitavad tunnistajate ütlused kohtu

veendumust sellest, et eskalaator ja selle astmed olid kasutamiseks ohutud. Arvestades

eskalaatori kasutusaega ning seda igapäevaselt kasutavate isikute arvu oleks eskalaatori

mittenõuetekohasuse korral sellel juhtunud tõenäoliselt rohkem õnnetusi. Tunnistajate

ütluste kohaselt teised isikud pole sellel kaldteel aga kukkunud (DDD ütlused II kd, tlk 79;

CCC ütlused, II kd, tlk 63 pöördel).

Ka eskalaatoril ohutuskleebiste puudumine ei too kohtu hinnangul kaasa kostja vastutust

hagejaga juhtunud õnnetuse eest. Ohutuskleebiste puudumine nähtub kaldtee kohta esitatud

fotolt (I kd, tlk 108) ning samuti tunnistaja III ütlustest (II kd, tlk 58 pöördel). Hageja on

piirdunud üksnes paljasõnaliste väidetega eskalaatoril kohustuslike ohutuskleebiste

puudumisest, kuid ei ole esile toonud, millises allikas vastav kohustus sätestatud on.

Tunnistaja JJJ ütlustest nähtub, et puudub ühtne standard kleebistel nähtuva info osas ning

kõigi tootjate kleebised on erinevad. Samuti puudub eelpool viidatud määruses nõue

kleebiste kohta ning ka kontroll-lehel vastav lahter puudub (II kd, tlk 61). Asjas esitatud

tõenditest ei nähtu, et kleebiste puudumise ja hageja kukkumise vahel olnuks põhjuslik

seos. Hageja poolt vande all antud ütlustest nähtub, et hageja oli teadlik sellest, kuidas

liikuda/mitte liikuda kaldteel. Kohtule pole usutavalt tõendatud, et hageja ei osanud

eskalaatorit kasutada ning et kleebise olemasolul ei oleks ta eskalaatoril kukkunud.

18. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostja on tõendanud, et on täitnud oma

käibekohustust kaldtee korrashoiul – kaldtee oli läbinud ohutusauditid, sellel olid olemas

nõuetekohased vastavussertifikaadid ning hageja väited astmete vahetamise ja astmete

ülemäärase libeduse osas ei leidnud tõendamist. Kostja on tõendanud eskalaatori vastavuse

ohutusnõuetele. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks jätnud täitmata oma

kohustused eskalaatori hooldamisel või kasutanud ilma ohutussertifikaadita eskalaatorit

ning seeläbi rikkunud käibekohustust eskalaatori käitajana. Seega ei vastuta kostja hagejale

tekkinud kahju eest.

Eeltoodud põhjendustel tuleb jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

19. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jättis käesoleva otsusega hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja

kanda.

20. TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 alusel määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks kokku 18 955 eurot.

Summale ei lisandu käibemaksu, kuna kostja on käibemaksukohustuslane. Sellest

moodustab õigusabi ajakulu kokku 134 tundi ja 30 minutit, tunnitasu 140 eurot, kokku 18

830 eurot. Samuti on kostja kandnud kulutusi seoses sertifikaatide tõlkimisega summas 125

eurot.

20.1. Hageja hinnangul on kostja menetluskulud ebamõistlikult suured, põhjendatud oleks

mitte enam kui 4738,75 eurot. Kostja menetluskulude suurus 18 955 eurot on ca 2 korda

suurem kui hageja oma. Eelkõige on kostja menetluskulude maht ebamõistlik üksikuid

menetlustoiminguid vaadates. Enamiku menetlusdokumentide puhul saaks nende

koostamiseks põhjendatuks pidada ajakuluna umbes veerandit kostja esitatust.

Ka istungitel osalemisega seotud kulu on ülepaisutatud ega vasta istungite kestvusele:

 8. jaanuari 2020. a istungi ajakuluna on hageja esitanud kahe esindaja peale kokku

4 h 45 m. Protokolli kohaselt kestis istung 53 minutit;

 30. jaanuari 2020. a istung 8 h. Protokolli kohaselt kestis istung 1 h 48 m;

 11. juuni 2020. a istung 5 h. Protokolli kohaselt kestis istung 2 h 3 m;

 24. augusti 2020. a istung 11 h. Protokolli kohaselt kestis istung 2 h 55 m;

 16. septembri 2020. a istung 1 h 45 m. Protokolli kohaselt kestis istung 40 minutit;

 22. aprilli 2021. a istung 12 h 30 m. Protokolli kohaselt kestis istung 2 h 15 m.

Menetluskulude real nr 9 näidatud kompromissläbirääkimisi sisulist ei toimunud, hagejale

võimaldati üksnes tutvuda videoga, isegi salvestist sellest ei antud. Just kostja poolt info

varjamine ja selle avaldamine kildude haaval on olnud käesoleva menetluse kestvuse ja

mahukuse põhjuseks.

20.2. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus leiab, et kostja taotlus menetluskulude hagejalt väljamõistmiseks kuulub

rahuldamisele osaliselt. Kohus nõustub hagejaga, et taotlus on osaliselt ülepaisutatud just

õigusabitoimingute ajakulu osas. Samuti oleks menetlus olnud oluliselt lühem, kui kostja

oleks kohe menetluse alguses esitanud talle teadaoleva info: sh kaldtee tehnilised

dokumendid ja turvakaamera salvestise.

Esmalt märgib kohus, et kostjat on istungitel esindanud ja istungiks ette valmistunud kaks

esindajat. TsMS § 175 lg 3 kohaselt mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused

hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest.

Selliseid asjaolusid käesoleva vaidluse puhul ei esine. Seega tuleb ka istungitel osalemise

ja istungil esindamise ajakulu arvestada nii, nagu oleks kostjat esindanud üks esindaja.

Protokollidest nähtuvalt on asjas peetud kuus kohtuistungit kestvusega kokku 10 h ja 34

min. Arvestades ka vajadust istungiteks ka ette valmistuda ning pärast istugeid protokolliga

tutvuda, peab kohus istungitel osalemise, istungiteks ettevalmistumise ja protokollidega

tutvumise ajakuluna põhjendatuks kokku 22 tundi.

Kuna hageja seisukohast nähtub, et kompromissi läbirääkimisteks pooled siiski kohtusid

ning hageja näitas kostjale tema valduses olevat turvakaamera videot hageja kukkumisest,

on kompromissläbirääkimiste ajakulu 1 tund põhjendatud.

Kõigi ülejäänud menetlustoimingute (kostja vastused hageja seisukohtadele, taotlused jm

kirjalikud menetlusdokumendid) peale peab kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks

kokku 35 tundi. Käesolevas kohtuasjas vaieldi üksnes ühe ainsa peamise õigusliku

küsimuse üle (kas kostja vastutab hagejale tekkinud kahju eest), ei olnud vaja kohaldada

välisriigi õigust ega teha suuremahulisi tõendite kogumise toiminguid. Kohtu hinnangul on

kostja oluliselt ülepaisutanud oma menetlustoimingute ajakulu. Tähelepanuväärselt on

näiteks kostja esimese vastuse peale kulunud 28 tundi, mis on vastuse sisu ja mahtu ning

vastusele lisatud tõendeid arvestades põhjendamatu. Sarnaselt on üle paisutatud ka muude

kirjalike dokumentide ajakulu. Siiski ei pea kohus põhjendatuks vähendada kostja

menetluskulusid hageja poolt taotletud määrani. Käesoleva vaidluse puhul tuleb arvestada

ka sellega, et tegemist on olnud keskmisest mahukama menetlusega. Asjas on toimunud 6

kohtuistungit, viidud läbi ekspertiis, kuulatud üle mitmeid tunnistajaid ning täiendavalt

küsitletud eksperti. Seetõttu on keskmisest mõnevõrra suuremad menetluskulud

põhjendatud.

Sertifikaatide tõlkimise kohustus tulenes seadusest ja kohtupoolsest nõudest, mistõttu on

tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga.

Eelneva põhjal on kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 8120 eurot (22 x

140 + 1 x 140 + 35 x 140 + 125 = 8245). Nimetatud summa tuleb ka hagejalt kostja kasuks

välja mõista.

20.3. TsMS § 177 lg 4 alusel rahuldab kohus kostja taotluse hüvitatavatelt menetluskuludelt

viivise väljamõistmiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik