Legislator Case Law & Legislation
2-21-1919/10 AI generated

2-21-1919/10 · 2-21-1919/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-21-1919/10
Court / Authority
Decision Date
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)

Summary

AI generated

2-21-1919 1 K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus Kohtunik Alan Biin Määruse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2021.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-1919 Tsiviilasi F S hagi R K vastu ühisvara jagamiseks Tsiviilasja hind 3 500 eurot Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: F S (isikukood xxxx) Hageja lepinguline esinda...

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full Text of the Judgment · 2-21-1919/10

2-21-1919

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Alan Biin Määruse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2021.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-1919 Tsiviilasi F S hagi R K vastu ühisvara jagamiseks Tsiviilasja hind 3 500 eurot Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: F S (isikukood xxxx) Hageja lepinguline esindaja: Jaanus Silm (e-post jaanus.silm@jasitex.ee). Kostja: R K (isikukood xxxx; e-post xxxx) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Alo Pormeister (e- post alo@pormeister.ee). Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

I Kinnitada hageja F S ja kostja R K vahel 14.06.2021.a sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1. Lõpetada F S ja R K ühisomand ning jagada poolte ühisvara viisil, et: 1.1. Jätta Tartu Maakohtu kinnistuosakonna kinnistusregistri registriosa nr xxxx alla registreeritud kinnisasi xxxx F S ainuomandisse (edaspidi nimetatud ka Kinnisasi). F S ja R K on kinnisasja omandi üleandmises kokku leppinud ja paluvad kustutada Tartu Maakohtu kinnistuosakonna kinnistusregistri registriosa nr xxxx alla registreeritud kinnisasja teises (II) jaos olev kanne „ühisomanikud F S (isikukood: xxxx) ja R K (isikukood: xxxx)“ ning teha uus kanne, millega kantakse Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr xxxx all registreeritud kinnisasja teise (II) jakku omanikuna F S (isikukood: xxxx). F S kannab kõik kinnisasja omandi üleminekuga seotud kulud; 1.2. Jätta F S ainuomandisse TF Bank AB-ga sõlmitud väikelaenu laenulepingust tulenev kohustus TF Bank AB ees summas 1067,05 eurot; 1.3. Jätta F S ainuomandisse TF Bank AB-ga sõlmitud järelmaksulepingust tulenev kohustus TF Bank AB ees summas 468,76 eurot; 1.4. Jätta F S ainuomandisse Coop Finants AS-ga sõlmitud väikelaenulepingust nr xxxx kohustus AS Coop Finants ees summas 864,51 eurot; 1.5. Jätta F S ainuomandisse Mogo OÜ-ga sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenev

2-21-1919

2 kohustus OÜ Mogo ees summas 3798,57 eurot; 1.6. Jätta F S ainuomandisse Holm Bank AS-ga sõlmitud maksekaardilepingust nr xxxx tulenev kohustus AS Holm Bank ees summas 582,49 eurot; 1.7. Jätta F S ainuomandisse Holm Bank AS-ga sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenev kohustus AS Holm Bank ees summas 9215,03 eurot; 1.8. Jätta F S ainuomandisse Placet Group OÜ-ga sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenev kohustus OÜ Aktiva Finance ees summas 7404,21 eurot; 1.9. Jätta F S ainuomandisse AS-ga Bondora sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenev kohustus AS Bondora ees summas 3920,49 eurot; 1.10. Jätta F S ainuomandisse Klick Eesti AS-ga sõlmitud järelmaksuga müügilepingust nr xxxx tulenev kohustus AS Klick Eesti ees summas 260,59 eurot; 1.11. Jätta F S ainuomandisse sõiduauto xxxx, reg. nr. xxxx, tehasetähis xxx tagasiostuõigus. R K annab käesolevaga nõusoleku liiklusregistris kande tegemiseks, millega sõiduauto xxxx, reg. nr. xxxx, tehasetähis xxxx ainuomanikuna kantakse liiklusregistrisse F S; 1.12. Muu vara (s.h õigused ja kohustused), mida ei ole käesolevas kompromissis käsitletud, jääb selle poole lahusvaraks ning kohustuseks kelle valduses vara on ja/või kelle nimel vastav leping on sõlmitud; 1.13. F S tasub R Kle ühisvara jagamise hüvitisena 1000,00 (üks tuhat) eurot, millest 500,00 (viissada) eurot makstakse välja 2 (kahe) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest ja 500,00 (viissada) eurot peale Kinnisasja valduse üleandmist. F S kohustub tasuma kõik kompromissist tulenevad rahalised kohustused R K arvelduskontole nr xxxx; 1.14. R K võib kasutada Kinnisasja kuni 31.07.2021.a ning kohustub Kinnisasja valduse üle andma F Sle hiljemalt 31.07.2021.a. Kinnisasi tuleb üle anda F Sle vabana kolmandate isikute õigustest ja sellises seisukorras nagu see on fikseeritud xxxx poolt 29.03.2021.a koostatud eksperthinnangus nr xxxx ja selle lisaks olevatel fotodel (s.h köögimööbel koos integreeritud tehnikaga). Mööbel ja tehnika, mida saab teisaldada kinnisasja kahjustamata ja mis ei mõjuta kinnisasja hinda (s.h diivanid, voodid, diivani– ja kirjutuslauad, pesumasin, audio ja videotehnika, jms.) võib kinnisasjalt teisalda, kuulub R Kle ja ei kuulu üleandmisele koos kinnisasja valdusega; 1.15. Kohustused korteriühistu ees täidab kuni Kinnisasja valduse üleandmiseni R K, tasudes vastava korteriühistu arve otse korteriühistule. Juhul, kui R K nimetatud kohustust rikub ja vastava makse tasub korteriühistule F S on F Sl õigus nõuda nimetatud summa hüvitamist R Klt ning hüvitiskohustuse rikkumisel viivist suuruses 0,2 % päevas; 1.16. Juhul, kui F S rikub käesolevast kompromissist tulenevat kohustust tasuda R Kle kokkulepitud hüvitis on R Kl õigus nõuda viivist suuruses 0,2 % võlgnetavalt summalt päevas; 1.17. Juhul, kui R K rikub käesolevast kompromissist tulenevat kohustust anda Kinnisasja valdus üle hiljemalt 31.07.2021.a on F Sl õigus nõuda leppetrahvi suuruses 25 eurot päevas, kuni Kinnisasja valduse üleandmiseni; 1.18. Juhul, kui R K ei anna Kinnisasja valdust üle hiljemalt 31.07.2021.a kuulub R K väljatõstmisele ning F Sl õigus pöörduda R K väljatõstmiseks kohtutäituri poole; 1.19. Hageja ja kostja on kokku leppinud, et nad ei oma pärast kompromissi allkirjastamist ning kohtu poolt kinnitamist ühisvara jagamise osas teineteisele

2-21-1919

3 mitte mingisuguseid rahalisi ega mitterahalisi nõudeid ega pretensioone ning on kokku leppinud, et kogu ühisvara on jagatud, kompromissis nimetamata nõudeid teineteisele ei esitata, samuti loobuvad hageja ja kostja ka kõikidest võimalikest tulevikus tekkivatest nõuetest ühisvara jagamise suhtes. 2. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. II Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-21-1919. III Tagastada hagejale pool tasutud riigilõivust summas 150 eurot arveldusarvele nr xxxx (AS Swedbank). IV Kohtumäärus tuleb toimetada kätte menetlusosalistele ning saata jõustumise järgselt täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte enda kanda vastavalt poolte kokkuleppele. Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 2 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD Harju Maakohtu menetluses on F S hagi R K vastu ühisvara jagamise nõudes.

Pooled esitasid 14.06.2021.a kohtule kompromissilepingu ning taotluse kompromissi kinnitamiseks, menetluse lõpetamiseks ja riigilõivu tagastamiseks. Pooled märgivad, et nad on teadlikud tsiviilasjas kohtuliku kompromissi sõlmimise õiguslikest tagajärgedest, s.h menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled kinnitavad, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning kompromissi on võimalik täita.

KOHTU PÕHJENDUSED

TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

TsMS § 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.

2-21-1919

4

Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Seega taotlus poole riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele.

Tulenevalt TsMS § 661 lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokku leppinud, et vähendavad kokkuleppel kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele edasikaebeõiguse 2 päevale.

/allkirjastatud digitaalselt/

Alan Biin kohtunik