2-19-11514/56 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.06.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-11514

Tsiviilasi

H. R. hagi U. M. vastu kahjunõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja H. R. (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Edgar-Kaj Velbri

Kostja U. M. (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Kristo Kallas

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 27.04.2021

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Mõista U. M.lt (M.) H. R. kasuks välja mittevaraline kahjuhüvitis 500 eurot.

3. Mõista U. M.lt (M.) H. R. kasuks välja viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1

sätestatud määras väljamõistetud kahjuhüvitiselt 500 eurot alates kohtulahendi

jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

1. Hageja palub kostjalt välja mõista mittevaraline kahjuhüvitis kohtu õiglasel äranägemisel.

Samuti palub hageja mõista kostjalt välja viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras

väljamõistetud kahjuhüvitiselt alates kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista välja kostjalt.

2

2. Hageja on Tartu Hoiu-Laenuühistu (edaspidi Tartu HLÜ) nõukogu liige. Tartu HLÜ

eesmärk on lähiaastatel omandada panga tegevusluba. Seega tegutseb hageja finantssektoris,

kus isiku laitmatu ärialane reputatsioon on jätkuva tegutsemise vältimatu eeldus

(krediidiasutuste seaduse § 48 lg 2). Hageja on aktiivne ka Eesti poliitikas, kandideerides

2019. aastal nii Riigikogu valimistel kui ka Euroopa Parlamendi valimistel, kogudes vastavalt

406 ja 880 häält. Alates Varese sadama renoveerimisplaanide algatamisest on kostja üritanud

seal läbiviidavaid töid igal võimalusel takistada. Sel eesmärgil on kostja algatanud viis

kohtuasja Varese sadama renoveerimise pahatahtlikuks takistamiseks (3-09-2485, 3-12-2116,

3-12-2454, 3-15-2763 ja 3-16-2394). Kõik nimetatud kaebused on jõustunud kohtuotsustega

jäetud rahuldamata. Hagejale on pahatahtlikutest kaebustest tekkinud ka otsene varaline

kahju, kuna kohus ei ole menetluskulusid täielikult hageja kasuks välja mõistnud. Kostja täitis

enda varalised kohustused kohtutäituri vahendusel.

3. Kostja on avaldanud hageja kohta avalikult meedias ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid

väärtushinnanguid, mis rikuvad hageja isiklikke õigusi. Kostja on muuhulgas avaldanud AS

Ekspress Meedia poolt hallatavates veebiportaalides alljärgnevad kommentaarid:

3.1 13. detsembril 2018 portaalis arileht.delfi.ee avaldatud artiklile „Rahumaa ärid: rohkem

trummipõrinat kui sisu?“ lisatud kommentaar:

a) pesuehtne värk - 13.12.2018 23:18:38 - herr Dresdeni abikaasa leivaisa sai isegi riigi

toetust selleks et aluspükste äri Venemaale laiendada. Ja pesuehtsed saladused lendasid koos

pesuga otse Kremli.

3.2 23. jaanuaril 2019 portaalis arileht.delfi.ee avaldatud artiklile „Käredale pakasele

vaatamata läks Rakvere kohtumajas tuulikute vaidlus tuliseks. „Selles vaidlus ongi, et riik on

olnud sõnamurdlik.“ lisatud kommentaarid:

a) Äri R. moodi - 23.01.2019 14:44:15 - Jah Eestis on seda raha küll ja küll pestud. Ju seda

pesumasinat vajavat musta raha siis ikka veel, on?

b) Äri R. moodi - 23.01.2019 14:35:31 - Aga miks siis eraomanik ootab et riik ta kahjud kinni

maksab? Milleks meil üldse ettevõtlus ja äri kui ärimehed ootavad et kasu läheb kõk nende

tasku, ja et riik ka nende äririskid kinni maksab?

c) Varese - 23.01.2019 13:39:11 - Huvitav jah, kust tulevad R. rahad sellise tuulepargi

ehitamiseks? Avalikult kättesaadavates dokumentides pole näha et ükski tema firmasi oleks

kunagi eriti edukas olnud? Kas laenud tulevad ida piiri tagant? Kas vastutasuks tulebki

Nõmme raadios ja kommentaariumites aina Eesti riiki maha teha?

d) X - 23.01.2019 13:25:06 - Ah, et kommentaar jõudis kohale? Pole ainuke kes on kohanud

R. väitlusstiili ja äritegevuse mudelid.

e) R. klaköörid - 23.01.2019 13:19:42 - Mitte ainult riietusstiil, vaid sõnapruuk ja üldine

käitumine on otseteed idapiiri tagant. R. on meister ähvardama, olgu need riigi ametnikud või

külainimesed. Tema väitlusstiil koosnebki musta valgeks rääkimisest ja ähvardusest.

f) R. klaköörid - 23.01.2019 13:09:13 - Et siis ettevõtja kahjud tuleb riigil kinni maksta?

Kuidas selle vaba turumajanduse reegliga siis on, et ettevötja riskib? Milleks meile

turumajandus kui ettevõtja ei riski?

g) R. klaköörid - 23.01.2019 13:03:52 - R. klakööride seas on mitmeid keda kohtad EKREt

käsitavate artiklite juures, a la eruohvitser. Kas me just täna ei lugenud EKRE aina tihedamat

seotust Moskva “uudiste allikatega”? Kõrvalmärge, kas Eesti ja Venemaa vahel sõlmitud

1994 a. leping oli mitmetele vastumeelne, kuna lubas vene eruohvitseritel Eesti jääda?

h) R. klaköörid - 23.01.2019 12:56:49 - Neerol oli vanasti teaatrisklakööride kaaskond

kaasas, kes õigel ajal plaksutasid ja esinejat hoosiannadega üle külvasid. Kommentaariumis

R.l ka klaköörid kaasas.

3

i) X - 23.01.2019 12:50:54 - Asjale lihtne lahendus. Kõik dotatsioonide maha. Eks siis näe kui

kaua R. ja Q veel võimlevad.

j) X - 23.01.2019 12:44:54 - Vahe Eesti Energial ja R./Q tuulikutel on see et Eesti Energia

maksab dotatsiooni enamasti Eesti riigile dividendide näol tagasi. R.d ja Q pistavad kõik oma

tasku. Mingu ehitagu oma tuulikud Venemaal. Seal peetakse R. tööstiilist ja sõnapruugist

rohkem lugu.

k) X - 23.01.2019 12:36:24 - Paistab et R. ikka ootab pikisilmi venkude tulekut. Seda on ta

mitmel ja mitmel korral kinnitanud, et ikka tulevad. Ju siis V talle midagi kõrva sosistas siis

kui R. BonBon firma kätte all Eesti saladusi Moskva vedas. Aga kas Moskva ka tuulikute

energiale peale maksab, nii nagu seda teeb Eesti riik, on kahtlev.

3.3 29. jaanuaril 2019 portaalis arileht.delfi.ee avaldatud artiklile „Q algatasid isikliku

rünnaku kõrge ametniku vastu“ lisatud kommentaarid:

a) Avalik rahapesu - 30.01.2019 13:07:06 - See on ju loogiline et riik kasutab väljaspoolt

ministeeriumi pärit eksperte. Selleks ongi erapooletud ülikoolid, uurimisasutused jne. olemas.

Ju X ja R. ostavad oma teadmisi Adepte Eksperdi käest (R.le kuuluv firma, mis koosneb

endistest Keskkonnamin. ametnikest ja kelle “ekspertteadmistele” R. ja seotud toetuvad.)

b) Avalik rahapesu - 30.01.2019 12:55:57 - Loe vanu artikleid internetis. X pesid Ukraina,

vene raha enne kui rahapesu kuulutati Eestis ebaseaduslikuks. Kes ütleb et R. ja X seda edasi

ei tee? Märke on.

3.4 13. veebruaril 2019 portaalis arileht.delfi.ee avaldatud artiklile „Poliitsobingud

ähvardavad nurjata eraettevõtjate miljardiarenduse“ lisatud kommentaar:

a) Raha - 13.02.2019 08:52:09 - Tõepoolest, see tundmatu raha mis ühel kuuvalgel ööl sülle

kukkus, justkui R.l, kes ka üritab Saaremaal tundmatu rahaga tuuleäri edendada.

3.5 12. veebruaril 2019 portaalis delfi.ee avaldatud artiklile „Saaremaa volikogulane ajab

asju kommentaariumis ropendades“ lisatud kommentaar:

a) Nänn - 12.02.2019 16:41:12 - Meie Maal on teine “kolumnist” kelle ebatsensuurset

keelekasutust leht igal vöimalusel eksponeerib: Mustjala osavalla volikogu esimees H. R.. R.

pole Saarlane, aga kasutab kohalike mühakaid oma huvides. Viimastel valimistel kanditaat R.

jagas kondoome, vaatame mis tolle rasvamaguna nänn see kord on.

3.6 31. jaanuaril 2019 portaalis epl.delfi.ee avaldatud artiklile „Üksikkandidaatide mured:

vaesus, laiutav riik ja Kremli ees lömitamine“ lisatud kommentaarid:

a) lömitaja - 31.01.2019 10:56:02 - No kui kellelgi on vene taak, ja lõmitab Kremli ees, seda

teeb R.. R. ja vennad X.

4. Kostja on avaldanud hageja au teotavaid kommentaari ka teistes veebiportaalides. Kostja

on OÜ Raadio Kadi hallatava Saarlaste päevalehe Saarte Hääl veebiportaalis avaldanud

muuhulgas alljärgnevad kommentaarid:

4.1 6. detsembril 2018 avaldatud artikli „U. M. ja sõbrad hülgavad P“ lisatud kommentaar:

a) U. M. - 06.12.2018 / 12:01 - Artiklis jäi nimetamata kes mind neegri litsiks sõimab,

jäätmete hunnikud minu piiri peale vedas ja kes valiti endise Mustjala valla suurettevõtjaks

Mustjala vallavalitsuse poolt, ja nüüd Mustjala osavalla esimees on — H. R.. Kõik sellepärast

et olen R. ja vendade Xe tuulegeneraatorite vastu mida endine Mustjala vald, Saaremaa vald

ja R. minu piirile suruvad. Ja mille rahastamine on üpris ebaselge. Eks R. ise rahva kuuldes

on ütelnud seoses P külaga, Mina olen see kes käsib, poob, lubab ja laseb. Et P küla

kolhoosnikud, ärge pead töstge kui isake soovib.

4

4.2 20. detsembril 2018 avaldatud artiklile „EV: Mustjalas on võim aastaga elanikest

kaugenenud“ lisatud kommentaar:

a) Vallas olemas - 20.12.2018 / 06:57 - No kuulge, Mustjala osavalla volikogu esimees on

“suurarendaja” H. R.. R. peateemad on nende Mustjala valla elanike mönitamine, kes tema

suurte arendamise ideedega kaasa ei lähe. Samuti, K, kes on nüüd Mustjala

teeninduspunktide juhataja ja R. on pikemat aega ühte jalga käinud.

4.3 28. juunil 2017 avaldatud artiklile „Külaelanikud ei taha sadamasse tuugenit“ lisatud

kommentaar:

a) V. D. - 30.06.2017 / 19:07 - R. poolt loodud töökohad: R. oli tõepoolest V. D.i leivaisa. V.

D. vedas Eesti riigi saladusi Moskvasse aluspükste vahele topituna. Ja veel hullem, EAS andis

R. aluspüksi äri edendamiseks raha, mille eest siis R. palkas V.. Ega Eesti riik R.le enam raha

“arenduseks” anna. Ju siis tuugeni raha tuleb kusagilt Idapiiri tagant. Töökohtade looja

missugune!

4.4 13. märtsil 2019 avaldatud artiklile „Vandeadvokaat G küsib vallalt eratee eest tasu“

lisatud kommentaarid:

a) P - 13.03.2019 / 10:38 - Nimetatud eratee toimis rahulikult seniks kuni H. R. hakkas

raskeveokeid külateel sõidutama. Üks eratee omanikest sulges R. ja enda krundi vahelise

teelõigu. Nimetatud sulgemine ei takistanud mitte ühegi maaomaniku juurdepääsu omaenda

krundile, takistas ainult R. raskeveokitele juurdepääsu küla teele. Aga Saaremaa vald kohe

krapsti R. huve kaitsma ja teelõike sundvõõrandama, st riigistama. Samuti, ega G pole ainuke

kes kompensatsiooni küsib, ülejäänud 11 tahavad ka. Kas te siis ei arva et kui raskeveokid

vuravad sinu suvila aknast möõda, et see sinu kinnistu väärtust ei kahjusta? Saaremaa vallale

läheb R poputamine üpris kalliks.

b) P - 13.03.2019 / 12:55 - Ei tea R esivanematest midagi, et kas juudid või mitte. Pigem

paistab et R. käitumine jätab sügavalt Venemaa kolkakülast pärineva olevuse mulje. Ega ta

muidu ei kinnita küla elanikel pidevalt, et ootab venelaste tagasitulekut.

5. Eelpool nimetatud kommentaarides on käsitletavad ebaõigete faktiväidetena väited, et 1)

hageja on seotud või lausa tegeleb ise rahapesuga; 2) hageja on seotud riigireetmisega, sh

riigisaladuse avaldamisega; 3) hageja ähvardab inimesi; 4) hageja nn venemeelsuse kohta, et

hageja ootab Venemaa sissetungi: 5) hageja on öelnud „Mina olen see kes käsib, poob, lubab

ja laseb. Et P küla kolhoosnikud, ärge pead töstge kui isake soovib“. 6) hageja sõimas kostjat

„neegri litsiks“; 7) hageja mõnitab valla elanikke, kostja avaldas kommentaari „R. peateemad

on nende Mustjala valla elanike mönitamine, kes tema suurte arendamise ideedega kaasa ei

lähe.“

6. Ebakohased

väärtushinnangud

avalduvad

kõigis

kommentaarides

(sh

erinevate

kommentaaride koosmõjus). Ebakohaste väärtushinnangutena on kommentaarides muuhulgas

käsitletavad järgnevad väljendid ja seisukohad. Kostja halvustab hageja äritegevust väites, et

hageja tegutseb ainult riigilt saadavate dotatsioonide saamise eesmärgil. Kostja on muuhulgas

kommentaarides avaldanud, et „Asjale lihtne lahendus. Kõik dotatsioonide maha. Eks siis näe

kui kaua R. ja Q veel võimlevad“, „R. ja Q pistavad kõik oma tasku.“ ,„Aga kas Moskva ka

tuulikute energiale peale maksab, nii nagu seda teeb Eesti riik, on kahtlev.“ Kostja nimetab

hagejat halvustavalt „venemeelseks“ väites, et hageja on oma ettevõtmistes Venemaad

pooldav, vene poliitika huvisid ja püüdlusi toetav. Kostja viitab kommentaarides korduvalt

hageja väidetavatele sobimatutele seostele Venemaaga. Tegemist on hagejat laimavate

väidetega, mille eesmärk on õõnestada hageja usaldusväärsust.

7. Kostja kommentaaridel on häbistav, alandav ja naeruvääristav iseloom, mis on negatiivselt

mõjutanud nii teiste isikute suhtumist hagejasse kui ka hageja enesehinnangut.

5

Kommentaaride eesmärgiks oli hageja alandamine ja hageja usaldusväärsuse õõnestamine.

Hageja maine on kostja tegevuse tagajärjel saanud kahjustada.

8. Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja, et kostja ei ole tõendanud hageja väidetavat

seotust rahapesu ega ebaseadusliku raha hankimisega. Ühtlasi ei ole kostja kontrollinud, kas

tema väited vastavad tõele. Kostja viidatud artiklid ei väljenda hageja seotust rahapesuga ega

tuulepargi väidetava ebaseadusliku rahastamisega, mis kajastub avaldatud kommentaarides.

Hagejat pole selles artiklis avaldatud väidete pinnalt süüdi mõistetud üheski süüteos.

Kommentaarist ei ole võimalik eristada, et viide rahapesule käiks ainult Q, mitte hageja kohta.

Kostja väited meedias kajastatud artiklitele tuginemisest ei tõenda, et avaldatud faktiväited

vastavad tõele. Artiklid ei ole asjakohased ning kostja on teinud artiklite pinnalt

meelevaldseid ja ebaloogilisi järeldusi. Hageja ei ole oma tegevusega andnud alust seostada

teda riigireetmisega, sellele kaasaaitamisega ega muu riigireetmisega seonduva tegevusega.

9. Kolmandate isikute väidetav ähvardamine on ebaõige faktiväide, kuna hageja pole kostjat

ähvardanud. Ilmselgelt ebaõige ja ka tõendamata on kostja väide, justkui oleks termin

„ähvardama“ igapäevakasutuses mõistetav kui „jõuliselt käituma ja suhtlema“. Hageja ei ole

nimetanud kostjat „neegri litsiks“. Kostja raamat “Pahapulli pahalased“ on ilukirjandusteos,

mille tegelased on väljamõeldud ja millele laieneb loomevabaduse põhimõte. Kostja

hinnangul on kommentaaris kasutatud jutumärke eesmärgiga rõhutada hageja kui suurärimehe

rolli. Hageja peab seda põhjendust mitteusutavaks. Kahju suuruse määramisel on oluline ka

kahjustatud isik (finantssektoris ja poliitelus tegutsev isik, kes on seetõttu isikuõiguste

rikkumiste osas eriti haavatav). Antud juhul on kostja pidanud aastatepikkust kampaaniat

hageja vastu eesmärgil tekitada talle võimalikult palju kahju, sh kohtuvaidlustes ja käesolevas

asjas vaidlustatud kommentaaridega. On ilmselge, et ilma rahalise kahjuhüvitiseta kostja

selline tegevus ei lõpe vaid pigem kogub hoogu.

KOSTJA VASTUVÄITED

10. Kostja vaidles hagile vastu ega tunnistanud tema vastu esitatud nõudeid. Iga arvamust ei

saa pidada väärtushinnanguks ning iga kommentaari ei saa pidada ka hinnanguandmiseks ega

fakti esitamiseks. Kostja on oma kirjutistes esitanud mitmeid kahtlusi hageja tegevuse osas,

milles on vastuseta jäänud küsimusi ning kostja antud arvamused tuginevad paljuski

meediaväljaannetes varem avaldatule, s.h hageja enda poolt öeldul. Samas, isegi kui kostja on

esitanud mõne vale faktiväite või andnud ebakohase hinnangu, ei too see vältimatult kaasa

kahju hagejale. Kostjalt ei saa eeldada, et ta asuks eraldi iga meediaväljaandes varem

avaldatud faktiväite õigsust kontrollima. Ajakirjanikel on kõrgendatud hoolsuskohustus oma

artiklites väljendatud andmete ja faktide kontrollimisel. Seega tuleb mõistlikult eeldada, et

meediaväljaandes avaldatu on kontrollitud ja tõene ning kostjal on õigus neile andmetele

tugineda.

11. Hageja on pidanud end avaliku elu tegelaseks, andes sellise määratluse ka oma

Facebook’i lehel. Kostja küll ei nõustu, nagu oleks ta esitanud hageja aadressil põhjendamatut

kriitikat, kuid kui kohus seda leiab, tuleb arvestada Riigikohtu seisukohaga, et avaliku elu

tegelased peavad taluma põhjendamatut avalikku kriitikat rohkem kui tavalised isikud.

Kuivõrd hagiavalduse faktilistes asjaoludes nimetatud kostja kommentaarid on valdavalt

kustutatud, ei ole kostjal võimalik kontrollida, millises kontekstis on need kommentaarid

esitatud, kas ja mil määral on kommentaar seotud artikli juures olnud teiste kommentaaridega

jne. Kostja ei nõustu, et on erinevate kaebuste esitamisega takistanud hageja äritegevust

Varese sadamas ning et hagejal on keeruline oma äriplaane ellu viia. Asjaolu, et kohus ei ole

kostja kaebuseid rahuldanud, ei anna alust väita, nagu oleks kostja olnud oma kaebustes

pahatahtlik.

12. Kostja ei nõustu, nagu oleks esitanud ebaõigeid faktiväiteid hageja raha tundmatu

päritolu ja rahakasutuse usaldusväärsuse kohta. Hageja ei ole andnud selgeid vastuseid oma

6

raha päritolu kohta ning kostja on sellest õigustatult lähtunud. Ka ajakirjanikud on tõstatanud

kahtluse hageja raha päritolu kohta. Samuti on Äripäeva 20.02.2011 artiklis toodud hageja

enda kommentaar „Ma ei räägi teile oma rahast, ärge seda üldse küsige. Midagi peab jääma ka

saladuseks.“ Lisaks on eelviidatud Äripäeva artikli lõpus toodud loend hageja ettevõtetest,

mille majandustulemus on valdavalt kahjumlik. Seega ei ole kostjale etteheidetav, et ta on

viidanud hageja äritegevuse kahjumlikkusele ja seadnud hageja raha päritolu ning selle

seaduslikkuse küsimuse alla. Kostja ei ole väitnud, et hageja tegeleb rahapesuga. Kostja on

oma kommentaarides seoses rahapesuga lähtunud Eesti Ekspressi 07.01.2002 artiklis „Q pesid

üle miljardi krooni“ avaldatust. Kostja kommentaaride suund oli siiski viide Q tegevusele.

13. Kostja ei ole väitnud, et hageja on seotud riigireetmisega. Kostja on oma kommentaarides

viidanud vaid sellele, et riigireetmises süüdi mõistetud V. D. töötas hageja ettevõttes. V. D.i

töötamine hageja ettevõttes ei ole ebaõige faktiväide. Samuti ei ole vaidluse all V. D.i

riigireetmises süüdimõistmine. Vaidluse all ei ole ka asjaolu, et hageja on seotud nn pesuäriga

ja „BonBon“ kaubamärki kandva pesubrändiga. Kostja on tuginenud V. D.i seostamisel

hageja ettevõtte ja pesuäriga Postimehes 23.02.2012 avaldatud artiklile „V. D. müüs

Venemaale Eesti aluspesu,“ milles on öeldud: „Bon Bon Lingerie looja ja disainer, T. R. ütles

Postimehele, et D. müüs nende pesu Venemaale ja oli seal nende agent. Ta lisas, et naine käis

ise Venemaal, kus firmal oli esindus.“ Äärmisel juhul saab kostja kommentaarides väljendatut

pidada tema püstitatud kahtluseks hageja suunal (millega kostja ei nõustu), kuid ka see ei saa

olla käsitletav faktiväite esitamise ega ebakohase väärtushinnanguna. Kommentaaris, nagu ka

artiklis, ei ole esitatud hageja nime ega ole esitatud ka mingit muud viidet hagejale, mis võiks

lugejat kommentaaris väljendatu puhul otse hageja isikuni viia.

14. Kostja ei nõustu, nagu oleks ta süüdistanud hagejat ähvarduse kui kuriteo

toimepanemises. Kostja on pidanud „ähvardamise“ all silmas nn jõulist käitumist ja

suhtlusstiili. Tegemist on kostja isiklikul kogemusel põhineva hinnanguga, millel on

kirjeldav, mitte halvustav toon. Kostjale ei ole etteheidetav, et ta peab võimalikuks hageja

mõjuvõimu Mustjala valla ametnike üle. Kostja ei nõustu, nagu oleks ta esitanud ebaõigeid

faktiväiteid ega ebakohaseid väärtushinnanguid seoses hageja „venemeelsusega“. Kostja on

tuginenud enda kommentaarides meediaväljaannetes avaldatult ning järeldanud sellest hageja

Venemaa suunalist poolehoidu. Samuti ei saa kostjale ette heita hageja äritegevuse seostamist

Venemaaga, kuivõrd, nagu ka hageja ise nendib, müüs tema ettevõte tooteid ka Venemaal.

Kui ka kostja on teinud ebaõigeid järeldusi hageja teiste ettevõtete seostamisel Venemaaga, ei

ole tegemist sellise ebaõige faktiväite või väärtushinnanguga, millega kaasneks kostja

vastutus. Veebiväljaandes „Sputnik“ 25.08.2019 avaldatud artiklis „Ärimehe sõnul juhivad

Eestit võhikud“ on alapealkirja all „Eestis rahvast hirmutatakse „kurja tuulega Venemaalt““

toodud hageja seisukohad, muu hulgas on hageja irooniliselt öelnud „Mis müüks rahva seas

paremini kui müstiline Venemaa oht, mida vastikud tuuleärimehed oma generaatoritega

tekitavad?“ Samas artiklis on hageja ka väga kriitiline Eesti riigivõimu suhtes. Kostja ei ole

väitud, et hageja ootab „Venemaa sissetungi Eestisse“.

15. Kostja ei ole eksinud, väites, et hageja on teda sõimanud „neegri litsiks“ ja mõnitanud ka

valla elanikke. Kosta väljendatu tugineb peamiselt tema enda kogetul ja suhtlusel hagejaga.

Hageja on oma raamatus „Pahapulli pahalased“ näidanud kostjat, näiliselt kirjandusliku teose

taha peidetuna, kostjat halvas valguses ning kujutanud teda tegelikkusele mittevastaval viisil.

Kostja ei ole väitnud, nagu tegutseks hageja äritegevuses ainult riigilt saadavate dotatsioonide

saamise eesmärgil. Kostja on hageja viidatud kommentaarides käsitlenud riigifirmade ja

erafirmade ärimudeleid üldisemalt ning püstitanud kahtluse, kas ja kuivõrd on dotatsioone

saavad ettevõtted edukad olukorras, kus nad enam dotatsioone ei saa. Kostja ei nõustu, et

jutumärkide kasutamine hageja suurärimeheks nimetamisel oleks kuidagi halvustav või et

kostja oleks sellega andud ebakohase väärtushinnangu.

7

16. Hageja viited võimalikule kahju tekkimisele ei ole tõendatud. Lisaks ei ole asjakohased

viited võimalikele hageja ettevõtetega seotud kahjude tekkimisele. Hagejaks on H. R.

eraisikuna, mistõttu tuleb viited hageja ettevõtetele ja neile kahju tekkimisele jätta

tähelepanuta. Samuti tuleb jätta tähelepanuta hageja väide, et Tartu Hoiu-Laenuühistu, mille

nõukogu liige hageja on, eesmärk on saada pangaks. Kostja ei nõustu ka hageja väitega, nagu

takistaks kostja kommentaarid hagejal poliitikuna tegutsemise. Hageja ei saa eeldada kostjalt

kõige leebemat sõnakasutust olukorras, kus isikute läbisaamine ei ole hea ning ka hageja

käitumine kostja õiglustunnet või tema tõekspidamisi riivab. Isegi juhul, kui kostja

väljendusviisi saab mingil määral pidada kohatuks või ekslikuks, tuleb neid pidada

vähetähtsateks rikkumisteks, millega ei saa hagejale kahju tekkida.

KOHTU PÕHJENDUSED

17. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohus peab hagi põhjendatuks umbes poolte

kommentaaride osas.

18. Hageja hinnangul on kostja avaldanud hageja kohta avalikult meedias isikuõigusi

rikkuvaid ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. Isikuõigusi rikkunud isik

peab kannatanule maksma mittevaralise kahju hüvitamiseks mõistliku rahasumma, kui

rikkujal on kahju hüvitamise kohustus (VÕS § 134 lg 2). Riigikohus on selgitanud, et

mittevaralise kahju täpset suurust pole võimalik tõendada ja piisab kui hageja tõendab

mittevaralise kahju väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid (RKTKo 3-2-1-18-13, p 22).

Seega tuleb mittevaralise kahju hüvitamise eeldusena tuvastada kahju hüvitamise

kohustus.Avaldajal on kahju hüvitamise kohustus, kui avaldaja süülise õigusvastase

isikuõiguste rikkumisega põhjustas kannatanule kahju (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4).

Isikuõiguste rikkumine on võimalik ebaõigete faktiväidete või ebakohaste väärtushinnangute

avaldamisega (VÕS § 1046 ja § 1047). Teise isiku au teotava asjaolu avaldamine loetakse

õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele (VÕS § 1047

lg 2). Kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises

süüdi (VÕS § 1050 lg 1).

19. Süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks on kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille

elementideks on 1) objektiivne teokoosseis; 2) õigusvastasus ja 3) süü. Seega peab kohus

kahjunõude lahendamiseks tuvastama kostja teo, mis hagejale kahju tekitas (au teotamine

andmete avaldamise kaudu), teo õigusvastasuse (avaldatud andmed olid ebaõiged) ja kostja

süü. Objektiivse teokoosseisu alaelementideks on tegu, kahju ning teo ja kahju vaheline

põhjuslik seos. Seejuures toimub loetletud elementide olemasolu tuvastamine etapiviisiliselt,

eespoolnimetatud järjekorras. Juhul kui ei ole täidetud objektiivne teokoosseis, puudub

vajadus hinnangu andmiseks õigusvastasuse ja süü osas jne. Objektiivse teokoosseisu juures

peab hageja tõendama, et kostja põhjustas oma teoga kahju, mille hüvitamist hageja nõuab.

20. Kohus selgitas 25.08.2020 toimunud istungil menetlusosalistele kohalduvat õigust ja

tõendamiskoormist (I kd, tl 126 pöördel -127).

21. Kostja hageja poolt väidetud kommentaaride kirjutamist ei vaidlusta. Kostja vaidleb

vastu sellele, et ta on kommentaarides avaldanud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid või

ebakohaseid väärtushinnanguid. Avaldamine VÕS § 1046 lg 1 ja VÕS § 1047 tähenduses on

väärtushinnangut/ faktiväidet sisaldava teabe kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning

avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks. Kostja väitel on

kommentaarid käesolevaks ajaks kustutatud. Hageja nimetatud ümber ei lükanud. Seega on

tõendatud, et kommentaarid on eemaldatud.

22. Järgnevalt analüüsib kohus mida kostja hageja kohta kõnealustes kommentaarides

avaldas, so kas kostja on hageja kohta avaldanud ebaõigeid faktiväiteid või kas tegemist võib

olla ebakohase väärtushinnanguga. Isiku õiguste rikkumise üheks vormiks on au teotamine,

mis võib toimuda avaldades isiku kohta ebaõigeid faktilisi andmeid või ebakohaseid

8

hinnanguid. Faktiväide on väide, mille tõesus on kohtumenetluses kontrollitav.

Väärtushinnang on väide, mida saab küll põhjendada, kuid mille tõesus pole tõendatav.

Teatud väited võivad olla nii faktiväited kui ka väärtushinnangud sõltuvalt sellest, mis

kontekstis ja kellele need on esitatud (RKTKo 3-2-1-5-07, p 27). Vaidluse korral tuvastab

kohus, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (RKTKo 3-2-1-161-

05, p 11). Ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida

kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad

(RKTKo nr 3-2-1-145-07, p 13).

23. Hageja on esile toonud, et kostja on avaldanud oma kommentaarides hageja kohta

järgmised faktiväited: 1) hageja on seotud või lausa tegeleb ise rahapesuga; 2) hageja on

seotud riigireetmisega, sh riigisaladuse avaldamisega; 3) hageja ähvardab inimesi; 4) hageja

nn venemeelsuse kohta, et hageja ootab Venemaa sissetungi 5) hageja on öelnud „Mina olen

see kes käsib, poob, lubab ja laseb. Et P küla kolhoosnikud, ärge pead töstge kui isake

soovib“ ning 6) hageja sõimas kostjat „neegri litsiks“; 7) hageja mõnitab valla elanikke,

kostja avaldas kommentaari „R. peateemad on nende Mustjala valla elanike mönitamine, kes

tema suurte arendamise ideedega kaasa ei lähe“. Kohus analüüsib alljärgnevalt kõiki

kõnealuseid väiteid.

23.1 Väide, et hageja on seotud rahapesuga. Hageja väitel väidab kostja neljas alljärgnevas

kommentaaris, et hageja on seotud või tegeleb ise rahapesuga.

Kostja avaldas 29. jaanuaril 2019 portaalis arileht.delfi.ee avaldatud artiklile „Q algatasid

isikliku rünnaku kõrge ametniku vastu“ lisatud kommentaarid:

1) 30.01.2019 12:55:57 – Avalik rahapesu nime alt „X pesid Ukraina, vene raha enne kui

rahapesu kuulutati Eestis ebaseaduslikuks. Kes ütleb et R. ja X seda edasi ei tee?

Märke on“.

23.01.2019 portaalis arileht.delfi.ee avaldatud artiklile „Käredale pakasele vaatamata läks

Rakvere kohtumajas tuulikute vaidlus tuliseks. „Selles vaidlus ongi, et riik on olnud

sõnamurdlik.“

2) Äri R. moodi nime alt lisatud kommentaar: 23.01.2019 14:44:15 – „Jah Eestis on

seda raha küll ja küll pestud. Ju seda pesumasinat vajavat musta raha siis ikka veel,

on“? Tegemist on faktiväitega.

3) Varese nime alt - 23.01.2019 13:39:11 – „Huvitav jah, kust tulevad R. rahad sellise

tuulepargi ehitamiseks? Avalikult kättesaadavates dokumentides pole näha et ükski

tema firmasi oleks kunagi eriti edukas olnud? Kas laenud tulevad ida piiri tagant?

Kas vastutasuks tulebki Nõmme raadios ja kommentaariumites aina Eesti riiki maha

teha“?

13. veebruaril 2019 portaalis arileht.delfi.ee avaldatud artiklile „Poliitsobingud ähvardavad

nurjata eraettevõtjate miljardiarenduse“ lisatud kommentaar:

4) Raha nime alt - 13.02.2019 08:52:09 – „Tõepoolest, see tundmatu raha mis ühel

kuuvalgel ööl sülle kukkus, justkui R.l, kes ka üritab Saaremaal tundmatu rahaga

tuuleäri edendada“.

Mõistlik inimene mõistab eelpool nimetatud kommentaaridest (1, 2 ja 4), et on kahtlus, et

hageja võib rahapesuga tegeleda. Kohtu hinnangul ei saa väitest 3 tuletada, et on kahtlus

hageja tegelemises rahapesuga. Pigem saab mõistlik inimene väitest aru, et hageja sai

Venemaalt laenu. Väitest 1 tuleneb otsesõnu, et hageja tegeleb Ukraina ja Vene raha

pesemisega. Seega on hageja avaldanud kostja kohta väite, et hageja on seotud rahapesuga.

Väidet saab jah-ei skaalal hinnata ning see on kontrollitav. Vastavalt on tegemist

9

faktiväitega. Väide, et hageja on seotud rahapesuga on hageja au teotav. Rahapesuga

tegelemine on negatiivse tähendusega.

23.2 Väide, et hageja on seotud riigireetmisega. 25.08.2021 toimunud kohtuistungil selgitas

hageja, et riigireetmise kohta käib kolm kommentaari.

23.01.2019 portaalis arileht.delfi.ee avaldatud artiklile „Käredale pakasele vaatamata läks

Rakvere kohtumajas tuulikute vaidlus tuliseks. „Selles vaidlus ongi, et riik on olnud

sõnamurdlik.“

1) Kasutajanime X alt avaldati 23.01.2019 12:36:24 kommentaar: „Paistab et R. ikka

ootab pikisilmi venkude tulekut. Seda on ta mitmel ja mitmel korral kinnitanud, et ikka

tulevad. Ju siis V. talle midagi kõrva sosistas siis kui R. BonBon firma kätte all Eesti

saladusi Moskva vedas. Aga kas Moskva ka tuulikute energiale peale maksab, nii nagu

seda teeb Eesti riik, on kahtlev“.

13. detsembril 2018 portaalis arileht.delfi.ee avaldatud artiklile „Rahumaa ärid: rohkem

trummipõrinat kui sisu?“ lisatud kommentaar:

2) pesuehtne värk - 13.12.2018 23:18:38 - „herr Dresdeni abikaasa leivaisa sai isegi riigi

toetust selleks et aluspükste äri Venemaale laiendada. Ja pesuehtsed saladused

lendasid koos pesuga otse Kremli“.

28. juunil 2017 avaldatud artiklile „Külaelanikud ei taha sadamasse tuugenit“ lisatud

kommentaar nime alt V. D. 30.06.2017 / 19:07:

3) R. poolt loodud töökohad: R. oli tõepoolest V. D.i leivaisa. V. D. vedas Eesti riigi

saladusi Moskvasse aluspükste vahele topituna. Ja veel hullem, EAS andis R.

aluspüksi äri edendamiseks raha, mille eest siis R. palkas V.. Ega Eesti riik R.le enam

raha “arenduseks” anna. Ju siis tuugeni raha tuleb kusagilt Idapiiri tagant.

Töökohtade looja missugune!

Mõistlik inimene ei saa kommentaarist 2 aru ega tuletada, et kommentaar käib hageja kohta.

Kohus nõustub kostja esindaja seisukohaga, et nimetatud kommentaaris ei ole esitatud mingit

muud viidet hagejale, mis võiks lugejat kommentaaris väljendatu puhul otse hageja isikuni

viia. Hageja ei ole tõendanud, et nimetatud artiklis räägitakse hagejast. Mõistlikule inimesele

ei ole teada, et härra D.i abikaasa tööandja on hageja. Meedias on tõepoolest korduvalt

kirjutatud, et A. D.i abikaasa on V. D.. Samas ei seostu mõistlikule inimesele automaatselt, et

A. D.i abikaasa on V. D.. Keskmine inimene ei hakka ka nimetatud kommentaari puhul

internetist otsima, kes on V. D.i leivaisa, so tööandja. Eeltoodust tulenevalt ei seosta

keskmine inimene V. D.i leivaisana hagejat. Seega ei käi kommentaar hageja kohta.

Kommentaaridest 1 ja 3 mõistab mõistlik inimene, et hageja on aidanud kaasa riigisaladuse

Venemaale avaldamisega. Riigireetmise kohta avaldatud kommentaaridest 1 ja 3 saab

mõistlik inimene aru, et hageja on seotud riigireetmisega. V. D. on riigireetmises ja

ametialase teabe edastamises süüdi mõistetud kurjategija (I kd, tl 17). Kohus leiab, et tegemist

on faktiväidetega, kuna hageja riigireetmisega seotust saab jah-ei skaalal hinnata ning see on

kontrollitav. Nimetatud faktiväide on hageja au teotav, kuna kutsub esile avalikkuse äärmiselt

negatiivse suhtumise isikusse.

23.3 Väide, et hageja on kostjat ähvardanud. Hageja väitel sisalduvad kommentaarides nii

ebaõiged faktiväited kui ka ebakohased väärtushinnangud.

24.01.2019 portaalis arileht.delfi.ee avaldatud artiklile „Käredale pakasele vaatamata läks

Rakvere kohtumajas tuulikute vaidlus tuliseks. „Selles vaidlus ongi, et riik on olnud

sõnamurdlik.“

10

1) lisatud kommentaar kasutajanime R. Klaköörid alt 23.01.2019 13:19:42 - „R. on

meister ähvardama, olgu need riigi ametnikud või külainimesed. Tema väitlusstiil

koosnebki musta valgeks rääkimisest ja ähvardusest.“

2) kommentaar kasutaja X alt - 23.01.2019 13:25:06 – „Ah, et kommentaar jõudis

kohale? Pole ainuke kes on kohanud R. väitlusstiili ja äritegevuse mudelid.“

6. detsembril 2018 avaldatud artikli „U. M. ja sõbrad hülgavad P“ lisatud kommentaar kostja

enda nime alt

3) U. M. - 06.12.2018 / 12:01 – „Mina olen see kes käsib, poob, lubab ja laseb. Et P küla

kolhoosnikud, ärge pead töstge kui isake soovib.“ Hageja väitel on tegemist tsitaadiga

mida hageja on kostja kohta öelnud.

Kommentaar 1 kohaselt on kostja väitnud, et hageja on kostjat ähvardanud. Eesti

õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018 annab sõna ähvardama kohta järgmise selgituse. Ähvardas

võõrast koeraga, võõrale koera kallale ässitada. Jõgi ähvardas põllud üle ujutada. Ettevõtet

ähvardab pankrot. Ähvardav hädaoht. Pidu ähvardab lõbus tulla (tõotab). Kohus nõustub

kostja seisukohaga, et kostja ei pidanud silmas sõna „ähvardama“ juriidilist tähendust ning

kostja pidas ähvardamise all silmas hageja jõulist käitumist ja suhtlusstiili. Kohus leiab, et

tegemist on faktiväitega. Kontrollida saab kas hageja on ametnikke ja külaelanikke

ähvardanud. Kohus on seisukohal, et kommentaaridest 2 ja 3 ei saa tuletada, et hageja on

kostjat ähvardanud. Vastavalt ei ole kostja avaldanud, et hageja on teda ähvardanud.

Kommentaar 1 ei ole negatiivse alatooniga ning ei teota hageja au. Vastavalt ei ole vaja edasi

analüüsida teisi delikti koosseisu kuuluvaid elemente.

23.4 Väide, et hageja ootab Venemaa sissetungi. 23.01.2019 portaalis arileht.delfi.ee

avaldatud artiklile „Käredale pakasele vaatamata läks Rakvere kohtumajas tuulikute vaidlus

tuliseks. „Selles vaidlus ongi, et riik on olnud sõnamurdlik.““

1) kasutajanime X alt avaldati 23.01.2019 12:36:24 kommentaar: „Paistab et R. ikka

ootab pikisilmi venkude tulekut. Seda on ta mitmel ja mitmel korral kinnitanud, et ikka

tulevad.“

Kohus nõustub hageja seisukohaga, et nimetatud kommentaarist nähtub mõistlikule inimesele,

et hageja on venemeelne ja ootab venelaste tulekut. Väitest saab mõistlik inimene tuletada, et

venelase tulemine tähendab korduvat Vene okupatsiooni. Seega on kostja avaldanud väite, et

hageja ootab Venemaa sissetungi. Tegemist on faktiväitega, kuna öeldut saab jah-ei skaalal

hinnata ning hageja poolt väidetavalt öeldu venelaste tuleku kohta on kontrollitav.

Venemeeluse faktiväide on au teotav, kuna kutsub tavapäraselt Eesti kultuuriruumis esile

avalikkuse negatiivse suhtumise hagejasse.

23.5 Väide, et hageja on öelnud „Mina olen see kes käsib, poob, lubab ja laseb. Et P küla

kolhoosnikud, ärge pead töstge kui isake soovib“. Kohus leiab, et tegemist on faktiväidetega,

kuna seda saab kontrollida kas hageja on nii öelnud. Kohtu hinnangul on tegemist au teotava

väitega, kuna väidet on negatiivne ja halvustav.

23.6 Väide, et hageja sõimas kostjat „neegri litsiks“. Tegemist on faktiväitega, kuna nimetatu

avaldamine on kontrollitav. Nimetatud väite avaldamine hageja poolt jätab hagejast negatiivse

mulje ning on seega au teotav.

23.7 Väide, et hageja mõnitab valla elanikke. Kostja avaldas kommentaari „R. peateemad on

nende Mustjala valla elanike mönitamine, kes tema suurte arendamise ideedega kaasa ei

lähe“. Nimetatu väite puhul on tegemist faktiväitega, mida saab jah-ei skaalal hinnata ning

see on kontrollitav (kas hageja ikka ütles nii). Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018 kohaselt

on mõnitama tähenduseks häbistavalt või solvavalt pilkama. Mõistlik inimene mõistab

11

kommentaarist, et hageja pilkab, häbistab solvavalt valla elanikke. Kostja poolt avaldatu toob

kaasa negatiivse suhtumise hagejasse. Seega on väide au teotav.

23.8 Eeltoodust tulenevalt on kostja avaldanud kommentaarides kuus au teotavat faktiväidet

(rahapesu; 2) riigireetmine; 3) venemeelsus, 4) hageja on öelnud „Mina olen see kes käsib,

poob, lubab ja laseb. Et P küla kolhoosnikud, ärge pead töstge kui isake soovib“, 5) hageja

sõimas kostjat „neegri litsiks“; 6) hageja mõnitab valla elanikke

24. Kohus analüüsib kas hageja on avaldanud väärtushinnanguid. Hageja hinnangul

avalduvad

ebakohased

väärtushinnangud

kõigis

kommentaarides

(sh

erinevate

kommentaaride koosmõjus). Kohus käsitleb neid kommentaare mida hageja on hagis esile

toonud ebakohaste väärtushinnangutena. Ebakohaste väärtushinnangutena on hageja välja

toonud, et kommentaarides on muuhulgas käsitletavad järgnevad väljendid ja seisukohad.

Kostja halvustab hageja äritegevust väites, et hageja tegutseb ainult riigilt saadavate

dotatsioonide saamise eesmärgil. Kostja on muuhulgas kommentaarides avaldanud, et „Asjale

lihtne lahendus. Kõik dotatsioonide maha. Eks siis näe kui kaua R. ja Q veel võimlevad“, „R.

ja Q pistavad kõik oma tasku.“ ,„Aga kas Moskva ka tuulikute energiale peale maksab, nii

nagu seda teeb Eesti riik, on kahtlev.“ Kohus nõustub, et nimetatud kommentaarist saab

järeldada, et hageja tegutseb riigilt saadavate dotatsioonide (toetuste) eesmärgil. Kohus ei

nõustu aga hageja seisukohaga, et keskmine lugeja mõistab kommentaari, et hageja äritegevus

on kahjumlik ja püsib vaid riiklike dotatsioonide toel. Riigilt toetuste saamise eesmärgil

tegutsemist ei saa pidada nii halvustavaks ja negatiivseks. Seega ei ole tegemist au teotava

väärtushinnanguga.

25. Kostja nimetab hagejat halvustavalt „venemeelseks“ väites, et hageja on oma

ettevõtmistes Venemaad pooldav, vene poliitika huvisid ja püüdlusi toetav. Kostja viitab

kommentaarides korduvalt hageja väidetavatele sobimatutele seostele Venemaaga. Tegemist

on hagejat laimavate väidetega, mille eesmärk on õõnestada hageja usaldusväärsust. Samuti

on hageja hinnangul jutumärkidel kommentaari kontekstis halvustav alatoon. Kostja on

avaldanud järgmistes kommentaarides hinnanguid. „Mitte ainult riietusstiil, vaid sõnapruuk

ja üldine käitumine on otseteed idapiiri tagant“, „R. klakööride seas on mitmeid keda kohtad

EKREt käsitavate artiklite juures, a la eruohvitser. Kas me just täna ei lugenud EKRE aina

tihedamat seotust Moskva “uudiste allikatega”?“, „Mingu ehitagu oma tuulikud Venemaal.

Seal peetakse R. tööstiilist ja sõnapruugist rohkem lugu.“, „Paistab et R. ikka ootab pikisilmi

venkude tulekut. Seda on ta mitmel ja mitmel korral kinnitanud, et ikka tulevad“, „No kui

kellelgi on vene taak, ja lõmitab Kremli ees, seda teeb R.“ , „Ju siis tuugeni raha tuleb

kusagilt Idapiiri tagant.“ ning „R. käitumine jätab sügavalt Venemaa kolkakülast pärineva

olevuse mulje. Nimetatud kommentaaridest tuleneb hageja venemeelsus. Kostja on hageja

kohta kirjutanud „“suurarendaja” H. R.“. Samuti on kostja hageja kohta avaldanud „too

rasvamagun“.

26. Kohus nõustub hagejaga, et tegemist on väärtushinnangutega. Avaldatu puhul on

tegemist hagejat iseloomustavate hinnangutega, mida ei saa jah-ei skaalal hinnata ning need ei

ole kontrollitavad. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja nimetab hagejat halvustavalt

„venemeelseks“ väites, et hageja on oma ettevõtmistes Venemaad pooldav, vene poliitika

huvisid ja püüdlusi toetav. Kostja viitab kommentaarides korduvalt hageja väidetavatele

sobimatutele seostele Venemaaga. Venemeelsust puudutavad hinnangud on hageja au

teotavad, kuna nendel on vastavat konteksti arvestades Eesti kultuurikeskkonnas negatiivne

tähendus. Kohtu hinnangul ei ole jutumärkides avaldatud „“suurarendaja” H. R.“ halvustava

alatooniga ning sellel ei ole negatiivset tähendust. Vastavalt ei ole nimetatu hageja au teotav.

Väärtushinnang „too rasvamagun“ on halvustava alatooniga ning on hageja au teotav. Seega

saab pidada au teotavateks väärtushinnanguteks hinnangut venemeelsuse kohta ning

väärtushinnangut „too rasvamagun“.

12

27. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et hageja on kommentaare kirjutades

rikkunud hageja isikuõigusi ja hagejale on tekkinud seetõttu kahju. Hingeliste kannatuste

olemasolu eeldamisest tulenevalt tuleb lugeda tõendatuks ka nende põhjuslik seos kostja poolt

avaldatuga (VÕS § 127 lg 4). Seega on täidetud objektiivne teokoosseis.

28. Kohus tuvastab kas faktiväidete ja väärtushinnangute avaldamine oli õigusvastane.

Isiklike õiguste rikkumise korral (VÕS § 1045 lg 1 p 4) tuleb rikkumise õigusvastasust

hinnata kõikidel juhtudel VÕS § 1046 järgi. Juhul, kui õigusrikkumine seisneb isiku au

teotamises ebaõigete andmete (faktiväidete) avaldamise teel, tuleb teo õigusvastasust lisaks

hinnata veel VÕS § 1047 lg-te 1-3 järgi. Kui tegemist on au teotavate ehk hagejat

halvustavate faktiväidete avaldamisega, peab VÕS § 1047 lg 2 alusel kostja tõendama, et

avaldatud väited vastasid tegelikkusele ehk et tegu ei olnud õigusvastane. Isiku au

väärtushinnanguga teotamise õigusvastasust hinnatakse üksnes VÕS § 1046 lg 1 järgi, mille

kohaselt isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, on õigusvastane, kui

seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki,

põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.

Au teotamine ebakohase hinnanguga on õigusvastane, v.a kui rikkumine on õigustatud,

arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve (VÕS

§ 1046 lg 2 ls 1). Õigusvastsuse tuvastamisel arvestab kohus seadusega kaitstud hüvedena nii

õigust heale nimele kui ka väljendusvabadust.

28.1 Kostja ei ole tõendanud rahapesuga seotud faktiväite õigsust. Kostja viidatud artikkel

„Q pesid üle miljardi krooni“ (I kd, tl 50-51) ei tõenda kahtlustust rahapesu toimepanemises.

Viidatud artiklil ei ole mingi seost hagejaga. Tegemist on ebaõige faktiväitega ja seega on

tegemist õigusvastase väitega. Rahapesu puudutavad süüdistused on tõsised ning võivad

takistada vaba eneseteostust. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

28.2 Väide, et hageja on seotud riigireetmisega. Riigireetmise kohta avaldatud faktiväitest

saab mõistlik inimene aru, et hageja on seotud riigireetmisega. V. D. on riigireetmises ja

ametialase teabe edastamises süüdi mõistetud kurjategija (I kd, tl 17). Kommentaarist nähtub

nagu oleks hageja teinud V. D.iga koostööd riigireetmises. Kostja riigireetmise faktiväite

õigsust tõendanud ei ole ja tegemist on ebaõige faktiväitega. Vastavalt on tegu õigusvastase

väitega. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

28.3 Väide, et hageja ootab Venemaa sissetungi. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et Eesti

ajaloolis-poliitilises kontekstis tähendab selline väide vääramatult väidet, et justkui ootaks

hageja ja uut Venemaa poolset okupatsiooni ehk Venemaa sissetungi. Kostja ei ole

tõendanud, et hageja oleks midagi sellist väitnud või arvanud. Seega on tegemist õigusvastase

väitega. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

28.4 Väide, et hageja on öelnud „Mina olen see kes käsib, poob, lubab ja laseb. Et P küla

kolhoosnikud, ärge pead töstge kui isake soovib“. Tunnistaja K.S. ütlustega on tõendatud, et

2018 aasta suvel kui uus külavanem sai valitud, siis sõitis kohale hageja oma autoga, astus

sealt välja ja ütles: „Kes ei tea, kes mina olen? Mina olen see, kes siin keelab, käsib, poob ja

laseb“. Tunnistaja sõnul oli see alandav (II kd, tl 5). Seega on tegemist osaliselt õige väitega.

Nimetatud faktiväite esitas kostja tunnistaja ülekuulamise taotluses. Seega saab kohus sellega

arvestada. Väite tõestust „Et P küla kolhoosnikud, ärge pead töstge kui isake soovib“ kostja

tõendanud ei ole. Kohtu hinnangul ei ole aga tegemist nii suure rikkumisega mis peaks kaasa

tooma kostja vastutuse. Hagejal tuleb avaliku elu tegelasena nimetatut tavakäibes mõistlikult

taluda. Seega ei ole kõnealune väide õigusvastane. Nimetatud kommentaari puhul ei ole vaja

edasi analüüsida teisi delikti koosseisu kuulvaid elemente.

28.5 Väide, et hageja sõimas kostjat „neegri litsiks“. Kohus leiab, et kostja vande all antud

ütlustega, on tõendatud, et hageja lemmikväljend kostja kohta on „neegri lits“ (vt 27.04.2021

protokoll, II kd, tl ). Samuti on tunnistaja K.S. ütlustega tõendatud, et hageja on öelnud kostja

13

kohta „neegri lits“. K.S. andis 27.04.2021 toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et

rohkem ehmatas tunnistajat see kui kuulsin, et hageja ütles, et „jah oled neegri lits“ (vt

27.04.2021 protokoll, II kd tl ). Seega on tõendamist leidnud, et hageja on kostja kohta öelnud

„neegri lits“ ning tegemist on õige faktiväitega. Nimetatud kommentaari puhul ei ole vaja

edasi analüüsida teisi delikti koosseisu kuulvaid elemente.

28.6 Väide, et hageja mõnitab valla elanikke. Kostja avaldas kommentaari „R. peateemad on

nende Mustjala valla elanike mönitamine, kes tema suurte arendamise ideedega kaasa ei

lähe.“. Kostja on esile toonud, et kostja väljendatu tugineb tema enda kogetul ja suhtlusel

hagejaga. Saarte Hääle 09.12.2016 avaldatud artiklis „Vanaproua jutt on sonimine“ on hageja

avaldanud kostja kohta hinnanguid. Seega on hageja andnud osaliselt ise põhjust nimetatud

hinnangu avaldamiseks. Teiste vallaelanike mõnitamist hageja poolt kostja tõendanud ei ole.

Seega on osaliselt tegemist ebaõige faktiväitega. Kohtu hinnangul ei ole aga tegemist nii

suure rikkumisega mis tooks kaasa väite õigusvastasuse. Nimetatud kommentaari puhul ei ole

vaja edasi analüüsida teisi delikti koosseisu kuulvaid elemente.

29. Kohus analüüsib kas hageja on avaldanud ebakohase väärtushinnangu. Kostja on

avaldanud hageja kohta hinnangu venemeelsuse kohta. Kostja venemeelsuse väärtushinnangu

kohasust tõendanud ei ole. Seega on tegemist ebakohase väärtushinnanguga mis on

õigusvastane. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kostja nimetab hagejat

kommenteerides

„tolleks

rasvamagunaks“.

Kohtu

hinnangul

ei

ole

õigusvastane

väärtushinnang „too rasvamagun“. Hinnangul „too rasvamagun“ on halvustav alatoon, kuid

hagejal kui avaliku elu tegelasel on suurem talumiskohustus.

30. Arvestades, et kostja on artiklis hageja kohta avaldanud ebaõigeid faktiväiteid (rahapesu,

riigireetmine, venemeelsus) ning ebakohase väärtushinnangu (venemeelsuse kohta), millised

teotavad hageja au. Seega on nende avaldamine õigusvastane ning rikub hageja isiklikke

õigusi. Selliste väidete avaldamise eesmärgiks saab olla hageja suhtes negatiivse emotsiooni

loomine.

31. Käesolevas asjas on kostja avaldanud väiteid, mis sisaldavad hageja kohta ebaõigeid

faktiväiteid ning ebakohast väärtushinnangut, mis on kättesaadav piiramatu arvuga isikute

ringile (avalikkusele). Seega tuleb kohtul hinnata, kas kostja poolt avaldatu oli nii intensiivne

hageja õiguste rikkumine, et sõnavabadusse tuleb sekkuda. Kohtu hinnangul oli

kommentaarides ebaõigete faktiväidete ja ebakohase väärtushinnangu avaldamine hageja

õiguste rikkumine. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul rikkumine kuidagi õigustatud.

Kohus on seisukohal, et teisi isiku au teotamine avalikkuse ees on õigusvastane. Kostja ei ole

tõendanud, et faktiväidete (rahapesu, riigireetmise ja venemeelsuse) ja väärtushinnangu

(venemeelsus) avaldamine oli õiguspärane. Samuti ei kontrollinud kostja enne avaldamist

piisava põhjalikkusega andmete õigust. Avaliku elu tegelasel on küll kõrgem talumiskohustus,

kuid ka avaliku elu tegelane, ei pea taluma tema kohta avaldatud ebaõigeid väiteid rahapesu,

riigireetmise ja venemeelsuse osas ning ebaõiget väärtushinnangut venemeelsuse kohta.

Avaliku elu tegelasel on samuti õigus heale nimele. Seega õigusvastasust välistavad asjaolud

puuduvad ja väidete avaldamine on õigusvastane.

32. Süü olemasolu eeldatakse (VÕS § 1050 lg 1 ja § 104). Kohus ei ole tuvastanud

õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Kohtu hinnangul on kostja oma õigusvastase

käitumisega hagejale põhjustatud mittevaralise kahju tekkimises süüdi. VÕS § 1050 lg 1 järgi

ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises

süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt VÕS § 1050 lgle 2 arvestatakse isiku

süü hindamisel muu hulgas tema olukorda, vanust, haridust, teadmisi, võimeid ja muid

isiklikke omadusi. VÕS § 104 lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus.

Süü kindlakstegemine toimub delikti üldkooseisu puhul põhimõtteliselt kahes etapis: esmalt

tuleb kindlaks teha, et kahju põhjustati tahtlikult või välisest hooletusest (VÕS § 1050 lg 1),

mittetahtliku delikti puhul tuleb seejärel veel hinnata, kas esineb sisemine hooletus, st kas

14

väline hooletus on subjektiivselt vabandatav (VÕS § 1050 lg 2). Kohus leiab, et kostja on

käitunud kommentaaride kirjutamisel vähemalt hooletult. VÕS § 104 lg 3 järgi on hooletus

(välise hooletuse tähenduses) käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Kohtu hinnangul ei ole

kostja tõendanud, et nimetatud rikkumine oleks subjektiivselt vabandatav.

33. Kuna kostja tegevus oli õigusvastane ja süüline, siis vastutab kostja hagejale isikuõiguste

rikkumisega tekitatud õigusvastase kahju tekitamise eest. Mittevaralise kahju tekkimise korral

otsustab hüvitise suuruse kohus (VÕS § 127 lg 6). VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab

mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.

Isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse

olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik

rahasumma (VÕS § 134 lg 2). Kahjusumma suuruse otsustab kohus kaalutlusõiguse alusel

arvestades rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud

isikusse pärast rikkumist (VÕS § 134 lg 5). VÕS § 134 lg 6 kohaselt isiku au teotamise, muu

hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või

kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise

eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada

vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures

arvesse kahju tekitaja varalist seisundit.

34. Hageja esitas kahunõude kohtu enda õiglasel äranägemisel. Väljamõistetud mittevaralise

kahju hüvitiste suurused peaksid vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise

võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel

võrreldavad (vt nt RKTKo nr 3-2-1-19-08, p 13; RKTKo 3-2-1-51-05, p-d 22 ja 24).

Mittevaralise kahju hüvitamise eesmärgiks on ka mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest

kahju tekitamisest, kuid seda erinevusega, et kohus võib isiklike õiguste rikkumise puhul

arvesse võtta ka kahju tekitanud isiku varalist seisundit. Hageja kasuks välja mõistetav

hüvitise suurus peab vastama hüvitisele, mis omaks preventatiivset eesmärki vastavalt kostja

majanduslikule olukorrale ja hoiaks ära kostja poolt edaspidiselt ebaõigete faktiväidete ja

ebakohaste väärtushinnangute avaldamist, mis riivavad isiku au ja väärikust.

35. Lähtudes eeltoodud asjaoludest, kohtupraktikast ja oma siseveendumusest on kohus

seisukohal, et põhjendatud on hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamine 500

euro ulatuses. Nimetatud summa arvestab vajadusega mõjutada kostjat hoiduma edasisest

kahju tekitamisest. Riigikohtu avaldatud analüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded

tsiviilasjades 2018.– 2019. aastal“ kohaselt jäid isiklike õiguste rikkumisel väljamõistetud

hüvitised vahemikku 200 - 7000 eurot, keskmine hüvitise summa oli 1264 eurot, mediaan 800

eurot. Seega jääb väljamõistetud hüvitis kohtupraktikas väljamõistetud hüvitiste piiresse.

Tõik, et see on väljamõistetud hüvitiste vahemiku alumises osas, ei muuda hüvitist

sümboolseks. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et kommentaarid on käesolevaks ajaks

kustutatud. Meediaväljaandes kommenteerimine, arvestades hageja avaliku elu tegelase

staatust, ei ole selline väärtushinnangu avaldamise viis, mis omaks hageja aule ja heale nimele

äärmiselt olulist mõju.

36. Hageja esitas ka viivisenõude, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis

väljamõistetud kahjuhüvitiselt. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju

500 eurot. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas (VÕS § 113 lg 1). Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei

ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või

taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist

alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks

hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse (VÕS § 113 lg 2). Vastavalt kuulub rahuldamisele

15

hageja viivisenõue VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras 500 eurolt alates käesoleva otsuse

jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.

37. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid ei oma kohtu

hinnangul käesoleva asja lahendamisel tähtsust ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

MENETLUSKULUD

38. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui

kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Kohus rahuldas

hagi osaliselt umbes pooles ulatuses, so nõude aluseks olevate poolte faktiväidete ja

väärtushinnangute osas. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

39. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik