1-10-2445/13 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Ärakiri 1-10-2445 1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. juuli 2010. a Haapsalu kohtumaja Kohtuistungi toimumise aeg 26. juuli 2010. a Kriminaalasja number 1-10-2445 Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Kohtuistungi sekretär Gerda Raidla Prokurör Indrek Kalda

Erakorraline ettekanne

Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu

talituse kriminaalhooldusametniku Rein Merila erakorraline

ettekanne taotlusega pöörata H.S-ile Pärnu Maakohtu

02.03.2010. a kohtuotsusega nr 1-10-2445 mõistetud ärakandmata karistus täitmisele RESOLUTSIOON

1. Rahuldada

Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku R.Merila taotlus ja pöörata H.S-ile (isikukood xxx, elukoht *, *haridus, *, * kodanik, emakeel * keel) Pärnu Maakohtu 02.03.2010. a kohtuotsusega

nr 1-10-2445 mõistetud ärakandmata karistus 30 päeva vangistust s.o (kolmkümmend) täitmisele.

2. 30-päevase vangistuse kandmise aja alguseks lugeda H.S poolt vangistuse kandmisele

asumine peale kohtumääruse jõustumist.

3. tõkend elukohast * lahkumise keeld Kohaldada H.S suhtes . Tõkend tühistada peale H.S poolt vangistuse kandmisele asumist. 4.

Edastada määruse ärakiri H.S-ile, prokurörile ja kriminaalhooldajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja.

Asjaolud

Ärakiri 1-10-2445 2 Pärnu Maakohtu 02.03.2010.a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-2445 mõistis kohus H.S süüdi karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 121 järgi ja karistas vangistusega 1 kuu, mille kohus asendas

KarS § 69 lg 1 alusel üldkasuliku tööga 60 tundi. H.May oli kohustatud üldkasulik töö teostama

nelja kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö teostamise ajaks oli H.S määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla ja kohustatud täitma KarS § 75 lg 1 p 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid. Kohtuotsus jõustus 10.03.2010. a. Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne

14.07.2010.a saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Tallinna Vangla Pärnu

kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku R.Merila alljärgnev erakorraline ettekanne. ETTEKANDE ESITAMISE PÕHJUS - ÜKT-st kõrvalehoidmine. Kontrollnõuete mittejärgmine - ei

ilmu registreerimisele, ei taotle luba elukohast lahkumiseks. Kriminaalhooldusalune H.S , ilma mõjuva põhjuseta, ei täitnud Pärnu Maakohtu 02.03.2010.a otsust teha üldkasulikku tööd 60

tunni ulatuses, mille ta üldkasuliku töö tegemisi ajakava järgi pidi teostama SA Lihula Vara korraldusel, tähtajaga 09.07.2010.a. Määratud kohustusest jättis H.S täitmata kõik 60 tundi ÜKT-d. KOKKUVÕTE KRIMINAALHOOLDUSALUSE SELETUSEST 11.07.2010.a Halary helistas mulle ja ütles, et ei saanud ÜKT teha, sest pidi Soome tööle minema, kuna tal on suured võlad. TÄITISE järgi on tal rahalisi kohustusi 754 krooni. KRIMINAALHOOLDAJA HINNANG ÜLDKASULIKU TÖÖ TEGEMISELE

Kriminaalhooldusalune H.S , kes mõisteti Pärnu Maakohtu poolt 02.03.2010.a kuriteo

toimepanemise eest süüdi ning keda karistati vangistusega 1 kuu , milline KarS § 69 lg 1 alusel

asendati üldkasuliku tööga 60 tundi. Kriminaalhooldaja poolt koostatud üldkasuliku töö tegemise

ajakava järgi oli H.S kohustatud alustama tööd alates 19. 04. 2010.a ning lõpetama selle 09.06.2010.a. Ajakavaga tutvus H.S 19.04.2010.a ning oli nõus selle järgi tööle hakkama, seda oma allkirjaga kinnitades. Kohustuse täitmisega tekkisid H.S kohe probleemid, millised

olid seotud kokkulepitud päevadel tema poolt tööle mitteilmumisega. Põhjuseks tõi ta õlaliigese

nihestuse, kuid lubas kohe peale paranemist töötamist alustada, aga ikkagi tööle ta ei ilmunud ja kriminaalhooldajaga ühendust ei võtnud. Sellises stiilis jätkus tema ÜKT tundide mittesooritamine kogu katseaja jooksul. Kriminaalhooldusalune ei ilmunud 08.06.2010 registreerimisele ega teatanud ka mitteilmumise põhjustest. Telefon oli väljas. Enne seda olime kaks korda kohtunud. 11.07.2010

õhtul sain Halary emaga rääkida ning kuulsin, et poiss on Soomes tööl. Minult ta selleks luba küsinud ei olnud. Esmasel kohtumisel ja hilisemates igakuistes vestlustes selgitas kriminaalhooldaja

H.S-ile temale määratud ÜKT töötundide täitmise vajalikkusest ja tagajärgedest, mis

järgnevad sellele, kui töö jääb tähtajaks tegemata. Samuti on H.S 19.04.2010.a tutvunud KarS § 69 alusel määratud üldkasuliku töö tegija õiguste ja kohustustega, ning seda oma allkirjaga

kinnitanud. Kohtu poolt määratud tähtajaks, 09. 07.2010.a, oli H.S poolt tegemata kõik temale määratud 60 töötundi. KRIMINAALHOOLDAJA ETTEPANEKUD PÕHJENDUSEGA Pöörata karistus täitmisele. Kuna kriminaalhooldusalune H.S hoidus kõrvale üldkasuliku töö

teostamisest, siis juhindudes KrHS § 31 ning KarS § 69 lg 6 sätetest teen ettepaneku saata

kriminaalhooldusalune H.S temale Pärnu Maakohtu 02.03 2010.a otsusega nr.1-10-2445 mõistetud ja ärakandmata 30 päeva pikkust (s.o 60 teostamata ÜKT tundi) vangistust kandma.

Kohtuistungil kriminaalhooldaja jäi oma taotluse juurde. H.S ei ole siiani ühtki tundi üldkasulikku tööd tehtud. Arstitõendit ei ole esitanud, et tal oleks olnud tervislikke põhjuseid, et ei

saanud karistust kanda. Otsis talle kergema töö, et õlanihestus ei segaks karistuse kandmist, aga tööle ei ole ilmunud. V.H. kinnitas telefonivestluses, et H.S ei ole käinud ise üldkasulikku tööd tegemas, tema asemel on käinud K. poiss. H.S andis kohtuistungil ütlusi, et taotlus on arusaadav, ÜKT on tegemata. Kohus mõistis ühiskondliku kasuliku töö, pidi tegema 60 tundi nelja kuu jooksul. Teadis, mis siis pidi juhtuma kui

Ärakiri 1-10-2445 3 ÜKT- d ei tee, siis pannakse kinni. Ei teinud neid ÜKT tunde, tervislikel põhjustel, õlg oli haige.

Tervisetõendit kriminaalhooldajale ei toonud. Perearsti juures käis, perearst ütles, et õlg peab puhkama - kuu aega peab puhkama. Perearst on M. L.. Täpselt ei tea aega, millal arsti juures käis. Ei teadnud, et peab tõendi kohtusse kaasa võtma, et mis kinnitaks, et arst ütles, et õlg peab puhkama. Õlg oli kuu aega haige. Ülejäänud aeg ei teinud sellepärast ÜKT- d et sai tööotsa. Kaks päeva on teha veel ühiskondlikku, Mõisa Mäel H. juures tegi – niitis heina. ÜKT-d on teinud alates 21 juulist. 10 – tunnised päevad, muru niitis. Nüüd vahepeal ei ole kriminaalhooldaja juures käinud, mai kuus

oli see kui viimati käis. Ei käinud vahepeal sellepärast, et läks Soome tööle. Kriminaalhooldajat sellest ei teavitanud. Käis korra ja siis ta ütles, et asi läheb kohtusse. Rääkis Merila Reinuga, et läheb valla alla tööle. 40 tundi on vist tehtud. Homme läheb jälle tööle. Neil on tööd anda. Selles kriminaalasjas oli alguses menetlus lõpetatud. Siis oli raha tasumine, siis oli tööl, teadis, et saab raha, oli mustalt, see töökoht lasi üle, üritas võlga võtta, et tasuda, aga ei saanud kusagilt, siis uuendati ja sai ÜKT. Sai nüüd tööd ja saab need kohustused ära maksta. Viimasel hetkel jah võttis selle ÜKT ette. Peale seda, kui kriminaalhooldaja helistas väidetavale tööandjale selgitas : ei ole käinud ise H.S ÜKT – d tegemas. Mõtles, et saab ära teha niimoodi, et keegi teine teeb tema eest, R. K. tegi tema eest. Ise vastutab kõige eest, ei ole ise ühtegi tundi ÜKT – d teinud. Eriti ei tahaks minna vangistust kandma. Ene võttis nagu vabalt. Kui on raske töö, siis vahepeal tuleb välja õlg. Eitusel saab tööd teha, vahepeal tuleb õlg välja, õlg peab puhkama, ega ei rabele ka.

Prokurör oli kohtuistungil seisukohal, et taotlus tuleb rahuldada ja pöörata karistus täitmisele. 4 kuud piisavalt pikk aeg, isegi kui kuu aega õlg haige oli. Tervislik seisund ei takistanud samal ajal tegemast füüsilist tööd – töötada ehitusel. Töötab ka praegu. Samuti ei ole ilmunud registreerimisel ja on ilma loata elukohast lahkunud. Kohtu seisukoht

KarS 69 lg 6 sätestab, et kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele.

Pärnu Maakohtu 02.03.2010.a otsusega mõisteti H.S-ile karistusesk vangistus 1 kuu, milline

asendati KarS § 69 lg 1 alusel üldkasuliku tööga 60 tundi, tähtajaga 4 kuud kohtuotsuse

jõsutumisest. Üldkasuliku töö tegemsie ajaks määras kohus H.S kriminaalhooldusametnik

ujärelevalve alla ja kohustas H.S järgima KarS § 75 lg 1 p 1-5 toodud kontrollnõudeid. Kohtuotsuse jõustus 10.03.2010.

Erakorralise ettekande esitamise seisuga oli H.S kogu karistus kandmata ja nii on ka tänase päeva seisuga.

H.S ei ole määratud tähtaja jooksul teinud ühtki tundi üldkasuliku tööd. H.S poolt

kohtuistungil antud põhjendused, miks ta ÜKT-d ei ole teinud, ei ole kinnitust leidnud. H.S kinnitas, et ei teinud ÜKT-d, kuna kuu aga oli õlg haige. Käis ka perearsti juures ja talle öeldi, et õlg

peab kuu aega puhkama. Perearst M.L. esitatud tõendi kohaselt ei ole H.S ajavahemikul

10.03.2010-09.07.2010 perearsti vastuvõtule pöördunud. Samas oli H.S aega ÜKT-d teostada neli kuud ning kriminaalhooldaja otsis talle kergema töö, et väidetav õlavigastus karistuse kandmist ei segaks. Vaatamata sellele ei teinud H.S üldkasulikku tööd, vaid otsustas Soome tööle minna. Kohtus on tuvastamist leidnud, et tervislik seisund H.S töötamist ehitusel ei seganud. Seega leiab

kohus, et tõendamist ei ole leidnud, et tervislik seisund oleks takistanud H.S karistust kanda. Peale üldkasuliku töö tegemise tähtaega aga saatis oma tuttava enda eest karistust kandma – tööd tegema. Kohus leiab, et kõik eelkirjeldatud asjaolud näitavad, et H.S on suhtunud äärmiselt ükskõikselt ja üleolevalt talle mõistetud karistuse kandmisse. H.S oli teadlik karistuse kandmise

kohustusest ja tingimustest, ta tegi oma valikud - ei kandnud karistust. Kohus leiab, et

kriminaalhooldusametniku poolt olid loodud kõik tingimused, et H.S saaks oma karistuse ära kanda.

Ärakiri 1-10-2445 4

Samuti on kinnitust leidnud, et H.S on rikkunud katseajal kontrollnõudeid, ta ei elanud oma alalises elukohas, läks Soome tööle ilma kriminaalhooldaja käest luba küsimata ja ei ilmunud alates 08.juunist registreerimisele. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et H.S puhul on tegemist tahtliku kõrvalehoidumisega nii

kontrollnõuete täitmisest kui ÜKT tundide teostamisest. Arvestades eelkirjeldatud ajaolusid, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning H.S-ile

kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus tuleb täitmisele pöörata ja H.S tuleb saata talle kohtuotsusega mõistetud ärakandmata 1 kuulist vangistust kandma.

Karistuse kandmise aja alguseks lugeda H.S poolt karistuse kandmisele asumise aeg peale kohtumääruse jõusutmist. Tõkend KrMS § 127 lg 1, § 128 lg 1 kohaselt valib kohus H.S suhtes tõkendiks elukohast * lahkumise keelu, mis seisneb kohustuses mitte lahkuda oma elukohast ilma kohtu loata kauemaks kui üheks ööpäevaks. Tõkend tühistada H.S poolt vangistuse kandmisele asumisel.

/allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik

Ärakiri õige