3-21-524/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(2)

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 12. juuni 2021. a, Tallinn Haldusasja number 3-21-524 Haldusasi X kaebus Siseministeeriumi 12.02.2021 otsuse nr 1-24/23 tü- histamiseks ja sissesõidukeelu tühistamiseks RESOLUTSIOON 1. Lõpetada tühistamisnõude osas haldusasja menetlus ja jätta kohustamisnõude osas kaebus läbi vaatamata. 2. Tagastada määruse jõustumisel kaebuselt tasutud riigilõiv. 3. Mõista Siseministeeriumilt X (sündinud XX XX XXXX, Ukraina kodanik) kasuks välja menetluskulud summas 716,80 eurot. 4. Määruse avaldamisel asendada füüsilise isiku andmed tähemärkidega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on X kaebus Siseministeeriumi 12.02.2021 otsuse nr 1-24/23 tühistamiseks ja sissesõidukeelu tühistamiseks.

Vastustaja tunnistas 31.05.2021 otsusega nr 1-24/106 kehtetuks 12.02.2021 otsuse nr 1-24/23, kuna algse otsuse järgselt on selgunud, et X ei rikkunud Eestis seadusliku töötamise reegleid, mistõttu on tema 05.01.2021 taotluse lahendamisel hinnatud asjaolusid vääralt ja see on kaasa toonud ebaõige kaalutlusotsuse tegemise. X 05.01.2021 taotlus lahendatakse uue otsusega.

Kaebaja nõustus menetluse lõpetamisega. Kaebaja on saavutanud oma eesmärgi ja on asunud taot- lust uuesti läbi vaatama. Kaebaja taotleb õigusabikulude väljamõistmist summas 716,80 euro ulatu- ses.

2. Kaebaja on käesolevas asjas vaidlustanud Siseministeeriumi otsuse, millega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamiseks. Siseministeerium on oma sellekohase otsuse ise kehtetuks tunnistanud. Seega esineb tühistamisnõude osas menetluse lõpetamise alus HKMS § 152 lg 1 p 4 mõttes, kuna kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Kae- bajat esindab vandeadvokaat, kellelt võib eeldada lõpetamise tagajärgede teadmist, s.o kaebaja ei saa sama nõudega samal alusel enam kohtusse pöörduda (HKMS § 43 lg 1 p 2 ja § 155 lg 1).

3. Kaebaja on algses kaebuses taotlenud ka, et kohus kohustaks vastustajat kaebaja sissesõidukeelu tühistamise taotlust rahuldama. Tegemist on kohustamisnõudega. Vastustaja ei ole kaebaja taotlust

2(2) uuesti läbi vaadanud, mistõttu kohustamisnõude osas lõpetamise alus HKMS§ 152 lg 1 p 4 mõttes puudub. Samas saaks ka kohtu poolt nõude rahuldamisel eelduslikult olla lahenduseks üksnes uuesti läbivaatamiseks kohustamine HKMS § 41 lg 3 ning kaebajal tuleks uue otsusega mittenõustumisel esitada uus tühistamiskaebus.

Kaebaja viimasest seisukohast nähtub, et ta ei soovi kohustamisnõude edasist menetlemist. Olukor- ras, kus kaebaja taotlus on uuesti vastustaja poolt lahendamisel, võib hetkel käsitleda, et vastustaja ei ole veel läbivaatamisel kaebaja õigusi rikkunud või kohustamisnõude rahuldamine kohtu poolt ei võimaldaks kaebaja eesmärki saavutada, kuna kohus teeks ka üksnes ettekirjutuse vaadata taotlus uuesti läbi. Seega leiab kohus, et kohustamisnõue tuleb HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alu- sel jätta läbi vaatamata. Läbi vaatamata jätmisel on kaebajal võimalik ka vastustaja liigse viivituse korral pöörduda sama kaebusega uuesti kohtusse (HKMS § 43 lg 2). Lõpetamine sama tagajärge kaebajale ei tagaks.

4. HKMS § 108 lg 6 sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.

Käesolevas asjas on keskseks nõudeks tühistamisnõue. Menetluslik olukord oleks olemuslikult sa- ma ka ilma kohustamisnõudeta, sest ka pärast otsuse tühistamist on kaebaja haldusmenetluses esita- tud taotlus jätkuvalt läbi vaatamata ja see tuleb lahendada ka ilma kohtu ettekirjutuseta. Seetõttu ei tee kohus menetluskuludest mahaarvamisi seetõttu, et õigusliku korrektsuse ja täidetavuse huvides on kaebaja esitanud ka kohustamisnõude. Kaebaja taotleb õigusabikulude hüvitamist kokku 4 tunni ja 16 minuti ulatuses. Kohtuasjas esitatut arvestades ei ole tegemist ilmselgelt ülepaisutatud kulude- ga. Kohtul ei ole ka kahtlust, et otsuse kehtetuks tunnistamine on tingitud kohtumenetluse jooksul ilmnenust. Seega mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja õigusabikulud täies ulatuses.

Kohus peab asja huvides vajalikuks märkida, et kuigi kaebaja väitis, et töötas Maja Ehitus OÜ-s, mis on ettevõte Lõuna-Eestis, tuleb tähele panna, et Tramtrans OÜ (registrikood 14039098) nimi ajavahemikul 02.01.2020-13.10.2020 oli Maja Ehitus 24 OÜ ning alates 13.10.2020 Pateros Panta- pangan OÜ. Seega võis tegemist olla üksnes isiku eksimusega nime mainimisel või siis igapäevasel suhtlusel numbrit „24“ ettevõtte nime nimetamisel ei lisata. Ka on juhtinud kohus 14.05.2021 mää- ruses vastustaja tähelepanu, et uue LTRi taotluse läbivaatamine võis osaliselt viibida PPA, mitte kaebaja tegevusest tulenevalt. Uuel läbivaatamisel tuleks arvestada seda, kuivõrd määrav on uue LTRi ootuses, mis kaebajale ka anti, lühiajaline Eestis viibimine ning kas kaebaja võiks olla vaba- tahtliku lahkumisega ja juba seni järgitud sissesõidukeelu ajaga (ca pool aastat) täitnud sissesõidu- keelu eesmärgi.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin