2-20-15456/45 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2021, Tartu

Tsiviilasja number 2-20-15456

Tsiviilasi A.A. i hagi B.B. i vastu abielu lahutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 11. mai 2021 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik B.B. i apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind 3500 eurot

Menetlusosalised Apellant (kostja): B.B. (isikukood XXX), esindaja riigi õigusabi korras advokaat Toomas Metsma Vastustaja (hageja): A.A. (isikukood XXX), lepinguline esindaja Piia Roosileht

RESOLUTSIOON 1. Keelduda menetlusse võtmast B.B. i apellatsioonkaebust Tartu Maakohtu 11. mai 2021 otsuse peale ja tagastada apellatsioonkaebus B.B. ile. 2. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus B.B. i kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

2

ASJAOLUD 1. A.A. (hageja) esitas 21. oktoobril 2020 B.B. i (kostja) vastu hagi abielu lahutamiseks. Hageja palus lahutada poolte vahel 12. novembril 1988 sõlmitud abielu. 2. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta abielu lahutamata. Hilisemalt nõustus kostja abielu lahutamisega tingimusel, et hageja ostab talle kuuldeaparaadi.

MAAKOHTU LAHEND 3. Maakohus rahuldas hagi ning lahutas poolte 12. novembril 1988 sõlmitud abielu. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Kostjale määratud esindaja õigusabikulud jättis maakohus riigi kanda. Maakohus tuvastas, et poolte abielusuhted on lõppenud. Hageja kinnitas korduvalt, et ei soovi kooselu taastamist ning soovib lahutust. Kostja soovis, et abikaasa teda aitaks, kuna ta on haige. Maakohus pidas usutavaks hageja väiteid kostja vägivaldsuse kohta. Seda kinnitas ka kostja käitumine maakohtu istungil, mis viitas, et kostja ei suuda ennast ohjata olukordades, mis talle ei meeldi. Samuti on eksperdiarvamusega kinnitatud kostja alkoholisõltuvus. Arvestades hageja vastuseisu ning kostja võimetust end väljendada, ei pidanud kohus lepitust otstarbekaks. Eeltoodule tuginedes leidis maakohus, et abielu tuleb lahutada (PKS § 67 lg 1).

MENETLUSOSALISE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada. Kostja ei ole nõus, et hagejale jääb kostja perekonnanimi, samuti pole hageja ostnud kostjale uut kuuldeaparaati. Hageja peaks maksma kostjale hüvitist selle eest, et nimetas teda ja tema perekonda „vähihaigeks suguvõsaks“. Kostjat ei kutsutud istungile, mistõttu tuleb korraldada uus istung.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning kaebus tuleb kostjale tagastada. TsMS § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks. See tähendab, et kohus peab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuses esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks (vt Riigikohtu 24. aprilli 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12; 3. aprilli 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-16-18835, p 10.1). Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saa kaebust ilmselt rahuldada ning apellatsioonkaebus on õiguslikult perspektiivitu. Apellatsioonkaebuses ei ole välja toodud ühtegi väidet, mis annaks alust maakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Maakohtu resolutsioon on selge ja täidetav ning vastab nõuetele (TsMS § 442 lg 5).

3

Seadus ei näe ette, et kostja saaks hagejalt nõuda abielu lahutamise tingimusena hageja perekonnanime muutmist ning rahalist või esemelist hüvitist (kuuldeaparaat). Samuti ei menetle kohus koos abielu lahutamisega kostja võimalikku nõuet solvamise eest hüvitist saada. Maakohus ei ole rikkunud õigusnorme, kui jättis eelnimetatud asjaoludega arvestamata. Kostja väited, et maakohus ei pidanud asjas istungit, on ebaõiged. Kostja osales maakohtu istungil 26. novembril 2020 ja talle oli määratud tema õiguste kaitseks esindaja riigi õigusabi korras. 6. Eeltoodule tuginedes keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, kuivõrd apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades, ei ole võimalik apellatsioonkaebust rahuldada. Kuna maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, ei ole alust ka maakohtu määratud menetluskulude jaotuse ega suuruse muutmiseks. 7. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kuivõrd ringkonnakohus ei ole edastanud kaebust kostjatele vastamiseks, ei saanud kostjal apellatsioonimenetluses menetluskulusid tekkida. Apellatsioonkaebuselt on tasumata riigilõiv 100 eurot. Kuivõrd ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning riigilõiv kuuluks tagastamisele, puudub vajadus riigilõivu tasumiseks tähtaja andmiseks. Käesolev määrus on edasikaevatav Riigikohtule (TsMS § 638 lg 9).

Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/